Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile http://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks
juuni 2017
M T W T F S S
« Feb    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

„Ilvese autojuht” Šamrai ei olegi pankrotis 2,1 miljoni eurose võlaga

EAS-i poolt Evelin Ilvese firmale Ermamaa OÜ jäetud 0,15 miljonit eurot toetusi on pisku, kui võrrelda Toomas Hendrik Ilvese 2006. aasta valimiskampaania aegse autojuhi poolt e-maksuameti petmisest tekitatud kahjuga 33 260 486 krooni ehk 2 125 732 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves lahkus ametist esmaspäeval, 10. oktoobril 2016. Eelneva nädala teisipäeval kell 9.30 toimus Tartu maakohtu Tartu kohtumaja saalis nr. 449 väheütleva pealkirjaga kohtuistung: võlgnik Vadim Šamrai pankrotiavalduse läbivaatamine. Selle istungi teeb tähelepanuväärseks fakt, et 2009. aastal ületas ta uudisekünnise kui „Ilvese autojuht”, kes sõidutas 2006. aasta suvel teda renditud bussiga valimisüritustele ja 2008. aasta kevadel pani toime Eesti suurima – 33,2 miljoni kroonise – e-maksuameti petmise.
Ettevõtlus ja firmade omanikuks olemine jäi Vadim Šamrai (48) jaoks poole aasta tegevuseks. Teda oli enne miljonipettust karistatud kaks korda kriminaalkorras ja kolm korda väärteo eest. Ta oli kellegi varidirektor, kui 2008. aasta alguses ostis riiulifirmad, andis neile kõlava nime ja asus nende abil maksuametit lüpsma.

Esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, tagastati Vadim Šamrai juhitud firmadele alusetult kokku 33 260 486 krooni. 2008. aasta jaanuari ja veebruari käibemaksu OÜ Rocca Al Mare Ehitus arveldusarvele oli 6 993 030 krooni; märtsi eest OÜ Q Autoliising arveldusarvele 7 309 000 krooni; aprilli- ja maikuu eest OÜ Tallinna Arendus arveldusarvele 9 727 456 krooni (ühe ülekandega 9 729 000 krooni); mais OÜ Kinza Grupp arveldusarvele 9 231 000 krooniehk kokku 33 260 486 krooni (2 125 732 eurot). Ebaõnnestusid katsed juunis küsida OÜ Matkabussirent arvele 9 758 895 krooni ja OÜ Dualtec arvele 9 867 085 krooni, sest ametnikud olid hakanud e-maksuameti deklaratsioone käsitsi kontrollima.
Maksuameti tarkvara tootis riigihangete sage võitja AS Webmedia (nüüd AS Nortal), millega sõlmiti 11.09.2007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusel leping nr 2.6-4/89 e-maksuameti rakenduste ja tugisüsteemide arendamiseks summas 112 484,50 eurot. Riigihange viitenumbriga 101604 lõpetati 31.12.2008. Kevadel oli AS Nortalilt lihthankega 106594 tellitud täiendavalt 39 944,78 euro eest lisatöö „Maksuhalduri infosüsteemide muudatuste analüüs ja realiseerimine”. See oli teadlikult jäetud tagaukse sulgemine või miljoniliste tagasimaksete ja puuduliku deklaratsioonide kontrolli parandamine.
Juulis vormistas Šamrai kõik kuus firmat ümber Tartu kodutu Ats Kadaku nimele. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise pärast sundkustutas riik need petisfirmad oktoobrist 2011 kuni augustini 2013. Šamrai pidi saama kelleltki siseinfot Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi tööst, sest oskas nelja firma poolt esimese tagastustaotluse otsuse järel kaks kuud hiljem KMD deklaratsiooni veelkord suuremaks „parandada” ning ilma ühegi lisakontrollita tellida SEB Panga kontodele täiendavalt üle 9,7 miljoni krooni ühekorraga. Seejärel võtta riigilt välja petetud raha takistamatult AS Tavid Tartu kontorist eurodena sularahas välja. Lõpuks jääda märkamatuks Rahapesu Tõkestamise Büroos, mis oleks pidanud jälgima kõiki üle 200 000-krooniseid ülekandeid. Jälgede varjamiseks sisestati maksudeklaratsioonide parandused Tartu Ülikooli wifi-võrgust, kus oli palju kasutajaid ja vähe maksuameti petmise logimist. Selle teadmiseks oli vaja eelinfot. Uurijad ei tuvastanud isikut, kellele sularaha-eurod edasi anti, ega saadud ka seda läbiotsimistega tagasi.
Kokkuleppemenetluse kriminaalasjas 1-09-13457 kinnitas kohus 26. oktoobril 2009. Šamraile määrati maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikute poolttoime pandud maksukelmuse tulemusel saadud vara suhtes rahapesu toimepanemises liitkaristusena vangistus kolm aastat ja kaks kuud. Lisakaristuseks oli kolmeaastane keeld töötadajuhtivatel ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel.

Süüdlaselt raha tagasi ei saadud

ja ainus konfiskeeritud vara olid kolmanda isiku I. K. nimele vormistatud sõiduautod BMW 530 VIN-koodiga WBANC71070B629809 ning Mercedes Benz C220 VIN-koodiga WDB2030061F231935. Toimepandud kuritegudega oli Eesti Vabariigile tekitatud varalist kahju, ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas tsiviilhagi summas 33 260 486 krooni, mis kuulus rahuldamisele.
Vadim Šamrai vahistati 15.04.2009 ja vabanes Tartu vanglast ennetähtaegselt 2.11.2011, katseajaga kuni 15.06.2012. Tal oli kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi või narkootikume ja otsida töökoht 2 nädala jooksul. Alates tööleasumisest tasuda kuriteoga tekitatud kahju katteks vähemalt 2000 krooni kuus. Eesti riik oli halastanud 7 kuud ja 2 nädalat vangistust ning oli valmis ootama 1385 aastat Ilvese autojuhi poolt välja petetud raha tagasisaamist.
Sama aasta mais oli kohus osaliselt rahuldanud Šamrai hagi Põhja prefektuuri vastu kinnipidamistingimuste osas ja mõistis talle välja 140 eurot. Nõue oli esitatud 14.10.2010 summas 12 782 eurot kambri ülerahvastatuse, WC nõuetele mittevastavuse, värskes õhus viibimise mittevõimaldamise ja arstiabi mittevõimaldamise eest.
Järgmine kohtuotsus 4-15-3034 tehti 11.06.2015, kui Šamrailt mõisteti välja 20 eurot, sest ta oli jaanuaris ühes Tartu söögikohas lõhkunud baarileti klaasi, mille väärtus oli 60 eurot (väitis selle õnnetusjuhtumi olevat).

martin kukk valimisplakat foto virgo kruve

Pärast e-Maksuameti pettuseks kasutatud riiulifirmade müüki läks Martin Kukk tööalaselt kindlalt edasi, tõustes Reformierakonna peasekretäriks ja 2015. aastal Riigikogu saadikuks ning fraktsiooni aseesimeheks.
Foto Virgo Kruve.

See võis olla juhus või siis mahajäänud jälg, et esimesed riiulifirmad müüs talle reformipoiss Martin Kukk, kes 6.04.2011 sai Reformierakonna peasekretäriks (kuni 15.01.2016).
Samuti võis olla juhus, et 9 kuud varem, 9. aprillil 2007, oli AS Tavid juhtide hulka saanud Meelis Atonen, tuntud reformikast majandusminister, kes sai Juhan Partsi valitsuse ministri ametist lahti riigisaladusega dokumentide sisu avaldamise eest. Tema järglane Andrus Ansip sai seitse kuud hiljem peaministriks.
Martin Kukk valiti 2015. aastal 456 häälega Tallinnas Mustamäelt ja Nõmmelt Riigikogusse ning oli Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Mullu 6. juulil teatas ta ootamatult omal soovil lahkumisest.
See võis olla taaskord juhus, sest 23. juulil pidi Vadim Šamrai vabanema taaskord vanglast. Viimane karistus määrati talle 26.04.2016 tuvastamata ajal ja tuvastamata kohast suures koguses dünamiit-tüüpi brisantse Fordyn lõhkeaine ning 123 g trotüüli omandamise ning selle hoidmise eest elukohas alates 2014. kevadest. Kokkuleppemenetlusega karistati teda kolmeaastase vangistusega, millest koheselt tuli ära kanda üheksa kuud, alates kahtlustatavana kinni pidamisest 23.10.2015. Teda reetis kinnipidamisele eelnenud päeval toime pandud vägivald temaga 2006. aastast koos elava I. K. vastu, keda oli löönud rusikaga vastu pead (vasakul põsel tekkis hematoom) ja visanud telefoniga vastu rinda. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 9055 eurot.

Viimase vanglast vabanemise järel soovis Šamrai pankroti abil vabaneda võlgadest

02.08.2016 kohtumäärusega 2-16-5412 määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung just 4. oktoobriks. Sellel kohtuistungil esitas ta avalduse, et loobub enda esitatud pankrotiavaldusest. Riigil tuli kanda 397 eurot ajutise pankrotihalduri Olev Kuklase töötasu ja kanda menetluskulud. Optimistliku arvestusega on ta siiani riigile tasunud kuni 6000 eurot ja siseinfo valdajana äkki leidnud ka viisi vabaneda 2,12 miljoni euro nõudest. Kuidas muidu leidis kohus 6. oktoobril, et pankrotimenetluse sai lõpetada avalduse tagasivõtmisega?
Massimeedia kiusab trahviriigis järjekindlalt kiiruseületajaid, roolijoodikuid, elatisvõlglasi ja muid väheolulisi õigusrikkujaid (poeröövel Beebilõust), kuid taibuka miljonipettuse teostaja oli unustatud eelnevad seitse aastat. Ametnikud lasid pettust võimaldanud tarkvaratootjal AS Nortal võita järgmisi e-Maksuameti hankeid ning Riigikogu kantselei tellis sügisel valimiste infosüsteemi arenduse 2020. aastani. Maksuameti petmisest jäi jälg pangakontole, valimiste salajasuse tõttu häältega mängimisest jälgi ei jää.

[esiletõsted]
Maksupettusega kaotatud raha 2,12 miljonit eurot ootab riik tagasi 3396. aastaks.

