Virgo Kruve koduleht

22. oktoobri Õhtulehes kirjutasin sellest, et president Toomas Hendrik Ilves eksis majandushuvide deklaratsiooni täites oma kinnistu nimes ja registrikoodis ühe tähe ja ühe numbri võrra, mille tõttu polnud üheselt mõistetav, millist kinnistut ta oli endale kuuluvaks deklareerinud.

Minus suurenes huvi kinnistu number 145039 vastu, mille tulemusel võtsin kinnistusraamatust selle elektroonilise väljavõtte. See maksis 2,27 eurot, aga seal olev info on silmiavav.

Küsimus pole enam selles, milline täht oli Ilvese majandushuvide deklaratsioonis valesti kirjutatud, vaid milline hüpoteekidest on deklaratsioonist välja jäetud.

Siiani on presidendi 2007. kuni 2011. aasta deklaratsioonide III osas «Andmed varaliste kohustuste kohta» kirjas eluasemelaen ja kolm laenu kinnisvara soetamiseks Saksamaal. Eelmise aasta seisuga oli varalisi kohustusi kokku 8 336 446 krooni.

Kinnistusraamatu IV jaos on Erma hüpoteekidena kolm kannet, mida Toomas Hendrik Ilves polnud oma deklaratsiooni märkinud. Praeguseks pole neid kolme hüpoteeki summas 2 288 000 krooni kustutatud.

Kinnistusraamatu järgi on Ilvesele kuuluvale Erma kinnistule seatud 19.08.2005 asjaõiguslepingu alusel 25 aastaks hoonestusõigus osaühingu Ermamaa kasuks koos talle tasu maksmise kohustusega. Alates 14.03.2005 on OÜ Ermamaa ainsaks juhatuse liikmeks olnud Evelin Ilves. Tuleb välja, et härra president elab majas, mille hoonestusõigus kuulub proua presidendi firmale ja selle eest makstakse presidendile ka hoonestusõiguse lepingu punktide 5.1.1-5.1.3 alusel tasu. Ometigi ei kajastu tasu saamine üheski Toomas Hendrik Ilvese deklaratsioonis ja 12. punkti reale «Muud regulaarsed tulud» on ta 2007. aastast alates kirjutanud: «Ei ole.» Arvan, et ta võiks Evelin Ilvesega rääkida lepingust tulenevast OÜ Ermamaa tasu maksmise kohustusest. Äkki on seda makstud, aga president pole seda deklareerinud?

Igas deklaratsioonis on sees lause: «Olen teadlik, et andmete tähtpäevaks esitamata jätmine, andmete puudulik esitamine või teadvalt valeandmete esitamine toob kaasa vastutuse seaduses sätestatud korras.» Praegusele Tallinna linnapeale määrati eelmise aasta oktoobris 2,7 miljoni kroonise laenu deklareerimata unustamise eest 9000kroonine trahv. Juba esimesel aastal.

President on viis aastat järjest unustanud või esitanud puudulikke andmeid kolme hüpoteegi kohta summas 2,28 miljonit krooni.

Ma ei ole Toomas Hendrik Ilvese vastu, aga ma olen korruptsioonivastase seaduse nõuete kõigi jaoks võrdse täitmise poolt.

Virgo Kruve (MTÜ Eurosaadik) artikkel ilmus 17.12.2011 ajalehes Õhtuleht

http://www.ohtuleht.ee/456584/

Reformierakond suunab järjest suurema osa riigieelarve sotsiaaltoetusrahadest oma eelistusele – vanemahüvitisele, jättes ülejäänud peretoetusesaajatele järjest väheneva üldsumma.

Kui veel 2007. aastal olid peretoetused suuremad kui vanemahüvitis, siis 2010. aastaks oli vanemahüvitise juurdekasv olnud suurem, kui kõigiks muudeks peretoetusteks jaguv summa.

Aastatel 2007-2010 kasvasid vanemahüvitise kulud 145,4% ehk 102,9 miljonit eurot. Samal perioodil langesid peretoetused 6,3% ehk 100,4 miljoni euroni. Pensionikindlustuse kulud kasvasid 37,8% ja puuetega inimeste toetused 31,4% ning ravikindlustuse kulud püsivad 2007. aasta tasemel.

Vanemahüvitist majanduskriis ei puudutanud. Riigieelarve eraldised aastail 2007-2012 peretoetusteks ja vanemahüvitiseks. Andmed: Rahandusministeerium. Graafik: Virgo Kruve

Reformi vanemahüvitis kasvab edasi

Võrreldes käesoleva aastaga kasvab 2012. aastal vanemahüvitis 4 miljonit (2,35%), sest väheneb alammäära (278,02€) saajate arv ja kasvab keskmiselt makstav hüvitis.

