Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis [...]]]> Igal aastal sureb hooajalise gripi tüsistuste tõttu maailmas kuni pool miljonit inimest. Asjakohase teavitamise asemel hirmutab meedia praegu inimesi „seagripi”-nimelise H1N1-viirusega, millest põhjustatud surmajuhtumeid pole veel isegi mitte paarsada.

Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid ometigi jõudis hirm ka Euroopasse. Isegi Eestis tegeldi postiümbrikus saabuda võiva pulbri kahjutuks tegemisega. Siiani pole üheselt teada ka selle Fort Detriki uurimislaboris sõjaväe tarbeks välja töötatud Ames-tüüpi katkupisiku levitajat, sest tõenäoliselt põrkas FBI uurimine jälgedele, mis viisid CIA tegevuseni.

„Koletu” SARS
Järgmisel sügisel puhkes maailmas SARS-i nimelise gripilaadse viirusega seotud paanika. Esimene teadaolev haigusjuhtum pandi kirja Hiinas Guangdongi provintsis 16. novembril 2002. Haigega kokku puutunud arst reisis 21. veebruaril 2003 Hongkongi ja temaga kokku puutunud inimeste kaudu levis viirus veel mitmesse Aasia riiki. Lennureisijaid hakati metalliotsijaga ülekontrollimise kõrval ka kraadima ning neilt gripisümptomeid otsima. 26. mail 2003 teatas dailipress.com viitega agentuurile AP, et üleilmne surmajuhtumite koguarv on 715 ja nakatunud on rohkem kui 8100 inimest. 23. mail sai epideemiaoht kuulutatud lõppenuks.

Tasub meenutada, et tavalise gripi tõttu suri aastas vähemalt 250 000 inimest ehk 684 inimest päevas. Miks hirmutada inimesi, kui viirus on sedavõrd hästi kontrollile ja ravile alluv ning niidab poole aasta jooksul umbes samapalju kui teised viirused ühe päevaga? Näiteks aidsi sureb aastas 3 miljonit, tuberkuloosi 2 miljonit ja malaariasse 1 miljon inimest.

„Õudne” linnugripp
2004. aastal puhkes linnugripi-paanika. Seekord oli hirmsaks märksõnaks H5N1. See pidi kohe-kohe nakatama lisaks miljonitele kodulindudele Aasias, kes tuli kasvõi ennetavalt ära tappa, ka tuhandeid inimesi. Samuti järgnesid reisijate kontrollimine lennujaamades, inimestele maskide väljajagamine ja ravimifirmade teated vaktsiinide turulepaiskamisest.

Sama gripiga hirmutati ka 2005. ja 2006. aastal.

Isegi Eesti Vabariik ostis linnugripi tõrjumiseks Tamiflu-nimelist ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitas riikidel luua ravimivaru 20-40 protsendi elanikkonna tarbeks. 30. märtsil 2006 teataski Postimees, et Eesti Vabariigil on võimaliku gripipandeemia puhuks varutud 3000 doosi gripiravimit Tamiflu, mille sobivus linnugripi tõrjeks on kaheldav.

Ainus, mida ei järgnenud ka 2007. ja 2008. aastal, oli suur hulk linnugripijuhtumeid maailmas. Siiski jätkas meedia igal lindude rändeajal linnugripiohust teavitamist.

WHO kodulehe andmetel oli 1. juunil 2009 linnugripi H5N1 tõttu surnud kogu maailmas 262 inimest ja nakatunud 432 inimest. Suurim juhtumite arv oli Indoneesias 115/141, Vietnamis 56/111, Egiptuses 27/77 ja Hiinas 25/38. Ülejäänud 11 riigi peale, kus linnugrippi esines, jäi 39 surma ja 65 nakatumist. Seda viie aasta jooksul.

