Minus suurenes huvi kinnistu number 145039 vastu, mille tulemusel võtsin kinnistusraamatust selle elektroonilise väljavõtte. See maksis 2,27 eurot, [...]]]> 22. oktoobri Õhtulehes kirjutasin sellest, et president Toomas Hendrik Ilves eksis majandushuvide deklaratsiooni täites oma kinnistu nimes ja registrikoodis ühe tähe ja ühe numbri võrra, mille tõttu polnud üheselt mõistetav, millist kinnistut ta oli endale kuuluvaks deklareerinud.

Minus suurenes huvi kinnistu number 145039 vastu, mille tulemusel võtsin kinnistusraamatust selle elektroonilise väljavõtte. See maksis 2,27 eurot, aga seal olev info on silmiavav.

Küsimus pole enam selles, milline täht oli Ilvese majandushuvide deklaratsioonis valesti kirjutatud, vaid milline hüpoteekidest on deklaratsioonist välja jäetud.

Siiani on presidendi 2007. kuni 2011. aasta deklaratsioonide III osas «Andmed varaliste kohustuste kohta» kirjas eluasemelaen ja kolm laenu kinnisvara soetamiseks Saksamaal. Eelmise aasta seisuga oli varalisi kohustusi kokku 8 336 446 krooni.

Kinnistusraamatu IV jaos on Erma hüpoteekidena kolm kannet, mida Toomas Hendrik Ilves polnud oma deklaratsiooni märkinud. Praeguseks pole neid kolme hüpoteeki summas 2 288 000 krooni kustutatud.

Kinnistusraamatu järgi on Ilvesele kuuluvale Erma kinnistule seatud 19.08.2005 asjaõiguslepingu alusel 25 aastaks hoonestusõigus osaühingu Ermamaa kasuks koos talle tasu maksmise kohustusega. Alates 14.03.2005 on OÜ Ermamaa ainsaks juhatuse liikmeks olnud Evelin Ilves. Tuleb välja, et härra president elab majas, mille hoonestusõigus kuulub proua presidendi firmale ja selle eest makstakse presidendile ka hoonestusõiguse lepingu punktide 5.1.1-5.1.3 alusel tasu. Ometigi ei kajastu tasu saamine üheski Toomas Hendrik Ilvese deklaratsioonis ja 12. punkti reale «Muud regulaarsed tulud» on ta 2007. aastast alates kirjutanud: «Ei ole.» Arvan, et ta võiks Evelin Ilvesega rääkida lepingust tulenevast OÜ Ermamaa tasu maksmise kohustusest. Äkki on seda makstud, aga president pole seda deklareerinud?

Igas deklaratsioonis on sees lause: «Olen teadlik, et andmete tähtpäevaks esitamata jätmine, andmete puudulik esitamine või teadvalt valeandmete esitamine toob kaasa vastutuse seaduses sätestatud korras.» Praegusele Tallinna linnapeale määrati eelmise aasta oktoobris 2,7 miljoni kroonise laenu deklareerimata unustamise eest 9000kroonine trahv. Juba esimesel aastal.

President on viis aastat järjest unustanud või esitanud puudulikke andmeid kolme hüpoteegi kohta summas 2,28 miljonit krooni.

Ma ei ole Toomas Hendrik Ilvese vastu, aga ma olen korruptsioonivastase seaduse nõuete kõigi jaoks võrdse täitmise poolt.

Virgo Kruve (MTÜ Eurosaadik) artikkel ilmus 17.12.2011 ajalehes Õhtuleht

http://www.ohtuleht.ee/456584/

Kui veel 2007. aastal olid peretoetused suuremad kui vanemahüvitis, siis 2010. aastaks oli vanemahüvitise juurdekasv olnud suurem, kui kõigiks muudeks peretoetusteks jaguv summa.

Aastatel 2007-2010 kasvasid vanemahüvitise kulud 145,4% ehk 102,9 miljonit eurot. Samal perioodil langesid peretoetused 6,3% ehk 100,4 [...]]]> Reformierakond suunab järjest suurema osa riigieelarve sotsiaaltoetusrahadest oma eelistusele – vanemahüvitisele, jättes ülejäänud peretoetusesaajatele järjest väheneva üldsumma.

Kui veel 2007. aastal olid peretoetused suuremad kui vanemahüvitis, siis 2010. aastaks oli vanemahüvitise juurdekasv olnud suurem, kui kõigiks muudeks peretoetusteks jaguv summa.

Aastatel 2007-2010 kasvasid vanemahüvitise kulud 145,4% ehk 102,9 miljonit eurot. Samal perioodil langesid peretoetused 6,3% ehk 100,4 miljoni euroni. Pensionikindlustuse kulud kasvasid 37,8% ja puuetega inimeste toetused 31,4% ning ravikindlustuse kulud püsivad 2007. aasta tasemel.

Vanemahüvitist majanduskriis ei puudutanud. Riigieelarve eraldised aastail 2007-2012 peretoetusteks ja vanemahüvitiseks. Andmed: Rahandusministeerium. Graafik: Virgo Kruve

Reformi vanemahüvitis kasvab edasi

Võrreldes käesoleva aastaga kasvab 2012. aastal vanemahüvitis 4 miljonit (2,35%), sest väheneb alammäära (278,02€) saajate arv ja kasvab keskmiselt makstav hüvitis.

Peretoetused vähenevad 3,65 miljonit eurot (-3,56%), sest lapsetoetuse (19,18€) saajate arv väheneb – ilmselt seoses madala sündimusega viimasel kümnendil. Või äkki ka seoses väljarändega, sest töötutoetus kahaneb 4,75 miljoni võrra (-42,5%)?

IRL-i vanemapensionile miljon eurot

Järgmisel aastal eraldatakse ka Isamaa ja Res Publica Liidu hiljutise valimislubaduse – vanemapensioni – käivitamiseks miljon eurot, mis on 2012. aasta riigieelarve seletuskirja viimasel, 336. leheküljel real „Vanemapensioni korralduse ja teavitamisega seotud IT projektid” summas 1 011 068 eurot.

Vanemapensioni korraldus ja teavitamine võtab miljoni, ning võib eeldada, et see hakkab sarnaselt vanemahüvitisele kasvama ja vähendama tavalisteks pensionideks jaguvat raha. Sotsiaaltoetuste puhul nägime, et Reformierakonna loosung emapalgast tõi kaasa peretoetuse saajate suure hulga arvelt vaid väikese osa eelmisel aastal lapse saanud vanemate sponsoreerimise.

Peretoetusi makstakse kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses kuni 19. eluaastani. Haridusministeeriumi andmetel oli tänavu kevadel õpilasi põhikoolis ja gümnaasiumis 138 448 ning kutseõppes põhikooli baasil 581. Statistikaameti andmeil sündis 2010. aastal 15842 last, kelle vanematel oli õigus vanemahüvitisele.

Maksusüsteem enamat ei võimalda

2011. aastal kulutas Eesti riik umbes 139 tuhandest peretoetuse saajast igaühele keskmiselt 733 eurot. Samal aastal sai 15,8 tuhat vanemahüvitise saajat igaüks keskmiselt 10730 eurot. Vahe on 14-kordne.

Rohkem kui kolmekordne vahe on ka vanemahüvitise saajatel, kelle seas alammäära (278,02€) saajatele makstakse „vaid” 3336 eurot aastas. Pärast 18 kuu möödumist on lapsetoetus 230 eurot aastas, nagu see on nii olnud alates 2004. aastast. See on märgatavalt alla keskmise peretoetuste summa, sest samalt eelarverealt makstakse ka lapsesünnitoetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust, ajateenija lapse toetust, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, elluastumistoetust, lapsendamistoetust ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.

Eesti riik jõuab mõistlikku sotsiaaltoetust maksta vaid poolteist aastat, sest maksusüsteem ei võimalda enamat. Kehtiv nn jo-jo-sotsiaaltoetus ülikõrgest vanemahüvitisest kuni piinlikult väikese lapsetoetuseni kahandab sündivust veelgi.

Vanemahüvitis on kehtinud samuti alates 2004. aastast alates, aga iive oli negatiivne (-11697 inimest aastail 2004-2009) kuni eelmise aastani, mil sünnid ületasid suremust 35 inimese võrra.

Kui vanemahüvitisega saaks lapsi juurde osta, siis oleksid meist rikkamad riigid seda kasutanud.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 30.11.2011 ajalehes Kesknädal

26. oktoobri Kesknädala artiklis „President eksis majandushuvide deklaratsiooni täites 5 aastat järjest” [...]]]> Ilves ei deklareeri 2,28 miljoni kroonist võlga Soome pankadele

Presidendile kuuluva Erma kinnistu väljavõte kinnistusraamatust näitab, et enam pole küsimus pisikestes eksimustes majandushuvide deklaratsiooni täitmisel, vaid tegemist võib olla teadlikult puudulike andmete esitamisega. Deklaratsioonis on kajastamata kohustusi kogusummas 2 288 000 krooni (146 230 €).

26. oktoobri Kesknädala artiklis „President eksis majandushuvide deklaratsiooni täites 5 aastat järjest” kirjutasin Toomas Hendrik Ilvese poolt oma kinnistu nime ja registrikoodi valesti märkimisest. Vaid ühe tähe ja ühe numbri muutmise järel ei olnud võimalik mitte kuidagi temale kuuluvaks pidada Abja vallas asuvat kinnisvara, mida teame Ärma taluna.

Presidendi kantselei loeb Kesknädalat

Et Vabariigi Presidendi kantseleis loetakse Kesknädalat, seda näitas reageering internetis avaldatud üleskutsele „Ärma talu raha lasteaedadele” – pöörduti presidendi pildi kasutamise küsimuses lausa Tarbijakaitseametisse (vt http://www.kesknadal.ee/). Seetõttu näis imelik 26. oktoobril ilmunud artiklile järgnenud vaikus. Ka 22. oktoobri Õhtulehe artikkel „Kui palju võib eksida president” ei tekitanud vastukaja.

Minu järgmine samm presidendi deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses veendumiseks oli riiklikust kinnistusraamatust Erma väljavõtte tellimine. Seda saab teha igaüks, kellel on internetiühendus ja valmisolek tasuda 2,27 eurot.

Erma kinnistul kolm laenu

Esimene üllatus uue info lugemisel oli, et Erma kinnistu peale on võetud kolm laenu ja nende andjate kasuks on seatud hüpoteegid. Hüpoteek on kinnisasja pant, mis seatakse kinnisasja omaniku poolt võetava laenu tagamiseks. Hüpoteegi omanikul on õigus nõuda kinnisasja müümist, kui võlga ei suudeta tasuda.

Toomas Hendrik Ilves on talle kuuluvale Erma kinnistule seadnud esimese hüpoteegi 08.02.2001 summas 200 000 krooni Soomes asuva Merita Bank Plc. kasuks. Intressimäär on 15% aastas, kõrvalnõuete suurus 40 000 krooni. Kümme aastat tagasi välisministri ametis olnud Ilves märkis 17.12.2001 täidetud majandushuvide deklaratsioonis andmetena varaliste kohustuste kohta, et tal on võetud laen Nordea Pangast summas 173 433 krooni. Hüpoteegid kuuluvad deklaratsioonis järgmisse punkti, kuhu Ilves on kirjutanud „Ei ole”. Järelikult esitas välisminister Ilves teadvalt valeandmeid Erma hüpoteegi kohta.

Teine hüpoteek on seatud 11.09.2003 kinnistamisavalduse alusel summas 308 000 krooni Soomes asuva Nordea Bank Finland Plc. kasuks.

Samale pangale on seatud ka kolmas hüpoteek, mis on sõlmitud 18.02.2005 asjaõiguslepingu alusel summas üks miljon seitsesada kaheksakümmend tuhat krooni (1 780 000) ja sisse kantud 1.03.2005 kohtunikuabi S. Jõela poolt. Kokku on Erma kinnistule seatud kolm hüpoteeki kogusummas 2 288 000 krooni.

PRESIDENT ON END SURNUKS LAENAVA RAHVA EESKUJU: Aerofoto Erma kinnistust, millele on Soome pankadest võetud 2,28 miljonit krooni deklareerimata laene.

Võlad Eesti, Saksa ja Soome pankade ees

Majanduslike huvide deklaratsiooni tuleb märkida hüpoteegid, mille suurus ületab deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga. Ilvese puhul oli selleks piiriks 2001. aastal 174 tuhat krooni ja 2007. aasta kevadeks 428 tuhat krooni.

26.04.2007 täidetud deklaratsioonist leiame Nordea Panga 627 487 kroonise eluasemelaenu ja 3 280 068 kroonise Saksa HypoVereinsbank´i laenu kinnisvara soetamiseks. Võlgade ja hüpoteekide reale on märgitud kaks kinnisvõlga Saksa Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AG-le summas 4 328 000 krooni.

Siiani oli Ilvesel viimase esitatud deklaratsiooni järgi kohustusi Eesti ja Saksa pankade ees 8,33 miljonit krooni, kuid kõigest 2,27 euro kulutamisega paljastusid kinnistusraamatust veel avalikustamata 2,28 miljoni kroonised kohustused Soome pankade Merita ja Nordea ees.

Tõeline infopomm

on sissekanne III jaos koormatiste ja kitsenduste kohta, mille kohaselt kõik Erma kinnistul asuvad ehitised ja rajatised kuuluvad hoopis osaühingule Ermamaa, kuid mitte presidendile. 7. septembri 2005 kande järgi on 19.08.2005 sõlmitud asjaõigusleping, mis annab hoonestusõiguse 25 aastaks OÜ Ermamaale, mis vastavalt lepingu punktidele 5.1.1.-5.1.3 kohustab maksma hoonestusõiguse tasu kinnistu omanikule ehk Toomas Hendrik Ilvesele. Äriregistri järgi on alates 14.03.2005 OÜ Ermamaa ainsaks osanikuks Evelin Ilves. Sellest järeldub, et härra presidendi maal asuvad Ärma talu hooned kuuluvad hoopis presidendiproua firmale OÜ Ermamaa, mis maksab selle eest ka tasu kinnistu omanikule.

Ilves ei deklareeri ka hoonestusõiguse tulu

Hoonestusõiguse eest saadavat tulu ei ole Toomas Hendrik Ilves eelneva viie aasta jooksul samuti oma deklaratsioonis avalikustanud. See kuulub 12. punkti „Muud regulaarsed tulud” alla, kuid sinna on president viimased viis aastat märkinud „Ei ole”.

„Ei ole” tähendab kaht võimalust: kas OÜ Ermamaa on jätnud täitmata oma kohustuse kinnistu omanikule tasu maksta või on president jätnud hoonestusõiguse omanikult saadud tulud avalikustamata? Esimesel juhul peaks perekond Ilves seda omavahel arutama, teisel juhul peab president Ilves seda tegematajätmist selgitama deklaratsioonide hoidjatele.

HÄMARAD LOOD: Ilves kobab oma Erma kinnistuga pimeduses. Muu meedia prožektorid (või vähemalt taskulambid) millegipärast ka ei valgusta - huvitav, miks? Miks panna välispankadele miljoneid võlgnev riigi esimene mees vägisi uuesti presidendiks? Miks Ansipil oli seda vaja? Kas selleks, et (mõtteviisi näide) kui sina oled suli, siis pead laskma meil ka olla? Foto Virgo Kruve

Riik pigistab silma kinni

Pärast tutvumist Erma kinnistu väljavõttega saan nüüd paremini aru, miks Toomas Hendrik Ilves välistas möödunud aasta detsembris Edgar Savisaare juhitava Keskerakonna osalemise valitsuses. Savisaare puhul on tegemist endise siseministriga, kes võib teab veel mida välja nuuskida. Selles suhtes on Ärma talu elanikele keemikuharidusega varasem majandusminister Andrus Ansip ohutum. Lisaks võivad esineda veel mingid „käsi peseb kätt”-stiilis kokkulepped presidendi institutsiooni ja juhtiva Reformipartei vahel. 3. novembri ajalehes „The Guardian” (Suurbritannia) nimetas Jamie Kitman (Ilvese koolivend USA-st) Ilvest oma vana Reformierakonna toetuse nautijaks, kuigi samas lauses mainiti ka sotsiaaldemokraatide hulka kuulumist.

Ma ei arva, et olin esimene, kes leidis avalikust registrist presidendil deklareerimata jäetud 2,28-miljonise laenukohustuse. Kuid ma ei oska selgitada, miks pole seda märganud ametlikud järelevalve teostajad eelneva viie aasta jooksul. Võib-olla on nad silma kinni pigistanud, sest president on üks nende hulgast? Lihtsam on korruptsioonis süüdistada opositsiooni, kui oma semu.

Nende süüdistustega lõhuti ju näiteks eelmise presidendi partei Rahvaliit.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 16.11.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17893

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult [...]]]> Eurotsooni riikide valitsuste võlakoorem sisemajanduse koguprodukti suhtes on viimase seitsme aastaga märgatavalt kasvanud ja ulatus 2010. aastal keskmiselt 85,3 protsendini SKP-st.

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Eesti riigivõla väiksema kasvu põhjuseks tõenäoliselt on sel perioodil rakendatud tasakaalus eelarvete poliitika, mis ei soosinud laenurahast kulutuste tegemist. Samuti oli sellel ajal toimunud kommertspankade laenuralli ja kinnisvarabuum riigile kasulik, sest suurenenud tarbimine tähendas maksutulu ülelaekumist ja positiivseid lisaeelarveid.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Võlakriis levib edasi

Alates 2010. aastast on poliitikud regulaarselt kohtunud ja teinud plaane hättasattunud riikide päästmiseks. Poolteist aastat tagasi pidi Kreekale piisama vaid 110 miljardi euro suurusest laenupaketist. Praeguseks on sellele lisandunud veel teist samapalju ning alles hiljuti tehti kolmas otsus, nende võlgade kustutamiseks 50% ulatuses.

Poliitikute otsuseid ennetav rahaturg näitab, et võlakriisi ei juhita Brüsselis ega Frankfurtis tehtud otsustega, vaid aktsiaturud ning investorid kujundavad omaenda seisukohad, mille peale tuleb eurokraatidel reageerida uute otsuste ja abipakettidega.

Niikaua kui Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Itaalia või ükskõik milline muu riik on sõltuv oma laenude refinantseerimiseks finantsturul kujuneva intressiga laenamisest, leitakse alati põhjus seniste intresside tõstmiseks, sest riikide riskid on vahepeal suurenenud.

Euroopa Keskpank on 28. oktoobri seisuga ostnud 173,5 miljardi euro eest riskantseid riikide võlakirju ja väärtpabereid, et sellega hoida uute laenude intresse veel talutavuse piirides. Palju lihtsam oleks riikidele laene anda otse Euroopa Keskpangast ja mitte läbi kommertspankade, aga see on eelnevalt tehtud poliitiline otsus, mida nüüd on tagantjärgi raske muuta.

Rahvusriigid visatakse finantsturgudel globaalse kapitalismi meelevalda, kus ollakse valmis kasumit teenima ka halbade uudiste pealt. Tänapäeval on võimalik börsil aktsiaid või võlakirju lühikeseks müües teenida kasumit ka languse pealt. See tähendab sellist tehingut, kus investor laenab väärtpabereid, müüb need hetkehinnaga maha ja kohustub kokkulepitud aja pärast samaväärse koguse väärtpabereid tagastama. Kui hiljem on hind madalam, siis selline tehing teenib kasumit hindade languse pealt.

Kas Prantsusmaa ja Saksamaa on järgmised abivajajad?

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Võttes aina uusi kohustusi EFSF-is seniste võlakriisis riikide abistamiseks, võivad kõik Euroopa Liidu suuremad riigid leida ennast ülejõu käivate laenuintressidega. Näiteks Saksamaa või Prantsusmaa võlakoormus on veerandi suurem kui Hispaanial, kuid rahaturgudel ei spekuleerita veel nende kahe riigi vastu.

Euroga ühinemine pidi olema Eestile kasulik, kuid alates 2010. aasta kevadest jätkuv rahvusriikide võlakriis näitab, et saame osa ennekõike kulutuste kandmisest.

Kõige kurvem selle juures on poliitikute poolt tehtavate otsustega kriisi pikendamine.

Eurotsooni riikide valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal protsendina SKP-st. Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo Kruve

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 9.11.2011 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17843

Riigi Teataja

lisas ilmus 28. juunil 2011 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni teadaanne riigi kõrgemate ametnike majandushuvide deklaratsioonidest. Seadusega [...]]]> Toomas Hendrik Ilves on esitanud 5 korda järjest vigaste andmetega majandushuvide deklaratsiooni. Viljandimaal asuva talu asemel on ta kuulutanud enda omandiks Põlvamaal Valgjärve vallas asuva 12 korda väiksema Mäepalu talu. Viga pole siiani keegi märganud ega seda parandanud.

Riigi Teataja

lisas ilmus 28. juunil 2011 Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni teadaanne riigi kõrgemate ametnike majandushuvide deklaratsioonidest. Seadusega on määratud ametikohad, mille palgaga kaasneb kohustus avalikustada isikule kuuluv või kaasomandis olev vara ja võetud kohustused, et vältida huvide konflikti ja korruptsiooni.

Kümme aastat tagasi

märkis toona välisminister olnud Toomas Hendrik Ilves oma majandushuvide deklaratsioonis ära Viljandi maakonnas asuva talu ning pangalt võetud 173 tuhande kroonise laenu. Tema sissetulek oli tookord 5,5-kordne Eesti keskmine palk (29 150 krooni).

Viis aastat tagasi

täitis presidendiks tõusnud Ilves taaskord majandushuvide deklaratsiooni ja kirjutas nüüd välja ka talu nime Ärma ning lisas taaskord kinnistu numbri, nagu nõuab seadus. Vahepeal oli riikliku Kinnistusraamatu registris olev 4-kohaline number muutunud pikemaks ja koosnes nüüd 6 numbrist. Riigi Teatajast võime lugeda, et presidendile kuulub Ärma talu Viljandi maakonnas ja selle registrinumbri lõpp on 038.

Viis aastat järjest on president Ilvese deklaratsioonis numbri järgi Ärma kinnistuks Põlvamaal asuv 6,5-hektariline põllu- ja metsamaa (tähistatud punaste joontega), kus pole ühtki ehitist.

Kui sisestada see number Kinnistusraamatusse, tuleb vastuseks hoopis Põlvamaal Valgjärve vallas asuv Mäepalu talu, mis on pindalalt 12 korda väiksem kui eeldatav Ärma talu. Kui otsida Kinnistusraamatust Ärma talu, siis saame tulemuseks Tartumaal Pulli külas asuva Ärma talu. Nimi Ärma sisaldub kinnistu aadressis 109 korda ja seda kohtab 11 maakonnas, välja arvatud Hiiumaa, Ida-Virumaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Saaremaal on lausa 54 Ärmat, Viljandimaal kaheksa: Abja, Karksi, Suure-Jaani, Viiratsi ja Tarvastu vallas.

Isikukoodi järgi

on maksumaksja poolt ülalpeetavaks objektiks Ilvesele kuuluv Viljandimaal Abja vallas asuv Erma kinnistu, mille registrinumbri lõpp on 039. Majandushuvide deklaratsiooni muudab naljaks asjaolu, et samas vallas on ka Ärma- nimeline kinnistu, mis asub nime järgi erinevas külas ja mille registrinumber on suurusjärgu pikem. Ainus ühisosa Erma ja Ärma vahel on numbrite 1 ja 3 sisaldumine registrinumbris.

Ainult ühe tähe ja ühe numbri

muutmisest oleme saanud majanduslike huvide deklaratsiooni, mis tõeselt ei kajasta Toomas Hendrik Ilvese varanduslikku olukorda. Kas seda käsitleda parandamist vääriva näpuveana või teadliku valeandmete esitamisena, jäägu Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni otsustada. Tallinna linnapeale määrati ühekordse unustamise eest rahatrahv, Kadriorus on viga korratud viis aastat järjest. Saame näha, kas Eestis koheldakse poliitikuid võrdselt. Riigikogu liige Andrei Korobeinik (REF) pidi komisjoni kirja nr. 3.1-3/1188 järel oma majandushuvide deklaratsiooni parandama, sest oli 1 111 586 euro võrra vähendanud talle kuuluvate osakute ja väärtpaberite väärtust.

Kui Indrek Tarand

süüdistas ETV presidendikandidaatide-debati saates Ilvest maksumaksja rahade kulutamises Ärma talule, siis tegelikult oligi õigus seda eitanud Ilvesel, sest ametlikult kuulub temale hoopiski Erma kinnistu.

Viimase kümne aastaga on Ilvese võlakohustused kasvanud 48 korda ja ulatusid 2010. aastal 8,42 miljoni kroonini. Eesti kuulsaim uustalunik Ilves teenis 2007. aastal 7-kordse Eesti keskmise palga ehk 71 484 krooni kuus, mis 2008. ja 2009. aastal ulatus lausa 85 890 kroonini. Käesoleval aastal maksame talle ainult natukene vähem – 5050 eurot või 78 985 krooni kuus.

Majanduskriis

ilmselgelt pole tippametnike palka mõjutanud, erinevalt Maksuameti avalikustatud tuludeklaratsioonidest, mille järgi möödunud aasta keskmine palk oli 9940 krooni või natuke kõrgem kui 2006. aastal.

Palgastatistika erinevuse kohta vaata siinkirjutajalt ka 28. septembri Kesknädalast: „Ansip naeris välja Eesti ametnike andmed” või http://www.kesknadal.ee/ veebilehelt.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Allikad:

Kinnistusraamat: https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/avaleht.aspx

2001. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/202438

2007. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/12846588

2011. aasta majandushuvide deklaratsioon https://www.riigiteataja.ee/akt/328062011001

Artikkel ilmus 26. oktoobril 2011 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17737

Oleme seadnud avaliku võimu teostajatele reeglid, et vältida nende äraostetavust ja korruptiivseid otsuseid. Igal aastal esitavad aprilli lõpuks tuhanded ametnikud ja rahva poolt valituks osutunud poliitikud oma majanduslike huvide deklaratsioonid, milles panevad kirja nii enda [...]]]> Iga rahvas maksab kinni ennast juhtima valitud poliitikute ja ametnike elustiili. Vastutasuks saame õpetusi, lubadusi, manitsusi ja loodetavasti reeglitejärgse käitumise.

Oleme seadnud avaliku võimu teostajatele reeglid, et vältida nende äraostetavust ja korruptiivseid otsuseid. Igal aastal esitavad aprilli lõpuks tuhanded ametnikud ja rahva poolt valituks osutunud poliitikud oma majanduslike huvide deklaratsioonid, milles panevad kirja nii enda kui ka ühisomandis oleva vara ja võetud võlakohustused. Sellega on ühiskond loonud järelevalve nende korruptiivse tulu teenimise kiusatusele.

Ärma asemel on hoopis Erma

Igal aastal avaldatakse juuni lõpus Riigi Teatajas tähtsamatel ametikohtadel olevate inimeste majanduslike huvide deklaratsioonid: parlamendi liikmed, põhiseaduslike institutsioonide juhid ja kõrgemad kohtunikud. Riigikogu juurde on moodustatud ka korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon, kes kontrollib pärast deklaratsioonide laekumist kahe kuu jooksul, kas nendes sisaldub ebatäpsusi, mittetäielikke või valeandmeid. Vajadusel küsitakse lisainfot ja nõutakse parandusi.

Võtsin vaevaks võrrelda meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese majanduslike huvide deklaratsioonis kirja pandud infot ja avalike registrite andmeid ning leidsin, et need ei klapi. Deklaratsiooni järgi kuulub Ilvesele Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, numbriga 145038. Avan internetis kinnistusraamatu ja saan selle numbri peale hoopis Põlvamaal Valgjärve vallas Saverna külas asuva Mäepalu kinnistu.

Seejärel proovin otsida kinnistut nimega “Ärma talu” ja register juhatab mind Tartumaale Kambja valda Pulli külla. Üldotsing “Ärma” annab kinnisasjana kokku 92 tulemust ja aadressis sisaldub Ärma lausa 109 korda. Nimi osutub eriti populaarseks Saaremaal, kus asub 54 Ärmat, aga ka Viljandimaal on 8 Ärmat. Üks neist asub isegi Abja vallas Abja-Vanamõisa külas, aga kannab registris numbrit 1398939. See on liialt erinev, et olla sama Ilvese deklareerituga.

Teades tema kuulumist mõõdukate erakonna juhatusse, võtan äriregistrist välja MTÜ registrikaardi ja olles varustatud tema isikukoodiga, lähen järjekordsele katsele kinnistusraamatusse. Seekord saadab mind edu: leian kõige lähema vaste Riigi Teatajas avalikustatule. Selle nimi on Erma, registrinumbri lõpus on 039 ja see asub Abja vallas Veskimäe külas. Kõik senised ajakirjanduse küsimused Ärma asjade kohta on olnud alusetud, sest Ilvesele kuulub hoopiski Erma kinnistu.

Miks ei kontrollita deklaratsioone?

Miks ei avastanud ühe tähe ja ühe numbri võrra valesti täidetud majandushuvide deklaratsiooni korruptsiooni järelevalve komisjon juba 2007. aastal? Kas nad reageerivad sellisele ebatäpsusele ja teevad ettekirjutuse vea parandamiseks? Või julgeb keegi väita, et tegemist oli riikliku desinformatsiooniga, teadliku eksitamisega?

Eksimine on inimlik ja mõistetav. Deklaratsioonidest välja jäänud andmete eest on ka trahve tehtud, näiteks Tallinna linnapeale. Ilvese manitsemisest on olulisem, et edaspidi saaksid tähed ja numbrid õigesti deklaratsiooni kirjutatud. Teen ettepaneku kahe uue nõuniku kõrval palgata veel kolmaski, kes oskaks teha riiklikes andmebaasides infopäringuid.

Artikkel ilmus ajalehes Õhtuleht 22.10.2011
http://www.ohtuleht.ee/448837

Võlakoormus ületas SKP 2007. aastal ja jõudis 108,3 protsendini. Järgnes võlakoorma kasv: 2008. aastal 116,7 protsendini, 2009. aastal 124,6 protsendini ja eelmisel aastal langus 115,2 protsendini. [...]]]> Kui veel 2001. aastal oli Eesti era- ja juriidiliste isikute ning valitsuse võlakoormus (graafikul punane joon) vaid 53,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP, sinine joon), siis viis aastat hiljem olid need võrdsustunud.

Võlakoormus ületas SKP 2007. aastal ja jõudis 108,3 protsendini. Järgnes võlakoorma kasv: 2008. aastal 116,7 protsendini, 2009. aastal 124,6 protsendini ja eelmisel aastal langus 115,2 protsendini. Käesolevaks aastaks võib prognoosida võlakoormuse kasvu 121,5 protsendini, kui lähtuda Eesti Panga ennustatud sisemajanduse koguproduktist ja liita eelmise aasta koguvälisvõlale juurde EFSF-ile antud kahe miljardi eurone laenukäendus. Tegelik võlakoormus sõltub muidugi kommertspankade antud laenudest ja majanduskasvust, kuid selle kohta saab andmeid alles aasta lõppedes. Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks kasvu 6,3 protsenti ja koguvälisvõlga 100,9 protsenti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Kõrvalolevalt graafikult näeme, et viimased neli aastat on Eesti võlakoormus olnud 108,3 kuni 124,6 protsenti SKP-st ja pole põhjust uskuda, et see võiks lähiaastatel langeda. Me võime ennast lohutada, et valitsussektori võlakoormus oli mullu 754,1 miljonit eurot ehk 5,3% SKP-st ja et see on Euroopa Liidus väike, kuigi võrreldes 2001. aasta 190,8 miljoni euroga on kasvanud kümne aastaga 395% (754,1 miljonini). Ainus vähenemine toimus 2007. aastal, ja see oli 39,1 miljonit eurot või 8,1%. Euroopa Liidus olles oleme järele jõudmas teiste riikide võlakoormusele. Kreeka valitsuse välisvõlg oli eelmisel aastal 142,8% SKP-st ja käesoleval aastal 150,9%.

Eesti liitumine EFSF-iga tähendab riigi võlakoormale 2 miljardi euro lisamist, mis on 365- protsendine (!) tõus.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 12.10.2011 ajalehes “Kesknädal” ja on leitav internetis:

http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17659

27 liikmesriigi seas oli Eestist suurema inflatsiooniga kuni juunini Rumeenia, kus see ulatus 8,5 protsendini. 12 kuu keskmise järgi oli kõrgeim inflatsioon Rumeenias (7,6%), Eestis (4,9%) ja Kreekas [...]]]> Augustis avalikustas Eurostat juulikuise inflatsiooni, s.t hinnatõusu andmed. Eestis on inflatsioon olnud eurotsooni suurim ühisrahaga liitumisest alates, ulatudes juulis 5,3 protsendini aastases võrdluses. Eurotsooni keskmine oli 2,5 protsenti.

27 liikmesriigi seas oli Eestist suurema inflatsiooniga kuni juunini Rumeenia, kus see ulatus 8,5 protsendini. 12 kuu keskmise järgi oli kõrgeim inflatsioon Rumeenias (7,6%), Eestis (4,9%) ja Kreekas (4,3%) ning madalaim Rootsis (1,6%), Tšehhis (1,9%) ja Hollandis (1,9%).

Võrreldes juuniga tõusid Eestis hinnad 0,6 protsenti, ja see on samuti 27 riigi suurim. Saksamaal oli tõus 0,5%, Portugalis 0,1% ja väljaspool eurotsooni – Bulgaarias 0,4% ning Tšehhis 0,3%. Ülejäänud riikides inflatsioon vähenes, neist enim: Küprosel (-1,9%), Itaalias (-1,7%), Belgias (-1,6%), Kreekas (-1,4%), Hispaanias (-1,2%) ja Sloveenias (-1,1%).

Kui võrrelda aprilli ja juuli inflatsiooni, siis see oli juulis eurotsooni riikidest suurenenud Belgias, Soomes ja Hollandis. Eurot mitte kasutavatest riikidest Lätis, Ungaris, Poolas, Rumeenias, Rootsis ja Suurbritannias. Graafikul toomata liikmesriikide inflatsioon oli juulis järgmine: Rumeenia 4,9%, Leedu 4,6%, Suurbritannia 4,4%, Läti 4,2%, Poola 3,6%, Bulgaaria 3,4%, Ungari 3,1%, Taani 3%, Tšehhi 1,9% ja Rootsi 1,6%.

Lubati ju, et eurole üleminek Eestis hindu ei tõsta, kuid seitsme kuu andmed näitavad, et hinnatõus on olnud märkimisväärne, mitmekordselt ületades majanduskriisis oleva Kreeka ja Iirimaa näitajaid.

Eurotsooni 17 liikmesriigi inflatsioon aprillis ja juulis (protsentides) võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Artikkel ilmus 31. augustil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17388

Ainus võimalus IRL-i peakontoriga suhtlemiseks on saata kuni A4 formaadis ümbrik aadressil: Põhja-Tallinna kandekeskus, Toompuiestee 33a, PK 1542, Tallinn 10149. Riigifirma AS Eesti Post hallatav kandekeskus on IRL-i varasemast kontorist kuni kilomeeter eemal [...]]]> Kevadel oma partei kauaaegse kontori müünud Isamaa ja Res Publica Liit pole siiani suutnud leida uut kontoripinda ning on muutunud „punase postkasti parteiks“.

Ainus võimalus IRL-i peakontoriga suhtlemiseks on saata kuni A4 formaadis ümbrik aadressil: Põhja-Tallinna kandekeskus, Toompuiestee 33a, PK 1542, Tallinn 10149. Riigifirma AS Eesti Post hallatav kandekeskus on IRL-i varasemast kontorist kuni kilomeeter eemal ja selle lähedusse jääb Balti jaam. Poole kaugemal asub Toompea loss, kus oma fraktsiooni ruumides on erakonna juhatus siiani kogunenud.

IRL ei leia endale uut pinda

Kandekeskuse ruumid on korralikud ja hästi valgustatud ning nimekastid metallustega. Poliitikast huvituval inimesel pole mõtet kohapeale minna, sest punase ukse taha peitunud erakonnale väljastpoolt kirja panna ei ole võimalik. Mis peamine, kuutasu on seal sümboolne, vaid 3,25 eurot käibemaksuga.

Pärast oma Wismari 11 asunud kontori müüki ei ole IRL praeguseks 4 kuu jooksul suutnud leida uut kontoripinda. Peasekretär Priit Sibul ütles 22. augusti Postimehele: „Otsingud on kestnud viimased kolm-neli kuud väga aktiivselt, kuid pole õnnestunud kõigile sobivat pinda leida.“ Sellega pole ka pingutatud, sest erakonna jaoks töötavad inimesed on vormistatud tööle Riigikogu fraktsiooni juurde. Samuti töötavad maakondlikud arendusjuhid ministeeriumide juures – IRL on viinud oma funktsionäärid maksumaksja töökohtadele. Sellist käitumist tuleb taunida, sest kõik teised erakonnad on suutnud lahus hoida erakonna jaoks töötavad inimesed ja avalikus teenistuses olevad erakondlased. Ainult väärtustest jutustav ja sõnades korruptsiooni vastu võitlev partei on näidanud end maksumaksja ja erakonna rahade suurima segiajajana. Võib isegi öelda – korruptiivsuse etalonina.

Maja müük fiktiivne?

Äriregistri järgi asub IRL-i peakontor endiselt aadressil: Wismari 11, Tallinn, 10136. See on praeguseks Vene ärimehe Anton Soldunovi ja tema abikaasa Svetlana Soldunova omand, mille eest nad maksid üle 600 000 euro (9,5 miljonit krooni). Tõsiasi, et IRL ei ole sealt ennast välja registreerinud, sunnib kahtlema müügitehingu korrektses läbiviimises. Samuti küsima põhjusi, miks välisriigi kodanik talub tema kodu okupeerivat valitsusparteid. Äkki oli kogu müük fiktiivne, sest äriregistri järgi pole IRL majast välja kolinud?

Tõenäoliselt siiski mitte, sest 2010. aasta majandusaasta aruanne kinnitab maja müügist raha laekumist. „Raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal toimus Erakond Isamaa ja Res Publica Liidule kuulunud kinnistu müügitehing. Tehing kinnitati notariaalselt 20.04.2011 ning müüdi aadressil Wismari 11 asuv kinnistu. Selle tehingu tulemusena kustutas Erakond Isamaa ja Res Publica Liit kõik oma laenukohustused Swedbanki ees,“ antakse teada.

KOLM EUROT: Tõenäoliselt kõige soodsama üürilepinguga partei Eestis on IRL, makstes võtme eest 3,25 eurot kuus.

Artikkel ilmus 31. augustil 2011 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17418

Vaata ka 15. mai Kesknädal „IRL kolis partei maksumaksja rahadele“

Kohalik soojatootja soovis hinda tõsta juba 2009. aasta augustis aga Karksi valla volikogu oli korduvalt selle vastu. Pärast möödunud aasta suvel vastu võetud „Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse“ jõustumist 1. novembril 2010, jäi [...]]]> Valitsusliidu katse monopoolses seisus olevate firmade hindu seadusega ohjeldada on ebaõnnestunud. Viljandimaa Karksi-Nuia kaugkütte hinna tõus 13,5% alates 10. septembrist on selle viimaseks näiteks.

Kohalik soojatootja soovis hinda tõsta juba 2009. aasta augustis aga Karksi valla volikogu oli korduvalt selle vastu. Pärast möödunud aasta suvel vastu võetud „Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse“ jõustumist 1. novembril 2010, jäi toasooja hinna määramise õigus Konkurentsiametile. Amet kinnitas 5. augustil megavatt-tunni hinnaks koos käibemaksuga 65,32 eurot ehk 1021,6 krooni. Tallinna Küte AS piirhinnaks on Konkurentsiamet 2010. aasta septembrist kehtestanud 69,84 eurot MWh eest.

Toompeal sooviti kindlasti parimat,aga välja kukkus nagu alati, sest hinnad on varsti üle Eesti nagu pealinnas, kuid palgatase on endiselt maakondlik. Möödunud aasta lõpus oli Viljandimaa keskmine palk 656,82 eurot, pealinnas 920,46 eurot ehk 40,1% enam.

Meenutame lugejatele nende 52 saadiku nimesid, kes hääletasid populistlikult monopolide ohjeldamise seaduse poolt, aga tegelikult andsid Konkurentsiametile hinnatõusu volituse. Nendeks olid Reformierakonna fraktsioonist Rein Aidma, Tõnu Juul, Raivo Järvi, Urmas Klaas, Tõnis Kõiv, Väino Linde, Lauri Luik, Maret Maripuu, Kalle Palling, Mati Raidma, Paul-Eerik Rummo, Taavi Rõivas, Tatjana Muravjova, Jaanus Rahumägi, Rain Rosimannus, Helmer Jõgi, Leino Mägi, Harri Õunapuu, Silver Meikar, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Keit Pentus, Jaak Salumets, Erik Salumäe, Ene Kaups, Robert Antropov ja Katrin Karisma-Krumm; Isamaa ja Res Publica fraktsioonist Ene Ergma, Andres Herkel, Kaia Iva, Marko Mihkelson, Erki Nool, Liisa-Ly Pakosta, Urmas Reinsalu, Sven Sester, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Mart Nutt, Trivimi Velliste, Ken-Marti Vaher, Peeter Tulviste, Mart Laar, Elle Kull, Lauri Vahtre, Mari-Ann Kelam; Eestimaa Roheliste fraktsioonist Mart Jüssi, Valdur Lahtvee ja Toomas Trapido; Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist Jüri Tamm ja Mark Soosaar; faktsioonitud Tarmo Mänd ja Terje Trei.