Peretoetused vähenevad 3,65 miljonit eurot (-3,56%), sest lapsetoetuse (19,18€) saajate arv väheneb – ilmselt seoses madala sündimusega viimasel kümnendil. Või äkki ka seoses väljarändega, sest töötutoetus kahaneb 4,75 miljoni võrra (-42,5%)?

IRL-i vanemapensionile miljon eurot

Järgmisel aastal eraldatakse ka Isamaa ja Res Publica Liidu hiljutise valimislubaduse – vanemapensioni – käivitamiseks miljon eurot, mis on 2012. aasta riigieelarve seletuskirja viimasel, 336. leheküljel real „Vanemapensioni korralduse ja teavitamisega seotud IT projektid” summas 1 011 068 eurot.

Vanemapensioni korraldus ja teavitamine võtab miljoni, ning võib eeldada, et see hakkab sarnaselt vanemahüvitisele kasvama ja vähendama tavalisteks pensionideks jaguvat raha. Sotsiaaltoetuste puhul nägime, et Reformierakonna loosung emapalgast tõi kaasa peretoetuse saajate suure hulga arvelt vaid väikese osa eelmisel aastal lapse saanud vanemate sponsoreerimise.

Peretoetusi makstakse kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses kuni 19. eluaastani. Haridusministeeriumi andmetel oli tänavu kevadel õpilasi põhikoolis ja gümnaasiumis 138 448 ning kutseõppes põhikooli baasil 581. Statistikaameti andmeil sündis 2010. aastal 15842 last, kelle vanematel oli õigus vanemahüvitisele.

Maksusüsteem enamat ei võimalda

2011. aastal kulutas Eesti riik umbes 139 tuhandest peretoetuse saajast igaühele keskmiselt 733 eurot. Samal aastal sai 15,8 tuhat vanemahüvitise saajat igaüks keskmiselt 10730 eurot. Vahe on 14-kordne.

Rohkem kui kolmekordne vahe on ka vanemahüvitise saajatel, kelle seas alammäära (278,02€) saajatele makstakse „vaid” 3336 eurot aastas. Pärast 18 kuu möödumist on lapsetoetus 230 eurot aastas, nagu see on nii olnud alates 2004. aastast. See on märgatavalt alla keskmise peretoetuste summa, sest samalt eelarverealt makstakse ka lapsesünnitoetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust, ajateenija lapse toetust, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, elluastumistoetust, lapsendamistoetust ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.

Eesti riik jõuab mõistlikku sotsiaaltoetust maksta vaid poolteist aastat, sest maksusüsteem ei võimalda enamat. Kehtiv nn jo-jo-sotsiaaltoetus ülikõrgest vanemahüvitisest kuni piinlikult väikese lapsetoetuseni kahandab sündivust veelgi.

Vanemahüvitis on kehtinud samuti alates 2004. aastast alates, aga iive oli negatiivne (-11697 inimest aastail 2004-2009) kuni eelmise aastani, mil sünnid ületasid suremust 35 inimese võrra.

Kui vanemahüvitisega saaks lapsi juurde osta, siis oleksid meist rikkamad riigid seda kasutanud.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 30.11.2011 ajalehes Kesknädal

Ilves ei deklareeri 2,28 miljoni kroonist võlga Soome pankadele

Presidendile kuuluva Erma kinnistu väljavõte kinnistusraamatust näitab, et enam pole küsimus pisikestes eksimustes majandushuvide deklaratsiooni täitmisel, vaid tegemist võib olla teadlikult puudulike andmete esitamisega. Deklaratsioonis on kajastamata kohustusi kogusummas 2 288 000 krooni (146 230 €).

26. oktoobri Kesknädala artiklis „President eksis majandushuvide deklaratsiooni täites 5 aastat järjest” kirjutasin Toomas Hendrik Ilvese poolt oma kinnistu nime ja registrikoodi valesti märkimisest. Vaid ühe tähe ja ühe numbri muutmise järel ei olnud võimalik mitte kuidagi temale kuuluvaks pidada Abja vallas asuvat kinnisvara, mida teame Ärma taluna.

Presidendi kantselei loeb Kesknädalat

Et Vabariigi Presidendi kantseleis loetakse Kesknädalat, seda näitas reageering internetis avaldatud üleskutsele „Ärma talu raha lasteaedadele” – pöörduti presidendi pildi kasutamise küsimuses lausa Tarbijakaitseametisse (vt http://www.kesknadal.ee/). Seetõttu näis imelik 26. oktoobril ilmunud artiklile järgnenud vaikus. Ka 22. oktoobri Õhtulehe artikkel „Kui palju võib eksida president” ei tekitanud vastukaja.

Minu järgmine samm presidendi deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses veendumiseks oli riiklikust kinnistusraamatust Erma väljavõtte tellimine. Seda saab teha igaüks, kellel on internetiühendus ja valmisolek tasuda 2,27 eurot.