Ilma inimkontrollita 9 729 000-kroonise pangaülekande teinud e-Maksuameti tarkvara tootis AS Webmedia, praegune AS Nortal, kuhu asus tööle ametist lahkunud Maksu- ja Tolliameti juht Marek Helm.

Artikkel ilmus 22.02.2017 ajalehes “Kesknädal” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28306

Elame nuhkimise ajastul

Pärast sajandivahetuse tehnoloogiabuumi ja dot com mulli lõhkemist on saanud infost uue aja kuld. New Yorgi börsil olid 2016. aastal maailma kallimate firmade tipus IT- firmad Apple Inc., Alphabet (varem Google) ja Microsoft ning esikümnes Amazon.com, Facebook ja USA sidefirma AT&T. Inimestevaheline suhtlus on järjest enam digitaalne, ja see, kes kontrollib sidet, omab ka võimu inimeste üle.

Nõukogude Liidu ja USA võidujooks kosmose vallutamiseks käis täpselt samamoodi võimu nimel, sest orbiidilt sai luurata ja kontrollida Maa peal toimuvat. 21. sajandi võidujooksu infoühiskonna kontrollimiseks on võitnud USA, sest Euroopal puuduvad omad alternatiivid eelmainitud firmadele. Lisaks kasutame ERR-i saates „Foorum“ inimeste kaasamiseks Twitter’it, Riigikogu istungite ülekannete hoidmiseks Youtube.com’i ja info otsimiseks ning e-maili saatmiseks Google’it. Alates 25. jaanuarist 2017 on Riigikogu istungite ülekanded live.riigikogu.ee asemel riigikogu.babahhcdn.com peal.
Eelmise aasta mais sulges välisomanik Telia kodumaise Eesti Telefoni ajal loodud hot.ee teenuse serverid. Sellega kadus e-mailidele lisaks ka sadu tuhandeid Eesti eraisikute ja firmade kodulehti, mis olid sajandivahetuse järel loodud. Need olid ainueksemplarid, mida ei arhiveeritud kusagile. 13. sajandil tulnud ristiusustajad raiusid maha muinaseestlaste hiied (rahva mälu), et pöörata nad võõrusku.
Kommunismi kokkuvarisemine juhtus makilindi ja kettaga analoogtelefoni ajal. Tänapäeval on arvutid ja andmekandjate hinna pidev alanemine viinud võimaluseni salvestada kogu elektrooniline side. Kui KGB nuhk võis jälitatava silmist kaotada, siis kapo „lutikas“ on igal inimesel taskus mobiiltelefonina. Riigid on erastanud sidefirmad ja pannud seadusega neile kohustuse jälitamist võimaldada.
Tänu Edward Snowdeni paljastustele teame USA programmist PRISM ehk tõlkes „prisma“. Kui side valguskaablile panna „prisma“, siis saame poolitatud side, mille salvestamist ja pealtkuulamist ei avasta. Juba 2002. aastal leidis AT&T töötaja ilma lingita uksega ruumi, kuhu tulid kaablid firma sidekeskusest. Sellest avalikult ei räägita, et internet ja sidefirmad lubavad kopeerida kogu oma võrguliikluse.
Eesti rahvas sai „lutika“ 2009. aastal, kui Andrus Ansipi valitsus täiendas elektroonilise side seadust: §113 (5) „Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.“ Lühidalt, see tähendab iga kõne/sõnumi jäädvustamist viieks aastaks. Seadus keelab sidefirmal avaldada kliendile tema sõnumisaladuse rikkumist.
Tõendeid saab nüüd koguda tagantjärgi. Kohtuasjas number 1-14-5596 alustati kriminaalmenetlust 19.10.2011, uuritav kuritegu pandi toime 24.07.2011. Kohtuotsuses on laused telefonikõnede stenogrammidest, mis peeti 23.07.–03.10.2011. Paloveer: „XXX, me leppisime, et me ei nimeta nimesid. /…/ viiendas vestluses (kus XXX kasutab mitte oma tavalist numbrit, vaid kõnekaarti).“
Ajakirja „Kultuur ja Elu“ talvenumbris 4/2010 on Virkko Lepassalu intervjuu filosoofi ja TLÜ professori Mart Raukasega, kes helistas peaminister Andrus Ansipile ja ütles: „Vii väed Afganistanist välja!“ Mõni päev hiljem tuli teade kahe sõduri hukkumisest. Nüüd järgnes riigi reageering: „Ja siis kutsuti ka kaposse välja, aga kuna ma olen nende direktoreid ja peainspektoreid nädalate viisi nii palju koolitanud, siis toimus see nii, et mina jällegi õpetasin ja nemad kuulasid.“ Karl Vainole analoogtelefoniga helistajat ei oleks KGB leidnud, aga digitaalses võrgus on igal sideseadmel oma unikaalne tunnus.
Ameerika sai demokraadist mustanahalise presidendi Barack Hussein Obama 2008. aasta valimispäeva võidukõnega „Yes, we can“ (Jah, me saame). Pärast Wikileaks’i ja Snowdeni paljastusi NSA tegevuse kohta, läks ta ajalukku kui „Yes, we scan“- (Jah, me skännime) -mees. Vabariiklased on nuhkimise paljastamist kritiseerinud ja sellega seotud inimesi nimetanud reeturiteks.
Peaministrina ajas Andrus Ansip tagasi eelduse kõigi ettevõtjate kõnede pealtkuulamisest, aga see on asetleidnud fakt, et juba 2011. aastal oli võimalik kõnede stenogramme tagantjärele koostada. See on tõlgenduse küsimus digivolinikule: kas pealtkuulamine on inimesega või ka tarkvaraga märksõna otsimine ja algoritmiline profileerimine?
Veel paar kuud on alles Arsenali Keskuse konkursi aegne sõnumiside 2012. kevadest. Kas riigis leidub tahet seda nuhkida ning uurida sõnumite tsentraalse jälgimisseadme sisu?

KESKMÕTE: Sellest avalikult ei räägita, et internet ja sidefirmad lubavad kopeerida kogu oma võrguliikluse.

Artikkel ilmus 1.02.2017 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28178

Selles teksti järel toon eraldi välja, et sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine on kogu sidele, mitte jälitustoiminguteks loa saanud juhtumitel. Salvestavad kõik sõnumid ja uurimise toimumisel tehakse süsteemi päringuid, mille kohta jääb jälg logifailidesse. Kindlasti võib nüüd mõni lugeja öelda, et pealtkuulamisega on ta arvestanud ning teda see ei puuduta. Nii arvati ka NKVD ja KGB kohta, et minul ei ole midagi karta. Me peaksime ajaloolise kogemuse järgi teadma, et tookordse valikulise jälitamise ja piiratud ulatusega pealtkuulamise tulemuseks oli suletud ühiskond, kus ei toimunud arutelu ega kodanike poliitilist aktiivsust. Tänapäeval vastab sellele olukord, et Skype side on krüpteeritud pealtkuulamise vastu aga serverid on firma tsentraalse kontrolli all ning neid läbivale infole on ligipääs ka Eestil. Seda infot küsitigi algoritmilise profileerimisega tookordselt siseministrilt Ken-Marti Vaherilt, kes arusaadavalt midagi ei kinnitanud ega lükanud ümber, sest jälituseks kasutatav tehnoloogia olevat riigisaladus.

Venemaa Riigiduuma valimised 2016 vaatlemine

Pühapäeva pärastlõunal alustasin Venemaa valimisjaoskondade vaatlemisega. Neil oli 10 tuhat jaoskonda varustatud videokaameratega ja seda sai iga soovija jälgida. Tehniliselt oli vaja flash videot näitavat tarkvara. See on vanenev ja kasutuselt kaduv tehnoloogia, näiteks Soome YLE loobub flashi kasutusest. Eestis kasutavad seda endiselt ERR ja Postimees suurimatest. Pildi kvaliteedile mul siiski etteheiteid ei ole, sest ühendus toimis, katkestusi ei olnud ja ümberlülitus oli kiire.

Valimised võitis oodatult Ühtne Venemaa, mis sai eelmisest korrast parema tulemuse ja võib praeguse 343 kohaga saada konstitutsioonilise enamuse. Varem oli neil 238 kohta, enamuseks oli vaja 226 (Riigiduumas on 450 liiget). Teisele kohale tulid kommunistid Gennadi Zjuganovi juhtumisel 42 kohaga(kaotasid 50), kolmandale kohale Žirinovski liberaalid 39 kohaga (varem 56) ja neljandale kohale Õiglane Venemaa Sergei Mironovi juhtimisel 23 kohaga (varem 64). Rohkem erakondi ei ületanud 5 protsendilist valimiskünnist, kuigi nimekirjas oli 14 parteid. Ainsana sai hääli juurde Dmitri Medvedjevi ja Vladimir Putini Ühtne Venemaa, lausa 105. Teised kõik kaotasid.

Valimisjaoskonna pilt oli ruumi kahest osast: valimiskomisjonist sedelite väljastamisel ja eraldi valimiskastist. Sellele sarnanevat süsteemi prooviti juba 2012. aastal presidendi valimistel ja suuremas ulatuses. Kuni Kaug-Idani välja. Toona vaatasin Vladivodostokki, Magadani, Baikali järve ääres olevat talumaja ja lõpetasin õhtul Kaliningradis. Seekord nägi idas Krasnojarskist kuni Moskvani. Proovisin ka St. Peterburi kaameraid aga neist paarikümnest erinevast jaoskonnast paljudes linnades ei saanud ma ühtegi pilti. Lisaks oli linn kaardi teise värviga, mis võis tähendada ülekannete puudumist.

Videoülekanne jaoskonnast on hääletamisele ja demokraatiale kasuks. Sellega saab kontrollida, et valimiskasti panevad sedeleid vaid valijad ise. Eelmisel korral nägin kusagil Siberi kandis jaoskonda, kus tuli perekond(mees, naine, laps) ja sedelid anti mehele ja naisele aga kabiini läks sedelitega vaid mees. Naine ootas lapsega valimiskabiini ja komisjoni laua vahel seistes. See on rikkumine, sest sedeli peab täitma valija ise, mitte usaldama seda abikaasale. Nad oleksid pidanud ükshaaval hääletama või valvama last vaheldumisi. Siiski ei näe ma selles kaebuse väärilist rikkumist, sest naine oleks saanud protestida aga ta ulatas ise sedeli mehele. Pealegi on Eestis jaoskondade väline elektroonilise hääletamise süsteem, kus keegi ei tea tegeliku hääletaja isikut või tema vaba ja salajase hääletuse võimaluseta jätmist. Meil on rikkumisele avatud 1/3 kõigist häältest, Venemaa puhul oli 1 rikkumine tuhandete valijate kohta jaoskonnas.