Selle vastu hääletasid Aivar Riisalu, Ain Seppik ja Jaan Kundla, ülejäänud 39 saadikut ei hääletanud.

Kui vee- ja kaugkütte hinnatõus teeb haiget, siis küsige leevendust 52 poolthääletanult.

Virgo Kruve

MTÜ Eurosaadik

Monopolide vastu võitleja Urmas Reinsalu andis hääle Karksi-Nuia hinnatõusu poolt. Valimisplakat jaanuaris 2011 Tallinnas. Foto Virgo Kruve

Artikkel ilmus 17. augustil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17283

Just nii ilukirjanduslikult oleks võinud Eurostat ja Euroopa Komisjon hinnata meie valitsuse tegevust juuli algul ilmunud 27 liikmesriigi maksustamist käsitlevas kogumikus. Ometi teevad nad [...]]]> Mitteametlikel maksukoormuse tõstmise Euroopa meistrivõistlustel saavutas Eesti vabariik 2009. aastal ülekaalukalt kuldmedali. Meie valitsus tõstis maksukoormust poole rohkem kui hõbemedali saanud Luksemburg ja vähemalt 8 korda rohkem kui pronksmedali saanud riigid.

Just nii ilukirjanduslikult oleks võinud Eurostat ja Euroopa Komisjon hinnata meie valitsuse tegevust juuli algul ilmunud 27 liikmesriigi maksustamist käsitlevas kogumikus. Ometi teevad nad seda kuivade numbritega, kui teatavad, et Eesti oli nende kaheksa riigi seas, kus tõsteti maksukoormust. 2009. aastal kasvas meil maksukoormus eelneva aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja jõudis 35,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Seda oli poole rohkem kui teisele kohale tulnud Luksemburgis (1,7%) ja märgatavalt üle Austria, Itaalia, Malta, Rootsi, Sloveenia ja Saksamaa alla 0,5 protsendi jäänud tõusudest. Kui vaadata perioodi alates 2000. aastast, siis maksukoormus SKPst on enim tõusnud Maltal (6%), Küprosel (5,2%) ja Eestis (4,9%). Nagu märkasite, siis suurem osa sellest ehk 3,8% viimasel aastal ja aastatele 2000-2008 jäi vaid 1,1%. Alates 2000. aastast on maksukoormust enim alandanud Slovakkia (-5,3%) aga ka Rootsi (-4,6%), Kreeka (-4,3%) ja Soome (-4,1%).

Kogu pingerida 2009. aasta maksukoormuse alusel oli järgmine: Taani 48,1%, Rootsi 46,9%, Belgia 43,5%, Itaalia 43,1%, Soome 43,1%, Austria 42,7%, Prantsusmaa 41,6%, Saksamaa 39,7%, Ungari 39,5%, Holland 38,2%, Sloveenia 37,6%, Luksemburg 37,1%, Eesti 35,9%, Küpros 35,1%, Suurbritannia 34,9%, Tšehhi 34,5%, Malta 34,2%, Poola 31,8%, Portugal 31%, Hispaania 30,4%, Kreeka 30,3%, Leedu 29,3%, Bulgaaria 28,9%, Slovakkia 28,8%, Iirimaa 28,2%, Rumeenia 27% ja Läti 26,6%.

Eesti maksukoormus oli 0,1% üle 27 liikmesriigi keskmisest (35,8%) ja oleme jõudmas eurotsooni riikide keskmiseni(36,5%). Ühtlasi kuulume Ida-Euroopa esikolmikusse koos Ungari ja Sloveeniaga, kus keskmist maksukoormust ületatakse. Meie naabrid lätlased ja leedulased on viimase kuue hulgas. Kogumikust võime lugeda, et Eesti maksukoormus SKP suhtes tõusis 3,8% ettekavatsetud maksupoliitikate tõttu, peamiselt kaudsete maksude tõstmisest. Nagu paljudes uutes liikmesriikides, on kaudsete maksude osakaal suur (42,4%) ja sellega oleme 2. kohal Bulgaaria järel. Samuti on suur sotsiaalmaksu osakaal, mis on 36,6% maksutulust ehk 5 protsenti kõrgem kui ELi 27 riigi keskmine.

Meie maksupoliitika on lähedane Ida-Euroopa liikmesriikide maksupoliitikale, mille puhul otseste (tulu)maksude väiksust tasakaalustatakse kaudsete või sotsiaalmaksu tõstmisega. Bulgaarias moodustavad kaudsed maksud 53,2% kogu maksutulust (tulumaksu määr 10%), Eestis 42,4% ja mitmes teises riigis üle 35 protsendi. Eesti moodustas käibemaks 2008. aastal 8% SKP-st ja tõusis 2009. aastal 9,1%-ni ning sellega olime Euroopa Liidus 4. kohal. Aktsiisid ja tarbimismaksud moodustasid 2009. aastal 5% SKP-st ja sellega olime Euroopa Liidus Bulgaaria järel 2. kohal. Arvestades meile lubatavat tulumaksu jätkuvat alandamist, võib kindel olla kaudsete maksude jätkuvas tõusus.

Otseste maksude ehk tulumaksu osakaal on langenud alates 1990ndate lõpust, kui tõsteti tulumaksuvaba miinimumi ja alandati tulumaksuprotsenti. Tulumaksuna sai Eesti riik poole vähem kui kaudsete maksudena ja selle näitajaga olime Euroopas 20. kohal. Esikolmiku moodustavad Taani, Rootsi ja Soome ning Läti on 23. ja Leedu 25. kohal.

Sotsiaalmaksu laekus ligikaudu sama palju kui kaudseid makse ja sellega oleme 9. kohal. Tööandjate maksukoormuse alal tulime taas esikohale, töövõtjate maksupanus jäi eelviimasele kohale.

Meie elektriaktsiis ületab Euroopa Liidu minimaalset nõuet 6 korda (Poolas 10 korda). Teistes riikides jäi selle osatähtsus maksutulus alla 2% aga Eestis oli see 7% (Poolas 9%). Mis on Eesti ja Poola erinevus? 2009. aastal kukkus meie majandus 13,9% aga Poola kasvas 1,7%. Samamoodi on ülemääraselt tõstetud tubaka ja alkoholiaktsiis, aga kuna ma ise nende kaupade tarbijate sekka ei kuulu, ei muretse ma selle pärast.

Raporti sirvimisest selgub, et meil ei maksa elatustaseme tõusu heaoluriikide tasemele veel niipea loota, sest meie maksusüsteemi koormus on nende võrreldes erinev. Meie maksunduse püha lehm on tulumaks, sest seda võetakse ka dividendidelt (rikaste sissetulekult) ning ühe maksu alandamisel tuleb teisi tõsta, sest muidu tekkib eelarves defitsiit (Eestis alates 2009. aastast). Tegelikult oli meil 2010. aastal defitsiiti 5,19 miljardit krooni, mis oleks olnud märgatavalt väiksem ilma vanemahüvitisele kulunud 2,36 miljardita. Muudeks peretoetusteks kulus 1,6 miljardit.

Eesti on kapitali maksustamiselt eelviimasel kohal. Valitseva ideoloogia kohaselt peaks see meile investeeringuid tooma ja töökohti looma, aga tegelikult näitavad numbrid, et kapital hoopis pageb Eestist. Kui laenudeks antud rahad lahkuvad tagasi oma kodumaale, siis inimesed lahkuvad selle kannul töökohti otsima. Käesoleva aasta algul said eestlased suurimaks immigrantrahvaks Soomes ja asjaolu, et nad eelistavad astmelist tulumaksu ja isegi Eestist kõrgemat maksukoormust (Soomes 7,2% kõrgem), näitab meie maksumudeli ebaõnnestumist.

Ilmselt mäletavad paljud peaminister Andrus Ansipi partei lubadust „Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“. Ka mina olin nende seas, kes kahtles selle teostatavuses.

Tundub, et me mõistsime ja lugesime seda loosungit valesti. Kui inimesed lahkuvad siit tööle ja elama Euroopa viide jõukamasse riiki, siis nemad ju elavadki viie jõukama hulgas. Mitte kusagil polnud juttu Eesti vabariigi viimisest viie jõukama Euroopa riigi hulka, vaid Eesti (inimeste) viimisest. Selle tulemusel väheneb siin elavate inimeste arv, mis omakorda tõstab siinsete elanike keskmist elatustaset, sest statistilise keskmise arvestamise alus on väiksem.

Kui rikkus ei taha meie maksusüsteemi peale Eestisse tulla, siis las inimesed lähevad rikkaks tegevate maksusüsteemidega riikidesse.

Jääb üle lõpetada Siiri Sisaski tuntust koguva laulu sõnadega:

„Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,
On roostes häbi südameta rind.
Siit põgeneda võiksin lausa joostes,
Kuid miski hoiab tagasi veel mind. “

Virgo Kruve, MTÜ Eurosaadik juhatuse liige

Artikkel ilmus 21. juuli 2011 ajalehes Virumaa Teataja

meie valitsus on euroopa meister maksukoormuses

.

Kõrghariduse omandas Praha majandusülikoolis välismajanduse erialal 1963. aastal. Majandusest sai Vaclav Klausi [...]]]> Václav Klaus sündis 19. juunil 1941 Prahas Vinohrady linnaosas. Nooruses oli ta tugev sportlane, mängis korvpalli ja võrkpalli, talle meeldis suusatada ja tennist mängida. Vabal ajal harrastas lugeda ulmekirjandust ja kuulata muusikat, eriti džässi. Ta on abielus, kahe poja isa ja viie lapselapse vanaisa.

Kõrghariduse omandas Praha majandusülikoolis välismajanduse erialal 1963. aastal. Majandusest sai Vaclav Klausi kutsumus kogu eluks. Ta kasutas Tšehhoslovakkia liberaalset olukorda õppimiseks Itaalias (1966) ja Ameerika Ühendriikides (1969). Kodumaise teaduste akadeemia majandusinstituudis töötades sai (1968) majandusdoktori kraadi. 1970. a oli poliitilistel põhjustel sunnitud teadurikarjääri katkestama ja minema tööle Tšehhoslovakkia riigipanka. 1987. a naases teadustööle – teaduste akadeemia prognooside instituuti.

Poliitikasse astus Václav Klaus 17. novembril 1989 sametrevolutsiooni ajal, kui vägivallavabade protestidega kukutati kommunistlik valitsus. Detsembris sai temast rahandusminister. Oktoobrist 1990 oli ta tookordse tugevaima rahvaliikumise Kodanike Foorum esimees ja selle languse järel 1991. aasta aprillis osales konservatiivse Kodanike Demokraatliku Partei (Občanská demokratická strana, ODS ) asutamises, olles partei esimees kuni detsembrini 2002.

1992. aasta juunis võitis ODS parlamendivalimistel ja Václav Klausist sai Tšehhoslovakkia peaminister.

Slovakkias valimised võitnud Vladimír Mečiar soovis slovakkidele suuremat iseseisvust, ja juulis alustatigi kõnelusi föderaalriigi lahutamiseks. Seda tuntakse ka sametlahutusena, sest oli rahumeelne, erinevalt näiteks Jugoslaavia lagunemisest. Tšehhoslovakkia jagunes 31. detsembril 1992 Tšehhi ja Slovakkia riigiks.

Järgmistel valimistel 1996. aastal säilitas Klaus peaministrikoha, aga koalitsiooni lagunemine 1997. aasta novembris viis tema tagasiastumiseni. Erakorraliste üldvalimiste järel 1998. aastal sai temast neljaks aastaks Tšehhi alamkoja esimees.

28. veebruaril 2003 valiti Václav Klaus 5 aastaks Tšehhi Vabariigi presidendiks. Tema volituste hulka kuulusid ministrite ametissenimetamine, seaduste jõustamine või parlamenti tagasi saatmine, riigi esindamine teistes riikides, rahvusvaheliste lepete läbirääkimine ja ratifitseerimine, süüdimõistetute karistuse vähendamine ja amnestia andmine, sõjaväe juhtimine, jne.

Ilmselt on varasem teadlasetöö teinud temast Euroopa Liitu ja kliimasoojenemisse kriitiliselt suhtuva poliitiku. 13. detsembril 2007 sõlmitud Lissaboni lepingu allkirjastas viimasena, 3. novembril 2009, just Václav Klaus,olles saanud konstitutsioonikohtu otsuse, et leping pole vastuolus tema riigi põhiseadusega. Kuigi Tšehhi riik sai koos Eestiga Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal, ei heisatud presidendilossil Euroopa Liidu lippu isegi Tšehhi eesistujaks saamisel 2009. aasta jaanuaris.

18. oktoobril 2010 Praha foorumil kõneles Vaclav Klaus ühisraha kohta: „Olen veendunud, et Euroopa ühine raha euro elab üle oma praeguse tõsise kriisi. Ometigi jätkub selle pikaajaline kriis ja me maksame väga kõrget hinda selle eksperimendi jätkumise eest. Kehtestada üks rahaühik ja vahetuskurss 16 erinevas majanduses ei olnud põhjendatud lahendus.”

Euroopat pidi nüüd tema hinnangul ootama pikaajaline nõrk majanduskasv, kui mitte koguni seisak. Samuti seadis ta kahtluse alla Rahvusvahelise Valuutafondi tegevuse: „Kui selle ettepanekud või meetmed osutuvad vigadeks, kes siis seisab silmitsi tagajärgedega? Kindlasti mitte IMF.”

Václav Klaus ei usu globaalse kliimasoojenemise põhjusi. Tema raamatus „Sinine planeet rohelistes käeraudades” leidub mõte: „Teooria globaalsest soojenemisest ja hüpoteesid selle põhjustest, mis on tänapäeval massiliselt levinud, võib olla halb teooria või isegi väärtusetu teooria, aga igal juhul on see väga ohtlik teooria.” Nendel teemadel on ta kirjutanud rohkem kui 20 raamatut, mida on tõlgitud ka teistesse keeltesse.

Eestisse tulid Václav Klaus ja tema abikaasa Livia Klausova kahepäevasele visiidile 23. mail 2006. Kohtuti president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Toomas Vareki ja peaminister Andrus Ansipiga. Külastati Tallinna sadamat ja viibiti äriseminaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas. Václav Klaus promoveeriti Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks.

15. veebruaril 2008 valiti Václav Klaus teistkordselt presidendiks. Kuna kolmandat korda enam kandideerida ei saa, tema ametiaeg lõppeb 6. märtsil 2013. Selle ajani võivad eurokraadid veelgi oodata tema isepäiseid väljaütlemisi, kuid üks Euroopa Liidu suhtes kriitiline riigipea võib osutuda kasulikumaks kui kümme nõrka kaasakiitjat.

Artikkel ilmus 15.06.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17045

Meile kõigile on kodu kallis, aga nüüd tahetakse see maamaksu muutmisega kollektiviseerida, muutes maa omamise kõigi kodanike kulutuseks.

Lugesin seaduse „Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus 51 SE“ [...]]]> Maamaksu vabastus kodualuselt maalt on üks populistlikumaid ettepanekuid viimase nelja aasta jooksul, sest selle autorid on eelmisest valitsusest alates teinud kodu omamise läbi aktsiiside ja maksude tõstmise üha kallimaks.

Meile kõigile on kodu kallis, aga nüüd tahetakse see maamaksu muutmisega kollektiviseerida, muutes maa omamise kõigi kodanike kulutuseks.

Lugesin seaduse „Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus 51 SE“ seletuskirjast välja, et algatajad Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond soovivad nüüd koduga seotud kulusid vähendada. Nad isegi kirjutavad: „Avalik võim peab soodustama kodu omamist, mitte selle eest karistama.“ Tore lugeda aga miks nad siis alates 2007. aastast on tõstnud kõikvõimalikke makse, et kodus elamine aina kulukamaks teha?

Meenutan kõigest suuremaid kodu omamise kallimaks teinud maksumuudatusi.

Esiteks tõsteti kaugkütte käibemaks 2007. aastal 5 protsendi pealt 18 protsendile ja alates 2009. aastast 20 protsendile. See tähendab, et riik nõuab praegu 3x rohkem lisandväärtuse eest maksu nii korterites elavatelt inimestelt kui oma majas elavatelt inimestelt, sest keskküte ja küttematerjalid (puud, kivisüsi, kütteõli) on kallimad. Eesti kliimas on soe tuba hädavajadus, mitte valiku küsimus ja seetõttu tehtavad kulutused peale sunnitud. Riigil on ebaeetiline teenida inimeste sooja toa ja korras tervise pealt.

Teiseks kehtestati maagaasile aktsiis vähemalt 367 krooni 1000 kuupmeetri eest. Varem oli see 0 ja paljud läksid üle gaasiküttele, sest tegemist oli teistest kütteviisidest odavama alternatiiviga. Nüüd enam mitte, sest mida riik on kunagi lubanud, selle võib ta ka ümber mõelda (näiteks II samba pensionifondide sissemaksete külmutamine).

Kolmandaks tõsteti 2009. aasta suvel vähem kui nädalase etteteatamisega käibemaks 18 protsendilt 20 protsendini ja sellega kallinesid kõik tarbijate teenused ja tooted!

Neljandaks tõsteti 3 korda majutusteenuse käibemaksu (mis varem oli 5 protsenti, aga nüüd 20 protsenti) ehk inimeste ööbimine tehti kallimaks. Kui eesmärk oli turistide arvu vähendada, siis saan sellest käitumisest aru.

Viiendaks võib loetleda muid aktsiiside tõuse või maksusoodustuste kaotamisi, mis samuti mõjutavad koduomanikke. Ennekõike aktsiis elektrile, mille tõttu elektri hind on alates 2007. aastast poole võrra tõusnud. Kütuseaktsiis on tõusnud vähemalt 36 protsenti. Kõik praegused töötajad kaotasid pensioniea 2 aasta võrra tõstmise tõttu oma 2 aasta pensioni väljamaksed, mis praeguse keskmise pensioni järgi on 303 eurot kuus või 3636 eurot aastas või 7272 eurot kahe aasta eest (113 000 krooni).

Praegused pensionärid jäid ilma pensioni tasuta kojukandest, mille hind on nüüd 4,6 eurot kuus. Nende lähedased jäävad ilma matusetoetusest ning samuti kolmekordistus matuseteenuse käibemaks. Noortele inimestele kaotati õppelaenu hüvitamine avalikus sektoris töötamiselt ja kaotati maksusoodustus õppelaenu intressidelt.

Seda loetelu muudetud maksudest, millega oma kodus elavate inimeste kulud suurenesid alates 2007. aastast, võiks jätkata. Selle taustal on lausa solvav valitsusliidu ettepanek muuta kõige väiksema osa kulutustest moodustava maamaksu tasumine kollektiivseks. Esmalt kahmati maksutõusude ja aktsiisidega inimeste mõlemad taskud tühjaks ja nüüd siis jagatakse riigikassast mõned eurod tagasi.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail 2010 maksudest ja raha jagamisest Riigikogus järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”

Kui kellelegi käib maamaksu tasumine üle jõu, siis ilmselgelt elab ta üle oma võimete. Samuti on maamaks põhjendatud, sest riik peab tagama omandiõiguse säilimise. See on täiesti õiglane, et kinnistusraamatu ja muude omandi üle peetavate riiklike registrite loomise ja töös hoidmise kulud maksavad kinni selle teenuse kasutajad ehk registris olevad omanikud. Samuti läheb maamaks kaudselt ka riigikaitsele (omandit ei okupeeri teine riik) ja päästeteenistusele.

On ohtlik, kui selge objektiga maamaksu proovitakse kollektiviseerida kõigile Eesti Vabariigi maksumaksjatele. Eesti maksumaksja on juba saanud Ärma talu ülalpidajaks ja oleks ohtlik tekitada sarnaseid ootusi tuhandetele valitsusliidu valijatele. Nagu tsiteerisin eelnevalt, siis „mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud.“

Artikkel ilmus 10. juunil 2011 delfi.ee arvamusartiklina:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-valitsus-
tahab-maamaksu-muutes-kollektiviseerida-ka-meie-kodud.d?id=47543075

Eriti hea tulemusena oodati valimisaktiivsuse kasvamist. Ennekõike loodeti muidu passiivsetele noortele, kes valimisjaoskonda ei viitsi minna, aga on altid arvutit kasutama. Teine tulemus pidi olema osalusdemokraatia [...]]]> Eesti tegeleb elektrooniliste valimiste mõttega aktiivselt alates 2001. aastast. Idee algatajad nägid selles riigile mainekujunduslikku projekti ja võimalust millegi positiivsega maailmas silma paista. Need olid ajad, kui otsisime oma „nokiat”.

Eriti hea tulemusena oodati valimisaktiivsuse kasvamist. Ennekõike loodeti muidu passiivsetele noortele, kes valimisjaoskonda ei viitsi minna, aga on altid arvutit kasutama. Teine tulemus pidi olema osalusdemokraatia arenemine ehk inimeste suurem kaasatus otsustamisprotsessi. Räägiti lihtsamast võimalusest referendumeid korraldada. Need olid ajad, kui veel usuti portaali Täna Otsustan Mina (TOM). Kolmas hea asi pidi olema valimiste läbiviimise madalam hind, võrreldes paberi-pliiatsi abil hääletamisega.

Valimisaktiivsus oli 2003. aastal 58,2% ja elektrooniliste valimiste võimalusega 2007. aastal 61%, nüüd 63%. Valimisaktiivsuse suurt tõusu seega ei ole, osa kindlaid valijaid on vahetanud lihtsalt hääletusviisi. Viimati valis elektrooniliselt 15% ehk 140 846 inimest, aga koguni 37% (398 637 hääleõiguslikku) jätsid üldse valimata. Samuti ei saa rääkida osalusdemokraatia kasvust, sest viimane referendum viidi läbi 2003. aasta septembris.

Riikide osalemine e-valimiste rakendamisel sarnaneb võidujooksuga kosmosesse. USA president John F. Kennedy ütles oma kõnes 12. septembril 1962: „Me otsustasime minna Kuule sel kümnendil ja teha muid asju mitte nende lihtsuse pärast, vaid sellepärast, et need on keerulised.” Ajavahemikul 20. juulist 1969 kuni 7. detsembrini 1972 tehti 12 mehitatud lendu, ja siis need lõpetati. Kulud olid liiga suured, võrreldes saadava info ja kivimitega, ning ükski teine riik ei soovinud konkurentsis osaleda.

Samamoodi pole ükski teine riik maailmas pakkunud konkurentsi meie elektroonilisele kaughääletussüsteemile. Šveits on alles teine, kes kavandab õiguslikult siduvate referendumide korraldamist hääletamisega väljaspool valimisjaoskonda. Maailmas on mitu riiki, mis on loonud valijale paberhääletamise asemele alternatiivina elektroonilise valimismasina, aga neid süsteeme on ehitanud, hooldanud ja turvanud valimiste korraldajad. Ainult Eesti on jätnud valija kõige ebaturvalisemasse olukorda tema isiklikus arvutis, sest ei suuda kontrollida seal valijaga toimuvat.

Toon võrdluse pangandusest, kus on oluliselt piiratud kunagi turvalisena tundunud koodikaartide kasutamist või sellest täielikult loobutud ja asendatud need PIN-kalkulaatorite või ID-kaardiga. Kui laenata lennukat võrdlust Kuu-lendudest, siis oleme valija saatnud Kuule, aga sealt tagasi saama peab ta ise. Arvan, et ihalus ükskõik millega maailmas silma paista ei tohiks vähendada valimistele seatavaid nõudeid valimisvabaduse, salajasuse ja kontrollitavuse aspektist. Valimised peavad toimuma valimisjaoskonnas.

Põhiseaduse 60. paragrahv ei luba korraldada Riigikogu valimisi kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt, sest ütleb: “Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.” Elektrooniliste häälte saatmise võimalus lõppes 2. märtsil kell 20.00 ja mitte ühtegi häält ei saanud märtsikuu esimesel pühapäeval anda. Pabersedeliga valijad said hääletada eelhääletamisel või valimispäeval ühtemoodi ja võime rääkida erinevatest hääletusaegadest.

Pole sugugi esimene juhus, kus on esinenud põhiseaduse reeglite moonutamine alama astme seadustes. Meenutame Riigikohtu 16. mai 2008. a. otsust, millega tunnistati kehtetuks riigile kuuluva karistusfunktsiooni delegeerimine eraõiguslikele juriidilistele isikutele ehk ühissõidukis piletita sõitjate trahvimine erafirma poolt.

Mina ei ole tehnoloogilise arengu vastu, aga olen vabade, salajaste ja vaadeldavate valimiste poolt.

KESKMÕTE: Oleme valija saatnud Kuule, aga sealt tagasi peab ta ise saama.
VIRGO KRUVE, kolumnist

Artikkel imus 25. mail 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16920

Kedagi lahti ei lastud – nad saadeti lihtsalt maksumaksja tasustatud töökohtadele Riigikogus või ministeeriumides.

Peasekretär Ken-Marti Vaher ja poliitsekretär Margus Tsahkna saavad Riigikogu liikme palka, nõunikud Heleri Pent, Kati Kuusk [...]]]> Majanduskriis on jätnud oma jälje ka erakondade sissetulekutele. Isamaa ja Res Publica Liit sõlmis 20. aprillil oma Wismari 11 maja müügiks lepingu ja kolis büroo töötajatest tühjaks.

Kedagi lahti ei lastud – nad saadeti lihtsalt maksumaksja tasustatud töökohtadele Riigikogus või ministeeriumides.

Peasekretär Ken-Marti Vaher ja poliitsekretär Margus Tsahkna saavad Riigikogu liikme palka, nõunikud Heleri Pent, Kati Kuusk ja Teele Holmberg on ka parlamendis IRL-i fraktsiooni nõunikud, erakonna esimehe nõunik Veiko Lukmann on kaitseminister Mart Laari nõunikuna ministeeriumipalgal. Kuni eelmise aastani oli välissekretär Berit Teeäär ametnik Brüsselis ja pressisekretär Rauno Veri nõunik Riigikogus. Ainult IT-nõunik Tõnis Hiiesalu näib olevat ilma maksumaksja töökohata.

Erakonna maja müükipanekust tulid esimesed teated möödunud aasta septembris. Kahtlustati partei sundseisu, sest majanduslik olukord oli halb. Kui vaadata viimase viie majandusaasta aruandeid, siis Isamaaliidu ja hilisema IRL-i aruandeaasta tulem oli plussis ainult 2008. aastal 2 670 601 krooniga. Seevastu aastail 2005-2007 ja 2009. aastal oli tulem negatiivne 17,3 miljoni krooniga. 2010. aasta alguseks oli kokku netovara -13 109 858 krooni. Võime järeldada, et maja läks müüki, et vähendada bilansilist miinust ja vabaneda kulutustest selle ülalpidamisele.

Maja ostis 9,5 miljoni krooniga Venemaa kodanik ja ärimees Anton Soldunov koos abikaasa Svetlana Soldunovaga. Eestis on neil kaks ühist firmat, mis on asutatud 2005. ja 2006. aastal. Mehele kuulub maja Haaberstis ja neli korterit Tallinna kesklinnas Maakri tänavas. Venemaal tegutseb tema firma Peterburis ja Moskvas Renault-autode edasimüüjana.

Artikkel ilmus 18. mail 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16901

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, eraldised [...]]]> Kui valitsus koguneb, on rahva huvid ohus, sest ühe valitsuspartei annetustest on kolmandik salajased. Alles sel aastal hakkab Riigikogu juures tegutsema erakondade rahastamise järelevalve komisjon (pidas reedel, 6. mail oma esimese koosoleku), millel on õigus kontrollida parteidele laekuvate rahade päritolu ja kasutamist.

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt. Erakond ei tohi vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Erakonnale laekunud annetuste kohta peab erakond registrit oma veebilehel ja andmete õigsuse tagab erakonna juhatus.

Annetuse päritolu ei pruugi olla avalik

Alates 2009. aastast on kõigi mittetulundusühingute, sh erakondade aruanded avalikud ning suuremaid kontrollib audiitor. Järelkontroll keskendub ennekõike raamatupidamise reeglitele ja mitte annetuste päritolule. Seega võib erakond võtta annetuse vastu ja jätta see avalikustamata, sest kontroll raha liikumise üle puudus.

Nägin talvel pargis jalutamas isa ja poega. Äsjasadanud lumi oli kohev ja puhas ning paariaastasel poisil tekkis soov lund suhu panna. Isa keelas selle ära. Kuid pruukis tal vaid pikemalt kõrvale vaadata, kui väike käpik käis hanges ära ja peotäis lund leidis tee suhu. Isa märkas lapse riietel lund ja kurjustas: „Kas sa ikkagi sõid lund?” Väike poiss raputas pead. Isa osutas käega poisi kõrvale ja küsis: „Kas sa võtsid siit lund?” „Ei,” ütles poiss ja osutas käega teisele poole. Ta oli väike ja mõistis keeldu, aga ei suutnud lõpuni valetada.

Ainus tõsine anomaalia – IRL

Erakonna saadud salajast annetust ei deklareerita avalikes dokumentides, aga selle olemasolu võib näidata vastuolu erinevate aruannete andmetes. Mina võrdlesin eelmises Riigikogus olnud kuue partei 2008. ja 2009. aastal saadud annetused ning nende majandusaastate aruanded. Eestimaa Roheliste, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna esitatud andmed kattusid kas täielikult või näidati aruannetes tulusid 0,2 kuni 9 protsenti suuremana. Erinevus võis tulla näiteks liikmemaksude ja annetuste koos esitamisest. Ainus tõsine anomaalia oli Isamaa ja Res Publica Liidu aruannetega, mis mõlemal aastal näitasid kolmandiku võrra rohkem annetusi, kui oli neid avalikustatud.

2008. aastal sai IRL annetusi:

• I kvartalis 163 326 krooni,
• II kvartalis 183 145 krooni,
• III kvartalis 81 145krooni,
• IV kvartalis 158 241 krooni.

Aastas kokku 306 annetust summas 585 857 krooni.

Majandusaasta aruandes on reale „Annetused ja toetused” kirjutatud 798 149 krooni.

Vahe avalikustatud annetustega on 212 292 krooni (36,2 protsenti).

Lisaks on aruandes eraldi read: liikmemaksud 279 063 krooni, riigieelarveline laekumine 16 902 475 krooni, muud tulud 2 200 krooni. Nagu näeme, siis annetuste number ei ole ligilähedaseltki sama. Kas võib olla, et IRL avalikustas majandusaasta aruandes ausalt oma salajased annetused?

2009. aastal sai IRL annetusi:

• I kvartalis 83 042 krooni,
• II kvartalis 981 381 krooni,
• III kvartalis 193 957 krooni,
• IV kvartalis 681 060 krooni.

Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni.

Majanduskriisi tõttu oli riigilt laekuvat summat vähendatud ja siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) sai IRL erakonnatoetust 15 903 563 krooni. Majandusaasta aruandest leiame realt „Annetused ja toetused” summa 18 518 227 krooni, mis ei tule välja annetuste 1 939 440 krooni ja toetuse 15 903 563 krooni liitmisel.

Seekord on avalikustamata annetusi 675 224 krooni (34,8 protsenti).

Lisaks on aruandes read: liikmetelt saadud tasud 214 224 krooni, tulu ettevõtlusest 14 890 krooni ja muud tulud 0 krooni.

Kes andis IRL-ile 675 000 krooni – aastal, mil toimusid Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised?

IRL-i ei saa usaldada

Kuidas me saame usaldada Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikuid, kui nad ei suuda kahel järjestikusel aastal avalikustada erakonnale laekunud annetusi ja valitsusparteid on rahastatud 212 392 + 675 224 = 887 616 krooni salajast päritolu annetustega?

Kui valitsus koguneb, on eesti rahva julgeolek ohus, sest siseminister Ken-Marti Vaher, kaitseminister Mart Laar ja majandusminister Juhan Parts on koos 21 teise juhatuse liikmega oma allkirjadega kinnitanud 2009. aasta aruande, kus oli 675 000 krooni teadmata päritoluga raha. Me ei tea, kes rahastas nende kampaaniat või kelle huvides nad tegelikult töötavad. Ja valimiste eel muidugi keegi seda ei küsinud ka.

Artikkel ilmus 11. mai 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16843

IRL-i kommentaar

6. mail selgitas Kanal2 “Reporteris” annetusandmete erinevust IRL-i tegevjuht Tiit Riisalo: “Erinevused on paraku tingitud sellest, et annetuste aruandeid esitades ei olnud nende aruannete koostajatel täielikke andmeid kõikide annetuste kohta, mis erakonnale olid laekunud. Ja see on ka selles mõttes üsna lihtsasti põhjendatav, et erakond ei tegele ju ainult või ei toimeta ju ainult Tallinnas, vaid üle Eesti, eksole, meil on mitmeid piirkondi ja osakondi ja nüüdseks on meie raamatupidamise süsteemi oluliselt tõhustatud, nii et enam selliseid küsitavusi ei saagi tekkida.”

Seega kuulub Eesti valitsusse juba neli aastat partei, mis kahel järjestikusel aastal ei suutnud oma laekumisi avalikustada ega ole kuni praeguseni avalikustanud ka puuduolevaid annetusi. Äkki need annetused on sellised, mida nad ei saagi ebaseaduslikkuse pärast avalikustada? Näiteks 2003. aastal tuli Venemaa Paremjõudude Liidu esimehelt Boriss Nemtsovilt väide, et nad olid tasunud tookordse Res Publica liikmetele. Tookord oli siseminister Res Publicast ja kahtlustusi edasi ei uuritud.

Kas tõesti räägitakse valitsusliidu korruptsioonist vaid minevikuvormis?

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16844

Saate link

http://www.reporter.ee/2011/05/06/irl-on-oma-

annetustest-kolmandiku-maha-vaikinud/

Avalikustamata annetuste saamise fakt võib olla nii ilmne, et vahib vastu Äriregistrile esitatud aruannetest. Ole vaid tähelepanelik, võta numbrid ette ja võrdle neid erakonna kodulehel avalikustatud annetuste aruannete numbritega.

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja [...]]]> Erakonna salajaste annetuste leidmiseks pole vaja kedagi Venemaal pealt kuulata ega näha vaeva Tallinna lahel loksuvas kaatris räägitavate sõnade eristamisega.

Avalikustamata annetuste saamise fakt võib olla nii ilmne, et vahib vastu Äriregistrile esitatud aruannetest. Ole vaid tähelepanelik, võta numbrid ette ja võrdle neid erakonna kodulehel avalikustatud annetuste aruannete numbritega.

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt. Erakond ei tohi vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Erakonna poolt saadud annetuste kohta peab erakond registrit oma veebilehel ja andmete õigsuse tagab erakonna juhatus.

Kuid keegi ei kontrolli, kas erakonna kodulehel avalikustatud annetused on samas ulatuses näidatud ka erakonna majandusaasta aruannetes. Justiitsministri ametis olnud Rein Lang andis 7. veebruaril Riigikogus selle kohta järgneva vastuse: „Seadus näeb ette, et erakondade majandusaasta aruandeid auditeeritakse – seda vannutatud audiitorite poolt. Kui audiitor annab oma hinnangu majandusaasta aruandele kas lohakalt või suisa valede andmete alusel või valetab, võib ta litsentsist ilma jääda. Kõige selle üle teostab kontrolli nüüd uue erakonnaseaduse alusel Riigikogu juurde moodustatud komisjon, millel on haldusorgani õigused. Tuleb pöörduda sinna.“

Seega polnud justiitsministri väitel kuni viimase ajani mitte kedagi peale audiitori, kes kontrollinuks erakondade esitatud andmete õigsust. Vaevalt, et mõni erakond oleks nii hooletu, et avalikustaks lubatud tingimustega vastuolus oleva annetuse. Küll aga võib juhtuda, et erakond ei avalikusta kõiki saadud annetusi.

Mina võtsin selle töö ette ja võrdlesin ära eelmises Riigikogus esindatud erakondade poolt nende kodulehel avaldatud annetused ja kahe viimase avalikustatud majandusaasta aruannetesse kirja pandud numbrid. Kokkuvõttes võin öelda, et kõige täpsemad olid Eestimaa Roheliste aruanded, mis 2008. aasta annetuste osas kattusid täielikult ja 2009. aastal oli tulu 0,2% suurem kui avalikustatud annetused või riigilt saadud toetused. Üsna täpseks loen ka Eestimaa Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti Keskerakonna ja Eesti Reformierakonna aruandeid, kus erinevus jäi vahemikku 0,6% kuni 9%. Selle erinevuse põhjuseks võis olla näiteks liikmemaksude erinev arvestamine aruandes kui erakond näitas neid koos saadud annetustega.

Kui uskuda Isamaa ja Res Publica liidu auditeeritud majandusaasta aruandeid, siis on nad kahel aastal järjest saanud 34 kuni 36 protsenti rohkem annetusi kui nad on neid avalikustanud. See on piisavalt oluline, et toon lugejateni kogu arvutuskäigu.

IRL-i 2008. aasta majandusaasta aruandes on toodud eraldi read: „Liikmemaksud“ 279 063 krooni, „Annetused ja toetused“ 798 149 krooni, „Riigieelarveline laekumine“ 16 902 475 krooni ja „Muud tulud“ 2 200 krooni. IRL-i kodulehel avaldatud annetuste registri järgi saadi 2008. aasta I kvartalis 84 annetust summas 163 326 krooni, II kvartalis 75 annetust summas 183 145 krooni, III kvartalis 61 annetust summas 81 145 krooni ja IV kvartalis 86 annetust summas 158 241 krooni. Kokku saadi 2008. aastal 306 annetust summas 585 857 krooni, mis on 212 292 krooni või 36,2 protsenti vähem kui majandusaasta aruandes kajastatud summa (798 149 krooni). Kas see võib tõestada, et erakonda on salajaste annetustega rahastatud 212 tuhande krooni ulatuses?

Järgmisel aastal kordub samasugune avalikustatud ja deklareeritud annetuste erinevus. 2009. aasta aruandes on real „Liikmetelt saadud tasud“ summas 214 224 krooni, „Annetused ja toetused“ summas 18 518 227 krooni, „Tulu ettevõtlusest“ summas 14 890 krooni ja „Muud tulud“ summas 0 krooni.

Seekord on annetused ja riigilt saadud toetus arvestatud ühe summana, mis teeb tagurpidi arvestamise tülikamaks aga mitte võimatuks. Siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) vähendati kõigi erakondade toetusi eelneva aastaga võrreldes ja IRL-ile laekus ligi miljoni krooni vähem raha ehk kokku 15 903 563 krooni. IRL-i kodulehel on 2009. aasta annetused toodud järgmiselt: I kvartalis 77 annetust summas 83 042 krooni, II kvartalis 91 annetust summas 981 381 krooni, III kvartalis 91 annetust summas 193 957 krooni ja IV kvartalis 217 annetust summas 681 060 krooni. Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni. Kui sellele summale liidame juurde riigilt saadud 15 903 563 krooni, saame summaks 17 843 003 krooni. See on 675 224 krooni vähem kui nad näitasid 2009. aasta majandusaasta aruandes! Annetuste summa erinevus on seejuures 34,8 protsenti ehk 675 224 krooni ulatuses on jäetud avalikustamata annetusi.

Kordan üle, et kahel järjestikusel aastal on IRL saadud annetusi näidanud 212 292 krooni ja 675 224 krooni võrra vähem kui on neid hiljem kajastatud auditeeritud majandusaasta aruannetes. Seejuures on mõlemal aastal selgelt eristatud liikmemaksud, riigilt saadud toetus, tulu ettevõtlusest või muud tulud.

Pöördusin annetusi puudutava vastuolu selgitamiseks tookordse peasekretäri Margus Tsahkna poole aga pole temalt 19. aprilli e-mailile vastust saanud. Küll võiks seda viimast 675 000 krooni avalikustamata jätmist selgitada praegune siseminister Ken-Marti Vaher, kaitsemister Mart Laar või majandusminister Juhan Parts, kes kinnitasid koos ülejäänud 21 juhatuse liikmega oma allkirjadega Isamaa ja Res Publica liidu 2009. aasta majandusaasta aruande ja lasid seda kontrollida vandeaudiitor Linda Haahtil. Eesti kodanikul on põhjust muretsemiseks kui valitsusse kuuluv erakond saab teadmata päritoluga annetusi ning selle tuntud liikmed täidavad justiits-, kaitse- või majandusministri ameteid.

Ma ei teagi, kas tunda muret, et Isamaa ja Res Publica liidul on avalikustamata annetajaid, kes ei kajastu nende avaldatud aruannetes või rõõmustada, et audiitorile on nad kõik laekumised ausalt ära näidanud. Kuidas see ütlus oligi, et 2/3 ülekannetega ja kolmandik sulas? Tundub, et Wismari tänava kontoris praktiseeritakse seda juba vähemalt 2008. aastast. Ootan huviga juuni lõpus esitatavat IRL-i 2010. aasta aruannet, sest vanasõna järgi kaks ilma kolmandata ei jää.

Kasutatud allikad: IRL-i annetused ja aruanded: http://www.irl.ee/et/Erakonnast/Aruanded

Artikkel ilmus 26.04.2011 Delfis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-
valitsuspartei-annetustest-on-kolmandik-salajased.d?id=44724685

Viimane suur rahvast ühendav aktsioon oli aprilli algul Andrus Veerpalu positiivsete proovide kahtluse alla seadmine. Euroopas oleks mõeldamatu, et tippsportlasele varem teada olevatest füsioloogilistest näitajatest hälbimine ehk [...]]]> Augustis möödub 20 aastat iseseisvuse taastamisest. Paraku eksleb ühiskond jätkuvalt pooltõdede ja võltsmoraali rägastikus. Eelnev okupatsioon oli soosinud reeglite väänamist, valitsejate ootustele sobivat käitumist ja faktide kohandamist ümbritsevale maailmapildile.