Erma kinnistul kolm laenu

Esimene üllatus uue info lugemisel oli, et Erma kinnistu peale on võetud kolm laenu ja nende andjate kasuks on seatud hüpoteegid. Hüpoteek on kinnisasja pant, mis seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Hüpoteegi omanikul on õigus nõuda kinnisasja müümist, kui võlga ei suudeta tasuda.

Toomas Hendrik Ilves on talle kuuluvale Erma kinnistule seadnud esimese hüpoteegi 08.02.2001 summas 200 000 krooni Soomes asuva Merita Bank Plc. kasuks. Intressimäär on 15% aastas, kõrvalnõuete suurus 40 000 krooni. Kümme aastat tagasi välisministri ametis olnud Ilves märkis 17.12.2001 täidetud majandushuvide deklaratsioonis andmetena varaliste kohustuste kohta, et tal on võetud laen Nordea Pangast summas 173 433 krooni. Hüpoteegid kuuluvad deklaratsioonis järgmisse punkti, kuhu Ilves on kirjutanud „Ei ole”. Järelikult esitas välisminister Ilves teadvalt valeandmeid Erma hüpoteegi kohta.

Teine hüpoteek on seatud 11.09.2003 kinnistamisavalduse alusel summas 308 000 krooni Soomes asuva Nordea Bank Finland Plc. kasuks.

Samale pangale on seatud ka kolmas hüpoteek, mis on sõlmitud 18.02.2005 asjaõiguslepingu alusel summas üks miljon seitsesada kaheksakümmend tuhat krooni (1 780 000) ja sisse kantud 1.03.2005 kohtunikuabi S. Jõela poolt. Kokku on Erma kinnistule seatud kolm hüpoteeki kogusummas 2 288 000 krooni.

PRESIDENT ON END SURNUKS LAENAVA RAHVA EESKUJU: Aerofoto Erma kinnistust, millele on Soome pankadest võetud 2,28 miljonit krooni deklareerimata laene.

Võlad Eesti, Saksa ja Soome pankade ees

Majanduslike huvide deklaratsiooni tuleb märkida hüpoteegid, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga. Ilvese puhul oli selleks piiriks 2001. aastal 174 tuhat krooni ja 2007. aasta kevadeks 428 tuhat krooni.

26.04.2007 täidetud deklaratsioonist leiame Nordea Panga 627 487 kroonise eluasemelaenu ja 3 280 068 kroonise Saksa HypoVereinsbank´i laenu kinnisvara soetamiseks. Võlgade ja hüpoteekide reale on märgitud kaks kinnisvõlga Saksa Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG-le summas 4 328 000 krooni.

Siiani oli Ilvesel viimase esitatud deklaratsiooni järgi kohustusi Eesti ja Saksa pankade ees 8,33 miljonit krooni, kuid kõigest 2,27 euro kulutamisega paljastusid kinnistusraamatust veel avalikustamata 2,28 miljoni kroonised kohustused Soome pankade Merita ja Nordea ees.

Tõeline infopomm

on sissekanne III jaos koormatiste ja kitsenduste kohta, mille kohaselt kõik Erma kinnistul asuvad ehitised ja rajatised kuuluvad hoopis osaühingule Ermamaa, kuid mitte presidendile. 7. septembri 2005 kande järgi on 19.08.2005 sõlmitud asjaõigusleping, mis annab hoonestusõiguse 25 aastaks OÜ Ermamaale, mis vastavalt lepingu punktidele 5.1.1.-5.1.3 kohustab maksma hoonestusõiguse tasu kinnistu omanikule ehk Toomas Hendrik Ilvesele. Äriregistri järgi on alates 14.03.2005 OÜ Ermamaa ainsaks osanikuks Evelin Ilves. Sellest järeldub, et härra presidendi maal asuvad Ärma talu hooned kuuluvad hoopis presidendiproua firmale OÜ Ermamaa, mis maksab selle eest ka tasu kinnistu omanikule.

Ilves ei deklareeri ka hoonestusõiguse tulu

Hoonestusõiguse eest saadavat tulu ei ole Toomas Hendrik Ilves eelneva viie aasta jooksul samuti oma deklaratsioonis avalikustanud. See kuulub 12. punkti „Muud regulaarsed tulud” alla, kuid sinna on president viimased viis aastat märkinud „Ei ole”.

„Ei ole” tähendab kaht võimalust: kas OÜ Ermamaa on jätnud täitmata oma kohustuse kinnistu omanikule tasu maksta või on president jätnud hoonestusõiguse omanikult saadud tulud avalikustamata? Esimesel juhul peaks perekond Ilves seda omavahel arutama, teisel juhul peab president Ilves seda tegematajätmist selgitama deklaratsioonide hoidjatele.

