* Hispaaniasse pöördusid tagasi mullu novembris Põhja-Aafrikas Mauritanias al-Qaeda poolt röövitud Albert Vilalta ja Roque Pascual. Peaministri sõnul tähendas see “9 kuud kannatusi neile ja nende lähedastele ning 268 päeva poliitilist, diplomaatilist ja luuretööd Hispaania valitsusele”.

Teisipäeval avaldas Eurostat raporti juunikuu tööstustoodangu tellimuste kohta. Andmed esitanud liikmesriikide seas kasvasid tööstuse [...]]]> Esmaspäeval, 23. augustil algas Saksamaal uus kooliaasta.

* Hispaaniasse pöördusid tagasi mullu novembris Põhja-Aafrikas Mauritanias al-Qaeda poolt röövitud Albert Vilalta ja Roque Pascual. Peaministri sõnul tähendas see “9 kuud kannatusi neile ja nende lähedastele ning 268 päeva poliitilist, diplomaatilist ja luuretööd Hispaania valitsusele”.

Teisipäeval avaldas Eurostat raporti juunikuu tööstustoodangu tellimuste kohta. Andmed esitanud liikmesriikide seas kasvasid tööstuse tellimused kahekümnes riigis ja vähenesid vaid Iirimaal (-5,1%). Kõrgeim aastane muutus oli juunis Taanis (64,8%), Lätis (61,2%), Eestis (49,2%), Rumeenias (34,6%) ning Saksamaal ja Soomes (32,8%). Eesti on aastases arvestuses saanud rohkem tellimusi alates märtsist (17,3%) kuni maikuuni (44,3%).

* Euroopa Liidu eelarvevolinik rääkis liikmesriikides maksuosa (praegu 76%) vähendamisest 30-40 miljardi € võrra aastas. Asemele pakub maksu kehtestamist finantsülekannetele, lennureisijatele, CO₂ kvootidega kauplemist või otsest kodanikumaksu. Kolm suurimat maksjat – Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia – lükkasid viimase valiku juba tagasi.

* Suurbritannia finantsjärelevalve määras 2,27 miljoni £ trahvi kindlustusfirmale Zurich 2008. aasta augustis 46 000 kliendi isikuandmete (poliisi, pangakonto, krediitkaardi info) kaotamise eest.

Kolmapäeval deporteeris Prantsusmaa taas 300 mustlast. Sel aastal on neid riigist välja saadetud kokku 8000.

* Saksamaa valitsus kinnitas eelnõu pankade päästmiseks reservfondi loomisest, mis jõustub jaanuaris ja igal aastal miljard eurot kogudes päästaks tulevikus raskustes panku.

Neljapäeval algasid Saksamaal Stuttgartis ehitustööd Euroopa ühe suurima infrastruktuuriobjekti ehitusel, et 15-aastase planeerimise järel realiseerida 4 miljardi eurone projekt kahetasandilisest raudteejaamast. Vana jaamahoone osalise lammutamise ja tunnelite rajamise vastu protestis kümneid tuhandeid inimesi.

* Saksamaa kantsler Angela Merkel külastas tuumajaama (vt foto). Tuumaenergia tuleviku alasel debatil on välja käidud plaan maksustada kütusevardad ja tuumatööstuselt oodatakse rahalist panust taastuvenergia uuringutesse. Valitsuse vastav kava valmib septembri lõpuks.

* Saksamaal sai ansambli “No Angels” laulja Nadja Benaissa kaheaastase tingimisi karistuse seksuaalpartneri teadlikult HI-viirusega nakatamise eest. Kohus põhjendas leebet karistust ülestunnistuse ja kahetsemisega. Enda nakatumisest sai Nadja teada 17-aastaselt 1999. aastal.

Reede. Saab‘i autotööstuse ostnud Hollandi sportautode valmistaja Spyke teatas 243 miljoni eurose käibe juures poolaastakahjumist 139 miljonit €. Realiseerimata jääb plaan kuni 50 000 auto müümisest. Kahjumisse jäädakse tuleva aasta lõpuni.