Viimane suur rahvast ühendav aktsioon oli aprilli algul Andrus Veerpalu positiivsete proovide kahtluse alla seadmine. Euroopas oleks mõeldamatu, et tippsportlasele varem teada olevatest füsioloogilistest näitajatest hälbimine ehk dopingukahtlus põhjustaks rahvaliikumise tema õigustamiseks. Faktilist tulemust ei saa kahtluse alla seada fännide arvu ja nende subjektiivse armastuse hulga alusel.

Kõik Euroopa rahvad armastavad oma medalivõitjaid, aga nad usaldavad objektiivselt mõõdetud näitajaid ega näe seda rünnakuna oma rahvuslikule uhkusele. Meie siin Eestis võtsime seda rünnakuna eestluse vastu ja leidsime arstid, kes seaksid objektiivsed mõõtmistulemused ja meetodi kahtluse alla. Isegi vaatamata sellele, et tegemist oli treeningul antud prooviga, mis kuidagi ei kahanda Veerpalu eelnevalt võistlustel saavutatud võitude väärtust.

Vähemalt 68 712 (üleeilse seisuga) inimest Facebooki lehel „Usume Andrus Veerpalu” usub rahvuskangelast pimesi ja suleb silmad mõõdetud näitudele. See oli kõigest viimane näide, kus me tõlgendame ümbritsevat maailma südame, aga mitte mõistuse järgi. Kuid selle tulemusel näitab tõekompass meile vale suunda.

2008. aasta augustis pani Gruusia toime sõjalise rünnaku Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu. Meie meediast paiskus välja sõnum, et grusiinid pidid nende väikeste rahvaste eraldumise soovi takistama ning selleks tuli ette võtta rünnak rakettide ja tankidega. Olukorda tõlgendati provokatsioonile reageerimisena ja kõige algatajaks sildistati hoopis Venemaa.

Niisugune tõlgendus klappis meie pooltõdede maailmapildiga, sest Gruusia oli Venemaast kümneid kordi väiksem (nõrgema toetamine), president Saakašvili oli samuti väljast imporditud (samastumine) ja grusiinid jagasid meie maailmavaadet (NATO poolt, Venemaa vastu). Kuigi leidus grusiinide tegevuses kahtlejaid, jäid nad vähemusse – mõistuse hääl tembeldati Eesti riigi vastaseks ja Venemaa pooldamiseks. Hilisemad Euroopa raportid tõestasid, et olime toetanud agressorit.

2007. aasta aprillis kulmineerus aastajagu ette valmistatud poliitiline provokatsioon Tallinna kesklinnas omandi lõhkumiseks, mida mäletame Pronksiööna. Sündmuse käivitasid 2006. aasta maikuus IRL-i liikmed Jüri Böhm ja Kalev-Andres Rebane ning rahvuslane Tiit Madisson, kes käisid Tõnismäe monumendi juures perioodiliselt piketeerimas ja teadlikult provotseerimas. Leinava sõduri kuju teisaldamine pidi saama IRL-i valimisratsuks, kuid võidu ja au napsas hoopiski Reformierakond.

Pärast 26. aprilli ei kahtle enam keegi, et kommunist muutub rahvuslaseks, kui demonteerib oma kunagise iidoli. Ühiskondliku kokkuleppe asemel ülistasid rahvuslikult meelestatud eestlased toorest jõudu ning renditud Läti veekahuri ja imporditud pisargaasi kasutamist. Mina oleksin eelistanud erimeelsuste kõrvaldamist kodumaise kaine mõistusega – see oli kahjuks vähemuse seisukoht, mis massimeedias sildistati peagi Eesti-vastasuseks. Kohe näha, et oleme judeokristlikult sallimatu rahvas, sest „Kes minu poolt ei ole, on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see hajutab”. (Luuka 11:23 ).

2003. aasta märtsis alustatud invasioon Iraaki ja Eesti osalemine sellele järgnevas okupatsioonis on samuti näide, et oleme unustanud enda kui okupeeritud rahva kogemused. Soovist meeldida suurele vennale sulgeme silmad tõe ees. Ilmselt oskus hirmsat tõde endale ilusaks valetada ongi aidanud meil rahvana püsima jääda. Stanley Kubrick on öelnud: „Suured rahvad on alati käitunud gängsteritena ja väiksed rahvad nagu prostituudid.”

KESKMÕTE: Ilmselt oskus hirmsat tõde endale ilusaks valetada ongi aidanud meil rahvana püsima jääda.

Artikkel ilmus 20.04.2011 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=16706

Oleme jõudnud naljakuu alguseks olukorda, kus elektrooniliste valimiste puudusi näidati välisvaatlejatele ja ETV saate „Pealtnägija” vaatajatele ning selgitati ära ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kolmele liikmele, aga sellele vaatamata tekkinud olukorda ei muudetud. Seda [...]]]> Valimised on toimunud ja võitjad selgunud. Edukaks ei osutunud maksumaksjale tema enda raha eest kõige rohkem lubanu, vaid võiduks vajaliku valimissüteemi ehitanu.

Oleme jõudnud naljakuu alguseks olukorda, kus elektrooniliste valimiste puudusi näidati välisvaatlejatele ja ETV saate „Pealtnägija” vaatajatele ning selgitati ära ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kolmele liikmele, aga sellele vaatamata tekkinud olukorda ei muudetud. Seda võib mõista, sest kõigil ametnikel on olemas alalhoiuinstinkt ja soov oma kohal edasi töötada. Lõpuks pole neil ju vahet, millise parteiprogrammiga inimesed maksavad neile palka.

Pärast elektrooniliste valimiste kohta esitatud kaebuste ja nende tagasilükkamise lahendite lugemist meenus mulle olukord 16. maist 2008, kui Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks need seadusesätted, mis lubasid riigile kuuluvat karistusfunktsiooni delegeerida eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Kohtulahendi põhjuseks oli ühe advokaadi lapsele ühissõidukis piletita sõidu eest määratud trahv. Kuni selle ajani olid tuhanded inimesed saanud ja ära maksnud alusetult määratud trahvid, ning mitte keegi ei seadnud kahtluse alla karistuse seaduslikkust.

See juhtum näitab, et ei õiguskantsler ega ükski kohtunik polnud teema vastu varem huvi tundnud ja vastuolu märganud. Ilmselt ei õiguskantsler ega Riigikohtu liikmed ei sõida ühissõidukiga või kui nad seda teevad, siis nende palkade juures pole valikut pileti ja söögi ostmise vahel ning ohtu trahvi saada.

Väikene tutvumine seadustega peaks ka mitte-juristile näitama põhimõttelisi vastuolusid seadustes sätestatud elektrooniliste valimiste tingimuste ja valimiste tegeliku korralduse vahel.

Valimised eri päevadel

Põhiseaduse § 60 ütleb, et “Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale”. Rõhk on sõnadel „esimesel pühapäeval”. Sama mõtet kordab ka Riigikogu valimiste seaduse § 2 lg 1, et „valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval”.

Teatavasti toimus e-hääletamine 24. veebruarist kuni 2. märtsini, mis Riigikogu valimise seaduse § 38 lg 3 järgi on „kümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva elektrooniliselt. Hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva kell 9.00 ja kestab ööpäevaringselt kuni hääletamise lõpuni neljandal päeval enne valimispäeva kell 20.00″.

Märtsikuu esimesel pühapäeval ehk 6. märtsil mingit e-hääletamist ei toimunud ning valida sai ainult valimisjaoskondades paberi ja pliiatsiga. Põhiseadus ega Riigikogu valimise seadus ei näe ette Riigikogu valimisi, mida teostatakse mõnel teisel ajal kui märtsikuu esimesel pühapäeval. Tõsi, ka pabersedelitega saab eelvalida, aga siis hoitakse neid kuni valimispäevani ja loetakse koos samal päeval antud sedelitega, ning samasugune hääletusviis (sedeliga) on võimalik ka märtsikuu esimesel pühapäeval kell 9.00 kuni 20.00 igas valimisjaoskonnas.

Elektroonilise hääletamise sedeleid hoiti 2. märtsi õhtust kuni nende lugemiseni 6. märtsi pärastlõunal, aga hääletajal puudus e-valimise võimalus märtsikuu esimesel pühapäeval. Seega on parlamendivalimistel kasutusel põhiseadusega sätestamata valimisaeg ja valimisviis ning elektroonilised hääletajad halvemas seisus, võrreldes sedeli abil valijaga!

Teine põhimõtteline erinevus on Riigikogu valimise seaduse § 44 mõttega: „Elektrooniline hääletamine. (1) Valija saab käesoleva seaduse § 38 lõike 2 punktis 3 ettenähtud päevadel hääletada elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel.” Esimesed hääletamised täitsid seda nõuet, aga vähemalt 2009. aasta kohalike volikogude valimistest on Vabariigi Valimiskomisjon eiranud seda nõuet ja kasutanud eraldi programmi ehk valijarakendust. Selgitan erinevust näitega. Veebileht on nagu uks, mis laseb valija valimiskomisjoni. Praegu oleme jõudnud lahenduseni, kus läbi ukse antakse valijale kast (valijarakendus), mis on iseseisev programm hääletustoimingu teostamiseks väljaspool VVK kontrollitavaid tingimusi, valija koostab hääletussedeli ja saadab selle ümbrikuga valimiskomisjonile. Mõnele võib see tunduda tühise erinevusena, kuid mitte arvutitest teadvale inimesele. Samamoodi võiksime siis käia internetipangas läbi pangarakenduse, mis tuleb eraldi paigaldada, ja hüljata praegused veebilehe kaudu toimivad süsteemid.

Miks õiguskantsler ja Riigikohus ei märka vähemalt kahte erinevust seaduses sätestatu ja valimiste läbiviimise vahel? Ilmselt pole neile kasulik norida tüli sellise hääletussüsteemi disaininud erakondadega, ja oma palkade juures sõidavad nad valimisjaoskonda kohale autoga.

Artikkel ilmus 6. aprillil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16635

Näiteks Suurbritannias on debati publikul keelatud oma tundeid sõnade või kehakeelega väljendada, Eestis võisime näha „kroonilisi peavangutajaid” ja kuulsime solvangutele järgnenud aplause. Ükski asjatundjana esinenud ajakirjanik [...]]]> Eesti Televisiooni valimisdebatid sisaldasid seekord esmakordselt nelja ajakirjaniku kommentaare, milles hinnati poliitikute väljaütlemisi. Euroopas on tavaks, et ajakirjanikud ei kommenteeri valimisdebatis oma sümpaatiaid ja antipaatiaid – see jäetakse valijate otsustada.

Näiteks Suurbritannias on debati publikul keelatud oma tundeid sõnade või kehakeelega väljendada, Eestis võisime näha „kroonilisi peavangutajaid” ja kuulsime solvangutele järgnenud aplause. Ükski asjatundjana esinenud ajakirjanik ei ole sõltumatu, sest ta eelistas ka valimistel mingit erakonda. Võime seega rääkida tasakaalustatud ajakirjanduse asemel hoopis uuest kampaaniavõttest.

5. märtsi hilisõhtu peaministrikandidaatide debati ajaks oli hääletamas käinud juba 249 811 valijat – 27,4%. Nemad tegid oma valiku ebatäieliku info tingimustes, sest avalik-õiguslik televisioon näitas kampaania olulisimat debatti alles 9 päeva pärast e-hääletuse algust, 3 päeva pärast eelhääletuse lõppemist ja valimispäeva eelsel hilisõhtul.

Ajakirjanike stuudiost alustas ERR-i uudistetoimetuse juht Urmet Kook vaatlusega, et „majanduskriisiga on meil selgelt maailmavaatelised liidud hakanud tekkima”, vihjates paaridele Ansip-Laar ja Savisaar-Mikser.

Kalle Muuli (Postimees): „Maksud ja majanduskasv ei ole omavahel nii tugevalt seotud kui Laar ja Ansip püüavad seda näidata. Euroopa kõige suurema majanduskasvuga riik oli möödunud aastal Rootsi. Samamoodi ei ole tööpuudus leevendatav ainult madalate maksudega, nagu Mart Laar ütles.”

Ainar Ruussaar (BNS): „Kui mitte Keskerakonnaga, siis kellega oleks võimalik sotsiaaldemokraatidel oma poliitilist platvormi ellu viia? /…/ Ma tahaksin Andrus Ansipile soovitada mitte hakata debateerima Rahvaliidu juhiga või Dimitri Klenskiga, et pigem võiks Reformierakonna juht keskenduda debatile põhiliste konkurentidega nendel valimistel. Aga, noh, muidugi on ikka ja jälle üllatav kuulda selliseid lennukaid mõtteid stiilis, et kui te valite mind, siis ma toon teie raha pangast tagasi.”

Muuli: „Migratsioonipoliitika teine osa on see osa inimestest, kes siit ära läheb, kuskile mujale tööle. Tihtipeale mitte ainult ehitajad või kalkunikitkujad, vaid ka arstid ja väga kõrge haridusega inimesed. Ka selle osa kinnihoidmisest või siin töö pakkumisest ei ole juttu olnud. Ühe korra küll jooksis läbi, et madalamad maksud ehk aitavad neid ka kinni hoida või tagasi tuua, aga see on väike lohutus. Inimesed lähevad ikkagi kõrgemate maksudega riikidesse rahumeeli ja hea meelega tööle, ei ole neil maksudest sooja ega külma. Mart Laar oleks võinud rohkem selgitada, kuidas nende üks põhilisi programmilisi loosungeid tasuta haridusest aitab kõigele sellele kaasa, kuidas meil see tööjõu kvaliteet hakkab olema, jne.”

Priit Hõbemägi (Eesti Ekspress): „Televisioon on selles mõttes halastamatu, et sarm mõjub, ja kui sarmi ei ole, siis see sära, mis peab seda kümmet protsenti inimesi, kes homme peavad otsustama, aitama otsust teha, siis see lahendus on keeruline tulema. Mina pakuksin Oscari-kandidaadiks kolme: Sven Mikserit kõigepealt, Mart Laari ja ma võtaksin kandidaadina arvesse ka Edgar Savisaare, kes eriti saate lõpus näitas oma suurepärast esineja rolli. Ta oli nagu hea korvpallimeeskonna staar, kes haarab palli enda kätte, jookseb ringi, patsutab, sekundid lähevad, ta teab, et on kaameras, räägib ja venitab seda aega väga osavalt. Mart Laar oli sisukas ja enesekindel. Kõige rohkem meeldis mulle Sven Mikser. Kui selline on Eesti uue põlvkonna poliitik – hästiharitud, terane, selge jutuga ja ka teravate hammastega, siis ma arvan, et me oleme päris hea võidu saanud nende valimistega.”

Urmet Kook: „Nii et ajakirjanike puht subjektiivne ja mitte midagi mõjutav ring leidis kolme ajakirjaniku puhul, et Sven Mikser oli debati parim, ja Ainar siis leidis, et Mart Laar oli.”

Lõpuks võiks maksumaksja ja valijana küsida: kui ajakirjanikud mitte midagi ei mõjutanud, siis miks neile üleüldse eetriaega anti?

VIRGO KRUVE, meediavaatleja

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 30.03.2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16601

Seekordsed parlamendivalimised olid järjekorras juba kuuendada. Täpselt samamoodi nagu on iga järgnev sõda erinev eelmisest, pole võimalik ka valimistel korrata eelmiste valimiste valemi järgi saadud võitu. Piltlikult öeldes on kindralid sõjaks ja [...]]]> Valimised on ühel pool ja võitjad selgunud. Edukaks ei osutunud mitte maksumaksjale tema oma raha eest kõige rohkem lubajad, vaid võiduks vajaliku valimissüsteemi ehitajad.

Seekordsed parlamendivalimised olid järjekorras juba kuuendada. Täpselt samamoodi nagu on iga järgnev sõda erinev eelmisest, pole võimalik ka valimistel korrata eelmiste valimiste valemi järgi saadud võitu. Piltlikult öeldes on kindralid sõjaks ja poliitikud valimisteks valmistumisel alati sammukese taga neid ees ootavast olukorrast, just nagu Poola ratsaväed ründavate tankide vastu. See pole siiski lootusetu järgi jooksmine, kui sul on olemas vahendid tuleviku mõjutamiseks ehk saad luua valimiskampaaniaks endale soodsad tingimused luua.

Esmatähtis on määratleda valituks osutumise kriteeriumid. Näiteks on eelmiste valimiste järel seatatud parlamenti kandideerimisel piirang nimekirja pikkusele (kuni 125 nime), kehtestatud kautsjon iga kandideerija kohta (viimati 556,04 €), seatud piirang välireklaamile ja kõrvaldatud konkurentsist valimisliidud.

See viimane tähendab, et poliitikas saavad osaleda ainult erakonnad, kes on 1000 liikme nõudega täitnud neile seatud alampiiri või omandanud riigilt „litsentsi“ poliitikas osalemiseks.

Erakonnad on üksteisest parema positsiooni saamiseks või konkurendi nõrgestamiseks kasutanud järgmisi meetodeid.

Esiteks on muudetud valimisringkonna suurust ja piire. Näiteks 1995. aastal olid Ida- ja Lääne-Virumaa üks valimisringkond, kus jaotati 11 mandaati. 1999. valimistel jagati seal 13 mandaati. 2003. aasta valimisteks lahutati need kaheks eraldi valimisringkonnaks. Ainus ilmne tagajärgi oli Edgar Savisaare siirdumine kandideerima teise ringkonda (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita).

Teiseks on muudetud valimisringkonna mandaatide arvu. Viimase 16 aasta jooksul on sama arvu mandaatidega olnud vaid kaks ringkonda: Mustamäe ja Nõmme Tallinnas (8) ning Pärnumaa (8). Enim on valijate arvu kasvamise tõttu mandaate juurde saanud Harju- ja Raplamaa (+3 ja kokku 14). Kaotajateks on vähemalt kahe mandaadiga olnud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (alles 6), Järva- ja Viljandimaa (alles 8) ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa (alles 9).

Seda vahendit üritati kasutada ka omavalitsuste valimisel Tallinnas, aga jõujooned jäid 79-kohalise volikogu puhul samaks, kui olid olnud 63-kohalises.

Kolmas valimistel parema positsiooni saamise vahend on uute hääletuse meetodite rakendamine, mis justkui lihtsustab valimistel osalemist. Ennekõike kuulub siia alla ID-kaardiga e-hääletamine, mis võeti kasutusele 2005. aasta kohalikel valimistel. See eeldab valijalt arvuti olemasolu ja infotehnoloogilisi teadmisi ning annab eelise noorema valijaskonnaga parteile. Samuti loob kandideerijatele uue reklaamituru internetis.

Neljandaks meetodiks on kavandatav mobiiltelefoni vahendusel hääletamine, mis sarnaneb mõneti eelnimetatuga, aga alandab veelgi nõudeid klikivalimisteks.

Tänavustel valimistel selgus, et valimisrakendusel saab viirusega keelata teatud kandidaadi poolt hääletamast, kuvades valeteate edukast hääletamisest, kuigi tegelikult jääb hääl andmata. Sellele „valija diskrimineerimise tüüpi rünnakule“ juhtis tähelepanu Paavo Pihelgas ETV „Pealtnägija“ saates ja vabariigi valimiskomisjonile esitatud kaebuses. Samuti on selgunud, et teatud arvutites jättis valimisprogramm kuvamata valimisnimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ja seetõttu ei olnud võimalik nende poolt hääletada.

Klikivalijate 15,4-protsendiline osakaal näitas, et enamik inimesi ei mängi valimistega ning usaldab paberit ja pliiatsit nagu ülejäänud Euroopa Liit. Seega peaks pigem tegelema 37 protsendi valimata jätnute motiveerimisega, mitte asendustegevustega, Meil on praegu üle 12 hääletamise viisi ja ühest loobumine ei vähendaks valija võimalusi.
Samas saan aru, et valimised võitnud parteid ei lükka ümber seda redelit (e-valimised), mis aitas neil taaskord võimule tõusta. Järeldan, et valimised võidetakse sobivate ringkondade, mandaatide hulga ja hääletusviiside kehtestamisega.

Artikkel ilmus 24. märtsil 2011 ajalehes Sakala ja internetis ei ole see  kättesaadav.

24. märts 2011 ajalehe Sakala artikkel "Valimised võidetakse sobiva süsteemi abil"

Seekordsed parlamendivalimised olid juba kuuendad. Täpselt samamoodi nagu iga järgmine sõda erineb eelmisest, pole võimalik korrata eelmiste valimiste valemi järgi saadud valimisvõitu. Piltlikult öeldes, kindralid on sõjaks ja poliitikud valimisteks valmistumisel alati sammukese taga [...]]]> Valimised on toimunud ja võitjad selgunud. Edukaks ei osutunud maksumaksjale tema oma raha eest kõige rohkem lubanu, vaid võiduks vajaliku valimissüsteemi ehitanu.

Seekordsed parlamendivalimised olid juba kuuendad. Täpselt samamoodi nagu iga järgmine sõda erineb eelmisest, pole võimalik korrata eelmiste valimiste valemi järgi saadud valimisvõitu. Piltlikult öeldes, kindralid on sõjaks ja poliitikud valimisteks valmistumisel alati sammukese taga neid ees ootavast olukorrast, just nagu Poola ratsavägi läks Teises maailmasõjas ründavate tankide vastu. See pole siiski lootusetu järeljooksmine, kui omad tuleviku mõjutamise vahendit ehk saad valimiskampaanias luua endale soodsamaid tingimusi.

Esmatähtis on piiritleda valituks osutumise kriteeriumid. Näiteks on eelmiste valimiste järel seatud parlamenti kandideerimisel nimekirja pikkuse piirang (kuni 125 nime), kehtestatud kautsjon igale kandideerijale (viimati 556,04 €), kõrvaldatud konkurentsist valimisliidud. See viimane tähendab, et poliitikas saavad osaleda ainult erakonnad, kes on 1000 liikme nõudega täitnud neile seatud alampiiri ja omandanud riigilt „litsentsi” poliitikas osalemiseks.

Järgmisi meetodeid on erakonnad valimistel kasutanud üksteisest parema positsiooni saamiseks või konkurendi nõrgestamiseks.

Esiteks – valimisringkonna suuruse ja piiride muutmine. 1995. aastal olid Ida- ja Lääne-Virumaa üks valimisringkond, kus jaotati 11 mandaati. 1999. valimistel jaotati 13 mandaati. 2003. aasta valimisteks lahutati valimisringkond kaheks. Ainus ilmne tagajärg oli Edgar Savisaare siirdumine kandideerima 2. ringkonda (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita).

Teiseks – valimisringkonna mandaatide arvu muutmine. Viimase 16 aasta jooksul on sama arvu mandaatidega olnud vaid kaks ringkonda: Mustamäe ja Nõmme Tallinnas (8) ning Pärnumaa (8). Enim on valijate arvu kasvamise tõttu mandaate juurde saanud Harju- ja Raplamaa (+3, kokku 14). Kaotajateks on vähemalt kahe mandaadiga olnud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (alles 6), Järva- ja Viljandimaa (alles 8) ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa (alles 9). Seda vahendit üritati kasutada ka kohalike omavalitsuste valimisel Tallinnas, aga jõujooned jäid 79-kohalise volikogu puhul samaks kui olid 63-kohalises.

Kolmandaks – valimistel parema positsiooni saamise vahendiks on uute hääletusmeetodite rakendamine (justkui valimistel osalemise lihtsustamine). Ennekõike kuulub siia alla ID-kaardiga e-hääletamine, mis võeti kasutusele 2005. aasta kohalikel valimistel. See eeldab valijalt arvuti olemasolu ja infotehnoloogilisi teadmisi ning annab eelise noorema valijaskonnaga parteile.

Neljandaks – kavandatav mobiiltelefoni vahendusel hääletamine, mis mõneti sarnaneb eelnevaga, aga alandab veelgi nõudeid klikivalimisteks.

Maailmas valimistega ei mängita

Eesti on maailmas ainus, kes on „valimiskabiini” toonud hääletaja asukohta: tema koju, kontorisse, suvilasse, autosse või naabrituppa, ja valimiskomisjonil puudub igasugune võimalus kontrollida sealseid tingimusi, et hääletajat ei mõjutataks või ei toimuks hääleostmist. Meie laseme valijad hääletussedeleid vormistama suvalisse internetilevikuga kohta. Ilmselt sel põhjusel, et valija peab olema valimiskomisjoni poolt kontrollitavates ja hääletusvabaduse tagavates tingimustes, ongi teised riigid läinud e-valimistel valimisjaoskondades valimismasinate kasutamise teed. Selliseid valimismasinaid on kasutatud Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Brasiilias, Soomes jm.

Soome loobus e-valimistest

2008. aasta oktoobri viimasel pühapäeval katsetasid soomlased kohalikel valimistel Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas elektroonilist hääletamist valimisjaoskonda paigutatud valimismasinatega. Valijale anti pärast isiku tuvastamist valimiskaart, mille ta sisestas valimismasina lugejasse. Seejärel ta valis puuteekraanil valimisnimekirjast kandidaadi numbri ja kinnitas selle. Elektrooniline hääl saadeti eraldatud arvutivõrgu kaudu keskserverisse ja hääletaja tagastas valimiskaardi valimisjaoskonna töötajatele. Hääli loeti pärast valimisaja lõppemist. Selgus, et 12 234 valija kohta tuli 232 kehtetut häält (1,9%) – valimisprotseduur oli jäetud lõpule viimata. Sellest veaprotsendist piisas, et elektroonilise hääletuse tulemused tühistada ja lõpetada katsetused n-ö klikivalimistega. Aprillis toimuvatele Eduskunna valimistele minnakse traditsioonilise paberi ja pliiatsiga.

Eesti kohta me e-valimiste veaprotsenti ei tea, sest kokku loetakse vaid saabunud hääled, mitte valimisrakenduse käivitamised arvutis ja hääletamisega alustamised. Nendel valimistel selgus, et valimisrakendus saab viirusega keelata teatud kandidaadi poolt hääletamast, kuvades valeteate edukast hääletamisest, aga tegelikult jääb hääl andmata. Sellele „valija diskrimineerimise tüüpi rünnakule” juhtis tähelepanu Paavo Pihelgas ETV „Pealtnägija” saates ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses. Samuti on selgunud, et teatud arvutites jättis valimisprogramm kuvamata valimisnimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed, tehes sellega võimatuks nende poolt hääletamise.

Elektrooniliste valimiste läbiviimisega seotud inimesed väidavad, et nende tehnoloogia on veavaba ja kontrollitud. Ilmselt see ongi nii, kuid e-valimiste nõrgim lüli meie praeguse süsteemi juures on hoopis valija, kes asub väljaspool valimiskomisjoni kontrollitud tingimusi. Võiks isegi öelda, et oleme liberaliseerinud häälteostmise.

Lõpetagem eksperiment klikivalimistega

Mina kasutan ka igapäevaselt elektroonilist panka ja usaldan seda täielikult, sest pangas jääb tehingust märge mõlemale osapoolele. Elektroonilistel valimistel kajastub tehing ainult saaja ehk häälte lugeja poolel ja hääletajal ei ole võimalik veenduda, et tema hääl läks soovitud kandidaadile või üleüldse arvesse.

Oleks aeg lõpetada eksperiment n-ö klikivalimistega enne, kui liberaliseeritud häälteostmine on kahjustanud meie demokraatiat, ja naasta inimeste poolt kontrollitavate, valimisjaoskonnas toimuvate valimiste juurde. 15,4% klikivalijaid näitas, et valdav enamik valijaid ei mängi valimistega ning usaldab paberit ja pliiatsit nagu teeb ülejäänud Euroopa Liit. Meil on praegu üle 12 hääletamisviisi ja neist ühest loobumine ei vähendaks valija võimalusi.

Samas saan aru, et parempoolsed partei ei lükka ümber seda redelit (e-valimised), mis aitas neil taaskord võimule tõusta. Mis näitab, et valimised võidetakse sobivate ringkondade, mandaatide hulga ja hääletusviiside kehtestamisega.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 23. märtsil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16551

Minul oli võimalus osaleda e-valimiste vaatlejatele korraldatud koolitustel. Mida rohkem lugesin jagatud infomaterjale või viibisin kokkusaamistel, seda enam sain aru e-valimiste vaatlemise võimatusest.

Ma oleksin tundnud ennast koos teiste vaatlejate ja valimiste korraldajatega ühte ruumi suletuna ja meie kõigi ainsaks tegevuseks oleks [...]]]> Eesti elektrooniline hääletamine eirab valimiste ühetaolisuse ja kontrollitavuse põhimõtteid ning loob soodsa võimaluse häälte ostmiseks.

Minul oli võimalus osaleda e-valimiste vaatlejatele korraldatud koolitustel. Mida rohkem lugesin jagatud infomaterjale või viibisin kokkusaamistel, seda enam sain aru e-valimiste vaatlemise võimatusest.

Ma oleksin tundnud ennast koos teiste vaatlejate ja valimiste korraldajatega ühte ruumi suletuna ja meie kõigi ainsaks tegevuseks oleks olnud läbi lukuaugu ehk arvutikaabli sisse pudenevate hääletussedelite arvutisse kokku kogumine ja hiljem õigetesse kandidaatide kaustadesse sorteerimine. Kellelgi meist ei oleks olnud aimu, milline maailm ja valimissedelite saatjad on teisel pool seina.

Puudub igasugune võimalus näha arvuti kasutajat ehk valimiskabiini kasutavat valijat. Maailmas ei ole ühtegi teist riiki peale Eesti, kus valimiskabiin oleks tehtud hääletaja asukohta: tema koju, kontorisse, suvilasse, autosse või naabri tuppa.

Ühelgi teisel demokraatlikul riigil ei ole tulnud pähe, et me laseksime valijad hääletussedeleid vorpima suvalisse interneti levikuga kohta ja ei vaevu veenduma, mitu inimest sellega tegeleb või kes seisab valija selja taga. Ilmselt sellel põhjusel, et valija peab olema valimiskomisjoni poolt kontrollitavates ja hääletusvabaduse tagavates tingimustes, ongi teised riigid läinud e-valimistel valimisjaoskondades valimismasinate kasutamise teed. Taolisi valimismasinaid on kasutatud Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Brasiilias, Soomes ja mujal.

2008. aasta oktoobri viimasel pühapäeval katsetasid soomlased kohalikel valimistel Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas elektroonilist hääletamist valimisjaoskonda paigutatud valimismasinatega. Valijale anti pärast isiku tuvastamist valimiskaart, mille ta sisestas valimismasina lugejasse, valis puuteekraanil kandidaadi numbri valimisnimekirjast ja kinnitas selle. Elektrooniline hääl saadeti eraldatud arvutivõrgu kaudu keskserverisse ja hääletaja tagastas valimiskaardi jaoskonna töötajatele.

Hääli loeti pärast valimisaja lõppemist. Selgus, et 12 234 valija seas oli 232 kehtetut häält (1,9 %), kus valimisprotseduur oli jäetud lõpuni tegemata. Sellest veaprotsendist piisas, et elektroonilise hääletuse tulemused tühistada ja lõpetada katsetused klikivalimistega. Aprillis toimuvatele Eduskunna valimistele minnakse traditsioonilise paberi ja pliiatsiga.

Eesti kohta me e-valimiste veaprotsenti ei tea, sest kokku loetakse vaid saabunud hääled, mitte valimisrakenduse käivitamised arvutis ja hääletamisega alustamised. Just sellele aspektile osutab ka Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud Paavo Pihelgase kaebus, mis käsitles valija diskrimineerimise tüüpi rünnakut ja valimiste korraldajate võimetust tuvastada hääletaja arvutis tegutsevat pahavara või viirust.

Valimismasinatega hääletamise süsteemi on väga lihtne turvata küberrünnakute eest läbi eraldatud sisevõrgu loomise. Meie e-valimiste süsteem on kavandatud olema kõigile ligipääsetav ja avatud ning võimaldab hääletada ka kellegi teise koodide ja ID-kaardi abil. Võiks isegi öelda, et oleme liberaliseerinud häälte ostmise. Kui varem pidi valijaid meelitama ja valimisjaoskonda transportima ning isegi siis ei olnud kindel, kelle poolt ta hääletas, siis ID-kaardi nädalaks laenamine lihtsustab häälte kokkuostu. Mobiilse interneti levik on seda omakorda lihtsustanud. Kui pakkuda piisavalt meelehead, pole valijal stiimulit ka valimisjaoskonda kõndida tavalisel viisil hääletama.

Elektrooniliste valimiste läbiviimisega seotud inimesed väidavad, et nende tehnoloogia on veavaba ja kontrollitud. Ilmselt see ongi nii, kuid e-valimiste nõrgim lüli meie praeguse süsteemi juures on hoopis valija, kes asub väljaspool valimiskomisjoni kontrollitud tingimusi. Mina kasutan ka igapäevaselt elektroonilist panka ja olen teinud makseid ettevõtetele Taanis, Suurbritannias, Lätis, Poolas, Tšehhis, Prantsusmaal, Itaalias ja veel kolmes riigis, kuid valimistel hääletamiseks kõndisin ikkagi valimisjaoskonda. Põhjus on selles, et pangas jääb tehingust märge mõlemale osapoolele, klikivalimistel kajastub see ainult saaja ehk häälte lugeja poolel. Hääletajal ei ole võimalik veenduda, et tema hääl läks soovitud kandidaadile või üleüldse arvesse.

Ainus põhjus, miks maailm pole vaevunud osundama meie e-valimiste väärastumisele, on meie riigi väiksus ja tähtsusetus maailmas ning e-häälte veel väike osatähtsus (15,4 %). Isegi meie naabreid ei huvita, kes võidab valimistel ja milliste meetoditega, sest meist pole ohtu tuumariik Venemaale, meil puudub võimekus dessandiks Soome või Rootsi ning isegi lätlastel on tankid enda kaitsmiseks.

Oleks aeg lõpetada eksperiment klikivalimistega enne kui liberaliseeritud häälte ostmine on kahjustanud meie demokraatiat ja naasta inimeste poolt kontrollitavate valimisjaoskonnas toimuvate valimiste juurde. Klikisõltlaste tarbeks võib seal olla e-hääletuse võimalus jaoskonna töötajate poolt isiku tuvastamise ja hääletusvabaduse garanteerimisega.

Artikkel ilmus Delfi.ee portaalis 14.03.2011
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-
klikivalimiste-voimalikkusest-demokraatlikus-riigis.d?id=42001449

Ainult hea EKP kogemusega demagoog vaikib maha eelmiste, 2007. aasta valimiste lubaduse „Tõstame pensioni nelja aastaga kahekordseks” [...]]]> Televaatajad näevad pensionäridele suunatud reklaami, kus peaminister Andrus Ansip räägib pensionide kärpimata jätmisest ja hoopis nende tõstmisest 5 protsenti. Samuti on tal „au olla teie peaminister 6 aastat”. Tema sõnul selle aja jooksul on pensionid kasvanud enam kui kahekordseks.

Ainult hea EKP kogemusega demagoog vaikib maha eelmiste, 2007. aasta valimiste lubaduse „Tõstame pensioni nelja aastaga kahekordseks” ja võtab arvestuse aluseks 2005. aasta kevade, kui ta sai Eesti Keskerakonda ja Eestimaa Rahvaliitu kaasanud valitsuse peaministriks.

Ootame klippi, milles Andrus Ansip rõõmustab kõiki töötavaid inimesi meenutusega, et neli aastat tagasi oli töötuskindlustusmakse inimesel 0,6 protsenti, aga nüüdseks on see alates 1. augustist 2009 kasvanud 2,8 protsendini. See on rohkem kui neljakordne tõus!

Endine peaminister Tiit Vähi iseloomustas praeguse valitsuse moodustavate parteide esimehi, tabavalt öeldes 9. oktoobril 2008 ajalehele Maaleht antud intervjuus: „Kui Mart Laar valetas, läksid ta silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta ta silmagi.”

VIRGO KRUVE

Pildiallkiri:

Neli aastat tagasi lubas Andrus Ansip: “Parem pension kõigile! Tõstame pensionid nelja aastaga kahekordseks.” Valimisreklaam 3. märts 2007 SL Õhtulehest (foto Virgo Kruve)

Pildiallkiri:

Uus lubadus on tõsta pensione mitte käesoleval, vaid 2012. aastal.

Omandireformi aluste seaduse (ORAS) kehtestamisest saab 13. juunil täis 20 aastat, kuid sellega tekitatud ebaõiglus pole lõppenud. Tookordsed poliitikud lootsid kommunistliku ühiskonna kapitalistlikuks teha inimestele omandi andmise kaudu. Nõukogude võimu ajal natsionaliseeritud hoonete tagastamine omanikele või [...]]]> Otepää usinad vallaametnikud tagastasid ühe natsionaliseeritud elumaja asemel kaks maja. Oma kodu kaotanud üüriline ei leia toetust politseilt ega kohtusüsteemilt.

Omandireformi aluste seaduse (ORAS) kehtestamisest saab 13. juunil täis 20 aastat, kuid sellega tekitatud ebaõiglus pole lõppenud. Tookordsed poliitikud lootsid kommunistliku ühiskonna kapitalistlikuks teha inimestele omandi andmise kaudu. Nõukogude võimu ajal natsionaliseeritud hoonete tagastamine omanikele või nende õigusjärglastele pidi aitama õiglasemaks muuta kogu ühiskondlikku süsteemi. Tehtu hinnaks olid kümnete tuhandete inimeste kaotatud kodud ja aastakümneid kestvad vaidlused. Järgnevalt näide ühest taolisest rippuma jäänud vaidlusest.

Maja natsionaliseerimisel võlad kustutati

10. detsembril 1940 natsionaliseeriti Otepääl kinnistu aadressiga Turg 3. Koostatud natsionaliseerimisaktis on loetletud kinnistul asuvad hooned: elumaja äriruumidega, ait-laut ja kuur. Majal olid võlad Eesti Hüpoteegipangas 2000 krooni, Otepää Ühispangas 4200 krooni ja üks obligatsioon 5000 krooni. Võlgade kohta ei olnud tõendavaid dokumente, vaid ainult majahoidja Rudolf Waheri selgitused.

3. veebruaril 1941 natsionaliseeriti samal krundil asuv pooleliolev garaažiks ehitatud hoone ühes juurdekuuluva ehitusmaterjaliga, mida oli laudade ja prussidena 8,11 tihumeetrit. Kogu ülevaadatud vara väärtus 880 rubla.

17. juunil 1943 koostatud teatelehel on muutusena ajavahemiku 1.01.1939 kuni 1.01.1943 kohta märge: „juurdeehitus vorstitööstuse hoone ühes autogaraažiga, aluspinna suurus 103 m2. Kasutusse võetud 1. jaanuaril 1943. aastal.”

Pärast sõda tehti hilisemas hoones taastamistöid kokku 63,5 tuhande rubla eest ja Otepää Majavalitsuse bilanssi võeti kahekordne elamu 1949. aastal. 1966. aasta andmetes oli kahekordse maja (Võiduväljak 3) I korrusel suur kauplus ja II korrusel viis ametiruumi.

13. juunil 1991 võeti vastu omandireformi aluste seadus.

25.detsembril 1992 (reede) anti kommunaalelamu Lipuväljak 3A üleandjalt Otepää linnavalitsuselt (linnavalitsuse juhilt Aivar Nigol, astus Reformierakonda 07.07.2002) üle Otepää linnavolikogu omandusse (volikogu esimees Ilmar Haak, astus Reformioerakonda 17.10.2002), et see Otepää linnavalitsuse määrusega nr. 177 anda 6. septembrist 1993 üle õigusjärgsetele omanikele (Ella Vaher ja Leida Pukk), kes võtsid hoone vastu alates 1. novembrist 1993.

Üleandmise akt Lipuväljak 3 hoone ja puukuuri kohta koostati 18. oktoobril 1993. Selle allkirjastasid Otepää Tarbijate Ühistu esimees Jaak Juurma ning Otepää linnavalitsusest Üllar Lehiste. Hoone bilansiline jääkväärtus oli 6587 krooni.

Ühe maja asemel tagastati kaks

Neli päeva hiljem, 21. oktoobril koostati uus akt ja anti samale määrusele viidates Ella Vaher´ile tagasi õigusvastaselt võõrandatud hoone Lipuväljak 3a koos kuuri ja kaevuga. Kui natsionaliseerimisele läks ainult üks kahekorruseline elumaja ja „pooleli garaažiks ehitatud hoone”, siis Eesti Vabariigi omandireformi käigus tagastati omanikele kaks kahekordset maja, erinevate aadressidega (Lipuväljak 3 ja 3a).

10.02.1994 tegi tagastatud maja Lipuväljak 3a omanik Ella Vaher ettepaneku majas elavatele kodanikele sõlmida tema kui omanikuga üürileping. Üürilepingu sõlmisid kõik peale ühe (Tiiu Teder). Tema suhted omanikuga teravnesid ja 1997. aastal murti tema korterisse sisse. Alles kolm päeva hiljem õnnestus elamispind politsei abiga vabastada, kuid sissemurdmise toimepanijad jäid karistuseta.

14. detsembril 1998 sõlmiti kinkeleping Tartu notari Ree Milvere juures, millega tagastatud maja omanik Ella Vaher kinkis võrdsetes mõttelistes osades ühekorruselise elamu kolmele uuele omanikule. Kingitava vara väärtuseks hinnati 20 000 krooni. Kinkija esindaja kinnitas punktis 5, et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud, panditud ega “ei ole kellelegi välja renditud ega muul alusel kasutada antud, samuti puuduvad kolmandate isikute õigused”. Sellega vaikiti maha seal üürilistena elavad inimesed.