HÄMARAD LOOD: Ilves kobab oma Erma kinnistuga pimeduses. Muu meedia prožektorid (või vähemalt taskulambid) millegipärast ka ei valgusta - huvitav, miks? Miks panna välispankadele miljoneid võlgnev riigi esimene mees vägisi uuesti presidendiks? Miks Ansipil oli seda vaja? Kas selleks, et (mõtteviisi näide) kui sina oled suli, siis pead laskma meil ka olla? Foto Virgo Kruve

Riik pigistab silma kinni

Pärast tutvumist Erma kinnistu väljavõttega saan nüüd paremini aru, miks Toomas Hendrik Ilves välistas möödunud aasta detsembris Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna osalemise valitsuses. Savisaare puhul on tegemist endise siseministriga, kes võib teab veel mida välja nuuskida. Selles suhtes on Ärma talu elanikele keemikuharidusega varasem majandusminister Andrus Ansip ohutum. Lisaks võivad esineda veel mingid „käsi peseb kätt”-stiilis kokkulepped presidendi institutsiooni ja juhtiva Reformipartei vahel. 3. novembri ajalehes „The Guardian” (Suurbritannia) nimetas Jamie Kitman (Ilvese koolivend USA-st) Ilvest oma vana Reformierakonna toetuse nautijaks, kuigi samas lauses mainiti ka sotsiaaldemokraatide hulka kuulumist.

Ma ei arva, et olin esimene, kes leidis avalikust registrist presidendil deklareerimata jäetud 2,28-miljonise laenukohustuse. Kuid ma ei oska selgitada, miks pole seda märganud ametlikud järelevalve teostajad eelneva viie aasta jooksul. Võib-olla on nad silma kinni pigistanud, sest president on üks nende hulgast? Lihtsam on korruptsioonis süüdistada opositsiooni, kui oma semu.

Nende süüdistustega lõhuti ju näiteks eelmise presidendi partei Rahvaliit.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 16.11.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17893

Eurotsooni riikide valitsuste võlakoorem sisemajanduse koguprodukti suhtes on viimase seitsme aastaga märgatavalt kasvanud ja ulatus 2010. aastal keskmiselt 85,3 protsendini SKP-st.

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Eesti riigivõla väiksema kasvu põhjuseks tõenäoliselt on sel perioodil rakendatud tasakaalus eelarvete poliitika, mis ei soosinud laenurahast kulutuste tegemist. Samuti oli sellel ajal toimunud kommertspankade laenuralli ja kinnisvarabuum riigile kasulik, sest suurenenud tarbimine tähendas maksutulu ülelaekumist ja positiivseid lisaeelarveid.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Võlakriis levib edasi

Alates 2010. aastast on poliitikud regulaarselt kohtunud ja teinud plaane hättasattunud riikide päästmiseks. Poolteist aastat tagasi pidi Kreekale piisama vaid 110 miljardi euro suurusest laenupaketist. Praeguseks on sellele lisandunud veel teist samapalju ning alles hiljuti tehti kolmas otsus, nende võlgade kustutamiseks 50% ulatuses.

Poliitikute otsuseid ennetav rahaturg näitab, et võlakriisi ei juhita Brüsselis ega Frankfurtis tehtud otsustega, vaid aktsiaturud ning investorid kujundavad omaenda seisukohad, mille peale tuleb eurokraatidel reageerida uute otsuste ja abipakettidega.

Niikaua kui Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Itaalia või ükskõik milline muu riik on sõltuv oma laenude refinantseerimiseks finantsturul kujuneva intressiga laenamisest, leitakse alati põhjus seniste intresside tõstmiseks, sest riikide riskid on vahepeal suurenenud.

Euroopa Keskpank on 28. oktoobri seisuga ostnud 173,5 miljardi euro eest riskantseid riikide võlakirju ja väärtpabereid, et sellega hoida uute laenude intresse veel talutavuse piirides. Palju lihtsam oleks riikidele laene anda otse Euroopa Keskpangast ja mitte läbi kommertspankade, aga see on eelnevalt tehtud poliitiline otsus, mida nüüd on tagantjärgi raske muuta.

Rahvusriigid visatakse finantsturgudel globaalse kapitalismi meelevalda, kus ollakse valmis kasumit teenima ka halbade uudiste pealt. Tänapäeval on võimalik börsil aktsiaid või võlakirju lühikeseks müües teenida kasumit ka languse pealt. See tähendab sellist tehingut, kus investor laenab väärtpabereid, müüb need hetkehinnaga maha ja kohustub kokkulepitud aja pärast samaväärse koguse väärtpabereid tagastama. Kui hiljem on hind madalam, siis selline tehing teenib kasumit hindade languse pealt.

Kas Prantsusmaa ja Saksamaa on järgmised abivajajad?