* Hispaania lennufirma Iberia sai 6 kuuga 2,23 miljardi eurose käibe juures kahjumit 72 miljonit €. Islandi vulkaani tekitatud kaotus lendude tühistamisest oli 20 miljonit €.

* Prantslane Sylvain Quimene võitis Soomes Oulu linnas peetud õhukitarri (mängu imiteerimise) 15. meistrivõistlused. Osales 20 võistlejat 19 riigist.

Laupäeval avaldati Suurbritannia peaministri David Cameroni teisipäeval sündinud tütre Florence Rose Endellioni fotod. Abielupaari neljas laps sündis enneaegsena ja peaminister kavatseb võtta ka isapuhkust, kuid selle kestus ei ole teada.

* Prantsusmaa pidi kaitsma mustlaste deporteerimise otsust ÜRO rassilise diskrimineerimise kaotamise komisjoni raporti ja katoliku kiriku kriitika eest. Välisminister Bernard Kouchner: “President ei ole kunagi stigmatiseerinud vähemust selle päritolu pärast.”

Pühapäeval saabus Liibüa liider kolonel Muammar Gaddafi 2-päevasele visiidile Itaaliasse. Kahe riigi majandussuhted on tihenenud alates 2008.a. Silvio Berlusconi sõlmitud sõpruslepingust. Itaalia ostab suure osa Liibüa naftast ja gaasist ning saab investeeringuid pangandusse ja energeetikasse.

* Hispaanias ulatus viimaste aastate augustikuine kuumarekord Edela-Hispaanias 42 kraadini.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 1. septemberil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15226

Mart Laari ja Tunne Kelami IRL-i valimiste propaganda

Argo Ideoni artiklist „Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule” loeme: „Töötukassa [...]]]> Isamaa ja Res Publica Liidu esimees ning erakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Laar esines 19. augusti Postimehes enesekindla väitega, et aasta jooksul on loodud IRL-i lubatud 50 000 töökohta, sest Töötukassas registreeritud töötute arv on vähenenud.

Mart Laari ja Tunne Kelami IRL-i valimiste propaganda

Argo Ideoni artiklist „Laar: kullavihma seekord enne valimisi ei tule” loeme: „Töötukassa statistika järgi, kus on töötuna arveloleku lõpetamise põhjused, on isegi konservatiivselt võttes möödunud aasta algusest tööle läinud 62 477 inimest.” Järelikult olevat täidetud erakonna 2009. aasta juunis, enne Euroopa Parlamendi valimisi antud lubadus luua 50 000 töökohta.

Osutamaks kahel korral valetamise pärast peaministri kohalt tagasi astunud poliitiku mõttekäigus esinevale loogikaveale, toon näite raamatust „Jah, härra peaminister!”. Tsitaat käib süllogismi kohta, kus kahest teada olevast otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus, mis ei pruugi olla tõene:

„Esimene aste: Kõigil koertel on neli jalga. Teine aste: Minu kassil on neli jalga. Kolmas aste: Järelikult minu koer on kass.” (Jonathan Lynn ja Antony Jay 1999, lk 492).

Tulemus on absurdne igale 5B klassi õpilasele, kuid mitte märtsis kolmat korda peaministriks pürgivale Mart Laarile.

Nii nagu koer ei ole kass, pole võimalik tõmmata võrdusmärki ka töökoha saanud töötute ja neile uute töökohtade loomise vahele. Sotsiaalministeeriumi 13. augusti pressiteate järgi võeti Töötukassa statistikast maha 980 registreeritud töötut, kuid infot 1538 uue töötu registreerimise kohta leiab vaid eraldi tabelites otsides.

Viimased neli kuud ongi õukonnameedia püüdnud luua illusiooni töötute olukorra leevenemisest, igal reedel rõhutades töötute üldarvu vähenemist. Töötukassa maksis aprillis töötuskindlustushüvitist 30 921 inimesele, millest järeldub, et 69% registreeritud töötutest ei saanud midagi. Töötutoetust sai aprillis 18 753 inimest ehk viiendik arvel olnud töötutest (EPL 6. mai „Aprillis registreeritud töötute arv langes”). Hilisemaid andmeid ei õnnestunud leida.