Vabanemaks tülikast üürnikust esitas Ella Vaher 6. novembril 1998 Valga Maakohtule hagiavalduse üürilepingu lõpetamise ja väljatõstmise nõudega. Hagiavalduse kohaselt tagastati talle 21. oktoobril 1993 ühekorruseline elamu, elamispinnaga 222 m2, kuur ja kaev, mille ta kinkis 14. detsembril võrdsete mõtteliste osadena edasi. Kohus jõudis 16.03.1999 seisukohale, et Ella Vaher ei ole vaidlusaluse korteri omanikuks ega üürile andjaks ja tal puudub igasugune nõudeõigus, kuna Tiiu Teder ei ole eluruumist Otepää Lipuväljak 3a korterist 3 alatiselt lahkunud ja seega puudub alus tema väljatõstmiseks vaidlusalusest eluruumist.

Erastamisõiguseta jäänud kodanik Teder nõudis tagastamise tühistamist

Järgnevatel aastatel püsis vaikus, kuni üürnik Tiiu Teder esitas 7. mail 2010 Otepää vallavalitsusele avalduse Lipuväljak 3a tagastamise otsuse tühistamiseks. Ekspertiisi pidi ta tellima oma raha eest, sest toimis vallavalitsuse soovide kohaselt. Selgus, et hoonet Lipuväljak 3a on kolm korda ümber ehitatud. Seega ei ole hoone säilinud endisel individualiseeritud kujul. Ekspertiisi tegemise juures viibis Otepää vallavanem Aivar Pärli (Keskerakonnas 29.06.2009 kuni IRL-i astumiseni 27.01.2011).

Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ekspertarvamus 6. aprillil 2010 mainib kolme eristatavat ehitusjärku, kahekordset hooneosa harja kõrgusega 6,4 kuni 8,3 meetrit ja kogu hoone tugevat amortiseerumist. Otepää omaaegsel linnavalitsusel, kes maja tagastas, oleks pidanud tekkima kahtlus hoone endisel individualiseeritud kujul säilivuse kohta ja ta oleks pidanud tellima ekspertiisi.

Paraku linn (isikutena Nigol ja Haak) seda ei teinud ja tagastas hoone koos seal elavate inimestega ning arvestamata pärast sõda tehtud parandustöid ja juurdeehitusi kunagisele poolikule ehitusele.

Tänaseks on kõnealune 2-korruseline elumaja Lipuväljak 3a lammutatud, et üks kingituse saanud omanikest saaks selle asemele ehitada senisest suurema hoonealuse pinnaga (kuni 300 m2) uue kahekorruselise üksikelamu.

Omandireformi teostanud ametnikud võivad ennast kindlalt tunda, sest dokumentide ja tõe vastu ei tundnud huvi Eesti õiguskaitse- ega justiitsorganid. Paberil tähendas vaid ühe a tähe lisamine aadressi (Lipuväljak 3 ja Lipuväljak3a), et tagasi oli võimalik saada ühe asemel lausa kaks elumaja. Seda vastuolu natsionaliseerimise ja tagastamise paberites ei märganud (ei soovinud märgata?) notar ega kohtunik.

[fotodel]

KINGITUS ÜHTEDELE, KOŠMAAR TEISTELE: Maja Lipuväljak 3a tagastati õigusjärgsetele omanikele koos üürnikega. Detsembris 2010 maja lammutati ja selle asemele kavatsetakse ehitada uus üksikelamu.

ASENDIPLAAN: Lipuväljak 3a (piirjooned on kollaselt).

VÕITLEJA: Tiiu Teder jätkab võitlust oma kodu eest.

[esiletõste] Tänaseks on tagastatud kahekorruseline elumaja Lipuväljak 3a lammutatud, et üks kingituse saanud omanikest saaks selle asemele ehitada senisest suurema hoonealuse pinnaga (kuni 300 m2) uue kahekorruselise üksikelamu.

VIRGO KRUVE, vaatleja

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 23. veebruar 2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16356

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, saadud [...]]]> Eesti poliitikat ei ohusta Venemaalt väidetavalt annetuste küsimine, vaid partei pangakontole laekunud annetuste avalikustamata jätmine. Isamaa ja Res Publica Liit on auditeeritud majandusaasta aruannete järgi saanud kaks aastat järjest kuni 36% rohkem sissetulekuid, kui on avalikustatud annetusi ja saadud riigieelarvelist toetust.

Erakonnaseaduse 12. paragrahvi järgi saavad erakonna vara ja vahendite allikaks olla üksnes liikmemaksud, saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute annetused ja tulu erakonna varalt. Erakond ei tohi vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Erakonna poolt saadud annetuste kohta peab erakond registrit oma veebilehel ja andmete õigsuse tagab erakonna juhatus. Siiani on meedias keskendutud annetajate isikute ja annetuste suuruse käsitlemisele ning pole võrreldud erinevatele registritele esitatud andmete samasust.

IRL-i 2008. aasta aruandevalskused

Isamaa ja Res Publica Liit sai 2008. aastal riigieelarvest toetust 16 902 475 krooni. Kui lugeda erakonna 2008. aasta majandusaasta aruannet, siis seal on eraldi reale „Annetused ja toetused” kirjutatud summa 798 149 krooni ja reale „Liikmemaksud” 279 063 krooni. Samuti on esinenud „Muud tulud” summas 2 200 krooni. Erakonna kodulehel avaldatud annetuste registri järgi ei tule kuidagi välja samasugune summa. 2008. aasta I kvartalis saadi 84 annetusega 163 326 krooni, II kvartalis 75 annetusega 183 145 krooni, III kvartalis 61 annetusega 81 145 krooni ja IV kvartalis 86 annetusega 158 241 krooni. Kokku saadi 2008. aastal 306 annetust summas 585 857 krooni, mis on 212 292 krooni või 36,2 protsenti vähem kui majandusaasta aruandes kajastatud summa. Ilmselt ei tea ka maksuametile aruande õigsust kinnitanud 24 eestseisuse liiget, milline neist annetuste summadest on õige, aga rohkem kui 36-protsendine erinevus ei saa olla lihtsalt arvestusviga. Tegemist ei saa olla ka erakonna varalt teenitud või muude tuludega, sest need oleks tulnud kajastada real „Muud tulud” koos seal mainitud 2 200 krooniga.

IRL-i 2009. aasta aruandevalskused

Isamaa ja Res Publica Liidu 2009. aasta majandusaasta aruandes on saadud annetused ja riigieelarveline toetus kajastatud koos real „Annetused ja toetused” summas 18 518 227 krooni. Siseminister Marko Pomerantsi käskkirjaga number 151L (03.07.2009) vähendati kõigi erakondade toetusi eelneva aastaga võrreldes ja IRL-ile eraldati ligi miljoni krooni võrra vähem raha (15 903 563 krooni). Erakond sai kodulehe annetusteregistri järgi I kvartalis 77 annetusega 83 042 krooni, II kvartalis 91 annetusega 981 381 krooni, III kvartalis 91 annetusega 193 957 krooni ja IV kvartalis 217 annetusega 681 060 krooni. Kogu aasta peale 476 annetusega 1 939 440 krooni. Erakonna aruandes toodud annetuste ja toetuste summast 18 518 227 kroonist riigi eraldatud 15 903 563 krooni lahutamisel peaksime saame annetuste summa 2 614 664 krooni, kuid järjekordselt ei ole see ligilähedanegi annetuste registris avalikustatud 1,9 miljoniga. Nüüd on erinevus juba 675 224 krooni või 34,8 protsenti. Majandusaasta aruandes on eraldi ridadena veel liikmetelt saadud tasud 214 224 krooni, tulu ettevõtlusest 14 890 krooni ja muud tulud 0 krooni.

Võib järeldada, et Isamaa ja Res Publica Liitu rahastatakse salajaste annetajate poolt, keda annetuste registris ei avalikustata, kuid kellelt saadud raha ollakse sunnitud kajastama audiitori poolt kontrollitud majandusaasta aruandes, sest muidu ei läheks kokku pangaväljavõtte andmed. Artikli autorile on teada vähemalt 1 taoline annetus, mis ei kajastu IRL-i kodulehel annetuste registris. See tehti 23.09.2009 IRL-i pangakontole 221019741867, erakond seda annetajale tagasi ei kandnud, aga erakonnale jõudmist tõestab maksuametis tulumaksu osa tagastamine annetajale.

IRL-i avalikustamata annetused

Isamaa ja Res Publica Liit on jätnud oma kodulehe annetuste registris avalikustamata 2008. aastal saadud tulusid vähemalt 212 292 krooni ja 2009. aastal 681 060 krooni ulatuses. Kahel aastal järjest 34-36-protsendine erinevus deklareeritud ja majandusaasta aruande järgi saadud tulu vahel ei saa olla arvestusviga, sest vandeaudiitor Linda Haahti on 2009. aasta aruande kinnitanud ja juhtinud tähelepanu vaid kolmeteistkümne miljoniga miinuses olevale netovarale. Ometigi on juhatuse liikmed Siim Kabrits, Peeter Tulviste, Mart Nutt, Madis Kübar, Lauri Vahtre, Ene Ergma, Juhan Parts, Sven Sester, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Indrek Raudne, Tõnis Lukas, Tunne-Väldo Kelam, Marko Mihkelson, Tõnis Palts, Andres Herkel, Mart Laar, Liisa-Ly Pakosta, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu, Siim Valmar Kiisler, Erki Nool, Ken-Marti Vaher ja Tiit Leier kinnitanud aruandel oma allkirjaga erakonna tulusid summas 18 518 227 krooni, mis pärast riigilt saadud raha 15 903 563 krooni jätab annetusteks 2 614 664 krooni. Erakonna lehel aga on avalikustatud 476 annetust summas 1 939 440 krooni.

See ausust deklareeriv erakond peaks avalikustama oma tulude erinevuse põhjuse, sest erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest karistatakse rahalise karistusega.

Võrdlused

Võrdlesin ka teiste Riigikogus esindatud erakondade annetusi ja majandusaasta aruandeid. Sotsiaaldemokraadidel oli erinevus 2008. aastal 9700 krooni (2,5% annetuste summast) ja 2009. aastal 54 215 krooni (9%). Rahvaliidul oli tulusid annetustest rohkem 2008. aastal 6550 krooni (2%) ja 2009. aastal 5300 krooni (0,6%). Reformierakond avalikustab ainsana annetustega koos ka riigieelarvelise laekumise, liikmemaksud ja pangakonto intressid. Aruande järgi olid nad saanud 2008. aastal 2760 krooni rohkem liikmemaksu ja 117 994 krooni (6,7%) tulu kui näitasid annetuste registri andmed. Järgmisel aastal oli vahe vastavalt 1225 krooni liikmemaksu ja 215 217 krooni (2,6%), mis 34 miljoni krooni laekumiste korral ei ole väga suur erinevus. Keskerakond avalikustab koos annetused ja liikmemaksud ning neist viimast eraldi teadmata ei saa hinnata ka tulude õiget arvestamist. Need on õigesti arvutatud, kui liikmemaksu saadi 2008. aastal 432 743 krooni ja 2009. aastal 681 685 krooni. Eestimaa Roheliste annetusteregister ja aruanne kattus 2008. aasta kohta ja 2009. aastal oli erinevus 529 krooni (0,2 %).

Artikkel ilmus 9.02.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16261

Isamaa ja Res Publica liidu 2009. aasta majandusaasta aruandes toodud annetuste ja toetuste info.

Väljavõte erakonna aruandest.

Eelmistel valimistel saatis edu neid lubadusi, mis andsid rahva bioloogilise taastootmise eest [...]]]> Viimase aja sagedasim telereklaam oli Isamaa ja Res Publica Liidu emapensionist. Ainus erakonna valimisnimekirja esikümnesse mahtunud naine Ene Ergma selgitab skeemi taustal, et lastekasvatamise eest hakkavad isamaalised respublikaanid maksma naistele lisapensioni. Ilmselt üritavad nad kopeerida kunagiste Mõõdukate vanemapalga-ideed, mille Reformierakond on reaalselt ellu viinud.

Eelmistel valimistel saatis edu neid lubadusi, mis andsid rahva bioloogilise taastootmise eest vastu maksumaksja raha. Näiteks 2010. aastal kulus vanemapalgale 2,3 miljardit krooni ja kõigile teistele peretoetustele vaid 1,6 miljardit.

Ilmselt ei kannataks Eesti eelarve välja teist sama kallist lubadust. Seda pole ka vaja, sest Isamaa ja Res Publica Liit tõstis pensionilesaamise vanuse 65 eluaastani ja vähendas sellega pensionikassa väljamakseid 1,5 miljardi krooni võrra aastas.

Lastetu Ergma õõnes jutt

Need telereklaamid emapensionist on õõnsad, sest rääkija juba ise ei veena, kuna tal endal pole lapsi. Astrofüüsika ja teadusetegemine võivad olla lastest tähtsamad, aga erakonnas võiks leiduda siiski usutavam poliitik sel teemal rääkima.

Kas tõesti polnud pereväärtusi tähtsustavas erakonnas ühtegi ema, keda seda reklaami rääkima kutsuda? Näiteks pakub Kesknädal välja viie lapse ema Liisa-Ly Pakosta, kes asub üldises nimekirjas millegipärast alles 17. kohal ja läheb neile valimistele kodussünnitamise eestkõnelejana.

Selline eluvõõrus tõestab, et erakonnas on võimu võtnud kunagised „äraostmatud”, kes endise isamaalase asemel eelistavad ikkagi respublikaanist tädi Enet. Võimalik, et siin sai määravaks lähedus endistele „äraostmatutele” Urmas Reinsalule, Ken-Marti Vaherile ja Indrek Raudsele.

Miks lubati pensionid kahekordistada?

Eelmistel valimistel lubas Reformierakond pensionid kahekordistada. Me kõik kuulsime seda Andrus Ansipi suust toonastest reklaamidest. Rahaliselt on summa tõusnud mõnikümmend protsenti, aga märksa rohkem raha võetakse ära läbi vahepeal tehtud maksutõusude: kaugküte kallines, aktsiisid ja käibemaks tõusid. Kui arvestada siia juurde ka hinnatõusud, tegelik pensioni ostujõud on hoopis vähenenud.

Praegune valitsusliit ei ole säilitanud umbes 300 tuhande pensionäri elatustaset. Selle asemel on läbi surutud vähemalt 580 tuhande töötava inimese pensioniea tõus kahe aasta võrra – 65. eluaastani.

NB! 65-aastaselt pensionile saamise poolt hääletajad

Mina tulevase pensionärina pean meeles ega hääleta nende poolt, kes võtsid minult ära õiguse kahe aasta jooksul saada pensioni. Need olid 7. aprillil 2010 seaduseelnõu 652 SE toetajad Reformierakonnast ja IRL-ist: Rein Aidma, Robert Antropov, Peep Aru, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Andres Herkel, Kaia Iva, Tõnu Juul, Helmer Jõgi, Katrin Karisma-Krumm, Ene Kaups, Mari-Ann Kelam, Urmas Klaas, Elle Kull, Tõnis Kõiv, Tarmo Kõuts, Mart Laar, Väino Linde, Lauri Luik, Maret Maripuu, Silver Meikar, Marko Mihkelson, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Erki Nool, Mart Nutt, Liisa-Ly Pakosta, Kalle Palling, Keit Pentus, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Urmas Reinsalu, Rain Rosimannus, Taavi Rõivas, Jaak Salumets, Erik Salumäe, Sven Sester, Imre Sooäär, Margus Tsahkna, Toomas Tõniste, Ken-Marti Vaher, Lauri Vahtre, Trivimi Velliste, Harri Õunapuu ja Margus Lepik, samuti nende toetajad Eestimaa Roheliste fraktsioonist: Valdur Lahtvee, Maret Merisaar ja Marek Strandberg; lisaks fraktsioonitu Tarmo Mänd.

NB! 63-aastaselt pensionile saamise poolt hääletajad

Pensioniea tõstmise eelnõu vastu hääletasid ja seisid praeguste töötajate huvide eest Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu saadikud: Eldar Efendijev, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee, Kalev Kallo, Valeri Korb, Kalev Kotkas, Peeter Kreitzberg, Tiit Kuusmik, Kalvi Kõva, Kalle Laanet, Lauri Laasi, Heimar Lenk, Inara Luigas, Jaanus Marrandi, Sven Mikser, Eiki Nestor, Georg Pelisaar, Heljo Pikhof, Nelli Privalova, Nikolai Põdramägi, Jüri Ratas, Rein Ratas, Mailis Reps, Aivar Riisalu, Hannes Rumm, Indrek Saar, Arvo Sarapuu, Evelyn Sepp, Ain Seppik, Kadri Simson, Mark Soosaar, Olga Sõtnik, Jüri Tamm, Toivo Tootsen, Mai Treial, Ester Tuiksoo, Marika Tuus, Toomas Varek ja Villu Reiljan.

Ene Ergma puudus hääletamiselt!

Riigikogu spiiker puudus pensioniea tõstmise otsustanud istungilt.

See muudab ta emapensioni eestkõnelejana veelgi vähem usutavaks, sest Isamaa ja Res Publica Liidus on püksid meeste jalas isegi siis, kui naine kannab pükse.

SILMAKIRJALIKKUSE TIPP: Telereklaamis lubab Ene Ergma pensionide tõusu emapensioni kehtestamise kaudu. Tegelikult on IRL otsustanud, et „Sinu kindel võit" on kohustus töötada 65. eluaastani.

[esiletõste] Kas tõesti polnud oma sõnul pereväärtusi tähtsustavas IRL-is ühtegi ema, keda emapensioni reklaamima kutsuda? Kesknädal pakuks välja viie lapse ema Liisa-Ly Pakosta, kes asub IRL-i üldises nimekirjas millegipärast alles 17. kohal. Selline eluvõõrus tõestab, et erakonnas on võimu võtnud kunagised „meesäraostmatud”, kes endise isamaalase asemel eelistavad ikkagi respublikaanist tädi Enet.

Artikkel ilmus 2. veebruaril 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=16207

Riigi ülisügavasse majanduskriisi juhtinud reformierakondlased on seekord loobunud selgetest lubadustest, nagu seda 2007. aastal olid kahekordne pension, igale lapsele lasteaiakoht või 15 [...]]]> Möödunud neli aastat on olnud majanduslikus ja poliitilises mõttes keerulised. Kõrge tööhõive on asendunud tööpuudusega, hinnatõusud ja palgakärped on tavalised, parteid on üksteisele vastandumas rohkem kui varem, valimiste peateemaks on välisluure Kapogate ehk idarahaskandaal.

Riigi ülisügavasse majanduskriisi juhtinud reformierakondlased on seekord loobunud selgetest lubadustest, nagu seda 2007. aastal olid kahekordne pension, igale lapsele lasteaiakoht või 15 aastaga viie rikkama riigi hulka jõudmine.

Reform loobub ratsionaalsusest

Lubaduste asemel on kampaania läbivaks loosungiks „Võid kindel olla”. See on uskumisele ja emotsioonile taanduv, mitte aga ratsionaalsel valikul rajanev otsus. Saades aru oma senise trumpala – majanduse – fiaskost, muudetakse seekordsed valimised emotsionaalseks hääletuseks venevastasuse üle ning vaikitakse maha tööpuudus, hinnatõusud ja ühisraha euro saavutamise hind (palgakärped).

Euro ei olnud Reformierakonna eelmiste valimiste peamisi lubadusi, sest 2006. aastal oli kõrge inflatsioon rikkunud plaanid 1. jaanuarist 2007 euro Eestis kasutusele võtta. Selle kohta ei ilmunud ühtegi valimisreklaami ja seisukoht uue raha suhtes oli selline: võtta kasutusele küll võimalikult kiiresti, kuid eelistatud on siiski majanduskasv.

Tuli paraku välja, et majanduskasv osutus laenumulliks ning euro vaid selle mõruks halastuslapseks.

Kui tagasi vaadata nelja aasta tagustele lubadustele ja tegelikele tulemustele, siis suuremat irooniat kui loosung „Võid kindel olla” annab välja mõelda. 2007. aastal alustas Andrus Ansip teist korda peaministrina riigis, mille eelarve oli tasakaalus ja riigil oli kogutud soliidne reserv, majanduskasv oli üle 7%, tööhõive oli suurim alates Euroopa Liiduga liitumisest, registreeritud töötuid oli paarkümmend tuhat, pensionile sai 63-aastaselt, käibemaks oli 18% ja tulumaks 22%, paljudele toodetele kehtis madalam käibemaksumäär (kaugküte, majutus, raamatud, ravimid, väikelaste ja naiste hügieenitarbed), tubaka, alkoholi ja kütuse aktsiisid olid allpool Euroopa Liidu minimaalset taset.

Veel 2007. aasta lõpul näitas SKP 5,2-protsendist kasvu.

Taluperemehed püksata

Tõeline murrang majanduses toimus 2008. aasta esimeses kvartalis, kui SKP langes (-2,2%) ja jäi negatiivseks kahel järgmisel aastal. Reformierakonna lubadus tulumaksu alandamisest 18 protsendile jäi pidama 21 protsendil. Lubatud maksuvabade reedete asemel said 103 983 inimest ka maksuvabad esmaspäevad, teisipäevad, kolmapäevad ja neljapäevad, sest sellise arvu võrra vähenes töökohta ja Haigekassas sotsiaalkindlustust omavate inimeste arv 30. juunist 2008 kuni 30. juunini 2010. (Vt ka Kesknädal 18. august 2010 – Virgo Kruve „12 kuuga kadus töökoht 49 436 inimesel” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15153)

Majanduslangust ennustas Reformierakond ette, kui oma (tulu)maksuvabade reedete TV-reklaamis lasi taluperel ilma püksata kaerajaani tantsida.

Eesti valitsus peab riigi allakäigu eest vastutama

Majanduslangus on tabanud ka teisi ennast üle laenanud riike: Läti, Island, Kreeka, Iirimaa. Sealsed ministrid on saanud ka vastutada ja valitsused on vahetunud. Ainult Eestis inimesed ei protesteeri hinnatõusude või palgakärbete vastu. Selle asemel laulame „Märkamisaja”- või „Ühtelaulmise”-taolistel üritustel. Majanduse maha jahutanud valitsusliit püsib endiselt ametis, isegi vaatamata (käibe)maksude tõstmisele, eelarve kärpimisele, pensionifondide külmutamisele, rekordilisele töötusele ja vägevatele hinnatõusudele. Ja see valitsus mitte lihtsalt püsib, vaid leiab süüdimatult, et ta on õigustatud ka jätkama allakäigukursil.

6. märtsil saab Eesti valija kasutada alternatiivi Reformierakonna poliitikale – võimalust valimissedeliga öelda: „Aitab hinnatõusust, tühjadest lubadustest, madalatest pensionidest, tööpuudusest, vaesusest, välismaale tööle siirdumisest!”

Foto:

REFORM TOOB KAOSE: Imre Sooääre (Ref) )valimisplakat „Võid kindel olla" Rahandusministeeriumi juures sobib kokku reklaamiga „Euro - meie raha" ja etenduse „Kaos" kuulutusega. Foto: Virgo Kruve

Graafik:

Eesti majanduse käekäik Andrus Ansipi valitsuse ajal. SKP muutumine 2007. aasta I kvartalist kuni 2010. aasta III kvartalini.

[esiletõste] Ainult Eestis ei protesteeri inimesed hinnatõusude või palgakärbete vastu. Selle asemel laulame „Märkamisaja” või „Ühtelaulmise” taolistel üritustel, ja samal ajal püsib masu ajal majandust veelgi enam maha jahutanud valitsusliit ametis.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 2. veebruaril 2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16206

Rehepappide esinumber: Tartus on viie korruse kõrgune Andrus Ansipi valimisplakat "Võid kindel olla" sattunud Rehepapi restorani sildi taustaks. Foto Virgo Kruve 22.01.2011

26.aprillil 2006 tunnistas Tartu ringkonnakohus endise kaitseministri Margus Hansoni [...]]]> Reformierakonna liikmelisus aitab isegi pärast kriminaalkorras süüdi mõistmist edasi töötada abilinnapeana, saada Eesti kõrgeimate hulka kuuluvat palka või hüvitatakse kuriteoga tekitatud kahju lausa maksumaksja rahadest.

Rehepappide esinumber: Tartus on viie korruse kõrgune Andrus Ansipi valimisplakat "Võid kindel olla" sattunud Rehepapi restorani sildi taustaks. Foto Virgo Kruve 22.01.2011

26.aprillil 2006 tunnistas Tartu ringkonnakohus endise kaitseministri Margus Hansoni (REF) süüdi riigisaladust sisaldanud dokumentide kaotamises ning nendele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Hansonile mõisteti maakohtu otsusega 97 500 krooni suurune rahaline karistus.

Margus Hansonile karistuse leevenduseks kõrge palk

Tartu abilinnapea ametisse nimetati Hanson 30. märtsil 2007 ja juba samal aastal teenis ta 120 385 krooni enam kui linnapea Urmas Kruuse (REF), kes nimetati ametisse 26. aprillil.

Kahe mehe palgavahe kahanes 2008. aastal ja oli 88 774 krooni. Seevastu 2009. aastal sai Tartu abilinnapea Margus Hanson suurimat palka (783 220 krooni) kõigi Eesti linnapeade ja abilinnapeade seast ning ta teenis 122 343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam.

Eelmise aasta palgaandmed pole veel avalikud, aga võime eeldada, et ka neljas aasta järjest saab kriminaalkorras süüdi mõistetud mees abilinnapeana töötades peaministriga ligilähedast palka. Kui tema ametialase kuriteo karistus oli 97500 krooni suurune trahv, siis Tartus abilinnapeana teenides on talle makstud vähemalt 331 502 krooni enam kui õiguskuulekale Urmas Kruusele.

Vello Järvesalu lahkumishüvitis ületas kuriteokahju

8. septembril 2010 mõistis Pärnu Maakohus AS-i Taastusravikeskus Estonia endise juhi Vello Järvesalu (REF) süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle 154 500 krooni suuruse rahalise karistuse. Eelneva aasta sügisel maksis Estonia eelmine juhataja Maarika Koch Estonia vara omastamises süüdistatud Järvesalule lahkumishüvitiseks 783 947 krooni. Otsuse algatas linnavalitsuse poolt Reformierakondlik abilinnapea Jane Mets ja see põhjustas erimeelsusi erakonnas ja Ahti Kõo lahkumise volikogu esimehe kohalt.

Tervisekeskus esitas Järvesalu vastu tsiviilhagi 460 000 krooni tagasi saamiseks, aga võime üsna lihtsalt arvutada, et lahkumishüvitis ületas kuriteoga tekitatud kahju.

Need kaks näidet Tartust ja Pärnust tõestavad, et reformierakondlaste kuriteod makstakse kinni maksumaksja rahadega.

Artikkel ilmus 26. jaanuaril 2011 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16167

Riigikogu infotunnis tuli arutlusele Eesti maatunnusega domeenide reform ja olukord 6 kuud pärast uute reeglite kehtima hakkamist. 4. jaanuaril jõuti 40 000 uue korra järgi registreeritud domeenini, ümber registreerimata on endiselt üle poole. Kokku [...]]]> 12. jaanuari Riigikogu infotunnis andis peaminister Andrus Ansip lihtsale küsimusele vastuse, mis polnud sõnavääratus, ei eeldanud suuri teadmisi ja sarnaneb valeütluse andmisele.

Riigikogu infotunnis tuli arutlusele Eesti maatunnusega domeenide reform ja olukord 6 kuud pärast uute reeglite kehtima hakkamist. 4. jaanuaril jõuti 40 000 uue korra järgi registreeritud domeenini, ümber registreerimata on endiselt üle poole. Kokku on Eestis 89 152 .ee domeeni. Samal päeval ületas Poola .pl registris olevate domeenide arv 2 miljoni piiri.

Kaljuvee küsib, miks .ee on nii kallis

Riigikogu stenogrammist loeme Lembit Kaljuvee küsimust Euroopa ühe kalleima registreerimise hinnaga domeeni kohta. „Hea peaminister! 27. septembril eelmisel aastal esines Riigikogu ees majandusminister Juhan Parts. Ta rääkis domeenireformist. Ta mainis, et tema on endale ee-lõpuga domeeniaadressi teinud sellepärast, et ta on Eesti patrioot, tal on Eesti pass ja väga palju Eesti-päraseid asju. Kuigi domeeni ee-lõpuga aadress on kolm korda kallim kui eu- või com-lõpuga aadress. Kas teil on ka domeeniaadress ee-lõpuga või ei ole?”

Peaminister Andrus Ansip andis sellele lühikese ja konkreetse vastuse: „Aitäh! Mul ei ole oma domeeni.”

andrusansip.ee, ansip.ee ja eraisik Mati Leet

Taibates aga, et tema vastus ei kirjeldanud registritest kergelt kontrollitavat olukorda, tegi ta ülejärgmise küsimuse ajal Mark Soosaarele põhiseaduse kaasajastamisest vastates järgneva paranduse: „Aga mul oleks üks täpsustus domeeniaadressi osas. Mul ei ole minunimelist töötavat domeeni, aga see ei tähenda seda, et minunimeline domeen ei oleks registreeritud. Igaks juhuks siiski on!”

Peaminister tunnistas nüüd, et tema nimeline domeen on registreeritud aga jättis endiselt ütlemata, et andrusansip.ee ning ansip.ee kuuluvad hoopis Mati Leet nimelisele eraisikule. Kui ta oleks volitanud kedagi oma nimel aadressi registreerima, siis ta ei oleks seda nii otsekoheselt eitanud. Ilmselgelt ei kavatse Andrus Ansip seda domeeni registreerimist vaidlustada, sest selle omanik on tema erakonna IT-juht. Eestis tuleks vaidluse lahendamiseks maksta ka 56 % protsenti rohkem lõivu kui näiteks Rootsis.

Lätlased maksavad oma maatunnuse eest 10,5 € ja soomlased 12 €. Huvitav, kuidas peaksid tavalist palka teenivad Eesti inimesed leidma 21,84 € endal domeeni registreerimiseks, kui peaminister seda ei ole teinud? Ometigi suutis ta eelmisel aastal maksta täielikult tagasi vaid kahe aasta peale võetud 600 000 kroonise korteri eluasemelaenu.

Seega pole küsimus raha vähesuses, vaid pigem patriotismis, mida rõhutas Juhan Parts.

Artikkel ilmus 19. jaanuar 2011 ajalehes Keskändal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16134

8. detsembril sai Rakvere linnapea Andres Jaadla Viru ringkonnaprokuratuurilt süüdistuse korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu teadlikus rikkumises, ja [...]]]> Soomes algas 1. detsembril oravajahi hooaeg. Meie „oravajaht” on veidi omapärasem – prokuratuur esitas korruptsiooniga seoses süüdistused kahele valitsusliidu juhtpartei esindajast omavalitsusjuhile. Korruptsioonisüüdistused said reformierakondlasest Rakvere linnapea Andres Jaadla ning endine IRL-i liige, nüüd samuti reformierakondlane Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar.

8. detsembril sai Rakvere linnapea Andres Jaadla Viru ringkonnaprokuratuurilt süüdistuse korruptsioonivastase seaduse toimingupiirangu teadlikus rikkumises, ja seda suures ulatuses. Kaheksa aastat Reformierakonda kuulunud Jaadlale pandi süüks, et ta oli 2007. aastal linna viie heakorra-riigihanke võitnud firmade omanike seas ja samal ajal tulemust otsustanud linnapea. Tal oli ametnikuna võimalik mõjutada oma osalusega firmade tulu. Ise seostab ta süüdistusi lähenevate valimistega ja väidab, et paremaid riigihanke-pakkumisi ei olnud.

Neljapäeval sai Jõhvi spordihalli ehituse riigihanke teostamise nõuete rikkumise süüdistuse alates augustist Reformierakonda kuuluv Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. Ta pole varem Riigikogu valimistel kandideerinud, aga seostab samamoodi just sellega prokuratuuri süüdistust ehitusel lisatööde hanke tegemata jätmises.

Leige meediakajastus

Mõlemad seekordsedki Reformi-korruptsiooni süüdistused on sarnased varasemate omataolistega: leige kajastamine meedias ja n-ö seostus lähenevate valimistega. Rahvusringhääling ei maini oma uudisteportaalis kummagi rahvaesindaja erakondlikku kuuluvust. „Aktuaalse Kaamera” teleuudised rääkisid 8. detsembril Jaadlast täpselt 41 sekundit kolmanda uudisena ja Tauno Võhmarist 9. detsembril kell 21.16 täpselt 2 minutit.

Jaadla ja Võhmari süüdistuse saamisloo leiab ühe või paari sõnumiga kõigist lehtedest, kuid kümnete teiste uudiste seas jäävad nad märkamatuks. Kui kolmapäeval saime teate, siis juba reedeks oli asi unustatud – kõik rääkisid-kirjutasid lumetormist. Isegi päästjate protestipikett unustati. Laupäeval teatas IRL seoses valimistega, et soovivad kapomeeste pädevust korruptsiooni uurimisel kuuelt suuremalt linnalt laiendada ka kõigile teistele omavalitsustele.

Korruptsioon kui poliitilise võitluse relv Keski vastu

Kui 2008. aasta oktoobris vahistati Pärnu linnapea ja abilinnapea, nägime võimsat „Aktuaalse Kaamera” esilugu, kusjuures sõna anti vaid süüdistajatele prokuratuurist ning ajalehed kajastasid süüdistatavate erakondlikku kuuluvust juba pealkirjas. 2010. aasta märtsis kukkus telekaamerate ees lavastatud ja jõustruktuuride korraldatud poliitiline protsess kokku ning riigil tuli hüvitada 165 600 krooni ühe süüdistatava õigusabikulude katteks.

Eile, 14. detsembril tuli Tallinna ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus  nn Viisitamme protsessis. Tuletan meelde, et selle loo puhul jäi kohtus algselt inkrimineeritud korruptsiooni süüdistusest alles vaid ametialase informatsiooni avalikustamine seoses ühe riigihankega.

Oleksin üllatunud, kui see õigeksmõistev otsus leiaks era- või avalik-õiguslikus meedias kajastamist, rääkimata peauudiseks jõudmisest, sest sõna „korruptsioon” on muudetud poliitilise võitluse vahendiks, eriti Keskerakonna vastu. Sellest ka Andres Jaadla ja Tauno Võhmari juhtumi pigem kaastundlik kajastamine avalik-õiguslikus ja erameedias, sest nad olid „õigest” erakonnast, kus korruptsiooni otsida ei ole hea toon.

Pilt:

Tauno Võhmar sai esimest korda Jõhvi vallavolikogusse 2002. aastal Res Publica nimekirjas. Mullu kandideeris ta valimisliidus „Jõhvi Heaks” ja sai 1202 häält. Hiljuti astus Reformierakonda.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 15. detsember 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15948

Andrei Korobeinik kirjutas neljapäeval, 4. novembril Eesti Päevalehes arvamusartikli „E-riik on jäänud loorbereile puhkama” ja juba laupäeval, 6. novembril sai ta raadio R2 saates „Ülekuulamine” samal teemal [...]]]> Riigikogu valimisteni on jäänud tänase seisuga 87 päeva, aga Eesti Rahvusringhääling alustas juba novembris valitsusliidu kandidaatide varjatud tutvustamist ning astub ühte jalga Reformierakonna ja IRL-i pressiteadetega uutest erakonnaga liitumistest.

Andrei Korobeinik kirjutas neljapäeval, 4. novembril Eesti Päevalehes arvamusartikli „E-riik on jäänud loorbereile puhkama” ja juba laupäeval, 6. novembril sai ta raadio R2 saates „Ülekuulamine” samal teemal oma mõtteid 52 minutit edasi rääkida. Pühapäeval, 7. novembril tuli Reformierakonna teade, et ta on nende 9000. liige ja kandideerib 6. märtsil Pärnumaal. Üks saatejuhte oli Urmas Vaino. Korobeinik avaldas saates toetust erakonna lubadustele, näiteks  sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamisele.

7. novembril oli ETV „Tähelaevas”  külas isamaaliitlane Ando Kiviberg, keda tuntakse festivali Viljandi Folk ja Pärimusmuusika Keskuse järgi. Teda küsitles Katrin Viirpalu, saade kestis 72 minutit ning kordus 11. ja 14. novembril. Varem on Kiviberg kandideerinud 1995. aastal Riigikokku ja 1996. aastal Viljandi volikokku. Valituks osutus ta kohalikel valimistel Viljandis 2005. aastal Isamaaliidu ja 2009. aastal IRL-i nimekirjas. Isamaa ja Res Publica Liit väljastas pressiteate tema kandideerimisest 29. novembril.

21. novembril oli „Tähelaeva” saates Reet Linna külaliseks reformierakondlane Tiina Lokk-Tramberg, keda tuntakse PÖFF-i järgi. Reformierakonna nimekirjas kandideeris ta Riigikokku 2007. aastal. Möödunud aasta oktoobris valiti ta 336 häälega Tallinna volikogusse. Saade kordus 25. ja 28. novembril ning kokku näitas ETV teda kolm ja pool tundi. Erakond ei ole tema kandideerimisest veel teatanud, aga kandidaatide esitamine lõppeb 20. jaanuaril.

25. novembri „Terevisioonis” jätsid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kell 8.05 ära intervjuu korduse „Aasta Kodanik 2010″ tiitli saanud Toidupanga looja Piet Boerefijn’iga ja tegid kavavälise intervjuu neli päeva varem Reformierakonda astunud  jurist Kaja Kallasega (pildil), Siim Kallase tütrega, kes saates esines konkurentsi asjatundjana. Intervjuu kestis 9:03 minutit ja saatel oli ka kordus.

28. novembril teatas IRL-i pressiteade Eesti Juristide Liidu presidendi ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna kandideerimisest Riigikokku. Tema on eetris igal laupäeval kell 16.05 „Päevatee” saates umbes 5-minutise nõuannete rubriigiga. Eelmisel sügisel kandideeris ta Tallinnas kohalikel valimistel, aga 317 häälega ei osutunud valituks.

30. novembril teatas Reformierakond Jüri Jaansoni liitumisest erakonnaga ja kandideerimisest Riigikokku. Seda kajastati õhtul „Aktuaalses Kaameras” ja järgmisel päeval Vikerraadios „Uudis+” saates ligi 8-minutise intervjuuga.

Valimistel kandideerijate kajastamine on kindlasti vajalik, kuid peaks olema tasakaal valitsusliidu ja opositsiooni inimeste vahel. Novembris jäi opositsioon kindlasti esindamata, sest ainsad sõnasaajad olid Rahvaliidust Juhan Aare R2 saates „Ülekuulamine” 20. novembril ja uus esimees Andrus Blok 22. novembri „Terevisioonis” (9:41 minutit), aga nemad ei kujuta valitsusliidule konkurentsi.

Eesti Rahvusringhääling, kus on saated, intervjuud, minutid ja tunnid keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatidega?

VIRGO KRUVE, meediavaatleja

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 8. detsembril 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15891

Möödunud pühapäeval teatas Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan riigi valmisolekust vastu [...]]]> Eesti liitub 1. jaanuaril 2011 euroga, mis on siiani käibel olnud vaid kaheksa aastat, elades liikmesriikides läbi suuri kriise. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti osa euro stabiilsust tagavas fondis 12,4 miljardit krooni. Reformierakonna euro-unistuse hind on 5,3 korda kallim kui vanemapalga 2,3 miljardit krooni aastas.

Möödunud pühapäeval teatas Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan riigi valmisolekust vastu võtta Euroopa Liidu ja IMF-i pakutav umbes 90 miljardi euro suurune laenupakett. Tegemist on kevadise Kreeka päästmise järel juba teise liikmesriikide laenupaketiga ühisraha kasutajale, tekitades küsimusi euro elujõust. Rahaturud spekuleerivad juba vajadusega päästa ka raskustes olevad Portugal, Hispaania ja Itaalia.

Kui Kreeka „loomingulisest raamatupidamisest” tulnud eelarvekriis maksis umbes 110 miljardit eurot peamiselt Saksamaa raha, siis Iirimaa puhul ootavad rahaturud 45-90 miljardi euro suurust laenupaketti, sõltuvalt sellest, kas lisaraha vajab ainult riigieelarve või vajavad seda ka kommertspangad.

Hiljuti tõusid riigi võlakirjade intressid üle 9% ja rahvusvaheline valuutaturg dikteeris iirlastele laenupaketiga nõustumise. Möödunud reedel protestiti Dublinis laenu vastu plakatitega, millel Euroopa Liidu ja IMF-i abipaketti seostati erastamiste ja kärpimiste nõuetega ning tööpuuduse suurendamisega. Argentiina, Läti, Islandi ja Kreeka kriisid ning laenupaketid on näidanud, et laenude hinnaks on eelarve kärpimine ja sellega kaasnev majanduskriisi süvendamine. See on sama, kui keskaegses meditsiinis aadrilaskmine, sest raha on majanduse vereringe ja selle vähendamine mõjutab ka tugevaid firmasid, sest hirmutab tarbijat.

Suvel läbisid kõik Euroopa ja Iirimaa pangad stressitesti, millega katsetati nende valmisolekut majandusolude halvenemiseks. Mängiti läbi halbade laenude riskid, aga ei testitud ega osatud ette näha olukorda, kui rahaturgudel kaob ära usaldus terve riigi pankade vastu ja laenuintress mitmekordistub. See asjaolu tingibki Iirimaa laenuabi-vajaduse.