„Üliohtlik” seagripp
Kuid 2009. aasta kevad sai gripiga hirmutajatele ometigi läbimurdeliseks, sest seekord on haigustekitaja seotud inimesele bioloogiliselt märksa lähedasema liigiga – koduseaga. Taaskord kordub tsükkel, mis meedias juba maha mängitud: iga nädal tuuakse „rindeteateid” ohtliku viiruse levikust. Esimene juhtum leidis aset Californias (USA) 30. märtsil.

Isegi Eesti saab ennast tähtsana tunda, sest jõudis ju ka meile üsna mitu inimest, kes olid selle eksootilise viiruse kandjad. Kuid taaskord tehakse kuritegelikku paanikat, sest viirus levib aeglaselt ja allub ravimitele hästi.

Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.

Õnneks ei ole majanduskriisis vaevlev Eesti veel sama „innukas” kui Hispaania, kes oma 4 miljoni töötu ja kiratseva majanduse kõrvalt leidis raha 10 miljoni inimese tarbeks Tamiflu’d osta.

Kokkuvõttes – ei tasu uskuda gripipaanika levitajaid. Nemad õigustavad sellega vaid riiklikke tellimusi ravimitootjale. Samuti varjutavad nad sellega majanduskriisi teemade käsitlemist.

Kuri ajalugu
Möödunud sajandil oli kolm gripipandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid:

* 1918-1919 – hispaania gripi nime all tuntud viirus H1N1. Levis peaaegu kõikjal maailmas ja põhjustas 40-50 miljoni inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati sõjaväelaagris Kansases (USA), aga pandeemia puhkes alles siis, kui haigus levis Esimese maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime all Must Lesk.

* 1957-1958 – Aasias levinud H2N2-gripp surmas umbes 4 miljonit inimest. Avastati esimesena Hiinas.

* 1968-1969 – Hongkongiga seostatud H3N2-tüüpi viirus. Arvatavasti suri selle tagajärjel 1-2 miljonit inimest.

Ilmus artiklina 15. juuli 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=12854

09-02-26_1520-err-viker-paeva-pluss-sepp-vahistamine

Fail kuulamiseks.

Seejuures ei ole teada asjaolud! Aga lihtsalt see, [...]]]> Täna toimus KAPO poolt Elmar Sepa vahistamine ja läbiotsimine tema kodus. Samuti temaga seotud sihtasutuses ja selle omanduses olevas ajalehes. Euroopas oleks see käsitletav rünnakuna opositsiooni poliitikute sõnavabadusele. Valitsuse poliitikat toetav Vikerraadio näitas oma poolehoidu kui nimetas kõigest vahistamise, ilma teadmata süüdistusi või asjaolusid, lausa päeva plussiks.

09-02-26_1520-err-viker-paeva-pluss-sepp-vahistamine

Fail kuulamiseks.

Seejuures ei ole teada asjaolud! Aga lihtsalt see, et Keskerakonna poliitiku vahistamine andis neile võimaluse lugeda ülesse kõik kahtlustused alates korterite ärist (ei leitud süütegu), Parbuse juhtumist (uurimine alles käimas) kuni kuulujuttudeni Elmar Sepa poolt altkäemaksu võtmisest. Ma pole riiklikult finantseeritud raadiost kuulnud tükil ajal sedavõrd tülgastavat arvamust kui nüüd Kaja Kärner ja Tarmo Maiberg suutsid seda avaldada.

Kaja Kärner: Päeva plussi saab meie käest Kaitsepolitsei kes… on otsinud täna seoses kahtlustusega läbi venekeelse ajalehe Vesti Dnja toimetuse, samuti sihtasutuse Jüri Vilmsi sihtkapital ruumid ja samuti linnavolikogu liikme Elmar Sepa kodu, seoses, ee… pistise skandaaliga mis on umbes 2 kuud tagasi, eelmise aasta lõpus ee… puhkenud linna ametniku Ivo Parbuse ümber. Elmar Seppa on varem mn… kahtlustatud ja süüdistatud mitmetes Tallinna kesklinna korterite tegingutes, tema nime on seostatud korruptsiooniga, sest väidetavalt on ta sahkerdanud linnale kuuluvaid kortereid erafirmadele aga nüüd on siis ta valgusvihku sattunud seoses süüdistustega mis on esitatud ivo pargusele.