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Võttes aina uusi kohustusi EFSF-is seniste võlakriisis riikide abistamiseks, võivad kõik Euroopa Liidu suuremad riigid leida ennast ülejõu käivate laenuintressidega. Näiteks Saksamaa või Prantsusmaa võlakoormus on veerandi suurem kui Hispaanial, kuid rahaturgudel ei spekuleerita veel nende kahe riigi vastu.

Euroga ühinemine pidi olema Eestile kasulik, kuid alates 2010. aasta kevadest jätkuv rahvusriikide võlakriis näitab, et saame osa ennekõike kulutuste kandmisest.

Kõige kurvem selle juures on poliitikute poolt tehtavate otsustega kriisi pikendamine.

Eurotsooni riikide valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal protsendina SKP-st. Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo Kruve

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 9.11.2011 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17843

Toomas Hendrik Ilves on esitanud 5 korda järjest vigaste andmetega majandushuvide deklaratsiooni. Viljandimaal asuva talu asemel on ta kuulutanud enda omandiks Põlvamaal Valgjärve vallas asuva 12 korda väiksema Mäepalu talu. Viga pole siiani keegi märganud ega seda parandanud.

Riigi Teataja

lisas ilmus 28. juunil 2011 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni teadaanne riigi kõrgemate ametnike majandushuvide deklaratsioonidest. Seadusega on määratud ametikohad, mille palgaga kaasneb kohustus avalikustada isikule kuuluv või kaasomandis olev vara ja võetud kohustused, et vältida huvide konflikti ja korruptsiooni.

Kümme aastat tagasi

märkis toona välisminister olnud Toomas Hendrik Ilves oma majandushuvide deklaratsioonis ära Viljandi maakonnas asuva talu ning pangalt võetud 173 tuhande kroonise laenu. Tema sissetulek oli tookord 5,5-kordne Eesti keskmine palk (29 150 krooni).

Viis aastat tagasi

täitis presidendiks tõusnud Ilves taaskord majandushuvide deklaratsiooni ja kirjutas nüüd välja ka talu nime Ärma ning lisas taaskord kinnistu numbri, nagu nõuab seadus. Vahepeal oli riikliku Kinnistusraamatu registris olev 4-kohaline number muutunud pikemaks ja koosnes nüüd 6 numbrist. Riigi Teatajast võime lugeda, et presidendile kuulub Ärma talu Viljandi maakonnas ja selle registrinumbri lõpp on 038.

Viis aastat järjest on president Ilvese deklaratsioonis numbri järgi Ärma kinnistuks Põlvamaal asuv 6,5-hektariline põllu- ja metsamaa (tähistatud punaste joontega), kus pole ühtki ehitist.

Kui sisestada see number Kinnistusraamatusse, tuleb vastuseks hoopis Põlvamaal Valgjärve vallas asuv Mäepalu talu, mis on pindalalt 12 korda väiksem kui eeldatav Ärma talu. Kui otsida Kinnistusraamatust Ärma talu, siis saame tulemuseks Tartumaal Pulli külas asuva Ärma talu. Nimi Ärma sisaldub kinnistu aadressis 109 korda ja seda kohtab 11 maakonnas, välja arvatud Hiiumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Saaremaal on lausa 54 Ärmat, Viljandimaal kaheksa: Abja, Karksi, Suure-Jaani, Viiratsi ja Tarvastu vallas.

Isikukoodi järgi

on maksumaksja poolt ülalpeetavaks objektiks Ilvesele kuuluv Viljandimaal Abja vallas asuv Erma kinnistu, mille registrinumbri lõpp on 039. Majandushuvide deklaratsiooni muudab naljaks asjaolu, et samas vallas on ka Ärma- nimeline kinnistu, mis asub nime järgi erinevas külas ja mille registrinumber on suurusjärgu pikem. Ainus ühisosa Erma ja Ärma vahel on numbrite 1 ja 3 sisaldumine registrinumbris.

Ainult ühe tähe ja ühe numbri

muutmisest oleme saanud majanduslike huvide deklaratsiooni, mis tõeselt ei kajasta Toomas Hendrik Ilvese varanduslikku olukorda. Kas seda käsitleda parandamist vääriva näpuveana või teadliku valeandmete esitamisena, jäägu Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni otsustada. Tallinna linnapeale määrati ühekordse unustamise eest rahatrahv, Kadriorus on viga korratud viis aastat järjest. Saame näha, kas Eestis koheldakse poliitikuid võrdselt. Riigikogu liige Andrei Korobeinik (REF) pidi komisjoni kirja nr. 3.1-3/1188 järel oma majandushuvide deklaratsiooni parandama, sest oli 1 111 586 euro võrra vähendanud talle kuuluvate osakute ja väärtpaberite väärtust.

Kui Indrek Tarand

süüdistas ETV presidendikandidaatide-debati saates Ilvest maksumaksja rahade kulutamises Ärma talule, siis tegelikult oligi õigus seda eitanud Ilvesel, sest ametlikult kuulub temale hoopiski Erma kinnistu.