Iiri majandusime osutus laenumulliks

Veel viis aastat tagasi toodi Iirimaad eeskujuks Eestile ja teistele värsketele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Meedias ilmus pikki arutlusi Iiri majandusime ehk Keldi tiigri teemadel ja meile räägiti, et Euroopa Liidu liikmena suudame ka meie seda edulugu korrata. Peaminister Andrus Ansip unistab Põhjamaa tiigriks saamisest, aga omaaegsed Kagu-Aasia tiigrid Tai ja Indoneesia lõpetasid 1997.aastal samuti võlakriisis nagu Island või Iirimaa.

1960. aastal oli Iirimaa Euroopa vaesemaid riike ja selle elatustase oli 60% Euroopa keskmisest. Vaevalt 50 aastat hiljem, 2007. aastal oleks Iirimaa SKP olnud 146,3% Euroopa Liidu keskmisest ja Luksemburgi järel teisel kohal. Kuidas oli võimalik, et Iirimaa majandus suutis nii lühikese ajaga sedavõrd palju tõusta? Kui 1980-ndateks oli Iiri majandus suutnud inimesed põllumajandusest ära tõmmata linnadesse, siis 20 aastat hiljem oli see SKP järgi peaaegu Euroopa Liidu juhtiv majandus. Tegemist oli välisraha sissevoolul rajaneva majandusega ehk laenumulliga. Praeguseks ajaks on rahvusvahelistel pankadel Iirimaa vastu nõudeid 535 miljardi euro väärtuses. Sellest Suurbritannia 109, Saksamaa 101, USA 51, Belgia 40, Prantsusmaa 37, Jaapan 20 ja teised 179 miljardit eurot. Riik on võlakoorma all ägavat pangandust toetanud juba 350 miljardi euroga. Suurimad abisaajad on Allied Irish pank 34 miljardi, Anglo Irish pank 23 miljardi ja Irish Nationwide 2,7 miljardi euroga. Võrdlusena olgu toodud Eesti Vabariigi käesoleva aasta eelarve – 5,73 miljardit eurot või 89 miljardit krooni.

Eelmine aasta oli Iirimaa jaoks üle aastakümnete esimene, mil riigist lahkus rohkem inimesi kui sinna saabus. Käesoleval aastal lahkub majanduskriisis riigist iga kuu umbes 5000 inimest, kinnisvara hinnad on langenud 50%, riigieelarve on 32% defitsiidis, riigi võlakirjade eest tuleb investoritele maksta suurt, 9-protsendist intressi ning peaminister Brian Coweni valitsust tabasid valitsuskriis ja erakorraliste valimiste korraldamise nõue.

Kui iirlased nautisid euroajal majanduskasvu, siis Eesti siseneb sinna majanduskriisis olles. Euro on mõru, nagu üleliigse suhkru trahv ja sellest vähemalt 15 korda kallim.

[Fotoallkiri:] Riik teavitab euro kasulikkusest voldiku ja kalkulaatoriga, kuid jätab euroga liitumise tegeliku hinna ütlemata.

VIRGO KRUVE, ettevõtja

Artikkel ilmus 24. novembril 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15765

5. juulil jõustusid uued reeglid Eesti maatunnusega .ee domeenide registreerijatele. Kui varem said endale meelepärase .ee domeeni ehk internetiaadressi registreerida vaid juriidilised isikud ja [...]]]> 4. veebruaril 2011 võib toimuda Eesti internetis suur virtuaalne massimõrv – kustutamise tõttu muutuvad kättesaamatuks kümned tuhanded uuendamata jäetud .ee domeenid. Novembri alguse seisuga oli 79 000 domeeni seast uuendatud vaid 10%.

5. juulil jõustusid uued reeglid Eesti maatunnusega .ee domeenide registreerijatele. Kui varem said endale meelepärase .ee domeeni ehk internetiaadressi registreerida vaid juriidilised isikud ja piiranguga – üks Äriregistris oleva registrikoodi kohta, siis uute reeglite järgi saavad .ee domeeni registreerida ka eraisikud ja aadresside arvule ei tehta piiranguid.

Ometigi on piirangute kaotamisel ka väga suured negatiivsed tagajärjed. Sellele viitabki asjaolu, et 6-kuulise üleminekuperioodi jooksul on uuendatud vaid kümnendik seni registreeritud domeenidest ja tähtaeg lõppeb 5. jaanuaril 2011.

Samuti on huvi uute aadresside registreerimise vastu leige. Ligi nelja kuu jooksul oli 28. oktoobriks registris 92 172 .ee domeeni, mis annab juurdekasvuks 13 172 domeeni ehk 14,29 protsenti. Inimeste leiget huvi uute aadresside registreerimiseks ja varemregistreeritute pikendamiseks selgitavad mitmed asjaolud.

Domeeni registreerimise hind tõusis 6,3-kordseks

Esiteks, seni oli domeenide registreerimine kasutajatele tasuta. Kui varem sai seda korraldanud EENet hakkama 45 krooni riigieelarve rahaga ühe domeeni kohta, siis suvest teeb Eesti Interneti Sihtasutus (EIS) seda 6,3 korda kallimalt ehk 285 krooniga, koos käibemaksuga 342 krooni eest. Selle näitajaga oleme Euroopa kallimate domeenide seas, sest meie domeen maksab 21.86 €, aga meie naabrite lätlaste .lv 10,50 € ja soomlaste .fi 13 €. Samuti meist odavamad on rootslaste, taanlaste ning suurte riikide Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia domeenid. Euroopa Liidu tunnusega .eu domeen on lausa kolm korda odavam!

Teiseks, domeeni tuleb uuendada ja maksu tasuda igal aastal. Siiani oli see tähtajatu ning paljud aadresside kasutajad ei muretsenud, kui selle aastaid varem registreerinud juriidiline isik vahepeal registrist kustutati.

Koos uute reeglite jõustumisega lähevad sellised aadressid nüüd kustutamisele ja puudub võimalus neid vahepeal ümber registreerida. Registri andmed saavad surnud firmadest muidugi puhtaks, aga ükski firma ei saaks kannatada 60-päevast lehe maasolekut, mis tekib kustutamise ja uuesti registreerimiseks kättesaadavaks tegemise vahel.

Kolmandaks, reform käivitati ilma täpitähtede õ, ä, ö ja ü toetuseta (IDN tugi). Neid täpitähti võimaldavad .eu domeenid ning naabrid Läti, Rootsi ja Soome. 11. novembril lubas EIS-i juht Marek-Andres Kauts Vikerraadio „Huvitaja” saates täpitähtede võimalust järgmisest aastast. Veel üks näide reformi puudulikust teostusest.

Neljandaks, reformitegijad ei arvestanud intellektuaalse omandi (ärinimi, kaubamärk, patent jne) omanike huviga saada senistelt jäikadelt reeglitelt üle mineku eel võimalus näiteks kaubamärk domeenina registreerida ja tegid selle registreerimise kõigile vabaks põhimõttel „kes ees, see mees”. Sellise registreeringu vaidlustamine maksab nüüd minimaalselt 10 800 krooni. Seejuures ei ole domeenide vahekohtu otsus osapooltele siduv ja seda võib edasi vaielda kohtus. Näiteks Soomes on selletaoline domeeni registreeringu vaidlustamine tasuta ja Rootsis maksab see kuni 56 protsenti vähem kui Eestis ehk 4000 Rootsi krooni.

Viiendaks, eraisikutelt küsitakse kolmanda tasandi pri.ee alamdomeeni eest samaväärset hinda kui teise taseme .ee domeenide eest.

Ahnus ja ebapädevus

Kokkuvõttes: Eesti Interneti Sihtasutus on osutunud ahneks ja ebapädevaks. Tartu rahu mälestamise päeval võiksime teha leinapärja ka kümnetele tuhandetele kustutatavatele .ee aadressidele, mille omanikud sunniti lahkuma kallilt .ee aadressilt, näiteks 12 000 eraisikule pri.ee domeenist.

Kui erakond Isamaa ajas omandireformi aluste seadusega kodudest välja sadakond tuhat sundüürnikku, siis Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed minister Juhan Parts ja EIS-i juht Marek-Andres Kauts teevad seda virtuaalselt poolesaja tuhande .ee domeeni omanikuga, soovides kalli domeeniga rikastuda.

VIRGO KRUVE, ettevõtja

Tabelid: Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja .eu domeenide hinna ning registreeritud domeenide arvu võrdlus.

Tabel: Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja .eu domeeni hind eurodes.

Tabel 2: Eesti, Läti, Soome, Rootsi ja .eu registreeritud domeeni arv käesolevaks ajaks.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 17. novembril 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15735

Majanduskriisi alguseks loetakse majanduskasvu langust pärast kaht järjestikust kvartalit. Eestis juhtus see 2008. aasta juulis, [...]]]> Kui teistes riikides tähendab majanduskriis tänavatel protestivaid inimesi või Läti ja Islandi kombel parlamendi ründamist ja valitsuste vahetumist, siis meie tuim rahvas selle asemel hoopis laulab ja tantsib. Eestlaste massid kogunesid ju augustis 2008 öölaulupeole „Märkamisaeg” või viimati korraldatud „Ühtelaulmisele”.

Majanduskriisi alguseks loetakse majanduskasvu langust pärast kaht järjestikust kvartalit. Eestis juhtus see 2008. aasta juulis, kui negatiivse I (-2,2%) ja II (-2,6%) kvartali järel saabus III kvartalis veel suurem SKP langus (-4,5%). Seega algas Eestis ametlik majanduskriis 1. juulil 2008.

Eelmisel kolmapäeval pakkusid reformierakondlased Riigikogu infotunnis omapärase etteaste. Teemal „Hinnatõusust ja elu kallinemisest” pidi Andrus Ansip vastama 10 minutit oma erakonnakaaslaste Maret Maripuu ja Kalle Pallingu küsimustele. Maripuu tahtis teada: „Millal meil siis ikkagi majanduskriis algas?” Ansip andis talle omase vastuse, milles majanduskriisi õige definitsiooni järel sidus Eesti-teema globaalse kriisi alguseks loetava panga Lehman Brothers pankrotiga 15. septembril 2008, ja lõpetas vastuse väidega, et „enamasti ei loeta ka seda 15. septembrit 2008 kriisi alguseks, vaid ajaarvamine algab oktoobrist 2008. Eestisse jõudsid tõsised kriisiilmingud aastavahetusega”. Ilmselt mäletavad kõik 2008. a. 23. detsembri Eesti Ekspressis ilmunud Ansipi tsitaati: „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahakski elada.”

Selleks ajaks olime kõik elanud juba kaks kvartalit majanduskriisis (mida tähistasime öölaulupeoga!), sest ka IV kvartali SKP oli -10,7%.

Eesti SKP oli negatiivne alates 2008. a esimesest kvartalist kuni 2010. aasta esimese kvartalini.

Graafik: Statistikaameti andmetel Eestil SKP väärtuse muutus, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (protsentides). Esitatud ajavahemikul 2007 I kvartal kuni 2010 II kvartal - SKP oli miinuses I kvartalist 2008 kuni I kvartalini 2010. Statistikaameti andmete põhjal graafik Virgo Kruve.

Artikkel ilmus 20. 10.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15512

Võib jääda ekslik mulje, et need inimesed on saanud töökoha ja majanduskriis leeveneb.

Sellisele järeldusele tuli kaks korda peaminister olnud Mart Laar 19. [...]]]> Alates aprillist on töötukassa iga nädala lõpul teatanud töötute arvu vähenemisest. Pressiteateid ei koostata vande all ja nii võivadki ametnikud võidukalt nimetada arve, mille võrra registreeritud töötuid on nädala või kuu jooksul vähemaks jäänud.

Võib jääda ekslik mulje, et need inimesed on saanud töökoha ja majanduskriis leeveneb.

Sellisele järeldusele tuli kaks korda peaminister olnud Mart Laar 19. augusti «Postimehes». Argo Ideoni artiklis «Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule» on tema sõnadena kirja pandud järgnev lause:

«Töötukassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest.»

Järelikult olevat täidetud Isamaa ja Res Publica Liidu läinud aasta juunis Euroopa Parlamendi valimiste eel antud lubadus luua 50 000 töökohta.
Ilmselt on poliitikute grupimõtlemise tulemus, et töötute arvu vähenemine seotakse töökohtade saamisega.

Ravikindlustatud töötajate arvu kohta käivad haigekassa andmed lükkavad ajakirjanduses levinud tööturu olukorra paranemise väited paraku ümber.

Kui töötukassa pressiteadete järgi oli registreeritud töötuid märtsi lõpul arvel 95 087 ja septembri lõpul 69 829 — vähenemine seega 25 258 inimese võrra —, siis haigekassas oli ravikindlustatud töövõtjaid samal ajal 568 677 ja 574 969 — suurenemine 6292 inimese võrra.

Niisiis näeme, et töökohti on lisandunud 6292 inimesele, aga vähemalt 18 966 kustutati statistikast, ilma et neile oleks Eestis töökohta loodud. Töötute arvu vähendatakse vaid bürokraatlike trikkidega ega kajastata tegelikkust.

Aasta võrdluses on olukord isegi halvem, sest septembri lõpuks oli vähemaks jäänud 33 786 töökohta. Uue töölepinguseaduse järel oli mullu 30. septembril Eestis 608 755, tänavu aga 574 969 töötajat.

Praegu loodavad kohad ei korva ligilähedaseltki kadunuid.

Mina ei tea, kuhu töötud kaovad, aga töötajaid pole neist saanud.

Artikkel ilmus 16. oktoobril 2010 ajalehes Sakala ja 19. oktoobril internetis
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=328038

16. oktoober 2010 Sakala artikkel "Kuhu kaovad töötud". Autori foto

Võib jääda ekslik mulje, et töötud on saanud töökohad ja majanduskriis leeveneb. Näiteks seda järeldas kahel korral peaministri ametis olnud Mart Laar, kui ütles 19. [...]]]> Alates aprillist on töötukassa raporteerinud iga nädala lõpus registreeritud töötute arvu vähenemisest. Pressiteateid ei koostata vande all ja nii võivadki ametnikud nimetada võidukalt nädala või kuu jooksul vähenenud registreeritud töötute arve.

Võib jääda ekslik mulje, et töötud on saanud töökohad ja majanduskriis leeveneb. Näiteks seda järeldas kahel korral peaministri ametis olnud Mart Laar, kui ütles 19. augusti ajalehe Postimees Argo Ideoni artiklis „Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule” järgneva lause: „Töötukassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest.” Järelikult olevat täidetud Isamaa ja Res Publica liidu 2009. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimiste eel antud lubadus luua 50 000 töökohta. Ilmselt on see poliitikute grupimõtlemise tulemus, et töötute arvu vähenemine seotakse töökohtade saamisega.

Vaatasin haigekassa andmeid ravikindlustatud töötajate arvu kohta ja need lükkavad ümber ajakirjanduses levinud väited tööturu olukorra paranemisest. Kui töötukassa pressiteadete järgi oli registreeritud töötuid märtsi lõpus arvel 95 087 ja septembri lõpus 69 829, muutus seega 25 258 inimest vähenemise suunas, siis haigekassas oli ravikindlustatud töövõtjaid samal perioodil vastavalt 568 677 ja 574 969, muutus 6292 inimest suurenemise suunas. Seega näeme, et töökohti on lisandunud 6 292 inimesele aga vähemalt 18 966 töötut kustutati statistikast ilma neile Eestis töökohta loomata.

Töötute arv väheneb vaid bürokraatlike trikkidega ega kajasta tegelikkust. Aastases võrdluses on septembri lõpuks vähem 33 786 töökohta. 30. septembril 2009 oli Eestis 608 755 töötajat, käesoleval aasta 574 969 töötajat. Muutus 12 kuuga on -33 786 inimest, sellest Viru osakond -6 205. Võrreldes 30. septembriga 2008 on haigekassa Viru osakonnas sotsiaalkindlustatud töötajaid nüüd -15 186 ja kogu Eestis -67 541.
Mina ei tea, kuhu kaovad töötud aga töötajaid pole neist saanud.

.

Artikkel ilmus ajalehes Virumaa Teataja 13. oktoober 2010
http://www.virumaateataja.ee/?id=326387

Virumaa Teataja 13. oktoober 2010 Virgo Kruve artikkel "Kuhu küll kaovad Eesti töötud inimesed?"

.

Eesti Patendiametis taotles eelpoolnimetatud trükiste kaubamärke mitte Reformierakond, vaid Hold OÜ, mille omanikuks on nende trükiste juures toimetajatööd teinud reformierakondlane Peep Lillemägi. Septembriks on registreeritud kaubamärgid edasi liikunud madalat profiili hoidvale Fidenter OÜ-le, mida ei leia telefoni- ega [...]]]> Reformierakonna ajalehed „Eesti Teataja” ja „Tallinna Teataja” ning ajakirjad „Paremad Uudised” ja „Reformikiri” on taaskord vahetanud erafirmast omanikku.

Eesti Patendiametis taotles eelpoolnimetatud trükiste kaubamärke mitte Reformierakond, vaid Hold OÜ, mille omanikuks on nende trükiste juures toimetajatööd teinud reformierakondlane Peep Lillemägi. Septembriks on registreeritud kaubamärgid edasi liikunud madalat profiili hoidvale Fidenter OÜ-le, mida ei leia telefoni- ega internetikataloogidest ja millel puudub internetis koduleht. Selle ainuomanikuks on üle 10 aasta Reformierakonda kuulunud Remo Tiigirand, kes siiani on sidefirmas Elion palgatööl ärijuhina ning kelle tegevusest ettevõtluses ja trükiste kirjastamisel ei leidu samamoodi infot.

Fidenter OÜ omab kaubamärke „Reformikiri” alates 18.02.2010, „Tallinna Teataja” alates 29.04.2010 ning „Eesti Teataja” ja „Paremad Uudised” alates 09.07.2010.

Eesti Teataja ei ole mitte Reformierakonna vaid Fidenter OÜ kaubamärk. Väljavõte septembri Kaubamärgilehest, lk 60

Registreeritud domeen paremaduudised.ee kuulub endiselt Peep Lillemägi teisele firmale Paremad Uudised OÜ, mis tegutseb alates 08.05.2002. Leht asub sama firma serveris, kus töötab Remo Tiigirand, ja suunab külastajad Reformierakonna kodulehele, mille väljaannete alt saab lugeda, et „Reformierakonna ajaleht jõuab postkastidesse kord kuus”. Samuti leiab erakonna kodulehelt „Tallinna Teataja” ja „Reformikirja” varemilmunud numbrid.

Domeeni eestiteataja.ee omanikuks on Fidenter OÜ ja tallinnateataja.ee registreeris Reformierakonna IT-juhina töötav Mati Leet, kuid neile samas serveris asuvatele lehtedele on ligipääs keelatud. Domeen reformikiri.ee on 4. oktoobri seisuga registreerimata.

Lähenevate valimiste eel tasub meeles pidada, et varem Reformierakonna sõnumeid levitanud trükised kuuluvad nüüd hoopis erafirmale ja nende väljaandmiseks tehtud kulutused ei kajastu ilmselt Reformierakonna valimiskulude aruandes. Seega on tegemist varjatud rahastamise ohuga.

VIRGO KRUVE, meediavaatleja

Samal teemal Kesknädalas:
12. mai 2010 „Oravapartei ajakiri erastati erafirmale”

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14685

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 6. oktoobril 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15424

* Põhja-Rootsis leiti muundatud kartulisorti Amadea, mille kasvatamine ei ole EL-is lubatud.

Teisipäeval oli Prantsusmaal üldstreik, kus osales politsei hinnangul 1,1 miljonit, ametiühingute [...]]]> Esmaspäeval, 6. septembril otsustas Angela Merkeli valitsus pikendada 17 tuumajaama reaktorite tööiga 8-16 aasta võrra, sõltuvalt nende vanusest. Kütusevarrastele kehtestati 6 aastaks maks, mis toob igal aastal 2,3 miljardit € ning millega rahastatakse taastuvenergiat.

* Põhja-Rootsis leiti muundatud kartulisorti Amadea, mille kasvatamine ei ole EL-is lubatud.

Teisipäeval oli Prantsusmaal üldstreik, kus osales politsei hinnangul 1,1 miljonit, ametiühingute andmetel aga 2,7 miljonit töötajat. Protestiti valitsuse kava vastu tõsta pensioniiga kahe aasta võrra, 62 eluaastani.

* Euroopa Parlament alustas Strasbourgis pärast suvepuhkust Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso kõnega “Olukorrast riigis”, milles ta ütles: “Euroopa peab näitama, et ta on enam kui vaid 27 erinevat rahvuslikku lähenemist. Me kas ujume koos või upume eraldi.”

* Euroopa rahandusministrite kohtumisel lepiti kokku riiklike eelarvete kooskõlastamine Brüsseliga, kuid see ootab Euroopa Parlamendi kinnitust. Finantstehingute maksustamisel säilisid erimeelsused. Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde: “Tehniliselt on see teostatav, praktikas on see raske. Poliitiliselt on see soovitav, kuigi finantsiliselt ennustamatu.”

* Muudatused Kreeka valitsuses. Ametikohti vahetasid kõik peale rahandusminister George Papaconstantinou, kes sai ka majandusministriks.

* Eurostati raport välisriikide kodanike kohta liikmesmaades. 1. jaanuaril 2009 elas 27 liikmesriigis 31,9 miljonit võõrkodanikku, sellest 11,9 miljonit oli väljastpoolt liikmesmaid (Euroopast 7,2 miljonit, Aafrikast 4,9 miljonit, Aasiast 4 miljonit ja Ameerikast 3,3 miljonit). Võõrkodanikud moodustasid 6,4% kogu rahvastikust. Enim oli neid Luksemburgis (44%), Lätis (18%), Küprosel ja Eestis (16%). Alla 1 protsendi on võõrkodanikke Poolas, Rumeenias, Bulgaarias ja Slovakkias. Suurim protsent väljastpoolt EL-i pärinevaid kodanikke oli Lätis (17,5%), Eestis (15,3%) ja Kreekas (6,8%).

Kolmapäeval andis Saksamaa kantsler Angela Merkel Potsdamis ajakirjandusvabaduse auhinna karikaturist Kurt Westergaard´ile (pildil vasakult teine), kelle Muhammedi-joonistused on põhjustanud proteste ja 50 inimese hukkumist.

* Euroopa Kohtu otsusega peab Saksamaa lõpetama hasartmängu ja loteriide riikliku monopoli.

* Euroopa Parlament karmistas loomkatsete reegleid.

Neljapäeval hoiatas OECD majanduskriisist taastumise aeglustumise eest, sest  kinnisvarahindadel puudub selge suund ja töötus mõjutab tarbimist. Liikmesmaadele soovitati laenude nullilähedasi intresse. Suurbritannias on keskpanga intress olnud 18 kuud muutumatuna 0,5%.

* Euroopa Parlament nõudis Prantsuse valitsuselt mustlaste väljasaatmise “kohest peatamist”.

* Hispaania parlamendi ülemkoda kinnitas Jose Luis Rodriquez Zapatero valitsuse muudatused tööseaduses, mis teevad vallandamise ja palkamise lihtsamaks ning töötud ei saa keelduda tööpakkumistest. Ametiühingutel on sotsialistide valitsusega olnud head suhted, kuid nüüd on häälekalt protestitud ja kuu lõpul tuleb üldstreik.

Reedel algas Bonnis terve kuu kestev Beethoveni festival, kus dirigeerib ka Paavo Järvi.

* Ilmus Eurostati aastaraamat, 2008. aastal moodustasid valitsuse kulutused SKP-st alla 40 protsendi Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Rumeenias ja Slovakkias. Üle 50 protsendi kulutasid Belgia, Taani, Prantsusmaa ja Rootsi.

Laupäev. Eurostati raport EL27 liikmesriigi kaubavahetuse kohta II kvartalis, mis oli 50,8 miljardiga defitsiidis (-1,7% SKP). Esimeses kvartalis oli -34,8 miljardit € (-1,2%).

* Kosovos Mitrovicas pidid rahuvalvajad sekkuma kui albaanlased rõõmustasid Türgi võidu pärast Serbia üle korvpalli MM-il ning loopisid serblasi kividega.

* 20 000 kreeklast protestis sotsialistist peaministri George Papandreou kärpekavade, maksutõusude ja pensionivähendamiste vastu.

Pühapäeval toimus 72 miljoni elanikuga Türgis referendum põhiseaduse muutmiseks. Osales 77% hääleõiguslikest. 58% toetas peaminister Recep Tayyip Erdogani (pildil) ettepanekuid (vajalikud EL-iga liitumiseks).

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 15. september 2010
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15314

* Kreekas algas järjekordne kütuseveokijuhtide streik. Protestitakse litsenseeritud tegevusala vabakslaskmise vastu.

Teisipäeval tegi Euroopa Liidu õigusvolinik Viviane Reding (fotol) avalduse, milles mõistis Prantsusmaad hukka mustlaste deporteerimise pärast ja ähvardas [...]]]> Esmaspäeval, 13. septembril avalikustati pangandust reguleerivad Basel 3 nõuded, mis Euroopa Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet’ sõnul teevad Euroopa pangad globaalsel tasemel vastupidavamaks. Pankadele tähendab see suuremat reservide nõuet.

* Kreekas algas järjekordne kütuseveokijuhtide streik. Protestitakse litsenseeritud tegevusala vabakslaskmise vastu.

Teisipäeval tegi Euroopa Liidu õigusvolinik Viviane Reding (fotol) avalduse, milles mõistis Prantsusmaad hukka mustlaste deporteerimise pärast ja ähvardas asutajariiki distsiplinaarmeetmetega.

* Eurostati raport tööjõu palgakulude kohta, mis II kvartalis kasvasid 1,6% nii eurotsoonis kui ka EL27 riikides. Suurim langus oli Leedus (-7%), Lätis (-5,8%) ja Eestis (-2,6%) ning tõus Bulgaarias (8,6%), Rumeenias (5%) ja Prantsusmaal (3,8%).

* Prantsuse parlamendi ülemkoda keelustas häältega 246:1 moslemi naiste näokatte. Keeld jõustub 6 kuu jooksul ja puudutab umbes 2000 naist, keda võib trahvida 150 euroga.

* Itaalia arestis maffiaga seotud varasid 1,5 miljardi € väärtuses.

* Soome kriminaalpolitsei uurib Patria relvatööstuse (Pasi soomukid) võimalikku altkäemaksu tšehhidele. Varasemad juhtumid Egiptuse, Sloveenia ja Horvaatiaga.

Kolmapäeval vaidles Saksa parlament tuleva aasta eelarve üle. Kantsler Angela Merkel soovib majanduse taastumise nimel täiendavaid kärpeid. Opositsiooni meelest võetakse 80 miljardit € vaestelt inimestelt. „Käesoleva kriisi tekitajad, mitte aga sotsiaaltoetuse saajad, väikese sissetulekuga inimesed, töövõtjad peaksid maksma selle eest,” ütles Gregor Gysi parteist Die Linke.

* Eurostati raport inflatsiooni kohta augustis. Aasta jooksul oli see väikseim Iirimaal (-1,2%), Lätis (-0,4%) ja Saksamaal (1%) ning suurim Rumeenias (7,6%), Kreekas (5,6%) ja Ungaris (3,6%). Eestis oli see 2,8% ja lähiriikides: Leedus (1,8%), Soomes (1,3%), Rootsis (1,1%).

Neljapäeval kogunesid Brüsselisse 27 liikmesriigi juhid arutama finantskriisiga toimetulekut ja majanduslangusest hoidumist.

* Euroopa välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu, mis sõlmitakse oktoobris ja jõustub juulis 2011. Pikka aega oli selle vastu Itaalia, kes kaitseb oma väikeste sõiduautode tootjaid. Ametnike sõnul loob leping 19 miljardi € eest eksporti.

* Paavst Benedictus XVI (pildil) saabus 4-päevasele visiidile Suurbritanniasse, kus teda võtsid vastu kuninganna Elizabeth II ja prints Philip. Katoliku kirikut ümbritsevad pedofiiliaskandaalid tegid selle vastuoluliseks sündmuseks.

Reedel vahistas Poola politsei Varssavis tšetšeenide pagenduses elava liidri Ahmed Zakajevi, keda Venemaa kahtlustab terrorismis.

* Eurostati raport ehitussektori kohta näitab endiselt halba olukorda. Juulikuu andmed on vaid poolte riikide kohta. Neist kahanesid aastases võrdluses 9 ja tõusid 4: Suurbritannia (13,1%), Rootsi (9,4%), Saksamaa (4,8%), Poola (0,9%). Kahanesid: Hispaania (-36,5%), Rumeenia (-24,9%), Bulgaaria (-19%).

* Kulla hind tõusis nädalaga 4 protsenti ja on rekordkõrge – üks unts (28,35 g) maksab ligi 1300 dollarit.

Laupäeval protestis 10 000 inimest Londonis paavsti vastu. See oli suurim protestijate hulk kirikupea 17 välisreisi jooksul.

* Berliinis protestisid kümned tuhanded inimesed tuumajaamadele antud ajapikenduse pärast, mis lubab reaktoreid kasutada veel keskmiselt 12 aastat. Selle vastu on 60% küsitletuist.

* Münchenis algas 200. korda toimuv Oktoberfest, mis kestab 4. oktoobrini.

Pühapäeval toimusid Rootsis parlamendivalimised, kus edu saatis praeguse peaministri Frederik Reinfeldti paremtsentristlikku koalitsiooni, mis sai 172 kohta 349-st. Enamuse saavutamiseks alustatakse kõnelusi vasakpoolsete rohelistega. Esmakordselt 20 mandaadiga sisse saanud paremäärmuslik partei Rootsi Demokraadid on opositsiooni tõrjutud koos sotsiaaldemokraatidega, kes said kümnendite nõrgima tulemuse.

* Afganistanis hukkus 2 Suurbritannia sõdurit (kokku on hukkunuid 297). Järgmisel päeval anti USA vägede valdusse Sangin, kus on saadud 1/3 kõigist kaotustest.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 22. september 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15348

* Slovakkia pealinnas Bratislavas tappis relvastatud mees 7 ja vigastas 14 inimest.

Teisipäeval möödus 20 aastat Saksamaade ühendamise lepingu sõlmimisest. Seda tähistati ühinemislepingu esitlusega (foto). Kantsler Angela Merkel kutsus rohkem tegema teiste rahvaste vabaduse heaks: “Olen mures, [...]]]> Esmaspäeval, 30. augustil oli Lissabonis 43 kraadi sooja. 1500 tuletõrjujat tegeles 19 põlengu kustutamisega Põhja-Portugalis. Tuleohus on 14 piirkonda 18-st.

* Slovakkia pealinnas Bratislavas tappis relvastatud mees 7 ja vigastas 14 inimest.

Teisipäeval möödus 20 aastat Saksamaade ühendamise lepingu sõlmimisest. Seda tähistati ühinemislepingu esitlusega (foto). Kantsler Angela Merkel kutsus rohkem tegema teiste rahvaste vabaduse heaks: “Olen mures, et meil oma visiooni saavutanuna puudub nüüd entusiasm teiste abistamiseks, et neilgi täituks unistus elada vabaduses ja demokraatias.”

* Poolas tähistati 30 aasta möödumist ametiühinguliikumise Solidaarsus asutamisest.

* Eurostati raport töötuse kohta juulis. See oli 9,6% (2009. a 9,1%) ja eurotsoonis 10% (2009. a 9,6%). EL-i 27 riigis oli 23,057 miljonit töötut, eelmisest aastast 1,108 miljonit rohkem. Madalaim töötus oli Austrias (3,8%) ja Hollandis (4,4%) ning kõrgeim Hispaanias (20,3%), Lätis (20,1%) ja Eestis (18,6%). Alla 25-aastaste noorte tööpuudus oli juulis 19,6% eurotsoonis ja 20,2% EL27 riikides; madalaim Hollandis (8,1%) ja kõrgeim jällegi Hispaanias (41,5%), Lätis (39,5%) ja Eestis (37,2%).

Kolmapäeval esitles Tony Blair oma 700-leheküljelist memuaariraamatut, milles kritiseeris järglast Gordon Browni ja õigustas Iraagi sõja algatamist. Nädalavahetusel Dublinis toimunud esitlusel loobiti Blairi Iraagi sõja algatamise pärast munade, pudelite ja kingadega ning ta pidi loobuma autogrammide andmisest.

* Eurobaromeetri järgi oli mais 27 riigis Euroopa Liidu liikmelisuse poolt 49% küsitletuist; see on 9 aasta madalaim näitaja.

* Soome luterlik kirik sai esimese naispastori Irja Askola (57).

* Kreeka kärpekavad on vähenenud tarbimuse tõttu sulgenud iga viienda poe ja probleeme on 80 protsendil firmadest. Väikefirmad hõlmavad 99% Kreeka majandustegevusest.

Neljapäeval täiendas Eurostat 13. augusti II kvartali majanduskasvuraportit järgmiste riikidega: Soome 3,1%, Poola 1,1%, Sloveenia 1,1%, Taani 1% ja Rumeenia 0,3%. Meenutuseks: Eesti 2%, Leedu 3,2% ja Läti 0,1%.

* Saksa majandusminister Rainer Brüderle loodab 7,6-protsendise tööpuuduse vähenemist ja töötute arvu langust alla 3 miljoni (augustis 3,18 miljonit).

Reedel oli Portugali tähelepanu pedofiilide kohtuprotsessil, kus seitsme süüdimõistetu seas oli tuntud inimesi (diktor, diplomaat).

* Belgias nurjusid 3 kuud kestnud kõnelused valitsuse moodustamiseks – sotsialistide liider Elio Di Rupo loobus koalitsiooni moodustamise katsetest. Kuningas Albert II nimetas laupäeval uued läbirääkijad. Hollandi ja prantsuse keele kõnelejad on tülis Brüsseli regiooni pärast.

* Eurostati raport jaekaubanduse käibe kohta juulis, mis oli EL 27 riigis ja eurotsoonis 0,1% suurem kui juunis. Üle ühe protsendi tõusid Portugal (3%), Malta (2,9%), Prantsusmaa (2,2%), Austria (1,7%) Belgia (1,4%), Eesti ning Soome (1,2%) ja Suurbritannia (1,1%). Kahanejad olid Rumeenia (-10,5%), Hispaania (-3%) ja Leedu (-1,4%).

* Ungari paremäärmuslik partei Jobbik soovib mustlaste laagritesse sulgemist, et “leevendada vanglakohtade vähesust”. Niisuguseid ideid on realiseerinud Euroopa Rahvapartei liikmed Prantsusmaal (Sarkozy) ja Itaalias (Berlusconi). Eestist kuulub Euroopa Rahvaparteisse IRL.

* Rootsi opositsioonilised sotsiaaldemokraadid lubasid 19. septembri valimiste võitmisel tuua järgmisel aastal sõdurid Afganistanist ära.

Laupäeval hukkus Afganistanis granaadiplahvatuse tagajärjel Suurbritannia sõdur (kokku 293).

* Belgradis, Brüsselis ja Pariisis protestiti mustlaste deporteerimise vastu Prantsusmaalt. Siseminister Brice Hortefeux neid proteste tõsiselt ei võtnud, sest valitsuse otsust toetab 65% prantslastest.

Pühapäeval teatas Baskimaa iseseisvumist taotlev ETA vaherahust, kuid Hispaania võimud on umbusklikud.

* Käärimine Itaalia valitsuses. Gianfranco Fini rääkis peaminister Silvio Berlusconist opositsioonile omaste sõnadega, kuid valitsusliitu lõhkuma ega uusi valimisi nõudma ei kiirustanud.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 8. septembril 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15269

* Hispaaniasse pöördusid tagasi mullu novembris Põhja-Aafrikas Mauritanias al-Qaeda poolt röövitud Albert Vilalta ja Roque Pascual. Peaministri sõnul tähendas see “9 kuud kannatusi neile ja nende lähedastele ning 268 päeva poliitilist, diplomaatilist ja luuretööd Hispaania valitsusele”.

Teisipäeval avaldas Eurostat raporti juunikuu tööstustoodangu tellimuste kohta. Andmed esitanud liikmesriikide seas kasvasid tööstuse [...]]]> Esmaspäeval, 23. augustil algas Saksamaal uus kooliaasta.

* Hispaaniasse pöördusid tagasi mullu novembris Põhja-Aafrikas Mauritanias al-Qaeda poolt röövitud Albert Vilalta ja Roque Pascual. Peaministri sõnul tähendas see “9 kuud kannatusi neile ja nende lähedastele ning 268 päeva poliitilist, diplomaatilist ja luuretööd Hispaania valitsusele”.

Teisipäeval avaldas Eurostat raporti juunikuu tööstustoodangu tellimuste kohta. Andmed esitanud liikmesriikide seas kasvasid tööstuse tellimused kahekümnes riigis ja vähenesid vaid Iirimaal (-5,1%). Kõrgeim aastane muutus oli juunis Taanis (64,8%), Lätis (61,2%), Eestis (49,2%), Rumeenias (34,6%) ning Saksamaal ja Soomes (32,8%). Eesti on aastases arvestuses saanud rohkem tellimusi alates märtsist (17,3%) kuni maikuuni (44,3%).

* Euroopa Liidu eelarvevolinik rääkis liikmesriikides maksuosa (praegu 76%) vähendamisest 30-40 miljardi € võrra aastas. Asemele pakub maksu kehtestamist finantsülekannetele, lennureisijatele, CO₂ kvootidega kauplemist või otsest kodanikumaksu. Kolm suurimat maksjat – Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia – lükkasid viimase valiku juba tagasi.

* Suurbritannia finantsjärelevalve määras 2,27 miljoni £ trahvi kindlustusfirmale Zurich 2008. aasta augustis 46 000 kliendi isikuandmete (poliisi, pangakonto, krediitkaardi info) kaotamise eest.

Kolmapäeval deporteeris Prantsusmaa taas 300 mustlast. Sel aastal on neid riigist välja saadetud kokku 8000.

* Saksamaa valitsus kinnitas eelnõu pankade päästmiseks reservfondi loomisest, mis jõustub jaanuaris ja igal aastal miljard eurot kogudes päästaks tulevikus raskustes panku.

Neljapäeval algasid Saksamaal Stuttgartis ehitustööd Euroopa ühe suurima infrastruktuuriobjekti ehitusel, et 15-aastase planeerimise järel realiseerida 4 miljardi eurone projekt kahetasandilisest raudteejaamast. Vana jaamahoone osalise lammutamise ja tunnelite rajamise vastu protestis kümneid tuhandeid inimesi.

* Saksamaa kantsler Angela Merkel külastas tuumajaama (vt foto). Tuumaenergia tuleviku alasel debatil on välja käidud plaan maksustada kütusevardad ja tuumatööstuselt oodatakse rahalist panust taastuvenergia uuringutesse. Valitsuse vastav kava valmib septembri lõpuks.

* Saksamaal sai ansambli “No Angels” laulja Nadja Benaissa kaheaastase tingimisi karistuse seksuaalpartneri teadlikult HI-viirusega nakatamise eest. Kohus põhjendas leebet karistust ülestunnistuse ja kahetsemisega. Enda nakatumisest sai Nadja teada 17-aastaselt 1999. aastal.

Reede. Saab‘i autotööstuse ostnud Hollandi sportautode valmistaja Spyke teatas 243 miljoni eurose käibe juures poolaastakahjumist 139 miljonit €. Realiseerimata jääb plaan kuni 50 000 auto müümisest. Kahjumisse jäädakse tuleva aasta lõpuni.

* Hispaania lennufirma Iberia sai 6 kuuga 2,23 miljardi eurose käibe juures kahjumit 72 miljonit €. Islandi vulkaani tekitatud kaotus lendude tühistamisest oli 20 miljonit €.

* Prantslane Sylvain Quimene võitis Soomes Oulu linnas peetud õhukitarri (mängu imiteerimise) 15. meistrivõistlused. Osales 20 võistlejat 19 riigist.

Laupäeval avaldati Suurbritannia peaministri David Cameroni teisipäeval sündinud tütre Florence Rose Endellioni fotod. Abielupaari neljas laps sündis enneaegsena ja peaminister kavatseb võtta ka isapuhkust, kuid selle kestus ei ole teada.

* Prantsusmaa pidi kaitsma mustlaste deporteerimise otsust ÜRO rassilise diskrimineerimise kaotamise komisjoni raporti ja katoliku kiriku kriitika eest. Välisminister Bernard Kouchner: “President ei ole kunagi stigmatiseerinud vähemust selle päritolu pärast.”

Pühapäeval saabus Liibüa liider kolonel Muammar Gaddafi 2-päevasele visiidile Itaaliasse. Kahe riigi majandussuhted on tihenenud alates 2008.a. Silvio Berlusconi sõlmitud sõpruslepingust. Itaalia ostab suure osa Liibüa naftast ja gaasist ning saab investeeringuid pangandusse ja energeetikasse.

* Hispaanias ulatus viimaste aastate augustikuine kuumarekord Edela-Hispaanias 42 kraadini.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 1. septemberil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15226

Mart Laari ja Tunne Kelami IRL-i valimiste propaganda

Argo Ideoni artiklist „Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule” loeme: „Töötukassa [...]]]> Isamaa ja Res Publica Liidu esimees ning erakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Laar esines 19. augusti Postimehes enesekindla väitega, et aasta jooksul on loodud IRL-i lubatud 50 000 töökohta, sest Töötukassas registreeritud töötute arv on vähenenud.

Mart Laari ja Tunne Kelami IRL-i valimiste propaganda

Argo Ideoni artiklist „Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule” loeme: „Töötukassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest.” Järelikult olevat täidetud erakonna 2009. aasta juunis, enne Euroopa Parlamendi valimisi antud lubadus luua 50 000 töökohta.