Tarmo Maiberg: Tuletame siis meelde, mille raames Ivo Parbus on kinni võetud, ta on endiselt vahi all ja see saaga sai alguse eelmise aasta lõpus, nagu sa ütlesid, et varem on Kaitsepolitsei sama kriminaalasja raames kinni pidanud ka Merko juhatuse liikme Tõnu Kortsu, kes väidetavalt andis siis Tallinna abilinnapea nõunikule Ivo Parbusele pistisena 25 tuhande kroonise Estraveli kinkekaardi ning Parbust ennas kahtlustatakse kolmelt inimeselt ja ühelt firmalt pistise võtmises kümne detailplaneeringu tõrgeteta asjaajamise korraldamise eest. Ja sama uurimise raames kuulutas Kaitsepolitsei mullu ka kahtlustatavaks Kristiine Linnaosa vanema asetäitja Aleksander Raide ning ärimees Toivo Susi.

Kaja Kärner: Natuke kummaline on see, em…, see ajavahemik Ivo Parbuse vahi alla võtmise ja nüüd uute läbiotsimiste vahel on veninud 2 kuu pikkuseks aga noh tuleb anda inimestele ehk siis kaitsepolitseile aega tööd teha. Väga palju kommentaare ei ole sellele täna lahvatanud loole õnnestunud saada ka kolleegidel ajalehtede toimetustes. Ühe kommentaari on Eesti Päevalehe veergudel või onlainis andnud siis Tallinna Linnavolikogu liige Liisa Pakosta, kes ütleb, et temale tundub loogilisena see, et Tallinna linnavalitsuses lahvatanud skandaalis võib olla rohkem inimesi keda kahtlustatakse ja kellele süüdistus esitatakse. Ja nii nagu linnavolinik Liisa Pakosta, nii loodame ka meie, et Kaitsepolitse teeb oma tööd korralikult ja kontrollib kõiki kahtlusi.

Meil on päeva jooksul olnud side ka riigiprokuratuuriga  ja Vikerraadio Uudis+ on pandud ootelehele. Esimesel võimaluse kui prokuratuur peab võimalikusk anda vähimatki selgitust, kommentaari siis, siis kuuleb seda ka Uudis+ kuulaja.

Tsitaadi lõpp.

Süüdlasena linnavõimule vihjamine tuli aga liiga nõrgalt välja. Pikk mees oleks pidanud täiesti kõrist kisama, et linnavõim ahistas ja ei lasknud tal ristiposti [...]]]> Täna teatas Kaitseminister Jaak Aaviksoo (IRL), et Vabadussõja ausammas ei saa esialgu kavandatud tähtajaks novembri lõpus valmis. Tõenäoliselt toimub avamine alles järgmisel aastal. Viivituse taga on tõenäoliselt korduvalt muudetud disain, materjalid ja tööplaanid.

Süüdlasena linnavõimule vihjamine tuli aga liiga nõrgalt välja. Pikk mees oleks pidanud täiesti kõrist kisama, et linnavõim ahistas ja ei lasknud tal ristiposti ülesse seada igasuguseid seadusi ja regulatsioone eirates. Tuleb välja, et Andrus Ansipi valitsuses on eksperdid sammaste äraviimise asjus (Juhan Parts Lihula 2005 ja Jüri Pihl Tallinn 2007), kuid puuduvad oskused uute püstitamiseks.