Juulis registreeriti 6465 uut töötut ja poole aastaga on Töötukassa sanktsioonidega kustutatud nimekirjast 20 664 inimest. Töötute arv on vähenenud vaid bürokraatlike nõksudega.

Tööturu tegeliku olukorra kohta annab tõesema ülevaate sotsiaalkindlustusega töötajate statistika Haigekassas. Selle järgi oli 30. juunil 2009 ravikindlustatud 621 880 töötajat, 30. septembril 2009 oli töötajaid 13 125 võrra vähem (kokku 608 755), 31. detsembril 2009 vähem 21 501 töötajat (kokku 587 254).

IRL-i valimiste propaganda

Tegelikult kadus 2009. aasta teisel poolaastal 34 626 inimese töökoht. 31. märtsiks 2010 oli töötajaid 568 677 (-18 577 töötajat). Seega kadus üheksa kuu jooksul 30. juunist 2009 kuni 31. märtsini 2010, mil Laar lubas luua 50 tuhat töökohta, hoopis 53 203 inimese töökoht!

Esmakordselt suurenes töökohtade arv 3767 võrra 30. juuniks 2010 (kokku 572 444). See on 7,53% lubadusest.

12 kuu arvestuses kadus 30. juuniks 2010 hoopis 49 436 inimese töökoht (ravikindlustuse järgi). Kas keegi on kuulnud, et Mart Laar oleks sellest isegi teadlik?

Võimalik, et Mart Laar pole kursis Haigekassa arvudega ja see ei huvita tema tagatuba ega nõunikke, sest kõrgepalgalistel ametikohtadel töötades majanduskriis neid ei puuduta. Sellele viitab Urmo Soonvaldi intervjuu 21. juuni Delfis IRL-i endise peasekretäri ja praeguse poliitikasekretäri ning Riigikogu liikmest hõbekõri Margus Tsahknaga. „Mart Laari poolt välja käidud eesmärk luua 50 000 uut töökohta on tänaseks täidetud – aasta algusest (sic! – V.K.) alates on tekkinud 62 477 uut töökohta.”

Juhhei-rassa-saa! Kahe päevaga kadus viide eelmise aasta algusele ja töövõit saavutati seitsme kuuga. Äripäev refereeris seda Kadri Paasi artiklina ka kodulehe peauudisena.

Ajaloolasena peaks Mart Laar teadma, kuidas Führer kuni kibeda lõpuni uskus omaenda propagandat liitlasvägede peatamisest. Valed andmed viivad valede otsusteni! IRL-i loosung mullu suvel oli „Õiged otsused raskel ajal”, kuid valedele rajatud otsused andsid 12 kuuga prognoositule vastupidise tulemuse.

Eestile pole ohtlikumat asja kui grupimõtlemine valitsusliidus, kust tuleb nõukogude laadis raporteerivaid sõnumeid, et meil on kõike rohkem kui mullu, probleemid on lahendatud, majanduskriis on läbitud ja peatselt paistab helge homme IRL-i ja Reformi päikese all.

VIRGO KRUVE, meediavaatleja

KESKMÕTE Ajal, mil Laar lubas luua 50 000 töökohta, kadus töökoht 53 203 inimesel.

Ilmus 25. augustil ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15178

Eelmise aasta juunis lubas IRL Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal, et loob 50 000 uut töökohta ja tagab tööd Eestile. [...]]]> 30. juuni 2010 seisuga oli Haigekassalt töötajana sotsiaalkindlustuse saanud 572 444 töötavat inimest; seda on samapalju kui 2004. aasta detsembri lõpul. Võrreldes tippajaga 2008. aasta juunis on seda aga 103 983 võrra vähem. Mullusega võrreldes -49 436.