Videokaamera toimib ka propagandaks. Ta näitab neid tegelikke venelasi, kellega valitsus meid hirmutab ja kelle ohule viidates loobusime iseseisvusest ja lubasime sisse ingliskeelsed baasid. Pean ütlema, et minu arvamust jaoskondade pildi nägemine muutis, sest nad olid meile sarnased. Nende jaoskonnad olid ka klassides, koridorides, spordisaalides, kabinettides ja isegi raamatukogus. Eelmisel korral vaatasin huviga, kuidas Kaliningradis häälte kokkulugemise järel loobiti korvpalli ja puhati spordis kasutatud mattidel.

Venemaa kasutab Eestist erinevat sedelit. Eestis on väike tükk paberit, millele tuleb kirjutada kandidaadi number. Venemaal on suured nimekirja sisaldavad lehed, millel olevasse kasti teed risti. Need on A4 laiused aga pikkus oli erinev, kuni 2-3 lehe kõrgust. See tähendab nende lugemise ebamugavust. Teisest küljest on raske sellist häält rikkuda loetamatu numbriga. Eestis on igal valimisel umbes 3 tuhat valijat, kelle number on loetud kehtetuks. Lisaks teadmata hulk valijaid, kelle kirjutatud numbrist said lugejad valesti aru ja kelle hääl läks kandidaadile, keda valija ei valinud.

Häälte lugemisel ei olnud ühtset süsteemi. Nägin selliseid jaoskondi, kus inimesed istusid laua ümber ja üks nimetas hääle saanud partei ning ulatas selle siis vastavat virna koguvale komisjoni liikmele. Isegi videoülekandest kuulsin hääle saanud parteid ja võisin näha, et sedel läks ikkagi selle virna. Teine võimalus oli selline, kus ruumis olid erinevad lauad ja komisjoni liikmed jalutasid häälte pakiga selle vahel ringi ja panid sedeleid virnadesse. See oli kiirem variant, sest korraga võis sedeleid jagada 4 inimest ja ülejäänud ei pidanud ootama ühe inimese järel. Samas ei tõestanud see häälte õiget ja ausat lugemist. Vaatlejaid nägin istumas kusagil eemal, nemad ei oleks kummalgi juhul saanud kontrollida sedelite õigest pakki panemist.

Kolmas variant oli elektrooniline lugemine. Õigupoolest paberist sedelite skaneerimine ja tulemuse elektrooniline kokkulugemine. Sellega võis ka olla probleeme. Näiteks tekkis rike sedelite seadmesse söötmisel. Sattusin vaatama Красноярск, Верхняя ул., 3Б jaoskonda number 290, kus oli 2 sellist lugemise seadet. Kaamerale lähemal olnu läks katki. Vähemalt tuli sinna juurde ka teine naine ja nad arutasid midagi paberi vaatamise ja seadme ekraanilt lugemisega. Isegi paar tundi hiljem, istusid nad äraootavalt seal ruumis. Kuidas asi lahenes, jäi minul nägemata. Igatahes öösel nende aja järgi kell 3 istus endiselt ärakoristatud ruumis üksik mees. Tõenäoliselt said ikkagi tulemuse loetud ja koju minna.

Lugemise kiirus on Venemaal hoopis teise mõõtmega. Täiesti tavaline oli vaadatud jaoskondades, et nad lugesid kuni südaööni. Vähesed lõpetasid selleks ajaks. Vähemalt pooled jaoskonnad lugesid ka öösel 2 ajal. Võimalik, et kaamerad olid suuremates jaoskondades, kus oli ka rohkem valijaid. Väiksed asulate ja külade jaoskonnad olid selleks ajaks juba lõpetanud. Eesti kohta võin öelda, et suurema osa tulemustest on 2 tunniga ja õhtul 23 ajal on suurem osa hääli juba loetud ning on jäänud suuremad jaoskonnad. Kirjutan seda teksti esmaspäeva lõunal ja selleks ajaks ei ole ka veel kõik hääled loetud. Kell 13.48 oli valimiskomisjoni ülekanne ja selle juhi Pamfilova sõnad, et „me läheneme sajale protsendile.“ Kõrvalepõikena toon Suurbritannia, kus tulemusi loeti ka läbi öö ja tulemusi teatati(kuulutati suuliselt võitja välja) järgmisel hommikul ja lõunal. Inglased kogusid kõik hääled lugemise keskustesse, Venemaa ja Eesti loevad hääli nende andmise jaoskonnas.

Ümberkäimine hääletamise sedelitega oli Venemaal samuti erinev. Nendest elektroonilistest lugemise masinatest läbi käinud sedelid said julma kohtlemise osaliseks. Nad kägardati kokku, või rulliti kokku ja siis topiti tavalistesse kilekottidesse. Need ei olnud turvaliseks säilitamiseks. Vähemalt ümberkäimise põhjal tundus, et nende järellugemist ei toimu. Kui peaksin nimetama valimisi iseloomustavat heli, siis oli selleks kleeplindi tõmbamine rullist, et pakkida kilekotti häältega. Samas nägin teisi jaoskondi, kus sedelid loeti hoolikalt virnadesse ja igaüks neist pandi eraldi pruuni ümbrikku.

Venemaa valimiskastid on läbipaistvad, Eestis on läbipaistmatu plastik. Nende süsteemi puudus on osadest kokku monteerimine, mis nõuab ühenduskohtade plommimist paberiga. Neil ei olnud aasasid nagu Eestis, millest saaks numbriga turvaplommi läbi panna. Eesti valimiskast on selle tõttu turvalisem, sest ära käib ainult kaas ja seda saab eritellimusega valmistatud plommidega sulgeda. Venemaa kastidel käib ära põhi, kaas ja seinad mitmeks tükiks. Paber ja tempel tunduvad minule koos liimiga palju nõrgema variandina, sest templi saab paberile alati uuesti lüüa, plommi numbrid on unikaalsed. See tuletab meelde võltsimist Res Publica sisevalimistel, kus valimiskasti põhi võeti öösel ära ja pandi asemel endale vajaliku kandidaadi sedeleid.

Valimisjaoskondade korrastamine pärast valimisi. Reegliks näis olevat valimisjaoskonna atribuutika mahavõtmine, kasutatud mööbli tagasiviimine ja esialgse olukorra taastamine. Nägin ruumi, mis muutus laudadega klassiks. Või kadusid koridorist või võimlast sinna toodud lauad, toolid, hääletuskabiinid, valimiskastid, liput, plakatid, jne. Pärast südaööd olidki osad jaoskonnad, kus hämaras ruumis ei olnud enam midagi valimistele viitavat. Samas nägin ruume, kus olid põrandal kasutamata jäänud sedelite äralõigatud servad. Ilmselt pidi siis koristaja tulema hommikul. Samas nägin ka harja ja kühvliga sodi kokkupühkimist. Oleks huvitav teada Eesti praktikat. Kas me oleme neist erinevad?

Valimiste vaatlejaid pidi registreerimise järgi olema üle 300 tuhande aga tegelikult tuli neid kohale veerandi võrra vähem. Valimisjaoskonda pandud kaamerad aitasid kaasa ausamatele valimistele aga alati jääb kahtlus, et mis toimus nendes teistes, kus ei olnud kaameraid. Seda saaks ju võrrelda kui vaadata tulemusi jaoskondades. Ilmselt ei hakka keegi seda tegema, sest tulemustega näivad kõik osalejad rahul olevat.

Valimispidu Venemaal ei näinud. Eestis on ülekanded tulemusi ootavate erakondade peakontoritest. Venemaal näidati Putini külaskäiku Ühtse Venemaa kontorisse, kus oli kohal ka Medvedjev aga seal ainult kõneldi ja tehti pilte. Keegi ei söönud, joonud ega tantsinud. Televisioon näitas debatisaadet või tegi ülekandeid valimiskomisjonist.

PS. lisasin rubriiki e-valimised, sest osades jaoskondades toimus sedelite elektrooniline lugemine (skaneeriti ja valija valik tuvastati tarkvaraga). Videopilti sai vaadata aadressilt http://webvyboryedg.ru aga see oli eelmistel valimistel teistsugune ja võib tulevikus omakorda muutuda.

Miks riigikogu ei e-hääleta presidenti?

Nagu nägime eilsest presidendivalimiste esimesest voorust, ei ole riigikogu salajastel hääletustel siiani üle läinud e-valimisele. Demokraatias ongi valimiste standard endiselt paberil. Toon välja põhimõttelised eelised, mis paberil valimisel on võrreldes elektroonilise valimisega.



1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise. Samamoodi olid riigikogu liikmed oma otsuses vabad, sest ametnikud jälgisid segavate inimeste puudumist hääletuskabiinist.

Elektroonilisel valimisel on hääletuskabiin ükskõik kus interneti levialas ja valijat võib meelitada või ähvardada oma valikut tegema ning seega ei ole tagatud hääletamise vabadus.

2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Samal ajal on avalikult vaadeldav ja pildistatav sedelite kogunemine hääletuskasti, nende väljavõtmine ja kokkulugemine.

Ka riigikogus näitasid ametnikud enne hääletamist, et kast oli seest tühi. Elektroonilisel valimisel peab pimesi uskuma, et valimiste tarkvara on aus, võimalus kandidaadile hääl anda on tõepoolest olemas (äraostetud programmeerija ei ole seda tõkestanud) ning tulemuse kokkulugemise tarkvara on ausalt koostatud. Elektroonilisel valimisel on salajane nii hääletuskastile ligipääs(serverite loomine, paroolid), hääle andmise tarkvara (selle väärkasutus laseks hääli juurde võltsida) kui ka tulemuse kokkulugemine.

3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi garanteeritult aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul. Elektrooniliste häälte lugemine on keeruline tasakaal pimedast usust valimistel kasutatud tarkvara ja seda kasutanud inimeste vahel.

Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda. Korduslugemine annab aga võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.

4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.

5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl. Pabersedeli trükkimine on väiksem kulu kui mõne lisavõimaluse lisamine elektroonilise hääletamise tarkvarale.

6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks. Võimalus protsessi läbiviivaid inimesi näha ja toiminguid korrata kaalub üles võimalikud vead, mida elektroonilise hääletamisega ei saagi parandada.