Viimase kümne aastaga on Ilvese võlakohustused kasvanud 48 korda ja ulatusid 2010. aastal 8,42 miljoni kroonini. Eesti kuulsaim uustalunik Ilves teenis 2007. aastal 7-kordse Eesti keskmise palga ehk 71 484 krooni kuus, mis 2008. ja 2009. aastal ulatus lausa 85 890 kroonini. Käesoleval aastal maksame talle ainult natukene vähem – 5050 eurot või 78 985 krooni kuus.

Majanduskriis

ilmselgelt pole tippametnike palka mõjutanud, erinevalt Maksuameti avalikustatud tuludeklaratsioonidest, mille järgi möödunud aasta keskmine palk oli 9940 krooni või natuke kõrgem kui 2006. aastal.

Palgastatistika erinevuse kohta vaata siinkirjutajalt ka 28. septembri Kesknädalast: „Ansip naeris välja Eesti ametnike andmed” või http://www.kesknadal.ee/ veebilehelt.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Allikad:

Kinnistusraamat: https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/avaleht.aspx

2001. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/202438

2007. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/12846588

2011. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/328062011001

Artikkel ilmus 26. oktoobril 2011 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17737

Iga rahvas maksab kinni ennast juhtima valitud poliitikute ja ametnike elustiili. Vastutasuks saame õpetusi, lubadusi, manitsusi ja loodetavasti reeglitejärgse käitumise.

Oleme seadnud avaliku võimu teostajatele reeglid, et vältida nende äraostetavust ja korruptiivseid otsuseid. Igal aastal esitavad aprilli lõpuks tuhanded ametnikud ja rahva poolt valituks osutunud poliitikud oma majanduslike huvide deklaratsioonid, milles panevad kirja nii enda kui ka ühisomandis oleva vara ja võetud võlakohustused. Sellega on ühiskond loonud järelevalve nende korruptiivse tulu teenimise kiusatusele.

Ärma asemel on hoopis Erma

Igal aastal avaldatakse juuni lõpus Riigi Teatajas tähtsamatel ametikohtadel olevate inimeste majanduslike huvide deklaratsioonid: parlamendi liikmed, põhiseaduslike institutsioonide juhid ja kõrgemad kohtunikud. Riigikogu juurde on moodustatud ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, kes kontrollib pärast deklaratsioonide laekumist kahe kuu jooksul, kas nendes sisaldub ebatäpsusi, mittetäielikke või valeandmeid. Vajadusel küsitakse lisainfot ja nõutakse parandusi.

Võtsin vaevaks võrrelda meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese majanduslike huvide deklaratsioonis kirja pandud infot ja avalike registrite andmeid ning leidsin, et need ei klapi. Deklaratsiooni järgi kuulub Ilvesele Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, numbriga 145038. Avan internetis kinnistusraamatu ja saan selle numbri peale hoopis Põlvamaal Valgjärve vallas Saverna külas asuva Mäepalu kinnistu.

Seejärel proovin otsida kinnistut nimega “Ärma talu” ja register juhatab mind Tartumaale Kambja valda Pulli külla. Üldotsing “Ärma” annab kinnisasjana kokku 92 tulemust ja aadressis sisaldub Ärma lausa 109 korda. Nimi osutub eriti populaarseks Saaremaal, kus asub 54 Ärmat, aga ka Viljandimaal on 8 Ärmat. Üks neist asub isegi Abja vallas Abja-Vanamõisa külas, aga kannab registris numbrit 1398939. See on liialt erinev, et olla sama Ilvese deklareerituga.

Teades tema kuulumist mõõdukate erakonna juhatusse, võtan äriregistrist välja MTÜ registrikaardi ja olles varustatud tema isikukoodiga, lähen järjekordsele katsele kinnistusraamatusse. Seekord saadab mind edu: leian kõige lähema vaste Riigi Teatajas avalikustatule. Selle nimi on Erma, registrinumbri lõpus on 039 ja see asub Abja vallas Veskimäe külas. Kõik senised ajakirjanduse küsimused Ärma asjade kohta on olnud alusetud, sest Ilvesele kuulub hoopiski Erma kinnistu.

Miks ei kontrollita deklaratsioone?

Miks ei avastanud ühe tähe ja ühe numbri võrra valesti täidetud majandushuvide deklaratsiooni korruptsiooni järelevalve komisjon juba 2007. aastal? Kas nad reageerivad sellisele ebatäpsusele ja teevad ettekirjutuse vea parandamiseks? Või julgeb keegi väita, et tegemist oli riikliku desinformatsiooniga, teadliku eksitamisega?