Käisin ka ise kolmapäeval sealt mööda ja nägin üsna huvitavat vaatepilti, kuidas töömehed võtsid maha tulevase samba asukoha süvendisse valatud betoonposte. Tõenäoliselt siis neid, mille peale või vahele pidi tulevikus sammas püsti pandama. Neid oli algselt vähemalt 7, kuid pildi tegemise ajaks olid osad juba tõstetud veoki kasti. Selline tegevus juba valmis valatud betoonpostide majalõikamiseks ei saa viidata millelegi muule kui algsete plaanide suurejoonelisele ümberjoonistamisele.

Lisame siis Kaitseminister Jaak Aaviksoo vabandava jutu ka kuulamiseks .mp3 failina.

Käisin ka seda vaatamas ja pean ütlema, et meeleolu oli midagi haletsuse ja segaduse vahepealset. Veebruari Pärnu paraadiga võrreldes oli väljas koerailm, kus vihmavarjust polnud tugeva tuule tõttu ka [...]]]> Esmaspäeval 23. juunil peeti Tallinnas Pirita teel Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadi. Rivis oli 1328 osalejat ja umbes samapalju pealtvaatjaid, keda ei heidutanud ka kogu paraadi sadanud vihm.

Käisin ka seda vaatamas ja pean ütlema, et meeleolu oli midagi haletsuse ja segaduse vahepealset. Veebruari Pärnu paraadiga võrreldes oli väljas koerailm, kus vihmavarjust polnud tugeva tuule tõttu ka eriti kasu. Haletsus tekkis nende poolteist tundi rivis seisjate suhtes, kelle hulgas olid ka vaevalt pluusi väel noored kotkad ja kodutütred. Palju parem polnud vaadata ka kübara, seeliku ja kingadega naiskodukaitset. Isegi jässaka kaelaga politseiniku nokatsi ääres kogunesid vihmapiisad.

Panen siia siis ka mõned pildid, kuid suurem valik pilte on aadressil http://virgokruve.veebimees.ee/thumbnails.php?album=3

Pirita tee merepoolsele sõidureale rivistatud Kaitseliidu väeosad näitasid esmakorselt digilaiku kandvaid mundreid.

Vihma trotsides tuli Pirita teele rivistatud Kaitseliidu paraadi üle vaatama president Toomas Hendrik Ilves.

Paraadil osalejaid tervitas mereväe lipulaev “Admiral Pitka” rivistuse ja vilega.

Paraadi järel oli võimalik Lauluväljakul tutvuda relvastusega alates õhutõrje kahurist, 152 mm haubitsast, Pasi soomukist kuni Piirivalve lennusalga helikopteriteni.

Paraadi järgsele vastuvõtule sõitis see Suurbritannia diplomaat või sõjaväeline atašee ilusate kuusnurkadega autos.

Aadressil http://virgokruve.veebimees.ee/thumbnails.php?album=3 on toodud kokku 77 pilt Võidupüha paraadi jäädvustamisest.

Afganistan on maailma suurim heroiini tootja ja narko annab riigi SKP-st umbes 70 protsenti. CNN andmetel on ainuüksi Kabulis 500 [...]]]> Esmaspäeva, 9. juunil hukkus siis britt nr 100. Afganistani demokraatia viimise aktsioonis. Oktoobris 2001 algas kõik Talebani vastase sõjana kuid juba paar aastat hiljem on terrorismi vähendamise asemel suudetud selle ohtu suurendada (Rünnakud Madridis ja Londonis).

Afganistan on maailma suurim heroiini tootja ja narko annab riigi SKP-st umbes 70 protsenti. CNN andmetel on ainuüksi Kabulis 500 000 heroiini sõltlast, sest päevane doos maksab umbes 2 dollarit ehk 25 krooni ringis.

Eesti kahjud Afganistani sõjast: 2 lahingus hukkunud sõdurit, 1 surm õnnetusjuhtumina. Hävitatud soomukeid umbes 10 miljoni krooni väärtuses (2 Pasi soomukit hävitatud, 2 muutunud kasutuskõlbmatuks)