Eliit on alati targem kui keskmine inimene ja Toompeal näidati, et paberil valimine on jätkuvalt tänapäevane.

Artikkel ilmus ERR-i portaalis 30. august 2016 http://uudised.err.ee/v/arvamus/202faaa8-f2ed-4452-bb3b-9f0ca4ae4d7c/kiri-miks-riigikogu-ei-e-haaleta-presidenti

Lisan juurde tekstist välja jäänud lõikude lõpud:
2. /…/ Valija ei või kunagi teada, et ametnikud võtavad arvutis lahti tema hääle välimise ümbriku isikuandmetega ja seejärel ka seesmise, milles on tema valik ja saavad teada, kellele ta hääle andis. Sellist võimalust kaaluti 2011. aastal kui esines esmakordselt kehtetu elektrooniline hääl. Argument selliseks käitumiseks oli vea väljaselgitamise vajadus. Väidetavalt sellest loobuti ja leiti, et hääle salajasus on tähtsam kui teada kehtetu sedeli viga või selle tekkimise põhjust.
3. /…/ Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda ja seetõttu seadustavad rikkumistega valimiste tulemused. Eelmistel valimistel oli selline olukord, kus lugemise järel ei kontrollitud logifaile, et seal ei oleks vigu. Näiteks oleks võinud logifailides olla, et vastu võeti märksa vähem e-hääli kui lõpuks läks lugemisele. See vastaks jaoskonnas olukorrale, kus valimiskasti tekkib sedeleid juurde ja keegi ei tea nende päritolu. Logifailidest ei kontrollitud, et lugemisele läinud hääled olid ka tegelikult vastu võetud ja registreeritud. Seda tehti alles järgmisel päeval kui sisestatud valimiste tulemust ei oleks enam saanud muuta. Korduslugemine annab võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Näiteks presidendi kandidaatide hääled loeti uuesti avalikult üle ja selgus, et Allar Jõks oli saanud 25 häält, mitte esimesel korral avalikult loetud 24. Ilmselt olid sedelid üksteisega kleepunud. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.
4. /…/ Sisuliselt vastab see olukorrale, kus meil on loetud häälte pakid aga valimistulemuse koostaja leiab, et temal on lemmik, kellele tõstab juurde teiste kandidaatide sedeleid ja saab sedasi talle suurema tulemuse. Tuleb eristada, et valimistel on 2 eraldi infosüsteemi: elektroonilise hääletamise(EHS) ja valimiste infosüsteem(VIS), kuhu sisestatakse valimisjaoskondade tulemused. See viimane ongi mitmetel valimistel kahtlaselt peatunud ja kättesaadavaks muutumisel on tulemused märkimisväärselt teisenenud. Näiteks 2009. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimistel seiskumise eel oli Keskerakonnal 3 mandaati ja pärast ainult kaks. 2011. aasta seisak põhjustas eraldi analüüsi, miks server helmestus (Helmes oli tarkvara tootja).
5. /…/ Näiteks sedelite trükikulu on vähemalt 3 korda väiksem kui alates 2013. aastast valimisrakenduses olev lahendus, et ta kuvab punast raami kui tema peal on mõne teise programmi aken. Eelneval valimisel oli Paavo Pihelgas väitnud, et sellise lisakihiga sai hääli jätta andmata.

Eesti pehme maandumine põhjamaaks

Eesti majanduskasv oli II kvartalis Statistikaameti kiirhinnangu järgi vaid 0,6 protsenti. Eurostat pakkus 0,5 protsenti ja teatas, et Eesti oli sellega Euroopa Liidus eelviimasel kohal, edestades Kreekat.

Ligi aasta peaministrina töötanud Taavi Rõivase lubadus 18 kuud tagasi valimisklipis kõlas: „Selline ongi uus Põhjamaa: kiirelt arenev, jõukas, kaitstud ja kasvava rahvaga maa. Vaid nii kestab Eesti KINDLALT EDASI (loosung valimistel).“

Peaminister on olnud Reformierakonnast 2005. aastast. Andrus Ansipi aegne tõus oli kinnisvara- ja laenumulli tulemus, ning see lõhkes 2007. aastal.

Majandusbuumi lõpule pidi järgnema Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi hinnangul „pehme maandumine“ ehk majanduskasv tempoga 5% aastas (Äripäev 28.08.2007).

Graafikult näeme kõva kukkumist (kuni -19,3%). Rõivase ajal on majandus veelgi hääbunud ja jätkub Ansipi III valitsuse (2011) langustrend.

Terendab põhjalastud maa ehk põhjamaa staatus nullkasvuga, kus jõukus kasvab ainult statistikutel, kaitset pakuvad välismaised palgasõdurid ja rahvastiku kasv tuleb topeltkodakondsuse seadustamisega välismaalastele.

Eesti SKP kvartaalne muutus aastases võrdluses Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase valitsustel.

Eesti SKP kvartaalne muutus aastases võrdluses Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase valitsustel. Taavi Rõivas on 2014. aastast olnud 2 protsendi peaminister ehk 0,25 Ansipit.
Graafik Virgo Kruve, Statistikaameti näitaja RAA0012.

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 16. august 2016
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=27304

Valitsuse kaubamärk arvamusfestivalil 12.-13. august 2016

See on kontrollitud üritus, esinejate valikuga, mis loob karjale võltsi mulje osalemisest. Olete teatris, publik ei juhi näitlejaid laval. Nukujuhid asuvad võimupartei kontoris ja PR-firmades.
Ma olen olnud innukas poliitetenduste jälgija. Juba 2009. aastal sain ETV2 ülekannetest jälgida Minu Eesti mõttetalguid. Aastal 2012 tuli Jääkelder. Aastal 2013 aprillis Rahvakogu, millest oli veebiülekanne. Samal suvel algas Arvamusfestival, mida korraldab ja kaubamärgina on endale registreerinud 2025. aastani valitsuse endine pressiesindaja Kristi Liiva. Sinna loetelu vahepeale jäävad riigiteatri NO99 lavastused “Ühtse Eesti Suurkogu” ja lavastus “Savisaar.”
Ma olen näinud ainult riikliku tellimusega organiseeritud ja makstud üritusi. Näiteks Ansipi nõunik Toomas Kiho proovis taaselustada loomeliitude pleenumit, mis tegi tuntuks kõne “Mis on pildil valesti” mahalugeja Mari-Liis Lille. Poliitika vajab etendusi valimiste vahelisel ajal ja Paide sobib selleks. Ülekandeid tegid ju ERR ja Postimees vaid omaenda lavadelt. Ekspressi video läks 2015. aasta ülekandele! Telia video oli katkev ja peamiselt reklaam infoteenuse tarbimiseks. Laupäeval oli ülekanne EL-i teemal, mille aadressi tuli 2 korda vahetada, et lõpuks pilt kätte saada youtube alt. Saage ometigi aru, et ilma ülekandeta ei ole tänapäeval üritust arvamustest. Muidu vahetame sõnumeid sotsiaalmeedias välismaiste serveritega (FB, Twitter, youtube on ju USA serverid) aga riigisiseselt ei suuda isegi kuulamiseke heli kättesaadavaks teha. Tegelik eesmärk ei olnud ühiskonnas arvamuse tekitamine, vaid rahulolematuselt aur välja lasta. Kontrollitud meelsus.
Laval olid “tuntud” arvamusliidrid, kes millegagi ei üllatanud. EL-i laval oli valitsev establishment: Paet, Kallas, Kelam, Lauristin, Tarand. Miks puudusid need, keda nimetatakse skeptikuteks aga kes tegelikult on vastased? Ja ma ei mõtle Toomi. Selle jälgimine oli nagu peegliga vaidleja vaatamine.
Korraldajad on rõhutanud, et arutelu tehniline levitamine ja talletamine on osalejate korraldada. Olen vastupidisel arvamusel. Kui kasutate maksumaksja raha(KÜSK, EMSL), siis peate pakkuma ka ülekande ja arhiveerimise. Näiteks otsisin varasematest kavadest aga ei leidnud debatti, mida pidasid Martens ja Tammet e-valimiste teemal. Minul on see talletatud aga avaldamata ja sellisena ka üldsusele kättesaamatu.
Otsustage ära, kas pakute teatrietendust, mida ei peagi mäletama ja olema allikana kasutatav/viidatav või pakute avalikult poodiumi massimeedia väliseks arvamuseks. Olen pessimist, et eriarvamused pääseksid konkureerima massimeedia orkestreeritud käsitlustega.

Sellise arvamuse kirjutasin ajalehe Postimees kommentaariumis artiklile, mis kajastas Arvamusfestivali.

Proovisin jälgida Paides korraldatud ürituste interneti vahendusel aga pidin sellest loobuma. Eelnevad 3 aastat olen seda teinud algusest kuni lõpuni ja mõnikord isegi mitut ülekannet üheaegselt aga seekord ma lihtsalt ei leidnudki ülekandeid. Olid muidugi ERR-i ja Postimehe omad, kuid oleksin parema meelega vaadanud neid, kes pole meediast tuntud arvamusliidrid. Või näiteks erakondade arvamusi, majanduse ja ettevõtluse teemalisi arvamusi. Esimesel päeval proovisin vaadata ja kuulata Telia telki Vunk.eu aga see katkes järjepidevalt ning see oli täiesti tüütav, et flash tuli panna pausile ja siis uuesti mängima. Teisel päeval oli Euroopa Komisjoni rahadega makstud üritus, mis liikus kodulehe otseülekande rubriigist youtube lehele, millele oli ülekande algusaeg märgitud 9.00 AM. Eesti ajavööndis see ei toiminud. Nii tuligi liikuda ja kopeerida järjekordn youtube aadress. Sellise käki taga oli broadcasting.ee inimesed.

Vaatasin selle ürituste sponsorite nimekirja, kus on: Avatud Eesti Fond, KÜSK(toetas Minu Eestit, Rahvakogu), Reformihääling ERR, erameedia kontsernid oma ajalehtedest kuni raadioteni. Muidugi EL-i rahad.