Eksimine on inimlik ja mõistetav. Deklaratsioonidest välja jäänud andmete eest on ka trahve tehtud, näiteks Tallinna linnapeale. Ilvese manitsemisest on olulisem, et edaspidi saaksid tähed ja numbrid õigesti deklaratsiooni kirjutatud. Teen ettepaneku kahe uue nõuniku kõrval palgata veel kolmaski, kes oskaks teha riiklikes andmebaasides infopäringuid.

Artikkel ilmus ajalehes Õhtuleht 22.10.2011
http://www.ohtuleht.ee/448837

Kui veel 2001. aastal oli Eesti era- ja juriidiliste isikute ning valitsuse võlakoormus (graafikul punane joon) vaid 53,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP, sinine joon), siis viis aastat hiljem olid need võrdsustunud.

Võlakoormus ületas SKP 2007. aastal ja jõudis 108,3 protsendini. Järgnes võlakoorma kasv: 2008. aastal 116,7 protsendini, 2009. aastal 124,6 protsendini ja eelmisel aastal langus 115,2 protsendini. Käesolevaks aastaks võib prognoosida võlakoormuse kasvu 121,5 protsendini, kui lähtuda Eesti Panga ennustatud sisemajanduse koguproduktist ja liita eelmise aasta koguvälisvõlale juurde EFSF-ile antud kahe miljardi eurone laenukäendus. Tegelik võlakoormus sõltub muidugi kommertspankade antud laenudest ja majanduskasvust, kuid selle kohta saab andmeid alles aasta lõppedes. Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks kasvu 6,3 protsenti ja koguvälisvõlga 100,9 protsenti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Kõrvalolevalt graafikult näeme, et viimased neli aastat on Eesti võlakoormus olnud 108,3 kuni 124,6 protsenti SKP-st ja pole põhjust uskuda, et see võiks lähiaastatel langeda. Me võime ennast lohutada, et valitsussektori võlakoormus oli mullu 754,1 miljonit eurot ehk 5,3% SKP-st ja et see on Euroopa Liidus väike, kuigi võrreldes 2001. aasta 190,8 miljoni euroga on kasvanud kümne aastaga 395% (754,1 miljonini). Ainus vähenemine toimus 2007. aastal, ja see oli 39,1 miljonit eurot või 8,1%. Euroopa Liidus olles oleme järele jõudmas teiste riikide võlakoormusele. Kreeka valitsuse välisvõlg oli eelmisel aastal 142,8% SKP-st ja käesoleval aastal 150,9%.

Eesti liitumine EFSF-iga tähendab riigi võlakoormale 2 miljardi euro lisamist, mis on 365- protsendine (!) tõus.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 12.10.2011 ajalehes “Kesknädal” ja on leitav internetis:

http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17659

14. septembril Riigikogu infotunnis küsis Keskfraktsiooni liige Heimar Lenk peaministrilt tööpuuduse kohta: „Tänane ajaleht Kesknädal toob välja karmi statistika, et meil on kahe aastaga vähenenud üle 112 000 töökoha. Samal ajal me räägime, et meil on ka töötus vähenenud. Mul on küsimus: mille arvel meil see töötus vähenenud on, kui meil pole töökohti juurde tulnud, ja kas töötud on jäänud statistikast lihtsalt välja?”

Peaminister vastas talle omaselt kõiketeadjana: „Aitäh! Ma ei tea ühtegi tõsiselt võetavat inimest, kes peaks tõsiselt võetavaks allikaks Kesknädalat. Ma soovitan ka teil mitte usaldada seda, mida kirjutab see teie viidatud väljaanne, mis allikaks kindlasti ei kõlba. Meil on olemas Statistikaamet. Statistikaamet teeb kvartaalseid ülevaateid nii töötuse kui ka töökohtade kohta. Palun lugege Statistikaameti kodulehekülge!”

Lugupeetud peaminister ei teadnud, et Kesknädala artikli allikaks olid Haigekassa andmed sotsiaalkindlustusega töötajate arvu kohta ja Töötukassa andmed registreeritud töötute kohta. Need mõlemad on Eesti ametkonnad nagu ka Statistikaamet. Tänaseks on kõigile selge, et Kreeka statistikaandmed ei olnud usaldusväärsed ja pole põhjust arvata, et meie ametnikud oleks tõe nimel takistanud poliitikuid iga hinna eest eurotsooni minemisel. Pigem said nad tulemused, mille eest neile palka maksti.

Öeldakse, et tõde läbib kolm staadiumi: esiteks naerdakse välja, teiseks võideldakse vastu, kolmandaks võetakse teda kui enesestmõistetavat. Me nägime väljanaermist ja ilmselt kogeme vastuvõitlemist, sest Statistikaameti näidud on poliitiliselt vajalikud. Nende alusel me saime eurotsooni ja need määravad kõrgemate riigiametnike igakuise palganumbri. Andrus Ansipil on isiklik huvi, et Statistikaamet teataks eelmise aasta keskmiseks palgaks 792 eurot või 12386 krooni kuus, kuigi Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli eelmise aasta tuludeklaratsioonide alusel keskmine brutopalk 9940 krooni kuus.

