Virgo Kruve koduleht » Uncategorized

Piduri-Padar keeras eelarve kinni

Virgo Kruve — Fri, 30 Jan 2009 07:43:23 +0000

Eile tuli siis Rahandusministeeriumist kaks olulist teadet. Esiteks on ametlikult hakatud eitama devalveerimise võimalust, mis minu jaoks kõlab tegelikult tõenäosuse suurenemise ja punase ohutulena.

Teiseks külmutati riigieelarvest tehtavad väljamaksed. Õigemini kästi need kokku tõmmata 7 protsendi peale ühe kuu kohta. Lisaks pole võimalik sõlmida uusi lepinguid või võtta lisakohustusi. Aga kuidas lõhkuda jääd või lükata lund, mis peaks tulema samamoodi kui novembri alguses ja paneb päevadeks liikluse seisma? Pealegi on Lääne-Euroopa näinud sellele talvel ka lumetorme, mis panid näiteks Madridi lennujaama päevaks või paariks lumevangi. Saksamaa tundub aga olevat saanud endale kogu selle Põhja-Eesti suusalume.

Lõpuks tahan öelda, et ma ei saa sisse oma põhiblogisse, kuhu oleksin selle muidu kirjutanud. Kahjuks olin sellega sidunud ka ühe valimiste teemalise blogi (valimised2009.com), mis nüüd samamoodi seisab.

Kes tellis selle provokatsiooni?

Blogi kolimine WordPress.com aadressile

Virgo Kruve — Thu, 31 Jul 2008 19:56:26 +0000

Edaspidi loobun siinsel aadressil blogi kirjutamisest ja teen seda virgokruve.wordpress.com peal. Ennekõike seal saavutatud parema loetavuse pärast.

Ainult okupatsioon päästab eesti keele

Virgo Kruve — Mon, 14 Jul 2008 09:10:49 +0000

Mind on hakanud häirima igasugused võõrkeelsete sõnade sissetoomised eesti keelde. Sinna juurde ajakirjanikud, kes ei oska sõnu õigesti järjestada või Välisministeeriumi asekantsler, kes kirjutab kokku sõna “arvuti abil.”

Sellest saab järeldada, et vabaduse ja demokraatia mängimine on hävitanud ka kommunikatsiooniks sedavõrd vajaliku kirjakeele reeglid. Ma saan aru Mart Laari ja Marko Mihkelsoni kõnepruugis kasutatavast Georgia (inglise keelne termin Gruusia kohta) sõnast, sest kellelegi on vaja ju oma pugejalikkust demonstreerida. Tuleb meelde, et Riigikogus tegi Mihkelson ettekande, kus ta rääkis uraniumi kasutamisest massihävitusrelvades (uranium on inglise keelne vaste uraanile). Õnneks pani Sven Mikser oma küsimuses ta selle väärkasutuse eest paika. Mihkelson võib mõelda inglise keeles ja võõrastes terminites, kuid tema risustatud keel võib kaasa tuua harimatusest järgijaid.

Viimane valesti sõnastatud pealkiri oli Eesti Päevalehes: Autojuht sõitis otsa põdrale. Esiteks peaks küsima, kas mitte auto polnud siiski see, mis otsa sõitis? Ma pole nagu näinud, et tänaval sõidaksid autojuhid. Teiseks peaks sõna otsa järgnema ja mitte eelnema “põdrale.”

Omaette saavutuse sai aga maha Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk, kelle ettekande esimene slaid algas kokku kirjutatud sõnaga “arvutiabil.” See on väike detail ja dokumendi keskosas see mind ei häiriks aga kohe esimesena vastu vahtiv keeleviga lausa sunnib sõna võtma. Huvitav mille abil see Marten Kokk oma karjääri siiani on teinud?

fail:secondlife-saatkond-valisministeerim-ettekanne-marten_kokk.pdf

See võib olla subjektiivne ajaloo mäletamine, kuid minu arvates oli vene keele domineerimise ajal kõneldav eesti keel palju puhtam ja korrektsem (teles, raadios, ajalehtedes). Olen üsna veendunud, et võõra võimu tulles tähtsustuks ka korrektse eesti keele kõnelemine.