Arvamusfestival 2016 toetajad

Arvamusfestival 2016 toetajad

Arvamusfestival 2016 toetajad2

Arvamusfestival 2016 toetajad2

Arvamusfestival 2016 toetajad3

Arvamusfestival 2016 toetajad3

Lisan juurde ka Kristi Liiva kaubamärgi kohta foto riiklikust registrist. See on eraldi kirjutatud “arvamus” ja “festival”

kristi-liiva-arvamusfestival-kaubamark

Arvamusfestival on Kristi Liiva registreeritud kaubamärk ja kehtib 2025. aastani. Autori foto

Seekord artiklis teda korraldajana ei mainitud aga varasematel aastal oli ta intervjuudega uudistes. Kindlasti on võimalik olla aktivist sõltumata eelnevalt valitsuse heaks töötamisest aga mina usun pigem suhtevõrgustikku kuulumist, mis kavandas sellele ideele ka riikliku rahastuse.

Tuletan meelde, et see oli pärast Jääkeldrit (protest Ansipi vastu) ja pärast Rahvakogu, mis arutas teemasid valitsuse väliselt ja tegi ettepanekuid parlamendile. Sellel on PR-kampaania tunnused, mis pidi edaspidised valitsusvälised algatused blokeerima. Lähen järelduses isegi selleni, et Kristi Liiva on reformivalitsuse huvides tegutseja, kes tõenäoliselt sai endale pensionisamba, sest “teenus” riigile saab olla kauakestev.

Täpsustan pealkirjas valitsuse nimetamist. Üritusel olid kohal eeldatavad presidendi kandidaadid ehk see oli parteilaste avalik ülesastumine publikule, kelle seas oli vaid mõni üksik hääleõiguslik Toompealt. Laval kõnelesid ja publikus oli nii endisi kui praeguseid ministreid(Jevgeni Ossinovski, Ivari Padar, Siim Kallas, Eiki Nestor, Mailis Reps).

Kriminaal maili.ee spam taga Aleksandr Primakov

Spam kirjade saatmine on Eesti seaduste järgi karistatav ainult siis kui saajaks on eraisik. Firmade postkastidesse saatmist ei karistata. Seda kasutavad ära erasikud ja neile kuuluvad firmad, kes pakuvad reklaami saatmise nimelist teenust aga tegelikult reostavad valimatult Äriregistrist pärinevaid aadresse.

Praeguseks aastaks on spam jäänud autori postkastis vähemaks, sest nii tellijad on ettevaatlikumad kui ka levitajad on tõenäoliselt oma baasidest eemaldanud aadresse, millele saadetud kirjad jõudsid häbiposti.

Viimane aktiivsem spam kirjade levitaja on Urmo Valle ehk nime vahetamise järel Urmo Mark. Tema firmadest Calendar OÜ ja Scandinavian Marketing ning Stranmark ja petuskeemidest koos võlgadega on internetis eraldi sissekanded. Ta asutab ilma sissemakseta uusi firmasid, sest käibe varjamise ja maksude tasumata jätmise pärast on eelmised registrist kustutatud(aruannete esitamata jätmine). Tegemist on vähemalt 3 korda kriminaalkorras karistatud isikuga. See sissekanne on teisest kriminaalse teo eest karistatud spami levitajast.

Internetis tegutseb ta domeeni maili.ee alt, mis on registreeritud eraisikule Aleksandr Primakov. Mitmed tema levitatud kirjad on tulnud domeenidelt, mille omanikuks on Alex Prim. Tegemist on olnud mitmete Venemaa, India ja USA domeenidega. Täpsemalt leiab neid kirju kasutades vastavale sildile linki http://www.veebimees.info/tag/maili-ee-alex-prim

karistatud Aleksandr Primakov domeen maili

Maili.ee taga on kriminaalkorras karistatud Aleksandr Primakov

Tema klientide hulgas olid tuntumatest firmadest Eesti Ekspress, Credit.ee, etreening.ee, Domus Kinnisvara OÜ.

maili.ee spam hinnakiri

maili.ee spam hinnakiri

Firma on kindlasti rohkem väärt kui see sadakond eurot, mis kulub teadmata kontaktidele postitamisele. Sellise teenusega jätate endast sama kahtlase mulje kui need kirjade levitajad.

Kriminaalkaristatud Aleksandr Primakov – KarS § 385 lg 1 järgi 2 kuud vanglat

Kohus Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruaril 2012.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number 1-12-566

Süüdistatav ALEKSANDR PRIMAKOV
isikukood: 38212190336, Eesti Vabariigi kodanik,
emakeel vene keel,

RESOLUTSIOON Juhindudes 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:
1. Tunnistada Aleksandr Primakov (ik. 38212190336) KarS § 385 lg 1 järgi
kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja karistada teda vangistusega
tähtajaga 2 (kaks) kuud.
2. KarS § 73 alusel määrata, et Aleksandr Primakov’ile karistuseks mõistetud 2
(kaks) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta
pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates 14.
veebruarist 2012.a.
4. Aleksandr Primakov’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –
tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista
Aleksandr Primakov’ilt riigituludesse:
• sundraha summas 435 eurot;
• kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot;
• kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 307,03 eurot.
Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tasuda Aleksandr Primakov’i poolt
kriminaalmenetluse kulud ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse
jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.

Selgitus sellel ajal kehtinud Karistusseadustikust, et millega maili.ee omanik Aleksandr Primakov siis seadust rikkus:
§ 385.  Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses
(1) Füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt pankroti- või täitemenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Allikas riigiteataja.ee/akt/129122011190

Hetkel talle firmasid ei kuulunud aga kes on temaga kokku puutunud ning teab, milliste firmade kaudu käib arveldamine, siis võib teada anda. Vihje andja jääb avaldamata.

Virgo Kruve on olnud seadusekuulekas ja tema nime ei leia Karistusregistrist ei kuritegude, süütegude ega väärtegude alt. Ta on selle poolest vähemuse esindaja, sest pärast liiklustrahvide karmistumist (sh parkimine) on karistuse märgi külge saanud üle poole Eesti täiskasvanud inimestest.

Karilaid on lahkunud Keskerakonnast

Jaanus Karilaid on Eesti poliitikas ilmselt ainus, kes on kirjutanud vähemalt 2 avaldust erakonnast lahkumiseks, need jäeti menetlemata ja teda hoiti aastaid sundparteistatuna. Siis pakkus partei talle töökohta põllumajandusministri nõunikuna(2002. a) ja valitavaid ametikohti ning tal kadus huvi lahkuda.

Lugesin eile uudist, et Karilaid kandideerib keskfraktsiooni juhiks. Sellest rääkiva ajalehe “Postimees” artikli juures andsin teada, et Karilaid on kirjutanud lahkumisavalduse Keskerakonnast. Päeval sain temalt teate: “Tere Virgo! ei ole kunagi sinu kohta kuulujutte levitanud. ja ei kavatse seda ka teha.”

Selline reageering nõuab selgitamist laiemale avalikkusele, sest ma lähtusin faktidest oma arvamust väljendades. Nimelt olin ise kõrval kui Jaanus Karilaid printis minu tindiprinteril välja avalduse Keskerakonnast lahkumiseks. See toimus suvel, tõenäoliselt aastal 2000. Mul ei ole selle kohta muud tõendit kui see, mis jäi meelde. Fotot ma sellest avaldusest teha ei saanud ega hiljem ei ole seda ka näinud. Ma ei saa väita, et ta viis selle avalduse ka ära aga sõpradelt kuuldu põhjal olevat Lauri Laasi keeldunud Karilaiu lahkumisavaldust vastu võtmast ja selle lausa puruks rebinud. Kas see toimus selle paberiga või mõne teisega, oli kahjuks teadmata, sest see tuli välja muu jutu sees ilma konkreetse viiteta toimumise ajale.

Küll olen ma aastaid hiljem näinud ühte teist avaldust, milles Jaanus Karilaid taandab ennast Keskerakonnast. See juhtus juulis 2004. kui erakonna Toompea büroos tehti remonti ja tühjendati kappe vanadest paberitest. Ühest kaustast tuligi välja järgnev A4 dokument (pildistatud 5.07.2004)

Jaanus Karilaid taandab ennast Keskerakonna liikme staatusest

Jaanus Karilaid taandab ennast Keskerakonna liikme staatusest. 16.03.2000. Foto Virgo Kruve 5.07.2004

Lisan juurde ka foto ruumist kus see leiti.

avalduse leidmise ruum

Avalduse leidmise ruum.

Seda avaldust on peale minu näinud vähemalt 2 inimest. Neist 1 on sellest palju aastaid(ca 5-7) tagasi rääkinud televisioonis. Üks leidjatest tegi sellest must-valge koopia ja näitas seda Jaanus Karilaiule, mis minu mälu järgi toimus samal päeval, sest 5. juuli oli esmaspäev ja esmaspäeviti toimusid erakonna juhatused. Kui ta tuli tagasi ja rääkis juhtunust, siis minule on meelde jäänud, et Karilaid läks seda nähes väga närvi ja hakkas pärima, et kuidas see välja tuli. Meie jaoks kinnitas see dokumendi autentsust. Ma ei tea, mis sai originaalist edasi või kelle kätte see jäi. Tõenäoliselt oskab sellele vastata inimene, kes rääkis sellest televisioonis, sest tookord olid sellised dokumente puudutavad asjad ka tema tööks.

Muidugi võib Jaanus Karilaid öelda, et ta on jätkuvalt Keskerakonna liige ja sellistel lahkumisavaldustel ei ole kaalu. Minu jaoks on siiski vahe, kas inimesel on poliitilised vaated ja soov tegutseda erakonnas või näeb ta lihtsalt organisatsiooni, mida lüpsta ja ära kasutada(Karilaiu tegevus). Nii Jaanus Karilaid, Lauri Laasi kui mina ise astusime koos Keskerakonda 6.05.1997. Esimesena kirjutas avalduse lahkumiseks Jaanus Karilaid vähem kui 3 aastat hiljem ehk 16.03.2000. Praeguseks on sellest möödunud 16 aastat sundparteistamist ja tal on iga nädal mitu esinemist meedias mõnel erakonda puudutaval teemal. Ma usun, et ta tegutseb praegu Keskerakonna huvides aga ainult selles ulatuses, mis on kasulik temale endale.

Mina ise lahkusin erakonnast 1.01.2009 ja samuti on lahkunud teised dokumendi leidmise juures olnud inimesed. Selle info avaldamisest ei saa minu arvates keegi kasu. Õigupoolest oleks pidanud Karilaiu tegeliku isiku kohta kirjutama juba palju aastaid tagasi aga see jäi tegemata olulisemate asjade tõttu. Aastatega on tehtud tuhandeid pilte ja nende seast 1 faili väljaotsimine võtab aega. Kuni eilseni ei olnud mul selleks põhjust, sest keegi ei “tellinud sellest rääkimist” ja nüüd juhtus see Karilaiu ülbuse pärast, kes nimetas minu mälu ja nähtud asju võrdseks kuulujuttude rääkimisega.