Osutamaks kahel korral valetamise pärast peaministri kohalt tagasi astunud poliitiku mõttekäigus esinevale loogikaveale, toon näite raamatust „Jah, härra peaminister!”. Tsitaat käib süllogismi kohta, kus kahest teada olevast otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus, mis ei pruugi olla tõene:

„Esimene aste: Kõigil koertel on neli jalga. Teine aste: Minu kassil on neli jalga. Kolmas aste: Järelikult minu koer on kass.” (Jonathan Lynn ja Antony Jay 1999, lk 492).

Tulemus on absurdne igale 5B klassi õpilasele, kuid mitte märtsis kolmat korda peaministriks pürgivale Mart Laarile.

Nii nagu koer ei ole kass, pole võimalik tõmmata võrdusmärki ka töökoha saanud töötute ja neile uute töökohtade loomise vahele. Sotsiaalministeeriumi 13. augusti pressiteate järgi võeti Töötukassa statistikast maha 980 registreeritud töötut, kuid infot 1538 uue töötu registreerimise kohta leiab vaid eraldi tabelites otsides.

Viimased neli kuud ongi õukonnameedia püüdnud luua illusiooni töötute olukorra leevenemisest, igal reedel rõhutades töötute üldarvu vähenemist. Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 30 921 inimesele, millest järeldub, et 69% registreeritud töötutest ei saanud midagi. Töötutoetust sai aprillis 18 753 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest (EPL 6. mai „Aprillis registreeritud töötute arv langes”). Hilisemaid andmeid ei õnnestunud leida.

Juulis registreeriti 6465 uut töötut ja poole aastaga on Töötukassa sanktsioonidega kustutatud nimekirjast 20 664 inimest. Töötute arv on vähenenud vaid bürokraatlike nõksudega.

Tööturu tegeliku olukorra kohta annab tõesema ülevaate sotsiaalkindlustusega töötajate statistika Haigekassas. Selle järgi oli 30. juunil 2009 ravikindlustatud 621 880 töötajat, 30. septembril 2009 oli töötajaid 13 125 võrra vähem (kokku 608 755), 31. detsembril 2009 vähem 21 501 töötajat (kokku 587 254).

IRL-i valimiste propaganda

Tegelikult kadus 2009. aasta teisel poolaastal 34 626 inimese töökoht. 31. märtsiks 2010 oli töötajaid 568 677 (-18 577 töötajat). Seega kadus üheksa kuu jooksul 30. juunist 2009 kuni 31. märtsini 2010, mil Laar lubas luua 50 tuhat töökohta, hoopis 53 203 inimese töökoht!

Esmakordselt suurenes töökohtade arv 3767 võrra 30. juuniks 2010 (kokku 572 444). See on 7,53% lubadusest.

12 kuu arvestuses kadus 30. juuniks 2010 hoopis 49 436 inimese töökoht (ravikindlustuse järgi). Kas keegi on kuulnud, et Mart Laar oleks sellest isegi teadlik?

Võimalik, et Mart Laar pole kursis Haigekassa arvudega ja see ei huvita tema tagatuba ega nõunikke, sest kõrgepalgalistel ametikohtadel töötades majanduskriis neid ei puuduta. Sellele viitab Urmo Soonvaldi intervjuu 21. juuni Delfis IRL-i endise peasekretäri ja praeguse poliitikasekretäri ning Riigikogu liikmest hõbekõri Margus Tsahknaga. „Mart Laari poolt välja käidud eesmärk luua 50 000 uut töökohta on tänaseks täidetud – aasta algusest (sic! – V.K.) alates on tekkinud 62 477 uut töökohta.”

Juhhei-rassa-saa! Kahe päevaga kadus viide eelmise aasta algusele ja töövõit saavutati seitsme kuuga. Äripäev refereeris seda Kadri Paasi artiklina ka kodulehe peauudisena.

Ajaloolasena peaks Mart Laar teadma, kuidas Führer kuni kibeda lõpuni uskus omaenda propagandat liitlasvägede peatamisest. Valed andmed viivad valede otsusteni! IRL-i loosung mullu suvel oli „Õiged otsused raskel ajal”, kuid valedele rajatud otsused andsid 12 kuuga prognoositule vastupidise tulemuse.

Eestile pole ohtlikumat asja kui grupimõtlemine valitsusliidus, kust tuleb nõukogude laadis raporteerivaid sõnumeid, et meil on kõike rohkem kui mullu, probleemid on lahendatud, majanduskriis on läbitud ja peatselt paistab helge homme IRL-i ja Reformi päikese all.

VIRGO KRUVE, meediavaatleja

KESKMÕTE Ajal, mil Laar lubas luua 50 000 töökohta, kadus töökoht 53 203 inimesel.

Ilmus 25. augustil ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15178

Eelmise aasta juunis lubas IRL Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal, et loob 50 000 uut töökohta ja tagab tööd Eestile. [...]]]> 30. juuni 2010 seisuga oli Haigekassalt töötajana sotsiaalkindlustuse saanud 572 444 töötavat inimest; seda on samapalju kui 2004. aasta detsembri lõpul. Võrreldes tippajaga 2008. aasta juunis on seda aga 103 983 võrra vähem. Mullusega võrreldes -49 436.

Eelmise aasta juunis lubas IRL Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal, et loob 50 000 uut töökohta ja tagab tööd Eestile. Isegi kui keegi on uusi töökohti loonud, siis see ei ole korvanud töökohtade üldarvu vähenemist. (Selles töökohastatistikas on kasutatud Haigekassa andmeid sotsiaalkindlustuse andnud töökohtadest.)

Tagasi aastas 2004

Haigekassa varaseimad kättesaadavad andmed on 31. detsembri 2004 kohta. Seal on sotsiaalkindlustusega töötajate arvuks märgitud 569 898 ehk isegi 2546 inimest vähem kui käesoleva aasta juuni lõpul. Tookord oli peaministriks Juhan Parts ja Res Publica viimaseid kuid valitsuses. Aprillis moodustati Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu uus valitsus ning 2005. aasta 31. detsembri seisuga oli töökohaga kindlustatud juba 617 631 töötajat (juurdekasv 47 733). Järgnesid majanduse kasvu ja stabiilsuse aastad. 30. juunil 2006 oli Haigekassa sotsiaalkindlustus 655 914 töötajal (juurdekasv 38 283), 30. juunil 2007 juba 675 113 töötajal (juurdekasv 19 199). Tipp saabus 30. juunil 2008, kui sotsiaalkindlustusega töötajaid oli 676 427 (juurdekasv 1 314).

2007. a. Riigikogu valimiste järel olid valitsuse moodustanud Reformierakond, IRL ja SDE ning nende valitsusaeg oli alanud Pronksiööl ühiskondliku terviklikkuse lõhkumise ja transiidi ebavajalikuks kuulutamisega. Eirati läheneva majanduskriisi märke. 2008. aasta suveks miinusesse langenud SKP-d raviti maksude ja aktsiiside tõstmisega ja eelarve kärpimisega. Tulemus oli soovitule vastupidine, aga riigile aadri laskmisega kooskõlas. Uue töölepinguseaduse jõustumise eel oli 30. juuniks 2009 aastaga juba kadunud 54 547 töökohta (alles veel 621 880) ning majanduse rüüstamine jätkus. 30. juunil 2010 oli alles 572 444 töökohta ehk muutus aastaga (-49 436). Võime järeldada, et IRL-i lubadused on pöördvõrdelised: kui lubatakse 50 000 juurde teha, siis tegelikult kaotatakse (-49 436). Kahe viimase aastaga on Andrus Ansipi valitsus likvideerinud 103 983 inimese töökohad, näitab Haigekassa statistika.

IRL-i lubadused ja tulemused on vastupidised. Isamaa ja Res Publica Liidu valimisplakatil 2009. juunist on kujutatud Mart Laar ja Tunne Kelam ning kiri: TÖÖD EESTILE! 50 000 TÖÖKOHTA!. Kaader Euroopa Parlamendi valimiste IRL-i reklaamist

Viimase viie aasta jooksul on olnud Haigekassas kindlustatuid arvel vahemikus 1 268 631 (30. juuni 2010) kuni 1 287 575 (30. juuni 2008), muutus 18 944 inimest. Seisuga 1. jaanuar 2010 elas Eestis 1 340 127 inimest ja igasuguse haigekassakindlustuseta oli juuni lõpul 71 496 inimest.

Virgo Kruve, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 18. juuni 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15153

Esmaspäeval, 9. augustil sulgesid Saksamaa võimud Hamburgis Taiba mošee, millega olid seotud 11. septembri 2001. a. rünnakute korraldajad.

Teisipäeval kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) seagripi pandeemia lõppenuks. Suri 18 400 nakatunut, aga seda on 10 korda vähem kui „tavalise” gripiga, mis nõuab aastas 250 000 – 500 000 inimelu.

Norra politsei uurib 7,5 miljoni euro väljapetmist Nordea [...]]]> 9.-15.8.2010

Esmaspäeval, 9. augustil sulgesid Saksamaa võimud Hamburgis Taiba mošee, millega olid seotud 11. septembri 2001. a. rünnakute korraldajad.

Teisipäeval kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) seagripi pandeemia lõppenuks. Suri 18 400 nakatunut, aga seda on 10 korda vähem kui „tavalise” gripiga, mis nõuab aastas 250 000 – 500 000 inimelu.

Norra politsei uurib 7,5 miljoni euro väljapetmist Nordea pangast.

Prantsusmaa tühistas Napoleoni ajast kehtinud politseinike ja vangivalvurite pikkuse alammäära nõude (1,60 meetrit).

Kolmapäev. Kreeka ei suutnud juulis täita Euroopa Liidu ja IMF-i nõutud eelarve kärpekava. Rahandusminister põhjendas seda laenude intresside tasumisega.

Neljapäeval avaldas Eurostat raporti juuni tööstustoodangu kohta. Võrreldes maikuuga oli tööstustoodang EL 27 riigis sama, aga eurot kasutavas 16 riigis kasvas 0,1%. Aastases võrdluses oli kasv vastavalt 7,7% ja 8,2%. Juunis oli kasv 11 riigis, kahanemine 8 riigis, muutumatu – Slovakkias. Suurim kasv oli Leedus (3%), Eestis (2,6%), Rumeenias ja Soomes (võrdselt 1,9%). Kahanes Hollandis (-3,1%), Prantsusmaal (-1,6%) ja Kreekas (-0,7%). Aastases võrdluses ei kasvanud vaid Kreeka (-5,5%). Suurim oli aastane muutus Slovakkias (23,9%), Eestis (20,7%), Soomes (14,1%) ja Lätis (13,3%).

Eurostati raport riikide majanduskasvu kohta II kvartalis. Eurotsooni ja EL 27 riigi kvartali kasv oli 1% ja aastases võrdluses 1,7% (I kvartal vastavalt 0,6% ja 0,5%).

Aastases võrdluses oli teine järjestikune kvartal kasvu Slovakkias (4,9%), Rootsis (3,6%), Belgias (2,2%), Tšehhis (2,2%), Saksamaal (3,7%), Hollandis (2,1%), Austrias (2,0%) Prantsusmaal (1,7%), Portugalis (1,4%) ja Itaalias (1,1%). Aastases võrdluses jõudsid esimese kasvava kvartalini Eesti (3,5%), Suurbritannia (1,6%) ja Ungari (0,1%). Aasta lõikes on endiselt kahanevad kvartalid Lätis (II kvartalis -3,9%), Kreekas (-3,5%), Bulgaarias (-1,5%), Hispaanias (-0,2%) ja Küprosel (-0,2%).

Prantsuse valitsuse sisetüli peaminister François Filloni (UMP partei) ja tervishoiuminister Roselyne Bachelot’ vahel narkosõltlastele süstimiskliinikute loomise pärast.

Reede. Eurostati teatel oli eelmise aastaga võrreldes juunis väliskaubandus EL27 riigis defitsiidis 9,6 miljardi euroga (2009. a. -4,1 miljardit). Jaanuarist kuni maini suurenes puudujääk aastases võrdluses energeetikas -115,6 miljardi euroni (2009. a. -93,0 miljardit ) aga oli ülejäägis kaupade ekspordil 63,5 miljardi euroga (2009. a. 47,6 miljardit). Suurim ülejääk kaubavahetuses oli jaanuarist kuni maini USA-ga (25 miljardit €), Šveitsiga (6,8) ja Türgiga (5,6). Kaubavahetus oli puudujäägis Hiinaga (-57,5 miljardit €), Venemaaga (-32), Norraga (-15,5), Jaapaniga (-8,9) ja Lõuna-Koreaga (-4,9). Liikmesriikide seas oli suurim ülejääk Saksamaal (60,2 miljardit €), Hollandis (17) ja Iirimaal (16,1) ja puudujääk Suurbritannias (-42,8), Prantsusmaal (-25,6), Hispaanias (-21,3), Itaalias (-11,2) ning Kreekas (-10,7).

Suurbritannias Bristolis poole miljoni pealtvaatajaga ja 150 kuumaõhupalliga festival.

Kirde-Hispaanias hukkus metsatulekahjus 2 tuletõrjujat.

Poolas tegi 104 langevarjurit Euroopa rekordi kujundhüppamises.

Laupäeval olid Euroopa paremäärmuslased Suurbritanniast, Austriast, Ungarist, Portugalist, Itaaliast ja Belgiast prantslase Jean-Marie Le Pen´i juhtimisel Tokyo Yasukuni sõjapühamut külastamas.

Pühapäeval, 15. augustil möödus 65 aastat Jaapani kapitulatsioonist ja Teise maailmasõja lõpust. ja Suurbritannia tähistas seda pärgade panemisega langenute mälestuseks (Foto).

Pommiähvardus Edela-Prantsusmaa Lourdesi linna kirikule ja 30 000 palverändaja evakueerimine.

Portugal sai kontrolli alla Serra da Estrela rahvuspargi suurpõlengu.

Taanis kogunes Kopenhaageni tänavatele 100 000 inimest, et näha moenädala lõpetamist Guinnessi rekordiks pürgiva 1,6 kilomeetri pikkusel laval.

Üleujutused endiselt Slovakkias ja Tšehhis (1 hukkunu). Austrias on äikesetormid jõgede veetaset tõstnud kuni 4 meetri võrra.

Foto, pühapäev: Suurbritannia peaminister David Cameron mälestuspärgade paneku tseremoonial.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 18. augustil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15168

Teisipäev. Eurostati raport tööstustoodangu tootmishindade kohta. Aasta [...]]]> Esmaspäeval, 2. augustil hakkasid Suurbritannia ametnikud kontrollima teateid, et kloonitud lehmade piim on jõudnud toidutööstusesse. * Suurpankade II kvartali tulemused olid head: Prantsuse BNP Paribas kasum kasvas üle 30 protsendi, Suurbritannia HSBC kahekordistas mullusega võrreldes. * USA esileedi Michel Obama saabus tütrega nädalasele puhkusele Hispaania Costa del Sol kuurorti.

Teisipäev. Eurostati raport tööstustoodangu tootmishindade kohta. Aasta lõikes oli juunis suurim tõus Maltas (16,9%), Ungaris (9,1%), Soomes (6,5%) ja Kreekas (6,1%) ning väikseim Iirimaal (0,9%) ja Saksamaal (1,5%). Ainus vähenemine oli Slovakkias (-1,9%). Eesti näitaja oli 2,4%. * Hollandi liberaalide (VVD) ja kristlike demokraatide (CDA) kõnelused vähemusvalitsuse moodustamiseks, millel oleks vaid 1/3 parlamendi häältest, aga koos islamofoobse Geert Wildersi Vabadusparteiga vajalikud 76 kohta 150-st. * Pakistani president Asif Ali Zardari visiidil oma Prantsusmaa ametivenna juurde lükkas tagasi brittide peaministri David Cameroni India-visiidil tehtud väited, et Pakistani luure teeb koostööd Talibaniga.

Kolmapäeval avaldati Eurostati raport 2009. a. tööhõive kohta. Tööealiste (15-64) suurim hõive oli Hollandis (77%), Taanis (75,7%), Rootsis (72,2%), Austrias (71,6%) ja Saksamaal (70,9%). Eesti 63,5% oli alla keskmise (64,6%), aga koos Läti ja Leeduga oleme sooliselt üks võrdsemaid. Meeste tööhõive oli Eestis 64,1% ehk 1,1% suurem kui naistel, Lätis 61% ja 0,1%. Leedu on ainus riik, kus naiste tööhõive (60,7%) ületas mehi 1,2%-ga. Suurimad vahed naiste kahjuks oli Maltal (33,8%), Kreekas (24,6%) ja Itaalias (22,1%).

Eurostati raport jaekaubanduse käivete kohta. Aastane kasv oli juunis EL 27 riigis 0,5%. Kahanemine toimus Leedus (-8,7%), Bulgaarias (-6,8%), Eestis (-4,1%) ja Lätis (-3,8%). Eestis oli jaanuarist aprillini langus -9% kuni -6,3%. Võrrelduna 2005. aastaga oli juunikuu käive protsentides peaaegu muutumatu Eestis (100,1), Austrias (105,3) ja Portugalis (97,1). Selge kahanemine oli Maltal (88,0), Lätis (89,8) ja Leedus (92,9). Viieaastases võrdluses olid tõusjad Rumeenia (157,7), Poola (136,4) ja Bulgaaria (122,5). Vähemalt 10% oli käive suurem ka Prantsusmaal, Slovakkias, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias.

Neljapäeval oli supermodell Naomi Campbell tunnistajana Haagi kohtus Libeeria ekspresidendi Charles Taylori üle peetaval protsessil ja pidi andma infot töötlemata teemantide saamisest 1997. aastal. * Šveitsis algas 63. Locarno filmifestival. * Kreeka rahandusministeeriumile tehti IMF ametnike visiidi eel pommiähvardus. * Suurbritannia avalikustas tuhandeid toimikuid UFO-vaatluste kohta. * Riia linn peab võitlust kanali ääres puid langetavate kobrastega ja pakub hea nõuande eest auhinnaks 425 €.

Reedel vannutati viieks aastaks ametisse Poola president Bronislaw Komorowski (55) (pildil). Presidendil on vetoõigus ja kõrgete ametnike määramise õigus, aga täidesaatev võim on valitsusel. * Prantsuse politsei alustas vastavalt presidendi korraldusele ebaseaduslike mustlaslaagrite tühjendamist ja lõhkumist. * Rumeenia juudid ei ole rahul 1938.-1939. a peaministriks olnud Miron Cristea hõbemündi vermimisega keskpanga poolt, sest tema ametiajal võeti kodakondsus 225 tuhandelt juudilt.

Laupäeval peeti Soomes sauna-MM 130 osavõtjaga 15 riigist. Heinolas peetud üritus jääb korraldajate teatel viimaseks, sest see tõi kaasa osavõtja surma ja teise põletushaavadega haiglasse viimise.

Pühapäevaks olid Kesk-Euroopa üleujutused nõudnud 3 poolaka, 3 sakslase, 5 tšehhi ja tormi põhjapoole liikudes ka 4 leedulase elu. * Nisu hind on nädalaga tõusnud 25% Ida-Euroopa ja Venemaa põua ning tulekahjude tõttu. Maailma Toiduorganisatsioon (FAO) rõhutab, et varud on 20% suuremad kui 2008. aastal ja toiduainete hinna tõstmiseks pole alust.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Ilmus ajalehes Kesknädal 11. august 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15116

Marika Tuus pärib sotsiaalministrilt rahvastiku tervise arengukava tegevusaruande kohta. Peaministrilt pärib Heimar Lenk aru Eesti inimvara käsitleva uurimuse kohta ja Helle Kalda Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise korra kohta. Majandusministril tuleb vastata Kalle Laanetile Tallinna-Kuressaare lennuliini, Kalev Kallole gaasifirma Eesti Gaas põhivõrgu riigistamise kava, Valeri [...]]]> Esmaspäeval, 2. augusti toimunud Riigikogu erakorralisel istungil esitas Keskfraktsioon valitsusliidule 18 arupärimist.

Marika Tuus pärib sotsiaalministrilt rahvastiku tervise arengukava tegevusaruande kohta. Peaministrilt pärib Heimar Lenk aru Eesti inimvara käsitleva uurimuse kohta ja Helle Kalda Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise korra kohta. Majandusministril tuleb vastata Kalle Laanetile Tallinna-Kuressaare lennuliini, Kalev Kallole gaasifirma Eesti Gaas põhivõrgu riigistamise kava, Valeri Korbile Kauksi-Vasknarva maantee olukorra, Aivar Riisalule Estonian Air´i tellitud Bombardier-lennukitest ilmajäämise ja ettemaksuna tasutud 12 miljoni dollari kohta, Olga Sõtnikule domeenireformi ebaõnnestumise kohta.

Keskkonnaministril tuleb Toomas Varekile anda vastus prügimajanduse korraldamisest. Kaitseministril – Toivo Tootsenile kassett-lahingumoona konventsiooni ja Lauri Laasile juulis Lõuna-Eestis kiiruskaameratega fikseeritud Kaitseministeeriumi ametnike rikkumiste kohta.

Haridusministril on vaja vastata Mailis Repsile: erakoolide toetamisest samaväärselt munitsipaalkoolidega, koolipidajate pikapäevarühmade avamise kohustuse kuludest, gümnaasiumiastmes vähemalt kolme õppesuuna avamise kohustusest. Keskkonnaminister peab Ain Seppikule andma vastuse Vormsi saarele tuulepargi ehitamise kohta. Regionaalminister – Rein Ratasele: planeerimisseaduse §1 lõike 3 ruumilise planeerimise kohta. Rahandusministril – Kadri Simsonile: sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmisest. Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil Inara Luigasele – eurole üleminekul tagatisvarade struktuuri, muutuste ja lisakulude kohta.

Teisipäeval esitati veel 15 arupärimist. Nende seas siseministrile: Olga Sõtnikult – kodakondsuse andmiste kohta (102 749 määratlemata kodakondsusega inimest), Rein Rataselt – euro tulekul võltsrahade levitajate kohta, Ain Seppikult – politsei palgata puhkusele saatmiste kohta. Lauri Laasi pärib sotsiaalministrilt aru ühiskonna süveneva vaesumise kohta, Enn Eesmaa välisministrilt – Guantánamo vangide tegeliku osaluse kohta terrorismiaktides. Arvo Sarapuu esitas peaministrile arupärimise riigifirmadest dividendide võtmise kohta ja Jüri Ratas regionaalministrile arupärimise järgmise aasta kohalike omavalitsuste eelarvete koostamise kohta. Majandusministrilt päris Lembit Kaljuvee elektrihinna kujunemisest järgmisel kolmel aastal ning Tiit Kuusmik Sonda ja Kiviõli vahelise kergliiklustee projektist väljajätmise kohta.

Keskfraktsioon andis üle seaduseelnõud toasooja käibemaksu alandamisest 9 protsendile ja püsiva elamisloaga vanemate lapsele sünnijärgse kodakondsuse andmisest.

Lisaks esitasid sotsiaaldemokraadid arupärimise kultuuriministrile Läänemaa Muuseumi direktori Lea Rausi ametist vabastamise kohta.

Eestimaa Rohelised on esitanud seaduseelnõu täisealiste ja alaealiste seksuaalsuhete regulatsiooni muutmisest karistusseadustikus.

Ilmus ajalehes Kesknädal 11. augustil 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15110

Euroopa Liidu välisministrid kohtusid ühise välisteenistuse loomise arutamiseks; vastuseisu tekitab riiklike eelarvete kärpimine, et luua 3 miljardi € eelarvega uus teenistus.

Iraanile kehtestati täiendavad sanktsioonid.

Baieris avati 99. Richard Wagneri festival.

Rumeenia Karpaatides Zarnesti linna lähedal kukkus sõjaväeõppusel alla Iisraeli kopter, hukkus 7 inimest.

Teisipäeval avaldati Eurostati demograafiaraport. 1. jaanuaril 2010 [...]]]> Esmaspäeval, 26. juulil algasid Barcelonas kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.

Euroopa Liidu välisministrid kohtusid ühise välisteenistuse loomise arutamiseks; vastuseisu tekitab riiklike eelarvete kärpimine, et luua 3 miljardi € eelarvega uus teenistus.

Iraanile kehtestati täiendavad sanktsioonid.

Baieris avati 99. Richard Wagneri festival.

Rumeenia Karpaatides Zarnesti linna lähedal kukkus sõjaväeõppusel alla Iisraeli kopter, hukkus 7 inimest.

Teisipäeval avaldati Eurostati demograafiaraport. 1. jaanuaril 2010 elas Euroopa Liidus 501,1 miljonit inimest, kasv oli aastaga 1,4 miljonit, sellest 0,9 miljonit immigrandid. Eurot kasutavas 16 riigis elas 329,5 miljonit.

Island alustas kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks. Probleemiks on Islandi soovimatus liikmesriikide laevu kalastama lubada, vaalapüügi pooldamine ja vaidlused Icesave panga kohustuste üle.

Suurbritannia peaminister David Cameron (pildil) avaldas Türgis toetust selle riigi liitumisele Euroopa Liiduga.

Suurbritannia doteerib alates jaanuarist 2011 iga elektriauto ostjat 5000 £ ehk 95 000 krooniga.

Korporatsiooni BP (British Petroleum) inglasest juht Tony Hayward astus Mehhiko lahe naftareostuse pärast tagasi ja suundus tööle firma Siberi projekti; asemele toodi ameeriklane Robert Dudley.

Kolmapäeval keelustas Kataloonia parlament esimesena Hispaanias härjavõitlused.

Sajad FIAT-i Mirafiori tehaste töölistest (5800) protestisid firma plaani vastu viia mõnede mudelite tootmine Serbiasse, sest kardavad koondamisi.

Saksamaa välisminister Guido Westerwelle viibib Istanbulis. Türgi Euroopa Liitu kuulumise vastu on Saksamaa ja Prantsusmaa.

Portugali metsatulekahjude kustutamisel osalevad kaks Itaalia lennukit.

Neljapäeval küsitles Prantsuse politsei tööminister Eric Woerth´i riigi rikkaima naise Liliane Bettencourt’i poolt valitsevale UMP parteile tehtud annetuste pärast.

Prantsusmaa esileedi Carla Bruni osales Woody Alleni filmi “Midnight in Paris” („Südaöö Pariisis”) võtetel.

Soome peaministri Mari Kiviniemi sõnul jääb samasooliste abielude seadustamine järgmisele valitsusele.

Finnair liisis Aasia-lendudele kaks 270-kohalist Airbus A340 lennukit.

Hollandi naftafirma Royal Dutch Shell II kvartali kasum oli 4,5 miljardit dollarit (Eesti Vabariigi eelarve tulud 2010. a on 7 miljardit dollarit).

David Cameron viibib visiidil Indias.

Reede. Eurostati raport töötuse kohta. Eurot kasutavate riikide töötus oli juunis 10%, seega samasugune kui maikuus, ja EL-i 27 riigis 9,6%. Rakenduseta on 23,06 miljonit, neist 15,77 eurotsoonis. Madalaima töötusega olid Austria (3,9%) ja Holland (4,4%) ning kõrgeimaga Hispaania (20%), Läti (20%) ja Eesti (19%). Alla 25-aastaste noorte tööpuudus oli samuti kõrgeim Hispaanias (40,3%), Eestis (39,8%) ja Lätis (39,5%). Aasta lõikes oli suurim töötuse tõus I kvartalis Eestis (11%-lt 19%-le) ja Lätis (13,4%-lt 20%-le).

Londoni linnapea Boris Johnson ja 12 000 vabatahtlikku alustasid linnas jalgrataste rentimise testkuud, et vähendada kesklinna autoliiklust ja õhusaastet.

Laupäeval alustasid Suurbritannia sõdurid Afganistani Helmandi provintsis pealetungi Saidabadi linna vallutamiseks.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy oli visiidil Grenoble’i linnas; seal toimunud noorterahutustest rääkides avaldas ta arvamust, et igalt politsei vastu astuvalt immigrandilt tuleks kodakondsus ära võtta.

Pühapäeval, 1. augustil lõpetasid Kreeka veokijuhid terve nädala kestnud streigi, mis oli suunatud peamiselt IMF-i esitatud nõudmiste vastu.

Holland lõpetas oma 1950 sõduri missiooni Afganistani Uruzgani provintsis, nelja aasta jooksul sai surma 24 ja haavata 140. Järgmised lahkujad on Kanada 2011. ja Poola 2012. aastal.

Jõustus kobarpomme keelustav rahvusvaheline leping, millega Eesti ei liitunud.

Saksamaa mälestas Love Parade’il tekkinud trügina 21 ohvrit (vigastatuid 500).

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 4. augustil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15094

Varem sai tasuta registreerida ühe domeeni juriidilise isiku kohta ja FIE-le/erisikule registreeriti alamdomeen pri.ee alla. Uute reeglite kohaselt võib igaüks pärast enda elektroonilist tuvastamist registreerida [...]]]> 5. juulil hakkasid kehtima uued Eesti .ee domeenide saamise reeglid. Kehtestati aastatasu 285 krooni (lisandub käibemaks), igaüks peab endale valima registreerimise vahendaja ning temale lisaks maksma. Kadus registreeritavate aadresside arvu piirang.

Varem sai tasuta registreerida ühe domeeni juriidilise isiku kohta ja FIE-le/erisikule registreeriti alamdomeen pri.ee alla. Uute reeglite kohaselt võib igaüks pärast enda elektroonilist tuvastamist registreerida meelepärase vaba aadressi alates 369 kroonise aastamaksu eest (Zone Media OÜ).

Sama firma juures saab .eu domeeni aga neli korda odavamalt ehk 89 krooni eest. Eesti naabrid Soome ja Läti lubavad igal soovijal ilma vahendajata ise registri poole pöörduda ja nende tasud on mitmeid kordi madalamad: Soomes 13 € ehk 203 krooni ja Lätis 10,5 € ehk 165 krooni. Odavamad hinnad tulevad läbi vahendaja domeeni üheks aastaks registreerimisel ka teistes riikides: Suurbritannias 55 (krooni), Poolas 57, Taanis 95, Belgias 116, Hollandis 150, Rootsis 163, Šveitsis 186 ja sama hinnaga veel Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias. Domeenide kallima grupi moodustavad Austria, Kreeka, Ungari ja Leedu umbes 240 krooniga. Eestiga võrreldavat hinda küsib vahendaja vaid viie riigi domeeni eest: Bulgaaria, Iirimaa, Luksemburg, Portugal ja Rumeenia, kus hind on 390 krooni.

Domeenide registreerimine kallines kuus korda

Varem domeenide registreerimist hallanud EENet on domeeni haldamise kuluks teatanud 6,3 korda väiksema summa ehk 45 krooni aastas (http://www.eenet.ee/EENet/2536.html). Eesti Interneti sihtasutus (EIS) kinnitas aga mitu korda kõrgema hinna.

Domeenid kuuluvad majandusminister Juhan Partsi (IRL) haldusalasse. EIS-i kõneisik meedias ja juhatuse liige on tema varasem nõunik Marek-Andres Kauts (IRL), kes elab Nõmmel Metsa tänaval ja on 26 häälega halduskogu liige. EIS-i kodulehel ainsaks töötajaks ehk registripidajate koordinaatoriks märgitud Kristo Kraanat (IRL) elab paralleelsel Põllu tänaval ja käis Kautsiga samas keskkoolis. Teine juhatuse liige Jaak Lippmaa on varasemast EENetist ja elab Nõmmel Tähe tänaval, mis on risti Metsa ja Põllu tänavaga. Kõik kolm elavad mõnesaja meetri raadiuses. Parts, Kauts ja Kraanat olid koos Res Publicas.

IRL-i kuuluvusega inimesed EIS-i juhtkonnas teevad erakonna vastutavaks kogu domeenide reformi ja selle tulemuste eest. Protestiaktsiooni toimuva vastu on algatanud 12 tuhande pri.ee domeeni omanikud aadressil http://sisalik.dragon.ee/pikett/, Tõnu Samuel ning Jaan Jänesmäe on koostanud valitsusele avaliku kirja, et juhtida tähelepanu EIS-i ebapädevusele, aadressil http://domeenireform.wordpress.com/

Ilmus ajalehes Kesknäda 14. juuli 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15018

Teisipäeval pidas [...]]]> Esmaspäeval kohtusid Soomes kuuepäevast visiiti lõpetav Jaapani printsess Takamado ja president Tarja Halonen. Suurbritannia liberaalide juht Nick Clegg tutvustas uut valimisreformi, mis muudab mandaadi saamise viisi ja vähendab parlamendi suurust 50 võrra ehk siis 600ni. Rootsi uuringu järgi on hea sissetulekuga perede laste õpiedukus koolis 20 aasta jooksul rohkem tõusnud kui vaeste perede lastel.

Teisipäeval pidas kuninganna Elisabeth II kõne ÜRO-s. Suurbritannia alustas sõdurite väljatoomist Afganistani Sangini provintsist, kus on saadud kolmandik brittide kaotustest (kokku 313 sõdurit). Rootsi feministid põletasid raha, et protestida naiste ja meeste ebavõrdse palga vastu. Eurostati teatel andsid liikmesriigid 2008. a kodakondsuse 696 tuhandele inimesele, üle poole neist Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Teisest raportis loeme, et 2009. aastal kahanes reisijate vedu raudteel 27 liikmesriigis 2%, Eestis seejuures 7,4 %, Lätis 19,5 % ja Leedus 14,1 %. Ainsana kasvas see Taanis ja Belgias.

Kolmapäeval karmistas Euroopa Parlament pankurite lisatasude reegleid. Saksamaa valitsus otsustas kärpida 80 miljardit eurot kulusid järgmise nelja aastaga (Eesti 2010. eelarve 5,7 miljardit €). Euroopa Liidu energiavolinik Günter Oettinger kutsus üles süvamere nafta puurimise moratooriumile. Soome Stora Enso tegi otsuse sulgeda kaks ajalehepaberi tootmise masinat ja koondada 175 töötajat. Rootsi tööminister Sven Otto Littorin astus ootamatult tagasi ja seda seostatakse nelja aasta eest prostituudile maksmisega (keelustatud 1999). Poola loovutas Saksamaale arvatava Mossadi agendi. Prantsusmaal uuritakse president Nicolas Sarkozy kampaania rahastamist L’Oreali pärija Liliane Bettencour´i poolt.

Neljapäeval andis Euroopa Parlament heakskiidu SWIFT2 lepingule liikmesriikide pangaülekannete info jagamiseks USA-ga. Võeti vastu resolutsioon kobarpommide keelustamiseks, mille vastu on olnud Soome, Eesti, Kreeka, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Kreekased korraldasid kuuenda streigi parlamendi otsuse vastu, millega kärbitakse pensione ja tõstetakse pensioniiga. Vaid 35% küsitletuist peab kärpeid vajalikeks, kuigi ebaausateks. „See on kohutav. Oleme maksnud makse ja nüüd ei saa midagi,” ütles meeleavaldaja Vasa Spolou. Šveitsis lõppes edukalt päikesepaneele kasutava elektrilennuki ööpäev kestnud katselend.

Reedel sai Slovakkia esimese naispeaministri – Iveta Radicova. Belgia kuningas palus prantsuskeelsel sotsialistil Elio Di Rupoal moodustada valitsus. Tony Blair külastas Kosovot ja kohtus Pristinas oma üheksa nimekaimuga. Itaalia ajalehed ei ilmunud protestiks Silvio Berlusconi kava vastu piirata helisalvestiste avaldamise õigust.

Laupäeval oli Barcelonas 1,1 miljoni osavõtjaga meeleavaldus Kataloonia autonoomia kaitseks. Hispaania 47 miljonist elanikust on 7 miljonit katalaanid (suurim riigita rahvas Euroopas). Suurbritannias lõppes terve nädala kestnud inimjaht, kui kolme inimese mõrvas kahtlustatav Raoul Moat sooritas politsei piiramisrõngas enesetapu.

Pühapäeval möödus Srebrenica metsikustest 15 aastat, kui Bosnia serblased vallutasid ÜRO turvaalaks kuulutatud linna ja tapsid tuhandeid moslemeid. Euroopas on kuumalaine ja tavapärasest rohkem inimesi on surnud Suurbritannias, Saksamaal, Šveitsis ja Poolas. Saksamaal evakueeriti kuumuse pärast kolme rongi reisijad, sest vagunites tõusis temperatuur üle 50 kraadi. Hispaania tuli jalgpalli maailmameistriks.

Artikkel ilmus 14. juuli 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15016

Teisipäeval streikisid Hispaania ametiühingud valitsuse kärpekavade vastu, mis ähvardavad riiki Kreeka sarnase kriisiga. Kreekas oli samal [...]]]> Esmaspäeval, 28. juunil avaldas Eurostat aruande liikmesriikide maksudest ja selgus, et kõige madalamad kapitali maksud olid Eestis 10,6 % ja Leedus 12,4 %, kui keskmine on 26,1 % ja kõrgeimad Prantsusmaal 38,8 %, Taanis 43,1 % ja Suurbritannias 45,9 %.

Teisipäeval streikisid Hispaania ametiühingud valitsuse kärpekavade vastu, mis ähvardavad riiki Kreeka sarnase kriisiga. Kreekas oli samal päeval 5. üldstreik alates veebruaris ilmsiks tulnud võlakriisist ja inimest avaldasid meelt kärpekavade ja radikaalse pensionireformi (pensioniea tõstmise) vastu.

Kolmapäeval käis Eestis visiidil Soome uus peaminister Mari Kiviniemi, kes jätkab Keskpartei uue juhina Matti Vanhaneni tööd. Prantsusmaa rahandusminister Francois Baroin teatas plaanist kärpida varasema 100 miljardi euro järel veel 10 miljardit eurot läbi maksusoodustuste vähendamise või tühistamise. Eesmärk on valitsuse kulusid vähendada 10 protsenti. Portugali peaminister Jose Socrates peatas Portugali Telekomi vähemusosaluse müügi, sest peab seda riigile strateegiliseks (Eesti Telekom müüdi eelmisel aastal).

Neljapäevast on Euroopa Liidu eesistuja Hispaania asemel Belgia, kus on ametis Yves Leterme vahevalitsus. Prioriteetidena nähakse rahanduse reguleerimist ja majanduslikku koostööd. Soome Eduskunta kiitis heaks kahe uue tuumareaktori ehitamise valitsusse kuuluvate Kokoomuse ja Keskusta häältega, hoolimata valitsusse kuuluvate roheliste vastuhäältest. Samuti tõusis Soomes käibemaks 1 protsendi võrra ning on nüüd 23 %, kuid toiduainete käibemaks tõusis 12 % pealt 13-le ning sama määr kehtib toitlustuskohtades. Rootsi keskpank tõstis kahe aasta järel intressi 0,5 protsendini, aga alandas 2011-2012 majanduskasvu prognoosi, sest teiste riikide kärped mõjutavad eksportivaid tööstusi.

Reedel avaldas Eurostat maikuu tööpuuduse näitajad 27 liikmesriigis. Suurimad on need Lätis 20 %, Hispaanias 19,9 % ja Eestis 19 % ning väikseimad Austrias 4 % ja Hollandis 4,3 %. Kokku on ilma tööta 23,1 miljonit inimest ja Euroopa Liidu keskmine oli 9,6 %.

Laupäeval peetud 15. naisekandmise MM võistlustel Soomes Sonkajärvel said Eesti esindajad Alar Voogle ja Kristi Viltrop hõbemedali. Esikoht on Eestisse tulnud 11 korda.

Pühapäeval, 4. juulil toimus Poolas presidendivalimiste teine voor. Võitis Euroopa-meelne Bronislaw Komorowski. Suurbritannia mõned ministeeriumid peavad oma eelarveid vähendama maikuus kokku lepitud 25 protsendi asemel lausa 40 protsenti, mis tekitab meelepaha. Terve nädala kestnud üleujutused on Rumeenias põhjustanud 25 inimese surma. Kuumalaine on tabanud suuremat osa Euroopast.

Artikkel ilmus 7. juulil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14963

Riigikogu tuntuim keemik ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni saadik Marek Strandberg tegi jaanipäeva järel oma blogis sissekande, kus seadis kahtluse alla Vabadussõja samba klaasist paneelide koosnemise tavakeele järgi klaasiks peetavast.

Strandberg juhtis tähelepanu, et [...]]]> Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres Öpik ütles Õhtulehes, et polümeeri kasutamine mõjub Vabadussõja sambale, mistõttu see võib muutuda nõrgemaks või mureneda.

Riigikogu tuntuim keemik ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni saadik Marek Strandberg tegi jaanipäeva järel oma blogis sissekande, kus seadis kahtluse alla Vabadussõja samba klaasist paneelide koosnemise tavakeele järgi klaasiks peetavast.

Strandberg juhtis tähelepanu, et kõik paneelide servad on kaetud klaasist nurgaliistudega ja sellega kaitstakse sisemise ja välimise klaasi vahele jäävat vahekihti. Ta oletas, et seal ei olegi klaas, vaid hoopis mingit sorti plastik. Kui samba ehitamisel asendati materjalina kivi klaasiga ja seda põhjendati vajadusega kaasata kaasaegseid materjale, siis plastik on neist veelgi hilisem ehk kaasaegsem.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul on avalikkusele teada, et 10 mm klaaspaneelide vahel on tardunud jää efekti saavutamiseks murtud klaasi tükid ning UV-kindel akrüülpolümeer. Ka samba üks autor Rainer Sternfeld (IRL) kinnitas 28. juuni Postimehes, et viie sentimeetri paksuse paneeli sees on kolme sentimeetri paksune akrüülpolümeeri ehk kileplastiku kiht, mis peab koos hoidma sinna valatud murtud klaasi tükke. Plastik moodustab paneeli massist kuni 15 protsenti. Kui varem oletati, et tardunud jää efekti saavutamiseks kasutasid tšehhid mingit firmasaladust ja uudset tehnoloogiat, siis nüüd on selgunud, et selleks oli lihtsalt kileplastik. See selgitab ka möödunud aastal paneelide punastumise ja ühe paneeli sees nähtud suitsukoni.