Eelmise aasta juunis lubas IRL Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal, et loob 50 000 uut töökohta ja tagab tööd Eestile. Isegi kui keegi on uusi töökohti loonud, siis see ei ole korvanud töökohtade üldarvu vähenemist. (Selles töökohastatistikas on kasutatud Haigekassa andmeid sotsiaalkindlustuse andnud töökohtadest.)

Tagasi aastas 2004

Haigekassa varaseimad kättesaadavad andmed on 31. detsembri 2004 kohta. Seal on sotsiaalkindlustusega töötajate arvuks märgitud 569 898 ehk isegi 2546 inimest vähem kui käesoleva aasta juuni lõpul. Tookord oli peaministriks Juhan Parts ja Res Publica viimaseid kuid valitsuses. Aprillis moodustati Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu uus valitsus ning 2005. aasta 31. detsembri seisuga oli töökohaga kindlustatud juba 617 631 töötajat (juurdekasv 47 733). Järgnesid majanduse kasvu ja stabiilsuse aastad. 30. juunil 2006 oli Haigekassa sotsiaalkindlustus 655 914 töötajal (juurdekasv 38 283), 30. juunil 2007 juba 675 113 töötajal (juurdekasv 19 199). Tipp saabus 30. juunil 2008, kui sotsiaalkindlustusega töötajaid oli 676 427 (juurdekasv 1 314).

2007. a. Riigikogu valimiste järel olid valitsuse moodustanud Reformierakond, IRL ja SDE ning nende valitsusaeg oli alanud Pronksiööl ühiskondliku terviklikkuse lõhkumise ja transiidi ebavajalikuks kuulutamisega. Eirati läheneva majanduskriisi märke. 2008. aasta suveks miinusesse langenud SKP-d raviti maksude ja aktsiiside tõstmisega ja eelarve kärpimisega. Tulemus oli soovitule vastupidine, aga riigile aadri laskmisega kooskõlas. Uue töölepinguseaduse jõustumise eel oli 30. juuniks 2009 aastaga juba kadunud 54 547 töökohta (alles veel 621 880) ning majanduse rüüstamine jätkus. 30. juunil 2010 oli alles 572 444 töökohta ehk muutus aastaga (-49 436). Võime järeldada, et IRL-i lubadused on pöördvõrdelised: kui lubatakse 50 000 juurde teha, siis tegelikult kaotatakse (-49 436). Kahe viimase aastaga on Andrus Ansipi valitsus likvideerinud 103 983 inimese töökohad, näitab Haigekassa statistika.

IRL-i lubadused ja tulemused on vastupidised. Isamaa ja Res Publica Liidu valimisplakatil 2009. juunist on kujutatud Mart Laar ja Tunne Kelam ning kiri: TÖÖD EESTILE! 50 000 TÖÖKOHTA!. Kaader Euroopa Parlamendi valimiste IRL-i reklaamist

Viimase viie aasta jooksul on olnud Haigekassas kindlustatuid arvel vahemikus 1 268 631 (30. juuni 2010) kuni 1 287 575 (30. juuni 2008), muutus 18 944 inimest. Seisuga 1. jaanuar 2010 elas Eestis 1 340 127 inimest ja igasuguse haigekassakindlustuseta oli juuni lõpul 71 496 inimest.

Virgo Kruve, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 18. juuni 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15153

Esmaspäeval, 9. augustil sulgesid Saksamaa võimud Hamburgis Taiba mošee, millega olid seotud 11. septembri 2001. a. rünnakute korraldajad.

Teisipäeval kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) seagripi pandeemia lõppenuks. Suri 18 400 nakatunut, aga seda on 10 korda vähem kui „tavalise” gripiga, mis nõuab aastas 250 000 – 500 000 inimelu.

Norra politsei uurib 7,5 miljoni euro väljapetmist Nordea [...]]]> 9.-15.8.2010

Esmaspäeval, 9. augustil sulgesid Saksamaa võimud Hamburgis Taiba mošee, millega olid seotud 11. septembri 2001. a. rünnakute korraldajad.