Teema korjas üles ja tsiteeris muutmata kujul ka EPL/Delfi, kus oli Jaanus Karilaiu kinnitus, et avaldus oli ehtne ja selgitus, et “tal oli perekondlikult raske aeg.” Kahjuks on see hiljem kadunud. Tookord seda lugedes ei jõudnud kahjuks linkida aga ilmselt tegin ekraanipildid, mida pean otsima(tõenäoliselt alles). Arvestades 2016. aasta sügise sündmusi, kus Keskerakond võeti üle ja mitmed poliitikud tunnistasid prokuratuuri protsessis eelmise esimehe vastu, võib sellise ülestunnistuse kadumist seostada koostööga nende inimestega, kelle kohta Reiljan ütles “struktuurides on kallutatud jõud.”

Täiendan seda teksti vajadusel uue infoga.

Sobimatu arvamus päästjale ja ajalehe Postimees kommentaaris

Ajaleht Postimees kustutas minu kommentaari ja olen segaduses selle põhjuse üle.

Täna oli uudis, et Päästeamet vallandas rühmapealiku, kes oli filminud 24. veebruari paraadi ja seda kommenteerinud solvavaks peetud sõnadega. Kirjutasin sellele oma nimega arvamuse, mis oli üleval kuni 37 minutit ja siis lakkas olemast. Selle järel proovisin vastata ühe teise kasutaja arvamusele ja see ei ilmunud ka mõnda aega nähtavale. Võttis aega umbes tund kui see muutus nähtavaks. Siit järeldan, et keegi pidas seda esimest teksti sobimatuks, toimetus võttis selle maha ja kasutaja kontole pandi blokeering uute arvamuste avaldamisele. Miski ei takista mul seda esimest siinkohal uuesti avaldamast:

Iseseisvas riigis talutakse solvavaid sõnu ilma inimest likvideerimata, oleks piisanud tööandja meetmetest: noomitus, töötasu kärbe, jne. Kui Kaitseliidu teenistuja tegi USA firma Facebook kaudu solvava postituse venekeelsete inimeste kohta, siis teda ei karistatud, vaid viidi teisele ametikohale. Nüüd tegi vene nimega inimene USA firma Facebook kaudu kättesaadavaks video, mida ta oli kommenteerinud solvavate sõnadega, siis järgneb vallandamine. Järelikult, eestlane võib solvata venekeelseid aga vene nimega ei tohi solvata “liitlasi”(mees armastab meest), kes loovad siia okupatsioonipesasid.
Kui võeti vastu Kooseluseadus, siis selle kiitsid heaks 4 välisriigi saatkonda ja sisserändaja roosast erakonnast kuulutas selle loetud minutitega välja.

Lisasin aadressile: arvamus.postimees.ee/3598007/nils-niitra-sergei-menkovi-asjatu-hukkamine

Lisan siia ekraanipildi tekstist pärast avaldamist kell 17.40. Mingil põhjusel sai see klõps tehtud, edaspidi peab hakkama seda tegema iga avaliku arvamusega, et lõpuks aru saada lubatud ja keelatud mõtete piirid.

See arvamus oli avalik 40 minutit ja siis lakkas olemast.

See arvamus oli avalik 40 minutit ja siis lakkas olemast.

Selline nägi sama koht välja umbes 37 minutit hiljem, kus arvamust enam ei olnud.

37 minutiga kustunud arvamus

37 minutiga kustunud arvamus

Ma arvan, et päästja vallandamise ja minu kommentaari kustumise põhjuseks oli see osa, mis käis “liitlaste” kohta. Ma kuulsin täna Vikerraadiost saatejuhi poolt tsiteerituna sõna pederast ja ise kasutasin “mees armastab meest” aga ilmselt on totaalne arvamuse talumatus “liitlaste” suhtes. Minu jaoks on vene ja inglise keelt kõnelevad võõrad relvadega sõdurid ühtemoodi okupandid. Samuti näen liitlassuhet USA-ga ülemuse ja käsutäitja sarnaselt. Meie käime nende sõdades verd valamas ja suremas (Afganistan, Iraak) ning ostame neilt relvi ehk maksame katuseraha USA sõjatööstuskompleksile.

Arvamuse kustumine on normaalne, sest nad ei pea avaldama kõike aga kahjuks ei ole siiani mingit tagasisidet ärakadumise põhjuse kohta, et edaspidi teaksin seda arvestada. Kas keelatud sõna oli liitlane, okupatsioonipesa, sisserändaja roosast erakonnast või välisriigi saatkond, pole kahjuks arusaadav.

Kaebus e-valimiste kohta

Valimispäeval 1. märtsil käisin vaatlemas e-valimiste tulemuse kindlakstegemist ja seal nähtud tegevused ei olnud minu arvates täielikult seaduses toodud nõuete järgi. Esitasin selle kohta kaebuse, mida VVK nüüd ka menetleb.

Lühidalt on kaebuse sisu selles, et elektroonilise hääletamise komisjon ei kontrollinud logifaile(vastuvõetud hääled, tühistatud hääled, lugemisele läinud hääled, kehtetud hääled ja arvestatud hääled), komisjoni esimees ei allkirjastanud hääletamise tulemust ja failid “tulemusega” laeti ülesse valimiste infosüsteemi, mida ei ole auditeeritud ja millel on kõigest informatiivne tähendus. Päev hiljem toimus logifailide esmakordne kontroll ja allkirjastati ka tulemus aga siis olid puudu kõik VVK liikmed, kes seaduse järgi peavad olema kohal tulemuse selgitamise juures.

Ma vaidlustasin konkreetse tegevuse sooritamata jätmise, mitte üldiselt e-valimiste korraldamist või nende kokkusobivust muude seadustega.

Järgnevalt esitatud kaebuse tekst.

– – –

Vabariigi Valimiskomisjon                                                                 4. märts 2015

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

Kaebuse esitaja:

Virgo Kruve

Kontakt (andmed esitamise kirjas)

Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile

Elektroonilise hääletuse komisjoni esimees ei allkirjastanud valimispäeval 1. märtsil elektroonilise hääletamise tulemust ja jättis tegemata Riigikogu valimise seaduse § 601 (9) järgi nõutud tegevuse, mis pidi eelnema hääletustulemuse sisestamisele valimiste infosüsteemi § 601 (10). Ilma allkirjastatud tulemuseta ei ole seaduslik ükski osa Valimiste infosüsteemis avaldatud infost elektrooniliste häälte kohta.

Kaebuse sisu

Riigikogu valimise seadus sätestab, et § 601 (1)„Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00“ Sellenimeline toiming leidis aset 1. märtsil Toompea lossis nii minu kui teiste vaatlejate nähes.

Seaduse järgi oleks pidanud toimuma tulemuse allkirjastamine, nagu seda on tehtud eelnevatel valimistel 2013. ja 2014. aastal kui olin samuti e-vaatlejana kohal. § 601 (9) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused. Seekord seda ei toimunud, vähemalt minu märkmete ja mälu järgi. Objektiivset tõendusmaterjali foto või video kujul minul ei ole, sest elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens käskis vastava salvestustehnika ruumist ära viia juba enne kui algas e-häälte dekrüpteerimine.

Kell 19:25 kirjutati andmed kollasele plaadile ja kell 19:31 sisestas komisjoni liige Epp Maaten need eraldi arvutit kasutades välises võrgus olevasse Valimiste infosüsteemi (VIS). Selleks tõsteti failid plaadilt arvuti kõvakettale ja laeti need eraldi üles. Tegevus lõpetati 19:41. Järgnes e-maili saatmine USA erafirma Google Inc teenuse Gmail.com abil Leino Mandrele, kes pidi midagi käsitsi käivitama, et tekkiks tulemus sisestatud failidest. Siinkohal ei ole enam selge, et andmed olid samast failist, mis laeti ülesse, sest tulemuse näitamise leht ei olnud külastatav. Tuli kirjutada uuesti ja siis saadeti eraldi lingid sisevõrgule, kus näidati tulemust erakondade nimekirjadele aga mitte tulemust vastavalt § 601

(5) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.

Vastavad andmed jaoskondade e-häälte kohta on tekkinud 3. märtsil uuendatud infoga.

Failide ülekandmist auditeerimata Valimiste infosüsteemi ei saa võrdsustada elektroonilise hääletamise tulemuse allkirjastamisega. Vastavalt Valimiste infosüsteemi põhimäärusele https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013068 ei ole selle andmetel õiguslikku tähendust.

§ 4. Infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus.

Erinevalt varasemate aastatega ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Nendes on järgnev oluline info valimistulemuse selgitamise kohta:

vastuvõetud hääled(LOG1), tühistatud hääled(LOG2, korduvad või jaoskonnas hääletamised), lugemisele läinud hääled(LOG3), kehtetud hääled(LOG4) ja arvestatud hääled(LOG5). Need peavad omavahel klappima, et keegi ei saaks mitut häält lugemiseks anda või lugemisele minna teadmata päritoluga hääli või kellegi e-hääl jääda lugemata. Jaoskonnas vastab sellele valija allkirja andmine sedeli kättesaamise kohta ning hiljem peavad klappima protokollis nii väljastatud sedelite arv, hääletuskastis olnud sedelite arv, kehtetute sedelite ja kokkuloetud sedelite arv. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele.

Logifailide kontroll toimus päev pärast valimispäeva 2. märtsil ja kell 10:44 allkirjastas elektroonilise hääletuse komisjoni esimees Tarvi Martens ka faili, mida nimetatakse kui hääletustulemus. https://www.valimised.ee/failid/haaletamistulemus.bdoc

Olen seisukohal, et valimistoiminguid tuleb teha nende seaduses antud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni määrus § 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014008 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, siis see ei oleks takistanud logifailide kontrollimist valimispäeval ja tulemuse allkirjastamist, nagu see on toimunud kahel eelmisel valimisel, mille elektroonilist hääletust samuti vaatlesin. 2. märtsil ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi elektrooniliselt antud häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool komisjoni koosseisust ja sealhulgas esimehed või aseesimehed (§ 601 (2)).

Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks mina ei saanud isiklikult elektroonilise hääletuse seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada. Selle info sain e-valimiseks kasutatu serverite seadistamisel. Lootsin, et äkki valimispäeval ikkagi kontrollitakse neid aga seda ei juhtunud. Lisaks on hääle andmiseks kasutatava valimisrakenduse kood salajane ja seda ei ole auditeeritud, siis järelikult ei tea ka valimisametnikud, mida tarkvara tegelikult tegi või kas hääled võeti vastu, salvestati ja loeti vastavalt hääletaja tahtele.

Riigikogu valimise seadus ei näe ette e-häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem. Seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes. Vabariigi Valimiskomisjon võiks algatada eelnõu, et seadust täiendatakse elektrooniliste häälte korduslugemise võimalusega ja sätestatakse turvanõuded riistvara ja tarkvara hoiustamiseks(turvakleebised, ümbrikud, hoiuruumid, jne).

Taotlus

Tunnistada seadusevastaseks elektroonilise hääletamise komisjoni toiming elektroonilise hääletuse tulemuse kindlakstegemise ja selle kohta info sisestamisest valimiste infosüsteemi, sest seda tulemust ei olnud valimispäeval allkirjastanud elektroonilise hääletamise komisjoni esimees (§ 601 (9)). Sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte lugemine 1. märtsil 2015 ja avaldatud e-valimiste tulemus täies ulatuses(§ 601 (10)). Valimiste infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus, vastavalt VVK määrusele (§ 4.) ja neil ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust. Tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastamine 2. märtsil eelnevalt väljatoodud puuduste tõttu(pärast valimispäeva, puudusid VVK liikmed).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks või ainult sellel viisil valinutele uue hääletuse korraldamist, mis oleks olnud võimalik ainult kuni valimispäevani. Elektrooniliselt antud häälte arv on sedavõrd suur, et nende tühistamine mõjutab suures ulatuses valimistulemust. Ainus võimalik ja seaduslik viis on minu arvates § 73 toodud uue valimispäeva määramine ja kordushääletuse korraldamine jaoskondades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Kruve

e-vaatleja

– – –

11. märtsil 2015 tuli järgmine vastus, mis leidis, et seaduses sätestatud nõuete eiramine ei ole kaebuse esitaja õigusi rikkunud. “Kuigi kaebaja leiab, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, ei nähtu kaebusest kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt et kaebaja häält ei oleks arvestatud või et seda oleks loetud valesti.”

Avaldatud ka internetis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/313032015001

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus 10. märtsil jättis kaebuse läbi vaatamata, sest seaduse mittetäitmine ei olnud kaebaja õigusi rikkunud.

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus 10. märtsil jättis kaebuse läbi vaatamata, sest seaduse mittetäitmine ei olnud kaebaja õigusi rikkunud.

Valimiskomisjoni selgitused, miks nad jätsid kaebuse läbi vaatamata.

Valimiskomisjoni selgitused, miks nad jätsid kaebuse läbi vaatamata.

Alo heinsalu kinnitus

– – –

Lisatud 14. märts 2015 kell 1:34

Sain valmis kaebuse Riigikohtule selle Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale. Esmaspäeval 16. märtsil(esimesel tööpäeval) peavad nad selle edastama. Ainus milles olen kindel, et jõudsin seda teha seadusega nõutud 3 päeva jooksul alates toimingu või otsuse teatavakstegemisest. Ma sain otsuse kätte 11. märtsil 18:46 ja vastamiseks jäi 2 päeva ning umbes 5 tundi. Mõelda vaid, keegi ametnik istus 1 tund ja 45 minuti ametlikust tööpäevast kauem, et see siis saata. Äkki loodeti, et loen kirju vaid tööajal? Või tegin neile hoopis ülekohut ja neil on kaebustega sedavõrd palju tööd, et varem (otsus tehti 10. märtsil) ei jõuta kuidagi valmis?

– – –

Kirjutasin selle täiesti üksinda, ühtegi mõtet või ideed kelleltki ei tulnud ja tunnen, et olen üksinda jäänud võitlema seaduse täitmise eest. Erakonnad jagavad juba kohti, olles rahul oma tulemusega.

Riigikohus                                                                                                  13. märts 2015

Lossi 17

50093 Tartu

Kaebuse esitaja

Virgo Kruve

Kontakt e-mail (ja muud andmed esitamise kirjas)

Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr. 81 peale

Esitasin 4. märtsil kaebuse elektroonilise hääletamise komisjoni (EHK) toimingute peale valimispäeval 1. märtsil valimistulemuse kindlakstegemisel. Selle käigus rikuti Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 järgi toodud toimingute järjekorda, jättes ära valimistulemuse allkirjastamise komisjoni esimehe poolt. Kuigi komisjoni esimees allkirjastas valimistulemuse järgmisel päeval 2. märtsil, siis selle juures ei viibinud enam Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) liikmed, kuigi RKVS § 601 (2) järgi peab selle juures viibima vähemalt pool komisjoni liikmetest ja esimees või aseesimehed.

1. Vaidlustatavaks toiminguks oli EHK poolt valimistulemuse kindlakstegemine valimispäeval 1. märtsil, mis ettekavatsetult ei järginud RKVS § 601 toodud nõudeid toimingute järjekorrale ja selle tõttu jättis kaebaja ilma võimalusest anda seaduslikul viisil lugemisele läinud elektrooniline hääl, mis oleks ka loetud seaduses toodud mõtte kohaselt. Valimistulemuse kindlakstegemine seaduses toodud järjekorda eirates, loob võimaluse hääle rikkumiseks, tühiseks tunnistamiseks või muul moel muutmiseks ja selle vastu on ainus kaitse toimingute rangelt määratud järjekorras ja avalikult sooritamine, sest hääletamise salajasuse tõttu ei saa valija hiljem avastada ega saada kaitset oma valimisõiguse rikkumisele.

2. VVK otsuses on öeldud, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

Põhiseadus sätestab hääletamise salajasuse. See tähendab, et valija ei saa kinnitust enda hääle sisu või selle arvestamise kohta valimistulemuses. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka avastada enda õiguste rikkumist ja selle kaitseks pöörduda valimiskomisjoni poole või kohtusse. Ainus võimalus sellises olukorras on järelevalve hääletamise skeemi(sedelitega ümberkäimine) üle, et valija hääl ei moonduks või seda ei rikutaks alates vormistamisest kuni valimistulemuse kindlakstegemiseni. VVK lõi määrusega § 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014008 võimaluse, kus valimiste servereid ja andmekandjaid valimistulemusega hoitakse logifailide järelkontrolli tegemise eesmärgil ka pärast valimispäeva tingimustes, mis ei ole seadusega sätestatud turvameetmetega. Seadusandja on vähemalt pabersedelite lugemise puhul öelnud selgelt, et need loetakse valimispäeval (RKVS § 57).

Ma arvan, et 1. märtsil toimunut võib võrrelda õiguskindluse printsiibi rikkumisena, sest seaduses toodud sõnastus oli sama eelmistel valimistel aga seekord jäeti oluline osa tulemuse selgitamise protsessi tegemata: tulemuse allkirjastamine ja sellele eelnev logifailide kontroll. Vastuvõetav oleks olnud isegi ainult allkirjastamine, sellise riskiga, et logifailides leitakse järgmisel päeval vigu.

Logifailides on järgnev oluline info valimistulemuse selgitamise kohta:

vastuvõetud hääled(LOG1), tühistatud hääled(LOG2, korduvad või jaoskonnas hääletamised), lugemisele läinud hääled(LOG3), kehtetud hääled(LOG4) ja arvestatud hääled(LOG5). Need peavad omavahel klappima, et keegi ei saaks mitut häält lugemiseks anda või lugemisele minna teadmata päritoluga hääli või kellegi e-hääl jääda lugemata. Jaoskonnas vastab sellele valija allkirja andmine sedeli kättesaamise kohta ning hiljem peavad klappima protokollis nii väljastatud sedelite arv, hääletuskastis olnud sedelite arv, kehtetute sedelite ja kokkuloetud sedelite arv. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele.

Kui valimistulemust selgitatakse mõnel muul viisil kui seadusest tulenevate reeglite järgi, siis ei saa tulemus olla seaduslik.

3. VVK liikmed ei olnud otsust nr. 81 tehes erapooletud, sest nad olid osalenud vaidlustatud toimingutes. Minule jäi meelde, et EHK toimingute juures valimispäeval 1. märtsil oli kohal VVK esimees ja ilmselt ka kõik liikmed (neile olid antud häälte dekrüpteerimise võtmed) ning nad kõik puudusid 2. märtsil tulemuse allkirjastamise juurest. VVK ei saanudki sisulist hinnangut kaebusele anda, sest olid kaasosalised vaidlustatavas protsessis ja oma vaikimisega andsid sellele heakskiidu. Sellises olukorras ei ole võimalik objektiivseks jääda. Kaebust sisuliselt menetledes oleksid nad pidanud andma hinnangu iseenda tegevusele. Kaebuse põhjustanud juhtumis on nad võrdselt süüdi EHK esimehega, sest vaikisid selle maha.

4. EHK liikmete tegevus tulemuse allkirjastamata jätmisest ja logifailide kontrolli edasilükkamisega tingis ilmselgelt juhtum 2014. aastal, kus logifailide võrdlemisel andis programm kriitilise vea teate. Kuigi seadus ei nõua logifailide kontrollimist, siis ilma seda tegemata ei ole võimalik hinnata ka lugemistulemuse õigsust ehk kõigi kehtivate sedelite lugemises arvestamist.

5. VVK määratles mind kui vaatlejat aga enne seda olen ma valimisõigusega kodanik. Mind huvitas näha, et mis oleks minu häälega toimunud ja kuidas oleks see saanud ametlikuks tulemuseks. Igal hääletajal on ootus, et ametnikud käituvad vastavalt seadusele ja mitte põhimõttel, et võimalik on ka seaduses keelamata viisil, näiteks allkirjastada valimistulemus järgmisel päeval. Mina tean ainult ühte seadust, mis koosneb keelatud tegevuste loetelust ja see on Karistusseadustik.

6. Minu õigusi rikkus EHK tegevus määruse § 241 järgselt, millega ei olnud kindel ausa valimistulemuse selgumine valimispäeval 1. märtsil. Mina pidin selle tõttu loobuma e-hääletusest ja kasutama jaoskonda. Valijad peaksid olema võrdselt kaitstud ja VVK määrusega ei saa seda õõnestada näiteks e-hääletajatel.