Graafika ja klaasi näitus Vabaduse väljaku galeriis

Virgo Kruve — Sat, 12 Jul 2008 12:29:16 +0000

16. juulini on Tallinnas Vabaduse väljaku äärses galeriis vaadata graafik Maret Olveti näitus pealkirjaga “Abstraktne kujund kui sümbol.” Mingit erilist emotsiooni ma sealt ei saanud, kuid korraks aeg maha võtta ja läbi erinevate klaasikihtide vaadata on siiski mõnus.

Soome puidutööstus kriisi lävel

Virgo Kruve — Mon, 07 Jul 2008 14:12:04 +0000

Sellel aastal saavad soomlased oma metsadest 30 miljonit tihumeetrit puitu. See tundub suure arvuna, kuid tegelikult on see vaevalt pool tööstuse poolt vajatavast. Eriti suur puudus on paberipuu osas. Selline raadio Nova info tuletab nostalgiaga meelde neid aegu kui Eestist läksid puukoormad pidevalt Soome poole. Siis tuli see saeveskite ehitamise periood ning sajandivahetuse paiku aktiivne saetööstuste süttimise ajastu. Praeguseks on nii Soome kui ka Eesti metsatööstus saanud sõltuvaks Venemaa puidu sisseveost. Soomlastel ongi kõige suuremaks probleemiks vene puidu kahekordistuvad tollid. Sellele vastukaaluks käis nende majandusminister välja idee maksustada ka uute autode transiit Venemaale. Ma ei tea kui palju neid aastas läbi Soome liigutatakse, kuid alles hiljuti oli just sellistest sõituautosid vedavatest veokitest moodustunud Soome-Vene piirile kümneid kilomeetreid pikk järjekord. Seega peab neid liikuma kindlasti sadades tuhandetes.

Eesti Ekspress seostas alkoholi ja kuusnurga

Virgo Kruve — Wed, 02 Jul 2008 07:51:49 +0000

Ajakirjanike jaoks pole nähtavasti midagi hullemat kui alkoholi kättesaadavuse ehk müügiaja piirangud. Hoopis omanäolise lähenemise sellele probleemile leidis Eesti Ekspress kui kasutas teemast kirjutade illustreeringuna kuusnurgaks seatud pudeleid.

Avades artikli saame teada, et pilt on võetud hoopis SXC.HU ehk siis mingilt Ungari leheküljelt. See muudab pildi valiku veelgi kummalisemaks. Kas tõesti polnud neil siis arhiivist võimalik võtta Tõnismäe viinapoe plakatit 2004. või 2005. aastast, kus oli riputatud loosung: “Kaine peaga Euroopasse” või midagi sarnast? Teema pole piisavalt oluline, et hakkaksin enda fotoarhiivist seda ülesse otsima.

Ekspressi artikkel: http://www.ekspress.ee/2008/07/01/eesti-uudised/3329-president-joustas-uue-alkoholimyygi-korra

SLÕhtuleht avas lihaleti

Virgo Kruve — Wed, 02 Jul 2008 05:35:52 +0000

Suve tulekuga on paljud inimesed sõitnud puhkusele ja ajalehed vajavad internetis külastatavuse stabiilsena hoidmiseks mingit asendusainet. SLÕhtulehe puhul on selleks igal aastal olnud bikiinides naiste fotovõistlus. Alustas selle aasta lihalett.

Minul tekkis küsimus, et milleks peaks reklaami tellija olema huvitatud sellisel moel ülesse haibitud statistikast ja külastajate arvudest. Toimetuse poolt vaadates oleks see kindlasti hea viis leevendada kevade lõppedes toimuvat loetavuse langust. Päevaleht on selles suhtes olnud traditsiooniliselt erand ja muutnud oma paber või veebilehe kujundust tavaliselt juulikuu alguses. Sellel aastal toimunud epl.ee muudatuste lugemine tekitas aga kaastunde. Kas neil tõesti polnud võimalik muudatusi proovida ilma selleks off-line võimalust kasutamata?