Teisipäeval kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) seagripi pandeemia lõppenuks. Suri 18 400 nakatunut, aga seda on 10 korda vähem kui „tavalise” gripiga, mis nõuab aastas 250 000 – 500 000 inimelu.

Norra politsei uurib 7,5 miljoni euro väljapetmist Nordea pangast.

Prantsusmaa tühistas Napoleoni ajast kehtinud politseinike ja vangivalvurite pikkuse alammäära nõude (1,60 meetrit).

Kolmapäev. Kreeka ei suutnud juulis täita Euroopa Liidu ja IMF-i nõutud eelarve kärpekava. Rahandusminister põhjendas seda laenude intresside tasumisega.

Neljapäeval avaldas Eurostat raporti juuni tööstustoodangu kohta. Võrreldes maikuuga oli tööstustoodang EL 27 riigis sama, aga eurot kasutavas 16 riigis kasvas 0,1%. Aastases võrdluses oli kasv vastavalt 7,7% ja 8,2%. Juunis oli kasv 11 riigis, kahanemine 8 riigis, muutumatu – Slovakkias. Suurim kasv oli Leedus (3%), Eestis (2,6%), Rumeenias ja Soomes (võrdselt 1,9%). Kahanes Hollandis (-3,1%), Prantsusmaal (-1,6%) ja Kreekas (-0,7%). Aastases võrdluses ei kasvanud vaid Kreeka (-5,5%). Suurim oli aastane muutus Slovakkias (23,9%), Eestis (20,7%), Soomes (14,1%) ja Lätis (13,3%).

Eurostati raport riikide majanduskasvu kohta II kvartalis. Eurotsooni ja EL 27 riigi kvartali kasv oli 1% ja aastases võrdluses 1,7% (I kvartal vastavalt 0,6% ja 0,5%).

Aastases võrdluses oli teine järjestikune kvartal kasvu Slovakkias (4,9%), Rootsis (3,6%), Belgias (2,2%), Tšehhis (2,2%), Saksamaal (3,7%), Hollandis (2,1%), Austrias (2,0%) Prantsusmaal (1,7%), Portugalis (1,4%) ja Itaalias (1,1%). Aastases võrdluses jõudsid esimese kasvava kvartalini Eesti (3,5%), Suurbritannia (1,6%) ja Ungari (0,1%). Aasta lõikes on endiselt kahanevad kvartalid Lätis (II kvartalis -3,9%), Kreekas (-3,5%), Bulgaarias (-1,5%), Hispaanias (-0,2%) ja Küprosel (-0,2%).

Prantsuse valitsuse sisetüli peaminister François Filloni (UMP partei) ja tervishoiuminister Roselyne Bachelot’ vahel narkosõltlastele süstimiskliinikute loomise pärast.

Reede. Eurostati teatel oli eelmise aastaga võrreldes juunis väliskaubandus EL27 riigis defitsiidis 9,6 miljardi euroga (2009. a. -4,1 miljardit). Jaanuarist kuni maini suurenes puudujääk aastases võrdluses energeetikas -115,6 miljardi euroni (2009. a. -93,0 miljardit ) aga oli ülejäägis kaupade ekspordil 63,5 miljardi euroga (2009. a. 47,6 miljardit). Suurim ülejääk kaubavahetuses oli jaanuarist kuni maini USA-ga (25 miljardit €), Šveitsiga (6,8) ja Türgiga (5,6). Kaubavahetus oli puudujäägis Hiinaga (-57,5 miljardit €), Venemaaga (-32), Norraga (-15,5), Jaapaniga (-8,9) ja Lõuna-Koreaga (-4,9). Liikmesriikide seas oli suurim ülejääk Saksamaal (60,2 miljardit €), Hollandis (17) ja Iirimaal (16,1) ja puudujääk Suurbritannias (-42,8), Prantsusmaal (-25,6), Hispaanias (-21,3), Itaalias (-11,2) ning Kreekas (-10,7).

Suurbritannias Bristolis poole miljoni pealtvaatajaga ja 150 kuumaõhupalliga festival.