29. juuni Õhtuleht tsiteerib Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaani professor Andres Öpiku sõnu, et polümeeri kasutamine mõjub sambale ja see võib muutuda nõrgemaks või mureneda.

Jaanijärgsel nädalal selgus ka eelmise riigihanke tulemuste tühistamise järel kolmas firma, kes peab paigaldama elektrilahenduse samba valgustamiseks. 29. juuni Eesti Päevalehes nimetab Vabadussõja samba valgustuse parandamise riigihanke võitnud AS-i KH Energia-Konsult omanik Heino Harak tšehhide eelmist lahendust põlveotsas tehtuks.

Möödunud aasta juunis autasustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Vabadussõja võidusamba autoreid Rainer Sternfeldi (IRL) ja Andri Laidret teeneteristiga, lisaks said samba eest ministeeriumi kuldrinnamärgi Aivar Reivik (IRL) ning tšehhid Martin Chab ja Pavel Baxa.

Artikkel ilmus 7. juuli 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14991

Mina olin üks nende tuhandete seast, kes tegi annetuse sihtasutusele Vabaduse Monument, [...]]]> Täna, 22. juunil möödub üks aasta Vabadussõja võidusamba avamisest. Tänu Isamaa ja Res Publica Liiduga seotud inimeste suurele panusele saime samba, mis läheb punaseks, isegi pühitsemata veega kokkupuutest kustub ära või kukub tükikaupa alla. Nii juhtub, kui autor, ehitaja ja tellija on ühest parteist.

Mina olin üks nende tuhandete seast, kes tegi annetuse sihtasutusele Vabaduse Monument, mis seda ausamba ehitamist juhtis. Vastuolud sõnade ja tegude vahel (loe: valetamine) algasid juba enne ehitamist.

Annetajad maeti vundamenti

Minu annetuse tegemise ajal, juulis 2007 oli sihtasutuse kodulehel kirjas, et kõigi annetajate nimed kantakse samba taha jäävale graniitseinale. Tegelikult maeti nimed paberile trükituna ja metallist silindris samba vundamenti.

Samba ehitamise asupaigast umbes 50 meetrit kõrgemal oli 2005. aastal avatud kivi kirjaga „Siia rajatakse Vabaduse monument”. Mäletamist mööda tegi seda Tõnis Palts (IRL), kes oli kivi asetamise ajal viimaseid päevi Tallinna linnapea. Kuid tunnustagem – ta rääkis siiski veel vabadusest ja monumendist, mis püstitatakse vabaduse auks. Hiljem moondus kogu sündmus Vabadussõja tähistamiseks.

Monumendi esmakordne avamine pidi olema 28. novembril 2008 ja see pidi tähistama terve aasta kestnud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste pidulikku lõpetamist. Muide, ka neile suurüritustele (samuti nagu sambalegi) kulus üle 100 miljoni krooni. Tegelikult valmis objekt ligi seitse kuud hiljem – Võidupühaks.

Samba kulud avalikustada sihtasutuse kodulehel!

Sihtasutust Vabaduse Monument juhtinud Aivar Reivik (IRL) on samba avamisest saadik möödunud suvel taotlenud Kaitseministeeriumilt 73 447 krooni eraldamist, et sihtasutus likvideerida. Ta on põhjendanud seda töö lõpule jõudmisega. Õnneks teatas veel 2. juuni Eesti Päevaleht, et taotlus ei ole heakskiitu leidnud.

Mina sooviksin ehitamisega seotud paberite ja arvete arhiivi lükkamise asemel hoopis nende avaldamist sihtasutuse kodulehel, sest terve aasta kestnud jamad ja eriti nende kinnimätsimine ei näita mitte ainult puudulikku planeerimist ja ehitamist, vaid tekib õigustatud kahtlus rahade kõrvalepanekust.

Kuidas seda tõenäoliselt tehti? Pakun, et kalkulatsioonid võeti oma ala tippudelt ja öeldi, et asjaga on kiire ning hind ei ole probleem. Hiljem võeti nende asemele hoopis odavamad pakkujad, kuid maksti vaid natuke vähem. Neile makstud üle turu keskmise tasude sisse oli arvestatud ka näiteks sambaehitajate lisaraha. Seda kasutatakse siis Rahumägi, Antropovi ja Ojulandi kombel reklaamibüroo Droom sarnastes skeemides (tõsi küll, see viide käib teise võimuerakonna, Reformi pihta), kus osa poliitiku kandideerimiskampaania kuludest tasuvad äriühingud.

Sest miks muidu soovitakse sihtasutus Vabaduse Monument likvideerida, kui Vabadussõja võidusammas on kipakas ja Vabaduse monumenti ei ole silmapiirilgi. Valimised 2011. aasta märtsis lähenevad aga vääramatu kindlusega.

Vabadussõja võidusambaga juhtunu on näide parteilise propaganda tarbeks valminud rajatisest, millega seotud skandaalid heidavad kogu riigile rohkem halba varju kui kunagine Tõnismäe monument, mille tarbeks IRL-i algatusel tehti koguni eraldi seadus – keelatud rajatise seadus.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eesti Tegijad

Vabadussõja ausammas ehk IRL-i monument. Foto: Virgo Kruve

RISTIKS KAELAS: Rahvasuu ristis samba juba valmimisvaidluste ajal „ristiks ja viletsuseks”. Ristisamba saatus on selle algsed vastased pannud parastama ja pooldajad piinlikkust tundma. See rajatis tähistab Vabaduse väljaku ääres nüüd kohta, kuhu Andrus Ansipi valitsus mattis Eesti edu.

Ilmus ajalehes Kesknädal 22. juuni 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14926

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail maksudest ja rahajagamisest järgmist: [...]]]> Tublisti üle poole (59%) Eesti peretoetustest saavad OECD analüüsi järgi viide rikkamasse tuludetsiili kuulujad. Seega läheb toetus rikastele, kes seda niiväga ei vajakski. EPL-is käidi välja mõte, et vanemapalga maksmiseks kuluv raha võiks tulla inimeste enda rahakotist kindlustusmakse vormis (nagu töötuskindlustus) ja eraldada see riigieelarvest.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail maksudest ja rahajagamisest järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”

„Preservatiivipartei” maksab vanemapalka

Seega on kõik hüved võetud inimeste käest, vajadusel maksuhalduri malakaga. Ainus küsimus on nüüd nende edasises kasutamises.
Makse kogutakse ennekõike selleks, et vaesemaid ja  nõrgemaid järele aidata. Eesti puhul aga riisuvad vanemapalga-koore rikkad. See oli ka põhjus, miks preservatiive propageerinud partei (Reformierakond kasutas valimiskampaanias kondoome) mõtles ühtäkki ümber ja “kaaperdas” tookordsete Mõõdukate idee, et lapse sünni järel võiks vanemaid rahaliselt toetada. Kuni selle ajani oli „preservatiivipartei” seisukohal, et edukas inimene ju ei sünnita – siis ta kaotab sissetulekus. Lapsed on suur vaesusrisk, nagu veel tänapäeval defineeritakse. Või siis teine poliitiliselt mitte nii korrektne ütlus: “Vaesus sünnitab vaesust.”

Minu arvates poleks tulemuslikum ka vanemapalgaks kuluva raha jaoks eraldi fondide loomine, sest igasugune algatus eesmärgiga, et hakkame nüüd raha kokku korjama ja millalgi maksame selle teile  tagasi, on ette määratud inimeste jätmiseks tühjade pihkudega.

Tuletage meelde, kuidas vene ajal oli võimalik elukindlustuse nime all lastele ka “stardiraha” koguda, aga ükskõik kui palju olid sinna rublasid kogunud, üle 150 krooni kätte ei saanud. Seejuures oli seda makstud paarkümmend aastat.

Pensionimaksete tulevik ebakindel

Samamoodi on praeguseks läinud pensionikindlustusega, kus inimesed on sissemakseid teinud suuremates summades, kui on nende käesolev “väärtus”.

Jah, tean vastuväidet: oodake järgmine majandusbuum ära, ja küllap siis on börsile pandud rahad jälle kogunenud! Äkki ongi, kes teab, aga kui tulevik on sedavõrd ebakindel, et isegi majandusaasta alguses ei tea, millise protsendiga pead käibemaksu poole aasta pärast arvestama, siis sellele küll lootma ei saa jääda. Tuletage meelde: enne 1997. panganduskriisi oli meil ~46 litsentsiga panka (Maapank, PEP, Tartu, EVEA, ERA, Forex, Hoiupank jne, laenukontor EAG Tartus), aga neist on läbi liitumiste ja pankrottide alles jäänud vaid 4 suuremat (lisaks muidugi 8 uut väikest litsentsiga panka). Pealegi – kas keegi annab garantii, et väljamaksed (pensionile minek, vanemapalk) ei satu just järjekordse majanduskriisi põhja, kui aastakümnete jooksul kogutud summad on kokku kuivanud, sest keegi ostis börsilt “toksilisi” varasid ehk rämpsu.

Koolitoit kaob, vanemapalk jääb?

Pakun siiski Elo Odrese EPL-i artiklile „Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” välja omapoolse positiivse programmi. Näiteks riiklikud väljamaksed vanemapalgale tehakse vaid ulatuses, mis küündib kuni keskmise palgani. Kõik sellest üle jääv oleks siis erakindlustuse rida. Samuti on võimalik ülempiiri alandamise kaudu tõsta alampiiri, ja mitte otsida uusi finantse, et nende arvel alampiiri kergitada. Lapse vajadused on ühesugused nii 3000- kui ka 32000-kroonise vanemapalga korral, ja ma ei arva, et Eesti Vabariik peaks kõrgepalgalistelt naistelt ostma sünnitamisteenust. Laps on laps ja ema on ema, ükskõik milline on tema pangakonto seis.

Lisaks maksukorralduse seaduse § 2 sätestab, et riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks mõeldud maksudel „puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks”. Seega seadus ei luba suuremate maksude pealt samavõrra suuremaid peretoetusi, vaid see on olnud poliitiline eelistus.

Kui Reformierakond tegi sellise tellimushanke maksumaksja rahadega, siis ilmselt oma rahastajate ja rikkurite huvidest lähtuvalt. Vaadates praegust 20-protsendist tööga hõivamata osa ühiskonnas, julgen isegi väita, et riik ei peaks esitama tellimust täiendavate inimeste sünnitamiseks, sest juba aastakümneid tagasi sündinutele pole anda tööd, sissetulekut ja ilmselt ka elukohta ning toitu. Meenutage, et sügisel ei leitud 19 miljonit krooni päästjate koondamise vältimiseks, aga umbes 2367 miljonit ehk 2,3 miljardit krooni oli vanemapalga-makseteks küll olemas ning ülempiiri isegi tõsteti käesolevaks aastaks. Samuti kavatsetakse „kulude kokkuhoiuks” ära võtta tasuta koolilõuna, sest Reformierakonna toetajate lapsed loomulikult jõuavad seda ise osta, aga nood teised -  noh, söögu heinu! (Vigla laulust).

Lingid interneti artikli juurde:

„Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” Elo Odres, Eesti Päevaleht, 20. mai 2010

„Sotsiaaltoetustest suur osa läheb rikkuritele.” Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht 17. mai 2010

[Pildiallkiri:]

KONDOOMIGA VÕIMULE: Reformierakonna kondoomireklaami peal on suured kirjad „Proovi kolleegi” ning all „Orava kummis on parem jõud”. Tagumisel küljel loosung “Parem Eesti kõigile” ning teave, et tootjaks on Vulkan Intim Brands (Tšehhi). Pärast Vabadussõja sambaga juhtunut peaksid tellijad tšehhide toodete suhtes ettevaatlikuks  muutuma, kuigi pakendi sisu on kasutatav juunini  2011. On muidugi väga tore, et oravate kumm säilib kogu nelja-aastase Riigikogu-tsükli [2007-2011].

Artikkel ilmus 16. juuni 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14903

Eesti suurimat palka (783220 krooni) teenis Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF), kes sai 122343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust [...]]]> Linnapeade palk ühe linnaelaniku kohta erineb sadu kordi.

1. aprilliks pidid kõik omavalitsused avalikustama möödunud aastal oma töötajatele makstud palgad. Kindlasti pakub lugejatele huvi, kes neist enim teenis ja milline omavalitsus oli palgaga heldeim.

Eesti suurimat palka (783220 krooni) teenis Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF), kes sai 122343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam. Teisel kohal oli Tartu abilinnapea Karin Jaanson (ERL) 757989 krooniga, kolmandal – Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 krooniga, neljandal – Pärnu linnapea Mart Viisitamm (KESK) 720696 krooniga, viiendal – Rakvere linnapea Andres Jaadla (REF) 716767 krooniga.

Reformierakond oli ennast Tartu, Saue ja Rakvere palkadega viinud linnapeade esiviisikusse. Tartu abilinnapea Jüri Sasi (REF) 701205 krooni oli viimane üle 700-tuhandeline teenistus.

Teiste suuremate linnade juhid teenisid vastavalt: 7. Sillamäe linnapea Ain Kiviorg (KESK) 673939; 8. Tallinn linnapea Edgar Savisaar (KESK) 668200; 9. Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov (KESK) 662232; 10. Tartu linnapea Urmas Kruuse (REF) 660877; 16. Narva linnapea Tarmo Tammiste (KESK) 610167; 42. Viljandi linnapea Kalle Jents (REF) 421044; 54. Kuressaare linnapea Urve Tiidus (REF) 375496.

Esimeste 20 enimteeninu hulgas oli 8 linnapead ja 12 abilinnapead. Abilinnapea teenis oma ülemusest rohkem Jõgeval, Kiviõlis, Paides, Paldiskis, Pärnus, Tartus ja Tõrvas.

Linnajuhtide palgad ja linnaelanike arv ei ole seoses

Arvestades omavalitsuste ja eelarvete suuruse erinevust, ei ole mõistlik võrrelda suurt linna ja ääremaa valda. Seetõttu võtsimegi vaatluse alla linnad, mis on iseseisvad omavalitsused. Neid on 33 ja nende valimisõiguslike elanike arv varieerub Mõisaküla 830-st kuni Tallinna 326456-ni (KOV valimistel 2009).

Omavalitsus peab täitma, sõltumata oma suurusest, üsnagi sarnaseid ülesandeid ja võiks eeldada, et samamoodi võrdselt on tasustatud ka nende juhid. Ometigi selgus, et see võib ühe valimisõigusega elaniku kohta erineda lausa 168 korda – just sedavõrd palju sai Kallaste linnapea Jaak Üprus (KESK, vahepeal IRL) oma Tallinna kolleegist Edgar Savisaarest (KESK) enam.

Kui siit midagi järeldada, siis väikeste linnade heldust oma juhtidele maksmisel. Iga Kallaste valija kohta maksti 10 kuu jooksul 345 krooni, iga tallinlase kohta aga vaid 2,05 krooni 12 kuu peale.

Võrdluses osales 31 linna 121 linnapead või abilinnapead. (Maardu ja Mustvee ei olnud isegi 24. mai seisuga palgaandmeid avaldanud.)

Kogu pingerea esimesest poolest (61. kohani) leiame erakondlasi järgmiselt:

Reformierakond 19, Keskerakond 15, IRL 7, SDE 2, Rahvaliit 1 ja kristlikud demokraadid 1. Aastase brutopalga järgi oleks esimese 61 seas arvud aga vastavalt 19, 25, 4, 2, 2 ja 1.

Omavalitsusjuhtide pingereas ei ole eristatud nende ametisoleku kestust. Pingerea esimese poole (61. kohani.) seas ongi valdavalt valimisteni või terve aasta ametis olnud juhid. Tabeli lõppu jäid üle 10 000 elanikuga linna terve aasta juhtinud ja pärast valimisi paariks kuuks tulnud uued juhid. Näiteks 19. novembrist tulnud Toomas Kivimägile kulus igal pärnakal 2,09 krooni, aga terve aasta ametis olnud Edgar Savisaarele igal tallinlasel 2,05 krooni. Jõgevlasel kulus Viktor Svjatõševile 63,66 krooni ja elvalasel Reno Laidrele 62,73 krooni. Kaks viimatinimetatut on mõlemad Reformierakonnast, aga esimene oli ametis vaid 8 kuud.

Ametiaja kestusel ei olnud selget seost ka brutopalgaga. Näiteks Põltsamaa abilinnapea Sven Lass sai 31. koha oma 52,84 krooniga linnaelaniku kohta, kuigi ametis oli 21. oktoobrist ja brutotulu 202766 krooni (92. koht) arvestuses teenis ta rohkem kui 12 kuud töötanud ja 169 tuhat krooni teeninud Mõisaküla (93.) ja Püssi (94.) linnapea.

Brutotulu ja linnakodaniku kohta arvestatud kulu tabelite kõrvutamisel tõusevad mõlemas etteotsa Saue ja Paldiski. Need on helded maksjad ja samuti kulukad inimese kohta.

Teised omavalitsused on pingereas ebaühtlasemalt jaotunud või ollakse arvestuse tabelites erinevates otstes. Näiteks Võhma, Püssi ja Mõisaküla on ühe inimese kohta arvestatult tabeli tipus, aga brutotulu tabelis olid need linnapead terve aasta ametis olnute seas viimased. Vastavalt olid aga Tallinna, Tartu, Narva ja Kohtla Järve inimese kohta arvestatult viimases kolmandikus, kuid brutotulu tabelis esimeses kolmandikus. See on ka majanduslikult seletatav, et suures linnas on kulu ametikoha kohta väiksem.

Ainus järeldus nende kahe pingerea võrdlemisest ongi tõdemus, et tõepoolest Reformierakond armastas üliheldelt Tartu, Saue ja Rakvere juhtimist ning omavalitsuse suurus ei ole alati seotud makstava palgaga.

Tabel

Eesti 31 linna juhtide kulukus omavalitsuse valimisõigusliku inimese kohta (aastapalk jagatud valimisõiguslike inimeste arvuga). Esitatud kujul: summa kroonides linnakodaniku kohta, omavalitsus, erakond, möödunud aasta palk kroonides (ametisoleku periood) ja [aastapalga järgi arvestatud koht linnapeade seas].

•1 345,68 Kallaste linnapea Jaak Üprus (KESK) 302817 (2. novembrini) [73.]
•2 203,84 Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg (IRL) 169185 [93.]
•3 199,92 Võhma linnapea Avo Põder 258295 [82.]
•4 167,08 Võhma abilinnapea Aare Järvik (KESK) 215870 [90.]
•5 162,74 Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi (IRL) 414493 [44.]
•6 158,64 Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 [3.]
•7 147,56 Paldiski abilinnapea Anneli Lään 510701 (22. detsembrini) [28.]
•8 146,33 Paldiski linnapea Jaan Mölder 506447 (22. detsembrini) [29.]
•9 146,07 Paldiski abilinnapea Heldur Suun (EKD) 505541 ( 22. detsembrini) [30.]
•10 140,95 Püssi linnapea Marge Männi (KESK) 169000 [94.]
•11 128,02 Paldiski abilinnapea Andrei Martõnjak (SDE) 443078 (22. detsembrini) [39.]
•12 124,58 Loksa linnapea Helle Lootsmann (KESK) 325781 [66.]
•13 124,49 Saue abilinnapea Mati Uuesoo 581470 [17.]
•14 116,23 Sindi linnapea Mati Mettus (REF) 401333 (19. novembrini) [46.]
•15 105,66 Kunda linnapea Allar Aron (REF) 312000 [69.]
•16 105,41 Tõrva abilinnapea Tõnu Jaansalu (KESK) 275340 [80.]
•17 97,72 Saue abilinnapea Rafael Amos 456427 [37.]
•18 96,47 Loksa abilinnapea Andres Kaskla (KESK) 252267 [84.]
•19 96,02 Loksa abilinnapea Laivi Kirsipuu (KESK) 251104 [85.]
•20 90,48 Jõgeva abilinnapea Aare Olgo (KESK) 419899 (16. novembrini) [43.]
•21 89,93 Tõrva linnapea Agu Kabrits (KESK) 234900 [87.]
•22 89,41 Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots (ERL) 343069 [59.]
•23 80,89 Kärdla linnapea Anton Kaljula (REF) 249539 (11 kuud) [86.]
•24 76,72 Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain (REF) 356075 (1. septembrist linnapea) [58.]
•25 74,87 Põlva linnapea Tarmo Tamm (KESK) 380703 [52.]
•26 66,65 Sindi abilinnapea Rein Ariko 230147 [88.]
•27 63,66 Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev (REF) 295467 (31. augustini) [75.]
•28 62,73 Elva linnapea Reno Laidre (REF) 308999 [71.]
•29 58,98 Paide abilinnapea Kaido Ivask (IRL) 429613 [40.]
•30 55,62 Keila linnapea Tanel Mõistus (REF) 428982 [41.]
•31 53,42 Rakvere linnapea Andres Jaadla (REF) 716767 (11. novembrini) [5.]
•32 52,84 Põltsamaa abilinnapea Sven Lass 202766 (21. oktoobrist) [92.]
•33 52,37 Keila abilinnapea Eike Käsi 403966 [45.]
•34 51,51 Elva abilinnapea Toomas Järveoja (REF) 253738 [83.]
•35 51,37 Sillamäe linnapea Ain Kiviorg (KESK) 673939 (11 kuud) [7.]
•36 50,96 Keila abilinnapea Enno Fels (REF) 393054 [44.]
•37 46,86 Kallaste linnapea Viktor Nukka (KESK) 41047 (3. novembrist) [113.]
•38 44,31 Paide linnapea Kersti Sarapuu (KESK) 322746 [67.]
•39 43,41 Võru linnapea Kersti Kõosaar (REF) 488201 (10. novembrini) [33.]
•40 40,86 Haapsalu linnapea Ingrid Danilov 380532 (31. oktoobrini) [53.]
•41 39,87 Paide abilinnapea Piret Sapp 290381 [77.]
•42 39,75 Kiviõli abilinnapea Virje Härm 216431 (10 kuud) [89.]
•43 37,45 Kiviõli abilinnapea Anu Needo (REF) 203935 (9 kuud) [91.]
•44 34,68 Võru abilinnapea Pille Pikker (REF) 389992 (10. novembrini) [48.]
•45 34,60 Valga linnapea Ivar Unt (REF) 383999 [51.]
•46 34,24 Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev (IRL) 459439 [36.]
•47 33,84 Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev (SDE) 454102 (11. novembrist linnapea) [38.]
•48 33,25 Võru abilinnapea Innar Mäesalu (REF) 373908 (10. novembrini) [55.]
•49 32,95 Võru abilinnapea Jüri Johanson (KESK) 370572 (10. novembrini) [56.]
•50 32,46 Haapsalu aselinnapea Aivar Sein 302254 (31. oktoobrini) [74.]
•51 31,63 Haapsalu aselinnapea Toivo Hein 294543 (31. oktoobrini) [76.]
•52 30,99 Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev (KESK) 168765 (jaanuar-juuni ja november-detsember) [95.]
•53 30,97 Kuressaare linnapea Urve Tiidus (REF) 375496 [54.]
•54 30,53 Haapsalu aselinnapea Talis Vare (IRL) 284286 (31. oktoober) [79.]
•55 30,22 Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp (REF) 366365 (11 kuud) [57.]
•56 28,12 Valga aselinnapea Enno Kase 311997 [70.]
•57 27,89 Haapsalu aselinnapea Martin Schwindt 259750 (31. oktoobrini) [81.]
•58 27,53 Kuressaare abilinnapea Kalle Koov 333736 [63.]
•59 26,97 Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts (IRL) 327001 (11 kuud) [65.]
•60 26,96 Võru abilinnapea Mäidu Helistvee (KESK) 303244 [72.]
•61 26,88 Viljandi linnapea Kalle Jents (REF) 421044 [42.]
•62 26,00 Sillamäe aselinnapea Elviira Sidorova 341108, (11 kuud) [60.]
•63 26,00 Kuressaare abilinnapea Argo Kirss (IRL) 315193 [68.]
•64 25,95 Sillamäe aselinnapea Tatjana Ivanova (KESK) 340486 [61.]
•65 25,93 Valga aselinnapea Kalev Laul 287737 (6. novembrini) [78.]
•66 25,91 Sillamäe aselinnapea Aleksandr Kanev (KESK) 339926 [62.]
•67 25,04 Sillamäe aselinnapea Tõnis Kalberg (KESK) 328525 [64.]
•68 24,64 Viljandi abilinnapea Helle Aunap (IRL) 385978 [49.]
•69 24,56 Viljandi abilinnapea Rein Triisa (KESK) 384738 [50.]
•70 20,86 Kiviõli linnapea Kaja Kreisman (IRL) 113585 (juuni-oktoober) [97.]
•71 20,50 Pärnu linnapea Mart Viisitamm (KESK) 720696 (18. novembrini) [4.]
•72 19,82 Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov (KESK) 662232 [9.]
•73 19,52 Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo (KESK) 652318 [11.]
•74 18,57 Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmila Jantšenko (KESK) 620576 [14.]
•75 16,50 Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva (KESK) 551580 [22.]
•76 15,97 Kohtla-Järve aselinnapea Riina Ivanova 533745 [26.]
•77 15,41 Pärnu abilinnapea Simmo Saar (KESK) 541719 (18. novembrini) [24.]
•78 14,57 Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann 38052 (3. novembrist) [115.]
•79 14,31 Pärnu abilinnapea Jane Mets (REF) 502992 [31.]
•80 14,08 Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja (KESK) 470485 [35.]
•81 13,91 Kärdla linnapea Georg Linkov 42905 (19. novembrist) [109.]
•82 13,70 Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere (REF) 481441 (18. novembrini) [34.]
•83 11,52 Narva linnapea Tarmo Tammiste (KESK) 610167 [16.]
•84 10,72 Narva abilinnapea Jelena Torokvei (KESK) 567509 [19.]
•85 10,36 Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig 548819 [23.]
•86 10,16 Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF) 783220 [1.]
•87 9,83 Tartu abilinnapea Karin Jaanson (ERL) 757989 [2.]
•88 9,82 Narva abilinnapea Andrei Filippov (KESK) 520186 (veebruarist) [27.]
•89 9,09 Tartu abilinnapea Jüri Sasi (REF) 701205 [6.]
•90 8,57 Tartu linnapea Urmas Kruuse (REF) 660877 [10.]
•91 8,41 Tartu abilinnapea Vladimir Šokman (KESK) 648549 [12.]
•92 7,95 Tartu abilinnapea Väino Kull (REF) 612658 (5. novembrini) [15.]
•93 7,48 Sindi linnapea Anu Vassvik 25820, (19. novembrist) [118.]
•94 7,23 Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar (IRL) 33557, (23. novembrist) [116.]
•95 6,39 Haapsalu linnapea Urmas Sukles (REF) 59513 (30. oktoobrist) [102.]
•96 5,98 Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg (KESK) 32571 (novembrist) [117.]
•97 4,87 Võru linnapea Anneli Viitkin (SDE) 54795 (4. novembrist) [103.]
•98 4,61 Sillamäe linnapea Jelena Koršunova (KESK) 60438 (2 kuud) [101.]
•99 4,47 Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm 41625 (30. oktoobrist) [110.]
•100 4,47 Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman (EKD) 41625 (30. oktoobrist) [111.]
•101 4,38 Võru abilinnapea Inge Järvpõld 49270 (4. novembrist) [106.]
•102 4,20 Võru abilinnapea Kristjan Võrno (IRL) 47238 (4. novembrist) [107.]
•103 4,13 Valga aselinnapea Alar Nääme (KESK) 45810 (9. novembrist) [108.]
•104 3,97 Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak (SDE) 53315 (12. novembrist) [104.]
•105 3,05 Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe (KESK) 40000 (2 kuud) [114.]
•106 2,99 Narva abilinnapea Sofja Homjakova 158169 (märtsini) [96.]
•107 2,71 Paldiski linnapea Mare Leiten (REF) 9371 (22. detsembrist) [119.]
•108 2,30 Paldiski abilinnapea Kersti Väinsalu 7943 (22. detsembrist) [120.]
•109 2,30 Paldiski abilinnapea Arvo Täks (KESK) 7943 (22. detsembrist) [121.]
•110 2,09 Pärnu linnapea Toomas Kivimägi 73634 (19. novembrist) [99.]
•111 2,05 Tallinna linnapea Edgar Savisaar (KESK) 668200 [8.]
•112 1,97 Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli (KESK) 643524 (12. novembrini) [13.]
•113 1,76 Tallinna abilinnapea Merike Martinson (KESK) 575837 [18.]
•114 1,73 Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš (KESK) 564199 [20.]
•115 1,72 Tallinna abilinnapea Eha Võrk (KESK) 563134 [21.]
•116 1,64 Tallinna abilinnapea Taavi Aas (KESK) 534480 [25.]
•117 1,54 Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen (KESK) 501298 [32.]
•118 1,44 Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius 50486 (19. novembrist) [105.]
•119 1,17 Pärnu abilinnapea Annely Akkermann (IRL) 41137 (19. novembrist) [112.]
•120 1,11 Tartu abilinnapea Raimond Tamm (REF) 85952 (6. novembrist) [98.]
•121 0,21 Tallinna abilinnapea Jüri Pihl (SDE) 68200 (13. novembrist) [100.]

Allikas: omavalitsuste kodulehed ja KOV valimiste (oktoober 2009) nimekirjad

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 26. mai 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14804

Taotluse kaubamärk REFORMIKIRI registreerida esitas OÜ Hold Patendiametile 27. mail 2008. Lisaks esitati taotlused veel kaubamärkidele Tallinna Teataja, mille registreering ootab riigilõivu tasumist, ja PAREMAD UUDISED [...]]]> Alates 18. veebruarist 2010 kuulub sõna REFORMIKIRI kaubamärgina osaühingule Hold. See asjaolu aga ei takistanud tol trükisel veel viimases talvenumbris end nimetada „Eesti Reformierakonna väljaandeks” ja ilmuda erakonna kodulehel.

Taotluse kaubamärk REFORMIKIRI registreerida esitas OÜ Hold Patendiametile 27. mail 2008. Lisaks esitati taotlused veel kaubamärkidele Tallinna Teataja, mille registreering ootab riigilõivu tasumist, ja PAREMAD UUDISED ning Eesti Teataja, mis on avaldatud maikuu Kaubamärgilehes.

Tuleb tunnustada Reformierakonna ajakirja Reformikiri peatoimetajaks märgitud Peep Lillemägi käitumist, kes, olles samal ka OÜ Hold omanik, saab ajakirjas kajastada erakonna vaateid, aga seejuures kasutada juriidilistele isikutele teenuste osutamisest tulevat tulu. Nimelt ei saa erakond teenida tulu äritegevuselt ja erakonna ainsa sissetulekuna on lubatud eraisikute annetused.

Nüüd on ettevõtlikel reformimeestel ja -naistel võimalus oma erakonna sõnumi levitamist toetada, tellides teenust osaühingult Hold, ja nad ei pea muretsema oma nime avaldamise pärast erakonnale annetajate nimekirjas. Ainus miinus on see, et käibemaksu ei saa esitatavalt arvelt veel maha arvata, sest OÜ Hold ei ole käibemaksukohuslane, aga muus osas oleks tegemist raamatupidamises aktsepteeritavate kuludokumentidega.

Valimiskampaania rahastamine erastatakse

Reformierakond on ka varem erastanud oma kampaaniakulusid erafirmadele. Viimati tuli see avalikuks möödunud aasta oktoobris, kui 2007. a Riigikogu valimiste kampaania kulud tõid skandaali Robert Antropovi ja Jaanus Rahumägi pea kohale. Nemad olid kasutanud oma kampaanias möödunud augustis pankrotistunud Pärnu reklaamibüroo Droom teenuseid, aga jätnud mõnede teenuste eest tasumata. Algselt süüdistasid nad firmat isegi väljapressimises – see on reformikatel tavaline strateegia: rünnata vastu. Teine strateegia on öelda, et „erakond ei olnud asjaga seotud”.

Näiteks Tallinna volikogu liige Mati Eliste sai 100 000 krooni pistist planeeringu soosimiseks, aga selle ilmsiks tulles lahkus erakonnast. Ajakirjandus ja prokuratuur rahunesid maha nädalaga. Sarnaste asjaoludega Ivo Parbuse juhtumis inkrimineerivad ajakirjanikud aga kõik süüdistused ja rünnakud Keskerakonnale, ning Parbuse kohtuasi tuleb arutusele alles 2011. jaanuaris, vahetult enne valimisi. Oleks Parbus reformierakondlane, poleks keegi seda mullu novembriks enam mäletanud ja protsess toimunuks nädalaga, nagu toimus Tartu politseinike ja prefekt Aivar Otsalti (vt pildil) juhtumis.

JOKK-Droom-kampaania

23. oktoobri 2009 Äripäev kirjeldab, kui suurejooneliselt tegi Droom kampaaniat Ida-Virumaal 2144 häält saanud Jaanus Rahumägile ja Lääne-Virumaal 2085 häält kogunud Robert Antropovile. Kampaania ajal kulusid ei loetud ja firma uskus, et kõik arved tasutakse. Äripäeva järgi tasusid firmad lõpuks Rahumägi 1,7 miljoni kroonisest kampaaniast 828 000 krooni (1 hääle hind 792 krooni) ja Robert Antropovi 2,2 miljonist kroonist 681 000 krooni (1 hääle hind 1055 krooni). Neist esimese kampaaniasse panustas tema abikaasa Mari Rahumägi juhitav Quelle kataloogikaubamaja Eesti partner 200 000 krooni. Quelle OÜ reklaami leiame ka Reformikirja 2009. suvisest ning 2008. ja 2007. sügise numbritest. Edaspidi seda loota ei ole, sest Saksamaal asuv emafirma pankrotistus ning Eesti esindus tegeleb House of Brands OÜ-na edasi.

Kuna raha said kaks erakonnaliiget oma kampaaniale, aga mitte erakond oma arvelduskontole, siis polnud Riigiprokuratuuri meelest rikutud ühtegi seadust.

Kui Riigikogu arutas aprillis uut erakonnaseadust ja rahastamise aspekte, siis polnud erakonna niisugune rahastamine kampaania toetamise kaudu endiselt ära keelatud. Justiitsminister Rein Langi asendajana esinenud Taavi Rõivas jäi üsna jänni selgitamisega, miks pole juriidilise isiku toetus kandidaadile võrreldav erakonnale annetamisega. Tundub, et niikaua, kui juriidiline isik ei ole teinud ülekannet erakonna arvelduskontole, saabki ta meelepärast poliitikut edasi finantseerida.

Jääb üle oodata, millal poliitika Jaga Osa Kampaania Kuludest (loe: JOKK) erafirmale lõpuks ära lõpetatakse. Tundub, et selleks pole soovi ega tahet kahes lähestikku asuvas majas – Tõnismägi 9 (Reformierakond) ja Tõnismägi 5a (Justiitsministeerium) – ning pigem leitakse uusi viise erakonna kulude vähendamiseks.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eesti Tegijad

Loe lisaks:

Varasematest R-rahastamise skeemidest – 22. oktoobril 2009 Kesknädalas ilmunud „Reformierakonna ajupesula toetub uuele firmale” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11254

Reformikiri erastatud Peep Lillemägi firma Hold OÜ-le. Foto Virgo Kruve (kliki pilt suuremaks)

Foto 1: Vasakul väljavõte aprilli Kaubamärgilehest, millega OÜ Hold sai Reformikirja omanikuks; paremal – ajakirja väljaandjad Reformierakonnast.

Foto 2: Aivar Otsalt (sünd. 1964) oli Lõuna politseiprefektuuri prefekt. Töötanud uurijana ning Valga ja Tartu politseiprefektina. Reformierakonna Tartu seltskonnale, sh Andrus Ansipile ja Neinar Selile lähedal seisev tegelane. Näiteks 2009. aasta 17. juuni Eesti Ekspress avaldas loo sellest, kuidas „Otsalt näppas bensiini, omas detonaatoreid ja jagas alluvatele soovitusi, kus ja kuidas salaküttida”, kuid tulemuseks on vaikus. Sõber sõbra nahka ei koori!

Artikkel ilmus 12. mai 2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14685

Reedel, 7. mail etendus Saku suurhallis võimsalt (eriti Rahvusringhäälingus) üles haibitud „Ühtse Eesti suurkogu” suurejooneline lavastus. Kuid eeldatud või kardetud intriig uue erakonna moodustamisest [...]]]> Poolteist kevadkuud on möödunud teatri NO99 suurprojekti jälgiva meedia teravdatud tähelepanu all. Keegi ei mõelnud samal ajal, kuidas võiks mööduda 26. aprill (kolm aastat Pronkssõduri sündmustest) või 9. mai (sõja lõpu juubelipäev).

Reedel, 7. mail etendus Saku suurhallis võimsalt (eriti Rahvusringhäälingus) üles haibitud „Ühtse Eesti suurkogu” suurejooneline lavastus. Kuid eeldatud või kardetud intriig uue erakonna moodustamisest ei realiseerunud. 250-kroonisest piletirahast vabastatud kuus tuhat inimest rahuldasid uudishimu ning uue konkurendi sünni painest vabanesid kõigi praeguste parteide juhid.

2008. aasta 1. mail olid Minu Eesti koristustalgud eesmärgipärane algatus, millega hägustati Pronksiööde meenutamist. Rahvuslike erinevuste ja erineva ajalooteadvuse esiletoomise asemel juhiti tähelepanu hoopis koostegutsemisele. Möödunud kolm talgupäeva ja üks suurkogu annavad võimaluse tõdeda, et Andrus Ansipi valitsuse suurim rünnak ühiskonna terviklikkuse vastu on kinni mätsitud uute sümbolitega.

Suured mõtted ja üritused ei levi ilma lavastajata, aga eriti ei sünni nad ilma finantseerijata. Kui mõttetalguid rahastas riik läbi KÜSK-i (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), siis meedias ilmunud teabe järgi olevat NO99 teatril oma ärimehed, kes lubasid projekti jätkamiseks toetust.

„Mitu ettevõtjat toetavad teater NO99 suurettevõtmist, Ühtse Eesti elluviimist ka reaalselt pärast maikuist suurkogu etendusmanifesti, et näidata nii protesti sumbunud poliitikaelu suhtes.

Investorite liidu juhi Heldur Meeritsa sõnul on NO99 avalikkuse jaoks väga selged rööpad maha pannud,” kirjutab Tuuli Koch 17. aprilli Postimehes.

Teatri enda väitel kulus suurkogu-lavastuseks 2,2 miljonit. Teater tunnistas, et nad ise sodisid ka oma plakatid. Kesknädal eeldab, et piletimüügist saadud tulu on ligikaudu 1,4 miljonit krooni. Seega jääb vahe, ligi 800 000 krooni, teatri kahjuks, mida nad samuti tunnistavad. Aga me ei tea Ojasoo- ja Semperi-nimelisi nukke liigutanud ärimehe nime ega selle projekti kogu eelarvet. Jutud räägivad, et ärimees olevat lubanud kokku 20 miljonit krooni, kui kogu senises Eesti poliitikas pettunud hääled (a la Indrek Tarandi valijad) lähevad mitte Keskerakonnale või Reformierakonnale, vaid „puhtale ja süütule” nn kolmandale jõule. (Mis Kesknädala meelest meenutab kangesti nn Kolmandat Silma!)

Võib vaid oletada, kes suutis neile korraldada nii suure meediakajastuse, kuni rahvustelevisiooni kolme otselülituseni ja lindistamisõiguse ostmiseni välja.

Kellele on uut poliitilist liikumist vaja? Eelkõige praegusele valitsusele, et 6. märtsi 2011 valimistel leida kolmas osapool võimule edasi jäämiseks. Pühapäeval tõi erandkorras R2 saadet „Olukorrast riigis” juhtinud Urmet Kook näiteid Isamaaliidu suurkogult, kus suhtekorraldusbüroo oli palganud klaköörid Tunne Kelami toetuseks ja Peeter Tulviste vastu presidendikandidaadi valimisteks. Sahistatakse, et sama tegi teatri juures nõustajana tegutsenud Daniel Vaarik, kes lahkus PR-firma Hill & Knowlton juhi kohalt uute väljakutsete leidmiseks. Äkki oli selleks 2008. just „ärimeeste” pakkumine partei tegemiseks?

Vaariku blogist Memokraat leiame viis poliitilise äri ideed (25.02.10) ehk teemaarendusi „kuidas rahastada erakonda”. Ei üllataks, kui ta on löönud käed Reformierakonnaga ja aitab neile taskuparteid tekitada, nagu Marek Strandberg tegi viimati Eestimaa Rohelised IRL-ile. Rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook tuleb kindlasti vastu oma EﾜS-i semule Daniel Vaarikule, et asja televisioonis vääriliselt kajastada. EﾜS aitas ametisse president Toomas Hendrik Ilvese ja kavatseb seda 2011. aasta sügisel teha Indrek Tarandiga.

Igal juhul tunnevad projekti käimatõmbajad, näiteks seesama Daniel Vaarik, hästi eestlase psühholoogiat – kui eestlane on rahulolematu, ei asu ta oma õiguste kaitsele, vaid hakkab ootama valget laeva. Valge laev on nende meelest midagi hoopis kindlamat kui Andrus Ansip või Edgar Savisaar.