Kui kõrgemad ametnikud ja Riigikogu saadikud saaksid palka EMTA-le esitatud tuludeklaratsioonide järgi, siis nad oleksid mullu kaotanud 19,74% oma sissetulekust. Statistikaameti ja EMTA keskmise palga erinevus oli 2446 krooni. Seega maksime liigselt igale Riigikogu liikmele vähemalt 9784 krooni kuus või 117 408 krooni aastas, peaministrile 17611 krooni kuus (6 keskmist palka + 20% esinduskuludeks) või 211 334 krooni aastas.

Tänu Statistikaameti keskmise palga kasutamisele võiski Andrus Ansip juba 18. detsembril 2008 teatada: „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma elada tahaksingi.”

Tookord oli Statistikaameti tabeli PA5211 järgi keskmine palk 12903 krooni ehk 825 eurot, mis on praegusest 4% suurem. Maksu- ja Tolliameti järgi oli 2008. aasta keskmine deklareeritud palgatulu vaid natuke väiksem ehk 12857 krooni või 822 eurot, kuid kahe aastaga on see langenud koguni 22,6%. Teenitud palgatulu üldsumma on EMTA järgi kahe aastaga kahanenud 29,06 miljardit krooni ehk 33,4%.

Öeldakse, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Tänu Statistikaameti andmete kasutamisele ei teagi peaminister Andrus Ansip kadunud töökohtadest ega tunne seda ka oma isiklikus rahakotis. Eesti peaminister näib elavat juba Euroopa viie jõukama riigi seas, sest oma väljaütlemistes kasutab ta ainult kõige optimistlikumaid hinnanguid ja näite.

Eesti keskmine palk EMTA ja Statistikaameti andmetel, graafik Virgo Kruve

[Graafiku allkiri:]

Eesti brutopalk on Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonide järgi kahe viimase aastaga tugevasti vähenenud. Võrreldes tippajaga 2008. aastal oli 2009. aastal vähenemine 2172 krooni või 17,7% ja 2010. aastal 2390 krooni või 19,3%. Statistikaameti keskmine palk ei ole samamoodi alanenud, sest nemad kasutavad kaudseid arvutusmeetodeid. Nende andmetel keskmine palk isegi suurenes mullu 125 krooni, võrreldes 2009. aastaga.

Andmed: EMTA ja Statistikaamet, graafik Virgo Kruve

Artikkel ilmus 28. september 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17565

Augustis avalikustas Eurostat juulikuise inflatsiooni, s.t hinnatõusu andmed. Eestis on inflatsioon olnud eurotsooni suurim ühisrahaga liitumisest alates, ulatudes juulis 5,3 protsendini aastases võrdluses. Eurotsooni keskmine oli 2,5 protsenti.

27 liikmesriigi seas oli Eestist suurema inflatsiooniga kuni juunini Rumeenia, kus see ulatus 8,5 protsendini. 12 kuu keskmise järgi oli kõrgeim inflatsioon Rumeenias (7,6%), Eestis (4,9%) ja Kreekas (4,3%) ning madalaim Rootsis (1,6%), Tšehhis (1,9%) ja Hollandis (1,9%).

Võrreldes juuniga tõusid Eestis hinnad 0,6 protsenti, ja see on samuti 27 riigi suurim. Saksamaal oli tõus 0,5%, Portugalis 0,1% ja väljaspool eurotsooni – Bulgaarias 0,4% ning Tšehhis 0,3%. Ülejäänud riikides inflatsioon vähenes, neist enim: Küprosel (-1,9%), Itaalias (-1,7%), Belgias (-1,6%), Kreekas (-1,4%), Hispaanias (-1,2%) ja Sloveenias (-1,1%).

Kui võrrelda aprilli ja juuli inflatsiooni, siis see oli juulis eurotsooni riikidest suurenenud Belgias, Soomes ja Hollandis. Eurot mitte kasutavatest riikidest Lätis, Ungaris, Poolas, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Graafikul toomata liikmesriikide inflatsioon oli juulis järgmine: Rumeenia 4,9%, Leedu 4,6%, Suurbritannia 4,4%, Läti 4,2%, Poola 3,6%, Bulgaaria 3,4%, Ungari 3,1%, Taani 3%, Tšehhi 1,9% ja Rootsi 1,6%.

Lubati ju, et eurole üleminek Eestis hindu ei tõsta, kuid seitsme kuu andmed näitavad, et hinnatõus on olnud märkimisväärne, mitmekordselt ületades majanduskriisis oleva Kreeka ja Iirimaa näitajaid.

Eurotsooni 17 liikmesriigi inflatsioon aprillis ja juulis (protsentides) võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Artikkel ilmus 31. augustil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17388