Valija õiguste rikkumine algab sellest hetkest kui valimisi korraldatakse seaduses kirja pandust erineval viisil. Näiteks tuuakse õigustus, et seda ei olnud seaduses reguleeritud ja nii saime teha teisiti kui seaduses kirjas.

7. Selgitamaks varasemat elektrooniliste häälte lugemist ja allkirjastamist komisjoni esimehe poolt, lisasin tõestuseks ekraanitõmmised tulemuste failidest. Lisa 1. näitab kohalike omavalitsuste volikogude tulemuse allkirjastamist valimispäeval 20. oktoobril 2013. Lisa 2. näitab Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletuse tulemuste allkirjastamist valimispäeval 25. mail 2014 avalikul lugemisel. Lisa 3 on Riigikogu valimiste elektroonilise hääletuse allkirjastatud faili pilt 2. märtsi 2015 kuupäevaga ehk pärast valimispäeva.

8. EHK selgitustest ei ilmnenud, millistest kaalutlustest lähtuvalt ei saanud komisjoni esimees valimistulemust allkirjastada valimispäeval 1. märtsil, kuigi seaduse järgi oli tal selleks lausa kohustus ja sedasi on talitatud varasematel aastatel (2013. ja 2014).

9. VVK viitab oma otsuses nr 81. p. 2 Riigikohtu otsusele 3-4-1-7-11 aga seal räägitakse ennekõike vangide valimisõigusest, mis ei olnud käesoleva kaebuse teemaga mitte kuidagi seotud. Samuti ei puudutanud kaebus „valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamise jälgimist, tema hääle muutmist või muul moel mõjutamist.“ See näitab veelkord, et sisulist kaebuse arutelu ei toimunudki.

10. Viktoria Ladõnskaja häälte korduv lugemine näitab, et hääli ei kohelda võrdselt sõltuvalt nende andmekandjast, sest e-hääli ei loetud üle. Usaldati ühekordset tulemust. Seda süsteemiga, mille tarkvara ei ole auditeeritud. See näitab vajadust e-häälte korduslugemine seadusega sätestada ja lasta seda teha mõnel teisel päeval peale valimispäeva. Võimalus hääli korduvat lugeda on kaitse inimeste tehtud vea või ametniku ebaseadusliku manipulatsiooni vastu.

Taotlus

Tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks, sest õigusrikkumine EHK ja selle esimehe poolt ning VVK nõusolekul viis selleni, et meil ei ole RKVS § 601 alusel sätestatud tingimustele vastavat allkirjastatud valimistulemust. Igal valimisõiguslikul kodanikul on valimisseadusest tulenev ootus, et valimised korraldatakse seaduses toodud reeglite järgi, tema hääl on kaitstud muutmise eest ja kajastub valimistulemuses ning hääled loetakse avalikult, ausalt ja seaduslikult.

Valimiste infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus, vastavalt VVK määrusele (§ 4.) ja neil ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust. Tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastamine 2. märtsil eelnevalt väljatoodud puuduste tõttu(pärast valimispäeva, puudusid VVK liikmed).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks või ainult sellel viisil valinutele uue hääletuse korraldamist, mis oleks olnud võimalik ainult kuni valimispäevani. Elektrooniliselt antud häälte arv on sedavõrd suur, et nende mõjutamisega saab suures ulatuses muuta valimistulemust. Ainus võimalik ja seaduslik viis on minu arvates § 73 (1) toodud uue valimispäeva määramine ja kordushääletuse korraldamine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Kruve

e-vaatleja ja valimisõiguslik kodanik

Lisa 1.

Kohalike volikogude elektroonilise hääletamise tulemus kinnitati komisjoni esimehe allkirjaga valimispäeval 20. oktoobril 2013 kell 19:42. Kohal olid VVK liikmed. Pildistada ja filmida sai ürituse lõpuni.

Lisa 1

Lisa 1.
Kohalike volikogude elektroonilise hääletamise tulemus kinnitati komisjoni esimehe allkirjaga valimispäeval 20. oktoobril 2013 kell 19:42. Kohal olid VVK liikmed. Pildistada ja filmida sai ürituse lõpuni.

Lisa 2.

Euroopa Parlamendi valimispäeval 25. mail 2014 toimus logifailide kontroll ja valimistulemuse allkirjastamine elektroonilise hääletamise komisjoni esimehe poolt. Pildistada ja filmida sai ka sellest hiljem, kuni valimistulemus oli sisestatud valimiste infosüsteemi.

Kogu protsessi on kirjeldatud koos piltidega aadressil:
http://www.evalimised.ee/valimispaeva-ohtul-e-haalte-lugemisel/

Lisa 2

Lisa 2

lisa 2

Lisa 2.
Euroopa Parlamendi valimispäeval 25. mail 2014 toimus logifailide kontroll ja valimistulemuse allkirjastamine elektroonilise hääletamise komisjoni esimehe poolt. Pildistada ja filmida sai ka sellest hiljem, kuni valimistulemus oli sisestatud valimiste infosüsteemi.

Lisa 3.

Riigikogu valimiste tulemust ei allkirjastatud valimispäeval 1. märtsil 2015 vaid seda tehti järgneval päeval 2. märtsil kell 10:44. Puudusid kõik VVK liikmed. Valimispäeval sai pildistada ja filmida ainult kuni häälte dekrüpteerimise alguseni.

Lisa 3 e-hääled 2015 on allkirjastatud 2. märtsil

Lisa 3. Riigikogu valimiste tulemust ei allkirjastatud valimispäeval 1. märtsil 2015 vaid seda tehti järgneval päeval 2. märtsil kell 10:44.

– – –

Lisatud 17. märts 2015 kell 13:30

Eile läks kaebus Riigikohtusse ära ja neil on nüüd 7 tööpäeva otsuse langetamiseks. Oma kaaskirjas teatas VVK: Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

– – –

Lisatud 18. märts kell 13
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis 19. märtsil 2015. a. läbivaatamisele tulevate asjade nimekiri

Kellaaeg Kohtuasi Sisu Kohtukoosseis
10:00
kirjalik menetlus
3-4-1-5-15 Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10.03.2015 otsuse nr 81 peale. P. Pikamäe
S. Laos
J. Põld

– – –

Lisatud 20.03.2015 kell 13:41

Riigikohtust tuli samuti tagasilükkav otsus. Valimistoimingute seaduspärasust ei arutatud, lähtuti VVK otsusest. Aluseks sama määratlus, et vaatleja ei saa rikkumise peale kaebust esitada, kuigi VVK otsuses oli lause minu algsest kaebusest: “Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks kaebaja ei saanud isiklikult elektroonilise hääletamise seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada.” Minu jaoks on lühend e-valimised nüüd ebaseaduslikud valimised.

– – –

Lisatud 27. märts

Riigikohtu lahend aadressilt:
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-5-15

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-4-1-5-15
Otsuse kuupäev 20. märts 2015
Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld
Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse nr 81 peale
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.


ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Virgo Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti taotles kaebaja 2. märtsil 2015 toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist.
  2. Kaebaja viibis 1. märtsil 2015 vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 lõike 9 järgi pidanuks elektroonilise hääletamise komisjoni esimees pärast häälte lugemise lõppu tulemused allkirjastama. Erinevalt 2013. ja 2014. aasta valimistest, kus kaebaja samuti vaatlejana viibis, seekord seda valimispäeval ei toimunud. Pärast häälte lugemist sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Järelikult ei ole tõendatud, et valimispäeval toimunud häälte lugemisel loeti kõik elektrooniliselt antud hääled korrektselt kokku ning ühtegi häält ei jäetud lugemata. Logifaile kontrolliti valimispäevale järgneval päeval, 2. märtsil 2015. Samal päeval kell 10.44 allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees hääletamise tulemused.
  3. Kaebaja leidis, et valimistoiminguid tuleb teha seaduses ette nähtud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2013. a määruse nr 12 „Elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord” § 241 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, ei oleks see takistanud logifailide kontrollimist ja tulemuse allkirjastamist valimispäeval. 2. märtsil 2015 ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi RKVS § 601 lõike 2 järgi peab elektrooniliselt antud häälte lugemise juures viibima vähemalt pool komisjonide koosseisust, sealhulgas esimehed või aseesimehed. Logifailide kontrollimata jätmise tõttu valimispäeval ei saanud kaebaja olla veendunud elektroonilise hääletamise seaduslikkuses. Riigikogu valimise seadus ei näe ette elektrooniliselt antud häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 81 kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel läbi vaatamata. Komisjoni hinnangul vastas kaebus RKVS § 68 nõuetele, kuna kaebaja vaidlustas elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguid elektrooniliste häälte lugemisel. RKVS § 71 lõige 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja osales 1. märtsil 2015 elektrooniliselt antud häälte lugemisel vaatlejana. Kaebaja leidis, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, kuid kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt seda, et tema häält ei arvestatud või et see loeti valesti. Riigikogu valimise seadus ei näe ette kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-35-05, punkt 10; 27. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-6-06, punkt 7; 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20). Samuti on Riigikohus märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-7-11, punkt 9).
  5. 13. märtsil 2015 esitas V. Kruve Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule 16. märtsil 2015. Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.


KAEBAJA SEISUKOHT

  1. Riigikohtule esitatud kaebuses palub V. Kruve tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks. Lisaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väljendatud seisukohtadele leidis kaebaja, et ta on ühtlasi valimisõigusega kodanik ja seetõttu rikkus elektroonilise hääletamise komisjoni ka tema kui valija õigusi.


KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles V. Kruve end kui vaatlejat ja sellena käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab V. Kruve ka enda kui valija õiguste rikkumist. Kolleegium saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Nimelt on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse kaebemenetluse piirid määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga.
  2. Riigikogu valimise seadus seostab kaebuse esitamise õiguse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ega näe ette avalikes huvides kaebuse esitamist. Nimelt võibRKVS § 71 järgi elektroonilise hääletamise komisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata huvitatud isik, kui ta leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi.
  3. V. Kruve ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist. Ta on vaatlejana vaidlustanud elektroonilise hääletamise komisjoni väidetavaid õiguserikkumisi. Seega on V. Kruve kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi Valimiskomisjon V. Kruve kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata.
  4. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jääb kaebus, mille V. Kruve esitas Riigikohtule, rahuldamata.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld

– – –