Neile, kes nägid kogu etendust vaid meedia vahendusel, pole vahet, kas vaadata pilti Ühtse Venemaa või Ühtse Eesti ürituselt. Klaköörid ja pealtvaatajad on samad – mass, keda manipuleerida kultuuri nime all poliitika heaks.

URMI REINDE, peatoimetaja

VIRGO KRUVE, meediaanalüütik

See oli esimene koostöös ilmunud arrtikkel, 12. mai 2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14678

9. aprill 2010. Eesti Päevaleht andis teada probleemidest ka [...]]]> Eeloleval laupäeval on kolmat korda kampaania „Teeme ära!” talgud. Esimesel korral (2008) koristati prügi, aga kogumiskohtades jäädi hätta sorteerimise ja ladustamisega. Need tööd tegema pidanud Utileek OÜ ja Utileek Lõuna OÜ jätsid suure osa töödest tegemata ning veel praegu laiuvad Tartus Raadi lennuvälja ääres prügikuhjad.

9. aprill 2010. Eesti Päevaleht andis teada probleemidest ka Põhja-Eestis: „Keskkonnainspektsioon küsib keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) 960 000 krooni, et lasta selle eest koristada 2008. aasta kevadel „Teeme ära!” talgute käigus Harku karjääride lähedale veetud prügilasu.”

Talgud on ju lõpetamata, aga see pole takistanud mõtte algatajatel kiitlemast selletaoliste kampaaniate toimumisega välismaal: Leedus, Sloveenias, Mehhikos. Info sealsete ürituste kohta pärineb ainult „Teeme ära”-kampaania inimestelt, ennekõike Rainer Nõlvakult; sõltumatud allikad puuduvad.

Mõtlemise- ja leppimise talgud

Mullu oldi targemad, ja 2009. aasta kampaania keskkonda ei reostanud, sest ürituse „Minu Eesti – Teeme ära” talgud seisnesid mõtlemises. Algselt kavandatud 100 000 osaleja asemel tuli kohale vaid 12% inimesi, aga kogunenud ei teinud midagi ära, vaid tegid kära. Poliitilised ringkonnad nägid ETV-s juba kuu varem jooksma hakanud reklaamides ka katset võimaliku uue erakonna loomiseks mõttetalgute varjus. Selleks oli olemas MTÜ Minu Eesti, mille juhatuse moodustas IRL-i Pärnu poliitik Raul Sarandi. Rahastamiseks kasutati varikatusena Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu, mis taotles kaubamärki MINU EESTI ning mida juhtiv Urmo Kübar oli varem Res Publicas. Samuti oli ettevõtmise helde toetaja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (IRL), kes eraldas selleks KÜSK-i programmist 8,36 miljonit. Täpsem kirjeldus projekti poliitilistest sidemetest IRL-iga on möödunud aasta 15. aprilli Kesknädalas.

Kolmas katse 1. mail 2010 mõttetalguid korraldada on varasematest veelgi tagasihoidlikum. Rainer Nõlvak tahtis möödunud sügisel korraldada seda deviisi all „Lepime ära” ehk panna eestlased ja venelased sõbrustama. Korraldati ka Lasnamäel ühine puude istutamine, mida näidati ETV-s. Ometigi on talgute teemad jäetud vabaks, ühtegi läbivat teemat ei ole, räägitakse lihtsalt kohalikul tasandil inimeste kokkukutsumisest. Ilmselt saadi aru, et üle Eesti ei ole võimalik koordineerida poliitilise jõu teket, ja siin ei aita isegi Tõnis Mägi telereklaamid. Kahe eelmise katsega tõestati, et 50 aastat kolhoosikorda on eestlaste talgutraditsiooni kustutanud ja viimased 18 aastat kapitalismi ja „igaüks seisab enda eest”-poliitikat pärssinud vabatahtlikkust. 26. aprilli seisuga oli registreerunuid 11 tuhat, aga vabu kohti oli 24 tuhat.

Teatraalne parteiloomine

Mõttekojad ja talgud on ennast ammendanud. Selle asemel korraldatakse 7. mail Saku suurhallis teatri NO99 projekt „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu”. Sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast (IRL). Kõik teised Eesti parteid on viimased kümnendid pidanud kongresse või üldkogusid.

Internetis tutvustatakse lavastust „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” aadressil http://www.eestieest.ee, mis on registreeritud 5. aprillil 2006, aga muudetud alles hiljuti – 18. märtsil 2010. See oli kuus päeva enne projekti üldsusele tutvustamist.

Sõnaline kaubamärk „EESTI EEST” on registreeritud Patendiametis kaubamärgina erakonna Isamaaliit nimele 5. juulil 2007, aga taotlus esitati üks päev enne domeeni registreerimist 4. aprillil 2006. Ilmselgelt kaitses Isamaaliit oma kaubamärki internetiaadressi registreerimisega juba 4 aastat tagasi. Mullustel Europarlamendi ja kohalikel valimistel ilmus IRL-i ajaleht „Eesti Eest” nii eesti- kui ka venekeelsena ja on leitav veel praegu erakonna kodulehel www.irl.ee

Reklaamitrikid

Teatri suurkogu reklaamid kritiseerivad eranditult Keskerakonna ja Reformierakonna valimisloosungeid. Ühtegi IRL-i reklaami ei pilata.

7. aprilli paiku toimunud teatri välireklaamide sodimine lisab üritusele vaid autentsust, sest IRL-i noored kleepisid 2009. alguses punaste siltidega üle Keskerakonna reklaame, aga jäid vahele.

Ojasoo ja Semper on öelnud, et jäljendavad võimalikult paljude erakondade siseelu, ja plakatite sodimine on üks kampaaniarelvadest. Kuna ükski erakond nendega võidelda ei soovi ja ükski teine teater nendes plakatites ohtu ei näe, siis pididki nad seda ise tegema.

Seekord andis juhtunust selgitusi Ühtse Eesti pressiesindaja Jaanus Kukk, sest Ojasoo ja Semper jäid Rein Langi kohta valetamisega vahele juba ürituse avalikkusele esitlemise järgsel päeval, kui TV3 saates „Värske Ekspress” süüdistasid Rein Langi etenduse nurjamises.

Kõige enam peab ühtsust manifesteerima „kampsunlasteks” ja „äraostmatuteks” jagunenud IRL.

Pealegi sündis 8. detsembril 2001 Saku suurhallis ka erakond Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, mis praegu on IRL. Tookordne üritus maksis pool miljonit, teater NO99 piletitulu 6500 osaleja pealt on suurusjärgus 1,4 miljonit ja käsikirjana kõlbavad tookordsed kavandid.

Ajalugu pidavat korduma farsina. Ka 21. sajandil.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

[pildiallkiri] TEATRI POLIITREKLAAM: Need tallinlased, kes üleüldise plakatimaania suhtes veel immuunsed ei ole, pidid märkama, et 7. aprilli hommikul olid NO99 teatri reklaamid väga kunstipärase käega n-ö soditud. Enamik linlasi ei eristanud neid tuhandetest muudest reklaamiplakatitest. Foto Kanal2 ekraanil

Artikkel ilmus 28. aprill 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14588

Kuidagi teisiti ei ole võimalik nimetada suurel reedel esmaesitlusele tulnud propagandafilmi „Rahva vabadus”. Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, [...]]]> Käimas on ulatuslik kunagise Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti Kongressi teavituskampaania. Isegi 20 aastat hiljem üritab nendes figureerinud seltskond endale kaela riputada Eesti veretu iseseisvumise pärga ning kõrvale tõrjuda tookordse valitsuse ja Rahvarinde tegevust.

Kuidagi teisiti ei ole võimalik nimetada suurel reedel esmaesitlusele tulnud propagandafilmi „Rahva vabadus”. Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Rein Kilk, Lagle Parek, Jüri Adams, Trivimi Velliste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Kaido Kama ja Illar Hallaste olid kõnelejatena kindlasti veenvad, aga kas keegi suudab neid meenutada öölaulupidudelt, Balti ketist või 20. augustil telemaja ja teletorni juures? Mina pole neid dokumentaalsetel filmilintidel nägema juhtunud. Nende puudumine vabadust reaalselt otsustanud toimingute juurest ei takistanud aga neil 90 minuti jooksul tänastele noortele oma sõnumit ja seisukohta edastamast. Vikerraadiost ja Klassikaraadiost võis samal ajal kuulda ülekannet Viimsi Jakobi kirikust.

Eesti ametliku iseseisvuse taastamise otsuse teinud valitsus tuli kokku pidulikule konverentsile Teaduste Akadeemia saali, kuid seda kajastas Kanal 2 „Reporter” 4,52 minutiga, TV3 0 minutiga ja ETV 3,04 minutiga, mille eel oli sama pikalt näidatud Tuhala nõiakaevu keemist. Pühapäeval oli ETV saates „Aeg luubis” 5-minutine teade, et eelmine samalaadne ajalugu ümber jutustav film „Laulev revolutsioon” on pälvinud ühe USA keskkooliõpetaja tähelepanu ja võib seal lausa õppekavasse jõuda.

Esmaspäeval oli 2. ülestõusmispüha, ja 90 minuti jooksul paiskus ETV eetrist kordusena „Rahva vabadus”, oodina ERSP-le.

Ilmus artiklina 7.04.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14432

Reklaam kõlab: „Uus erakond on sündinud! See on kõige suurem, võimsam ja kõigi seniolnute parimaid jooni ühendav. See on erakond, kuhu kuuluvad kõik. Tule suurkogule! Kaks [...]]]> Möödunud kesknädalal avalikustas Teater NO99 oma projekti „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu”, mis leiab aset alles 7. mail Saku Suurhallis, aga on endast juba välja viinud tuntud poliitikuid, sh Rein Langi.

Reklaam kõlab: „Uus erakond on sündinud! See on kõige suurem, võimsam ja kõigi seniolnute parimaid jooni ühendav. See on erakond, kuhu kuuluvad kõik. Tule suurkogule! Kaks aastat tagasi alustas Teater NO99 Eesti erakondliku maastiku kaardistamist ning lõpetab nüüd oma hiigelprojekti Saku Suurhallis 6500 inimese osalusel.”

Ilmselgelt ei ole tegemist vaid kunstilise ettevõtmisega trupilt, kes möödunud aasta märtsis tõi vaatajateni lavastuse „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”, kui kultuuriministriks on Laine Jänes Reformierakonnast; ja eelmisel neljapäeval süüdistas Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi suu läbi TV3 saates „Värske Ekspress” Reformierakonna justiitsministrit Rein Langi aktsioonetenduse provokatiivses lõpetamises.

Suurkogusid peab ainult IRL

Sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast. Selleks on Isamaa ja Res Publica Liit ning põhikirja punkt 11.1 ütleb: „Suurkogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses üld- või volinike koosolek) on erakonna kõrgeim esinduskogu – erakonna liikmete üldkoosolek.” Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (põhikirja § 24), Eestimaa Roheliste (§ 13) ja Reformierakonna (p 20.1) kõrgeimaks juhtorganiks on üldkogu. Eesti Keskerakonna (p 7.1.1) ja Eestimaa Rahvaliidu (p. 33) kõrgeim organ on kongress. Sõna suurkogu leiame veel ka parempoolsesse äärmusse kalduva Iseseisvuspartei põhikirjast.

Ojasoo ja Semperi lavastuse välireklaamides näeme vihjeid Kesk- ja Reformierakonna, aga mitte IRL-i vastu. Näitlejatel on põsel sini-must-valge märk, loosungiks „Kes siis veel? Meie!” (vihje Keski reklaamilausele) ja videoreklaamis küsitakse: „Mitme aastaga me pidime rikkaks saama?” (vihje Reformi lubadusele) ja „Palju meile keskmist palka lubati?” (taas vihje Keski lubadusele). Klipi lõpus aga tehakse järeldus: “Unustage tühjad lubadused, Eesti peab tööle hakkama. Vali Ühtne Eesti.” IRL lubas mullu suvel luua 50 000 töökohta.

IRL-i kaubamärk „Eesti eest”

Internetis tutvustatakse lavastust „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” aadressil http://www.eestieest.ee, mis on registreeritud 5. aprillil 2006, aga muudetud alles hiljuti – 18. märtsil 2010. See oli kuus päeva enne projekti üldsusele tutvustamist.

Sõnaline kaubamärk „EESTI EEST” on registreeritud Patendiametis kaubamärgina erakonna Isamaaliit nimele 5. juulil 2007, aga taotlus esitati 1 päev enne domeeni registreerimist 4. aprillil 2006. Kaitstud tegevuste hulka kuuluvad: trükised, fotod, reklaam, ärijuhtimine, haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Kui Isamaa ja Res Publica Liit oma kaubamärgi ärakasutamise peale ei protesti, tuleb neid pidada kaasosalisteks aasta suurimas massihüpnoosis. 16. märtsi Postimees teataski juba, et „IRL ei välista vaidlusi loodava MTÜga Eesti Eest”. Selle MTÜ kaudu soovisid 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressi eestimeelsed saadikud asuda talletama meenutusi ning ajalooliselt olulisi sündmusi ja fakte.

Poliitlubaduste farsiks pööramist tasub karta Reformierakonnal, sest IRL on neist osavam varjatud kampaaniate algatamisel. Möödunud aastal toimunud „Minu Eesti” mõttetalguid ju rahastati IRL-i ministri Kiisleri eelarvest ja kaubamärgi ning MTÜ olid endale registreerinud sama partei liikmed.

Suurkogust võib välja kasvada järjekordne projektipartei, nagu viimati Eestimaa Rohelised. Neil on vaja 1000 liiget (saalis istub 6500 piletiostnut, hind 225 krooni tükist teeb kogutuluks 1,42 miljonit) ja olla erakonnana registreeritud hiljemalt 6. detsembril, kui president peab välja kuulutama tähtajalised Riigikogu valimised. Osaleda saavad vaid erakonnad, mis on presidendi otsuse kuupäevaks registreeritud.

Muidugi võib püstitada ka teise hüpoteesi, et „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” on mõeldud igasuguse uue poliitilise jõu tuleku naeruvääristamiseks. Sel juhul on 6. märtsil 2011 valida samade erakondade vahel, mis 2007. märtsis.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 31.03.2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14394

Mis on ühist neil meestel: Tarmo Pihlap, Gunnar Graps, Dan Põldroos, Hendrik Toompere, Hillar [...]]]> Reformi ja IRL-i valitsus on kolme aastaga ära kärpinud Eesti majanduskasvu, viinud meid kõige kiiremini langeva majandusega riikide sekka ning valmistub tegema inimestele takistusi pensioniks tehtud sissemakseid kätte saada. Selle asemel, et asuda lahendama riigile elulisi küsimusi, tegeldakse asendusteemaga – pensioniea tõstmisega.

Mis on ühist neil meestel: Tarmo Pihlap, Gunnar Graps, Dan Põldroos, Hendrik Toompere, Hillar Nahkmann, Urmas Ott, Indrek Vanaselja, Robert Lepikson ja Kalev Katus? Need tuntud lauljad, näitlejad, ajakirjanikud, ärimehed ja teadlane ei elanud pensioniealiseks. Seda praegu kehtiva seaduse mõttes. Eestis on selliseid ja vähem tuntud mehi igal aastal tuhandeid, kelle sotsiaal- ja pensionimaksed jäävad nende poolt välja võtmata. Ka minul on jäänud pensionile saamiseni töötada rohkem aastaid kui olen siiani elanud ja, ausalt öeldes, kahtlen, kas mina võiksin olla see statistiline erand, kes trotsib Statistikaameti elueaennustusi eesti meeste kohta ja jõuab elada pensionisaamiseni.

Läksid pangad, läksid ka pensionisambad

Eesti mees on oma riigi suhtes sedavõrd lojaalne, et arstil käib ta väga harva (raha ei kuluta) ja kui ta oma haigusega sinna jõuab, siis on tavaliselt juba hilja. Ega jäägi muud üle peale kirsturaha koguma hakkamise. Seda tuleb nüüd samuti ise teha, sest sellegi kärpis Andrus Ansipi valitsus ära.

Kirjutasin 18. detsembril 2002 Kesknädalas: „Aasta äri oli pensionireform. Otsus panna töötegijad lisaks praeguste pensionäride ülalpidamisele ka iseendale tulevikuks raha koguma on suurepärane. Saavutada see ilma väitluse ja liigsete küsimusteta, on lausa geniaalne. Ja mis kõige parem kogu süsteemis – vahendajatele on kõik garanteeritud ning riskid korvab riik ehk seesama maksumaksja.”

Praegune kogumispensioni ja fondide süsteem sai kehtida 7 aastat (suvi 2002 kuni 1. juuni 2009), kui juba ilmnes selle nõrgim lüli – Eesti riik. Majanduslikult keerukal ajal ütles Andrus Ansipi valitsus, et tal ei ole enam võimalik lisada inimese sissemaksetele omalt poolt lubatud osa. Seejuures on ju tegemist kõigest I pensionisamba osa ümbertõstmisega II pensionisambasse, mitte aga täiendavate maksetega. Ma arvan, et paljud ei olegi teadlikud oma rahvapensioni (I sammas) osa vähenemisest seoses kogumispensioni fondidega.

Mina ei seisnud koos kümnete tuhandete ärahullutatud inimestega pankades järjekorras, et liituda II pensionisambaga. Olin skeptiline siis ja olen seda ka praegu. Mis viga korjata väikeste sissemaksete kaupa raha, kui seda tuleb välja maksma hakata aastakümnete pärast. Ilmselt nii mõnigi hoiustaja meenutab aegu, kui Eestis oli registreeritud umbes 46 erinevat panka ja kuidas neist jäi järele iga kuues. Samamoodi läheb ka pensionifondidega, mis paigutavad raha aktsiatesse ja seeläbi tõstavad ka nende hindu, kuid see ei ole jätkusuutlik.

Riik annab sõna, riik võtab sõna tagasi

Märke eesootavatest muudatustest on näha juba aastaid. Praegu ei kata pensionikassa sissemaksed enam väljamakseid ja puudujääk üha suureneb. Sellele on mitu lahendust, alates täiendava tulu leidmisest (laenud, maksude tõstmine) kuni kulude vähendamiseni (pensionilt võetav tulumaks, pensioniea tõstmine).

Ometigi pole tegemist paari aasta jooksul süveneva probleemiga ja praegune valitsus ei peaks seda teerulli kombel parlamendist läbi suruma. Just nagu töölepinguseaduse kehtestamise tagajärjeks oli 14-protsendine tööpuudus ja umbes 150 000 tööga hõivamata inimest, samamoodi toob pensioniea tõstmine kaasa kümnete tuhandete inimeste ilmajäämise pensionist, sest nad ei ela selle saamiseni. Majanduslikult vaadates hoiaksime sedasi käitudes kulusid kokku. Aga kas me käitume õiglaselt töölkäijate suhtes, keda niigi on petetud sissemaksete peatamisega? Isegi kui riigi osamaksed jätkuvad pooles ulatuses 2011. aastal ja täies mahus 2012. aastast, on antud signaal, et riik annab sõna ja riik võtab sõna tagasi, kui see talle sobib.

Pensionile jäämise vanuse küsimus on valitsusel üks järjekordne asendusteema, mis varjutab riigi olulisima küsimusega tegelemise – töötuse. Kellele veel peale valitsusparteide on vaja koolireformi, uusi õppekavasid, Riigikogu ja kohalike valimiste ühele päevale viimist, omavalitsuste liitmist, Ida-Virumaale riikliku ajalehe asutamist või ühe mandaadiga valimisringkondi? Ometigi on need intellektuaalselt huvitavad ideed täitnud viimasel poolaastal kogu poliitilise diskussiooni. Ilmselt oli 2008. aasta detsembris avaldatud Riigikontrolli auditil õigus, ja pensionile saamise iga tuleb tõsta. Seda ei tohiks teha parlamendis enamust kasutades, vaid debattide kaudu. Pealegi on 6. märtsil 2011 võimalik ka inimestelt küsida, mida nad sellest arvaksid ja kelle poolt hääletaksid.

Ärge alahinnake valijat, rääkige temaga!

Artikkel ilmus 24.04.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14328
(kell 9 oli lõppenud Riigikogu erakorraline istung seaduseelnõu II lugemisega, jõuti 54. parandusettepanekuni).

Paberlehes ilmus lugu poole lühemana, sest rohkemaks ei olnud pinda.

Mida oleme saanud 500 000 krooni [...]]]> Eesti Omanike Keskliit asus tegutsema pärast seda, kui 20. jaanuari Kesknädalas oli ilmunud artikkel neile eraldatud 500 000-kroonise projekti tulemuste puudumisest, ja 4. märtsil lõpuks avas internetis allkirjade kogumise lehe petitsioon.ee. Projektitaotlus esitati mullu kevadel. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt (KÜSK) saadud poole miljoniga pidi leht avatama juba möödunud augustis või hiljemalt septembris.

Mida oleme saanud 500 000 krooni eest?

Lihtsalt öeldes, ühe samasuguse tarkvara, millega 2006. aastal korjati internetis Toomas Hendrik Ilvese toetuseks umbes 30 000 nime ning milles osaleja nimi tuvastati vaid ausõna ja e-maili aadressi abil. Ka 2010. aastal saab petitsioon.ee lehel osalema märkida ükskõik kelle nime, kui vaid viitsida vaeva näha e-maili registreerimisega. Selline nime kuritarvitamise ohver on aga väga raskes seisus, et tõestada enda mitteosalemist. Näiteks Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits kirjutas avalduse politseile, sest tema nime all on kirjutatud internetis kommentaare. Petitsiooniga suunatakse poliitikat ja seepärast on võltsimine ohuks demokraatiale.

Projektiga sidus ennast Peeter Marvet, kes salvestas petitsioon.ee tutvustava video oma kodulehel tehnokratt.net, milles ta näitas petitsiooni allkirjastamist võltsitud ehk fake e-mailiga, juba allakirjutanute hulgast solvava nimega tegelase kustutamist ja samuti ühelt arvutilt antud kolme hääletamist.

Saame järeldada, et projekti ainus eesmärk ongi vaid e-mailide kogumine, sest ühtegi toetusnime ei saa usaldada. Vähemalt kuni ID-kaardi ja pangalingi ainsana kasutusele jäämiseni.

Sellest petitsioon.ee projektist on ennast taandamas ka Eesti Omanike Keskliit, mis kustutas oma kodulehelt projekti kirjelduse, et mitte valmistada piinlikkust Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheriga ühte erakonda kuuluvale regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile, kes KÜSK-i eest vastutajana peab selgitama kõnealust projekti Riigikogu Keskfraktsiooni 27. jaanuari arupärimise peale.

Kunagi varem ei ole Eesti maksumaksja finantseerinud sedavõrd nõrgalt teostatud ideed, mis ei vasta ühelegi infoühiskonna ja osalusdemokraatia ootusele. Oleme tagasi 2000. aastas, kui sajandi suurkuju hääletamiseks piisas naabri nimest ja sõbra meiliaadressist.

Lisaks:

Peeter Marveti tutvustus projektile http://tehnokratt.net/2010/03/04/petitsioon-ee-funktsionaalsus/

Projekti algne kirjeldus Eesti Omanike Keskliidu lehel ekraanifotona

http://www.virgokruve.com/meedia/2010/01/100120-petitsioon.ee-projekti-foto.jpg

Artikkel ilmus 10.03.2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14247

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino andsid 40 tunni jooksul erakondade liikmetele sõna järgmiselt:

IRL 2 tundi ja 3,22 minutit

Reformierakond 1 tund 13,9 minutit

SDE 36,47 minutit

Eestimaa Rohelised [...]]]> Eesti Rahvusringhääling (ERR) alustab juba varahommikul parteiliselt kallutatud saadete edastamist. Avaldame ülevaate 4.-29. jaanuarini Terevisioonis esinenud ja poliitiliselt ennast määratlenud külalistest.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino andsid 40 tunni jooksul erakondade liikmetele sõna järgmiselt:

IRL 2 tundi ja 3,22 minutit

Reformierakond 1 tund 13,9 minutit

SDE 36,47 minutit

Eestimaa Rohelised 8,03 minutit

Rahvaliit 7,37 minutit

Keskerakond 6,36 minutit.

4. jaanuar kell 8:16 reformierakondlane Jaan Saar, EMHI peadirektor, teema: Tallinna saabuvast suurest lumesajust (kestvus 4:49).

Kell 8:37 peab keskerakondlane Deniss Boroditš, Tallinna abilinnapea, vastama saatejuhtide küsimustele tänavate lumest puhastamise kohta (6:36).

Kell 8:47 on stuudios IRL-i kuuluv laulja Koit Toome rääkimas „Aasta hitt 2009″ auhinna saamisest ja selle video (6:47).

5. jaanuar 7:40 reformist Erik Puura, Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht koos rahvaliitlasest Vahur Valdnaga, kes Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator, (8:48).

Kell 8:17 reformierakondlasest ametnik Diana Beltadze, kes on 2011. aasta rahva- ja eluruumiloenduse projektijuht (6:46).

7. jaanuar 7:06 Andres Anvelt, SDE Tallinna piirkonna juht (8:47). Sama kordub kell 8:09 (8:37).

8. jaanuar 7:05 IRL-i Riigikogu liige Marko Mihkelson (10:45) ja kordus kell 8:08 (10:03).

11. jaanuar 7:05 IRL-i regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (9:42) ja kordus kell 8:09 (9:02).

Kell 7:35 IRL-i liige ja Riigikogu esimees Ene Ergma (9:58).

Kell 8:47 poliitilisele saatele saabus sobiv lõpp, kui Pärt Tarvas Libertas Eesti erakonnast andis intervjuu ansambli C-Jam liikmena ja esitasid koos pala „Rockin All Over the World” (7:19).

12. jaanuar 7:05 IRL-i siseminister Marko Pomerants (10:28) ja kordus kell 8:07 (9:47).

Kell 7:53 lahkab parteitu ehitusinsener Paavo Pikand Tallinna jääpurikate küsimust (6:44).

Kell 8:17 on stuudios Riigikogu ainus merebioloog Mart Jüssi Eestimaa Roheliste erakonnast (8:03).

13. jaanuar 7:05 SDE liige Meelis Paavel, Töötukassa juht (10:08). Kordus kell 8:09 (9:55).

Kell 7:42 Reformist hasartmängusõltlaste ühingu juht Leonhard Puksa (6:55).

Kell 7:57 jätkab Katrin Viirpalu Tallinna tänavate äärde kuhjatud lume probleemi käsitlemist Maanteeameti töötajaga (Urve Sellenberg), sest lumi ulatuvat lastel üle pea (4:15).

14. jaanuar 7:43 reformierakondlane Silver Meikar esineb Riigikogu Ukraina parlamendirühma esimehena (08:02).

Kell 7:55 IRL-ist Martin Pärn, disainer ja üks SÄSI konkursi asutajaid (5:36).

Kell 8:47 Eestimaa Rohelistest on tulnud Martin Kikas ansambli Honey Power liikmena koos Rein Fuksiga ja esitavad pärast pala „Get Country” (7:58).

15. jaanuar 8:46 reformierakondlik otselülitus stuudiost Otepää MK etapi peakorraldaja Alar Arukuuse intervjueerimiseks (7:42).

18. jaanuar 7:05 Reformierakonna välisminister Urmas Paet (8:38), kordus kell 8:06 (8:07).

19. jaanuar 7:05 IRL-i põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (10:10), kordus 8:10 (9:28).

Kell 8:47 IRL-i Riigikogu liige Toomas Tõniste (7:24).

20. jaanuar 7:05 keskerakondlane Evelyn Sepp Riigikogust – aga teda tasakaalustab IRL-ist Andres Herkel (10:51). Kordus kell 8:08 (10:23).

21. jaanuar 7:04 reformikas Toivo Klaar Euroopa Komisjoni Eesti esindusest (9:45). Kordus 8:09 (09:15).

22. jaanuar 8:36 keskerakondlane Enn Eesmaa, kuid koos Timo Tarvega, kes oli „Kultuurikilb 2010″ autor (5:53).

25. jaanuar 8:18 Cardo Remmel (astus välja Rahvaliidust 01.01.2010), ettevõtja ja Pärnu volikogu esimees. Teema: projekti „Kultuuripealinn 2011″ materdamine (7:51). Katrin Viirpalult iseloomulik küsimus: „Kas toetusi peavad saama siis need projektid, mis on esitatud keskerakondlaste või nendele lähedal seisvate isikute poolt?”

26. jaanuar 8:37 rahvaliitlane Kalev Uustalu, Muinsuskaitseameti peadirektor (7:37).

28. jaanuar 8:37 Reformierakonnast Merike Merilain, EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja (05:10).

29. jaanuar 7:06 IRL-i Riigikogust lahkunud liige Taavi Veskimägi, nüüd Elering OÜ juhatuse esimees (8:43). Kordus kell 8:09 (08:09).

Saate lõpus oli loetletud 64 nime, kellest vääriks väljatoomist produtsent Piret Priisaar, toimetajad Ivo Laev ja Rasmus Kagge ning saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

Ministrite, IRL-i ning Reformi tipp-poliitikute hulk langes silmatorkavalt jaanuari viimasel nädalal, kui Keskerakond oli esitanud pretensioone meedia erapoolikuses. 28. jaanuaril eitas Tarmu Tammerk ERR-i erapoolikust ja algatatud seaduseelnõu vajalikkust.

Pühapäevases „Erisaates” kutsuski reformierakondlane Tarmo Leinatamm endise riigikogulasena külla praeguse Riigikogu liikme Aivar Riisalu ja ründas mitme nurga alt: miks keskerakondlastele näib meedia kallutatuna? Selles veendumiseks aga ei olegi tarvis muud kui keerata teler ETV kanali peale, sest juba hommikul algab seal valitsuse ülistamine, mille on kõigi maksumaksjate rahade eest tellinud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit.

Loe lisaks Vikerraadio kallutatusest „Vikerraadio kui valitsuse propagandapasun” (18. veebruar 2009).

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 3. veebruar 2010.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14004

Eesti peab ennast e-riigiks, aga üllataval kombel on siiani terveid demokraatia valdkondi, milleks meil on küll vajalikud rakendused, aga puudub riigi poolt võimaldatud vorm. Näiteks [...]]]> Kodanikühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on 500 000 krooniga rahastanud internetiprojekti, mille eesmärk kaheldav allkirjade kogumine poliitilisteks kampaaniateks ja mille tulemuseks on isegi kuus kuud hiljem tühi netilehekülg. Asi lõhnab raha väärkasutamise järele.

Eesti peab ennast e-riigiks, aga üllataval kombel on siiani terveid demokraatia valdkondi, milleks meil on küll vajalikud rakendused, aga puudub riigi poolt võimaldatud vorm. Näiteks digiallkiri ja ID-kaart võimaldaks korraldada rahvahääletusi vaid minimaalsete kuludega, võrreldes pabersedelite ja hääletuskastiga. Aastaid tagasi olid väga populaarsed internetis allkirjade korjamise poliitilised kampaaniad, olgu siis Toomas Hendrik Ilvese presidendiks saamiseks või tuumajaama ehitamise vastu, kuid neid ei saa pidada demokraatlikeks ja arvestamist väärivateks juba ainuüksi sel põhjusel, et allkirju oli ja on jätkuvalt kerge võltsida. Selle puudujäägi võikski kõrvaldada e-riigi abil – digiallkirjade ja ID-kaardi tuvastamise kaudu.

Isamaa-Res Publica Liidu rahamasin

Algatus tuli viimaks ka möödunud aastal, kuid see ei ole siiani teostunud. See võib ka hea olla, sest mõte pärineb aktiivselt kohaliku omavalitsuse valimistesse sekkunud Eesti Omanike Keskliidust. Selle väljaütlemised maamaksu ja monopolide kohta kandsid Isamaa ja Res Publica Liidu ideoloogiat. Samuti on keskliidu juhatuses IRL-i poliitikud Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu.

KÜSK on asutatud regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri (IRL) valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks. Selle kaudu rahastati möödunud aastal suuremas osas ka „Minu Eesti”-nimelisi „teeme kära”-jututubasid, kuhu tuli isegi vähem osalejaid kui tunamullu siiani lõpetamata prügikoristamiskampaaniasse. Mainida tuleks ka MTÜ Minu Eesti juhatust, mis koosneb vaid IRL-i liikmest Raul Sarrandist, ja kaubamärgi Minu Eesti taotlemist endise Res Publica liikme Urmo Kübara juhitava MTÜ poolt.

Aprillis 2009 eraldas KÜSK toetusmeetme „Head Ideed 2009″ raames projekti „Minu Eesti” jaoks 1,7 miljonit krooni; reformierakondlase Mati Raidma MTÜ-le Mondo 500 tuhat krooni, et võimaldada Eesti elanikel abistada arengumaad Põhja-Ghanat; MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit varivalimiste korraldamiseks 41 tuhat krooni (selle poliitilise projekti kohta vt Kesknädal 7.10.2009), MTÜ-le Eesti Mootorrattaklubide Ühendus 124 tuhat krooni Balti ketile pühendatud motomatkaks.

Samuti anti 500 tuhat krooni toetusallkirjade kogumist võimaldavale projektile www.petitsioon.ee, mille oli esitanud MTÜ Eesti Omanike Keskliit, kuhu kuuluvad Reinsalu, Vaher ja Taavi Madiberk.

IRL kulutas 500 tuhat krooni tühjale lehele

Netiaadress www.petitsioon.ee registreeriti 7. juulil 2009 MTÜ Eesti Kinnisvaraomanike Tallinna Ühendus nimele. Selle esindajaks on märgitud Taavi Madiberk, aga teda ei leia selle ühenduse juhatusest. Sinna kuuluvad hoopis Henn Tosso, Anto Raukas, Siiri-Maie Ronimois, Tiiu Mölder ja Richard Pärnsalu. Ühendus registreeriti 23.12.1999 ja on pärast seda hoidnud madalat profiili. MTÜ-ga Eesti Omanike Keskliit seob seda aga ühine juhatuse liige Anto Raukas.

KÜSK-ile esitatud taotluse järgi pidi portaalis olema võimalik esitleda erinevaid algatusi, neis osaleda ja saada ülevaade algatuste kulgemise protsessist ning selle lõpptulemustest. Teavituskampaania, esimesed allkirjaaktsioonid ja modereerimisprotsessi algus pidid olema vahetult enne kohalikke valimisi augustis ja septembris. Oktoobris pidi olema hinnangu andmine esimestele aktsioonidele, aga ei siis ega järgmistel kuudel toimunud sellel aadressil midagi. Isegi jaanuaris on sel aadressil vaid tühi valge leht.

Tahaks Eesti maksumaksjat teavitada, et Eesti Omanike Keskliit on riigilt saadud 500 000 krooni kasutanud kõigeks muuks, kuid mitte esitatud projektiks. See võis ka olla teadlik raha kantimine, sest andjaks oli IRL erakonnakaaslasest regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kes ilmselt ei päri aru isegi null-tulemusega projekti kohta. Tema oligi ju see Kesklinna vanem, kes kulutas 2002. aastal kaks miljonit Toompea välitualetile, mis pole tänini korralikult tööle hakanud.

Artikkel ilmus ajalehes kesknädal 20.01.2010
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13914

[pilt] KÜSK-i rahastatud projekti kirjeldus lehelt www.omanikud.ee/infomaterjalid/petitsioon.ee

petitsioon.ee projekti foto http://www.omanikud.ee/infomaterjalid/petitsioonee

*

IRL vehib luuaga Tallinnas platsi puhtaks, justkui korrates möödunud sajandi platsipuhastuskampaaniat. Reformierakond manifesteerib platoonilist armastust Eesti erinevate omavalitsuste vastu või vastandab ennast Tallinna neli viimast aastat juhtinud Keskerakonnale. SDE on oma telereklaamid fokusseerinud Jüri Pihli isikule ja jõustruktuurides omandatud teadmusele.

Juhan Parts [...]]]> Võrreldes käesoleval sajandil toimunud valimisi, hakkab nüüd halva joonena silma konkurente halvustavate telereklaamide rohkus.

IRL vehib luuaga Tallinnas platsi puhtaks, justkui korrates möödunud sajandi platsipuhastuskampaaniat. Reformierakond manifesteerib platoonilist armastust Eesti erinevate omavalitsuste vastu või vastandab ennast Tallinna neli viimast aastat juhtinud Keskerakonnale. SDE on oma telereklaamid fokusseerinud Jüri Pihli isikule ja jõustruktuurides omandatud teadmusele.

Juhan Parts ja Mart Laar harjadega tallinna koristamas. Kus on siin nende lubadus valijatele? Löövad platsi Keskerakonnast ja rohelisest puhtaks ja siis mõtlevad endale uue vaenlase välja? Kaader IRL-i valimiste reklaamist.

Kõige õõvastavam aga tundub Eestimaa Roheliste telereklaam loosungiga „Õhk puhtaks!”, mille taustal kostab surmakarje. Ilmselt on see taust kooskõlas erakonna populaarsusega – allpool Riigikokku pääsemise piiri.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=2jJnSIuuHL8]

Puhas pole ka Keskerakond, kes kasutab ansiplastele koha kättenäitamiseks venekeelse telekanali uudistelõiku.

Keskerakonnale vastanduda on lihtne, aga võimulesaamisel ei saa see olla tegevuskava. Saan aru, et kolmikliit (Reformierakond, IRL ja SDE) on kahe aastaga majanduskriisi viidud Eesti riigis oma usalduse ammendanud. Igasugune lubadus peale puhastamise, armastuse, teadmise või puhta õhu kõlaks nende poolt väheusutavana. Pealegi on nende lubaduste mittetäitmist hiljem raske tõestada.

Seevastu Keskerakond on andnud lubadusi ka arvudes, vastandudes sellega kõigi teiste üldsõnalisusele.

Nende kõigi rohkete reklaamide puhul jääb minul kui valijal aga teada saamata kõige olulisem: milline on erakondade programm järgneva nelja aasta peale? Mina valin neid, kel on eduka valitsemise kogemus (mitte aga suutlikkus majanduslangust tekitada) ja ka valimisplatvorm järgmiseks neljaks aastaks ning kes ei varja selle puudumist üksnes konkurendi mustamise taha.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 14. oktoober 2009 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=13400

Varivalimistel imiteeritakse valimiste protsessi alates õpilaspileti esitaja [...]]]> Kas uus leiutis Keskerakonna valimisedu vähendamiseks?
Esmaspäevast, 5. oktoobrist kuni 8. oktoobrini korraldab Eesti Noorteühenduste Liit Tallinna ja Tartu koolides üle 14-aastastele õpilastele valimiste simulatsiooni – tegelike volikogudesse kandideerijatega. Tegemist on Soomest pärineva ideega, kus õpilased saavad avaldada oma poolehoidu poliitilistele liikumistele. Projekti „Varivalimised” läbiviimiseks kulub 431 924 krooni.

Varivalimistel imiteeritakse valimiste protsessi alates õpilaspileti esitaja registreerimisest valijate nimekirja, kardinaga hääletuskabiinist, hääletussedelitele templi panekust kuni pitseeritud valimiskastini välja.

Tulemused selguvad Vabariigi Valimiskomisjoni abil saadud tarkvaraga 9. oktoobriks lausa kandidaaditäpsusega. See tegevus käib päris-valimiste e-hääletuse ajal ja kolm päeva enne tegelike valimiste eelhääletust. Võib vaid ette kujutada meedia huvi koolilaste varivalimistel võitjateks tulnute ja kaotajateks jäänute vastu. Ilmselt see ongi projekti eesmärk: ekslikuks osutuda võivate küsitlusfirmade asemel kallutada inimeste valimiseelistusi koolilaste sümpaatiate alusel.

2002. aasta oktoobris avalikustas BNS valimiste päeva lõunal ukseläve-küsitluse tulemused Keskerakonna ülekaalukast võidust kohalikel valimistel Tallinnas. Tegelikult oli võit ülinapp, sest inimeste eelistust oli mõjutatud. Toetajad kuulsid võidust ja jätsid minemata, vastased aga mobiliseerusid. Järgmisteks valimisteks selline küsitlustulemuste avaldamine keelustati.

Varivalimiste avalike suhete juht Meelika Jürisaar ei suutnud põhjendada varivalimiste korraldamist ja tulemuste avaldamist enne 18. oktoobri päris-valimiste toimumist.

Siiani on Vikerraadio (Lauri Hussari isikus) eraldanud varivalimiste kajastamiseks aega keskpäevases „Uudis+” saates 9. septembril 14:27 minutit projektijuht Robert Langile Tallinna kooliõpilaste varivalimistest distantseerumise kritiseerimiseks, vaid 8:47 minutit Tallinna abilinnapeale Kaia Jäppinenile linna seisukoha esitamiseks ja 5. oktoobril valimiste käivitumisest Tallinnas Rahvusraamatukogu juures veel 12:04 minutit. Tund eetriaega saadi ka Raadio 2-es Urmas Vaino ja Reimo Sildvee saates “Ülekuulamine”. Mõlemad kanalid on avalik-õiguslikud ja töötavad maksumaksja raha eest.

Projekti „Varivalimised” läbiviimiseks kulub 431 924 krooni ja selleks on raha andnud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (rahastas ka „Minu Eesti” mõttetalguid), Tartu linn, SA Archimedes, MTÜ Avatud Vabariik (noorpoliitik Jevgeni Krištafovitš), Eesti Euroopa Liikumine, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning MTÜ Tegusad Eesti Noored.

Artikkel ilmus 7. oktoober 2009 Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13350

Aga tulevikule mõeldes teen sellest siia koopia (igaks juhuks):

- – - – - -