Kirde-Hispaanias hukkus metsatulekahjus 2 tuletõrjujat.

Poolas tegi 104 langevarjurit Euroopa rekordi kujundhüppamises.

Laupäeval olid Euroopa paremäärmuslased Suurbritanniast, Austriast, Ungarist, Portugalist, Itaaliast ja Belgiast prantslase Jean-Marie Le Pen´i juhtimisel Tokyo Yasukuni sõjapühamut külastamas.

Pühapäeval, 15. augustil möödus 65 aastat Jaapani kapitulatsioonist ja Teise maailmasõja lõpust. ja Suurbritannia tähistas seda pärgade panemisega langenute mälestuseks (Foto).

Pommiähvardus Edela-Prantsusmaa Lourdesi linna kirikule ja 30 000 palverändaja evakueerimine.

Portugal sai kontrolli alla Serra da Estrela rahvuspargi suurpõlengu.

Taanis kogunes Kopenhaageni tänavatele 100 000 inimest, et näha moenädala lõpetamist Guinnessi rekordiks pürgiva 1,6 kilomeetri pikkusel laval.

Üleujutused endiselt Slovakkias ja Tšehhis (1 hukkunu). Austrias on äikesetormid jõgede veetaset tõstnud kuni 4 meetri võrra.

Foto, pühapäev: Suurbritannia peaminister David Cameron mälestuspärgade paneku tseremoonial.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 18. augustil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15168

Teisipäev. Eurostati raport tööstustoodangu tootmishindade kohta. Aasta [...]]]> Esmaspäeval, 2. augustil hakkasid Suurbritannia ametnikud kontrollima teateid, et kloonitud lehmade piim on jõudnud toidutööstusesse. * Suurpankade II kvartali tulemused olid head: Prantsuse BNP Paribas kasum kasvas üle 30 protsendi, Suurbritannia HSBC kahekordistas mullusega võrreldes. * USA esileedi Michel Obama saabus tütrega nädalasele puhkusele Hispaania Costa del Sol kuurorti.

Teisipäev. Eurostati raport tööstustoodangu tootmishindade kohta. Aasta lõikes oli juunis suurim tõus Maltas (16,9%), Ungaris (9,1%), Soomes (6,5%) ja Kreekas (6,1%) ning väikseim Iirimaal (0,9%) ja Saksamaal (1,5%). Ainus vähenemine oli Slovakkias (-1,9%). Eesti näitaja oli 2,4%. * Hollandi liberaalide (VVD) ja kristlike demokraatide (CDA) kõnelused vähemusvalitsuse moodustamiseks, millel oleks vaid 1/3 parlamendi häältest, aga koos islamofoobse Geert Wildersi Vabadusparteiga vajalikud 76 kohta 150-st. * Pakistani president Asif Ali Zardari visiidil oma Prantsusmaa ametivenna juurde lükkas tagasi brittide peaministri David Cameroni India-visiidil tehtud väited, et Pakistani luure teeb koostööd Talibaniga.

Kolmapäeval avaldati Eurostati raport 2009. a. tööhõive kohta. Tööealiste (15-64) suurim hõive oli Hollandis (77%), Taanis (75,7%), Rootsis (72,2%), Austrias (71,6%) ja Saksamaal (70,9%). Eesti 63,5% oli alla keskmise (64,6%), aga koos Läti ja Leeduga oleme sooliselt üks võrdsemaid. Meeste tööhõive oli Eestis 64,1% ehk 1,1% suurem kui naistel, Lätis 61% ja 0,1%. Leedu on ainus riik, kus naiste tööhõive (60,7%) ületas mehi 1,2%-ga. Suurimad vahed naiste kahjuks oli Maltal (33,8%), Kreekas (24,6%) ja Itaalias (22,1%).

Eurostati raport jaekaubanduse käivete kohta. Aastane kasv oli juunis EL 27 riigis 0,5%. Kahanemine toimus Leedus (-8,7%), Bulgaarias (-6,8%), Eestis (-4,1%) ja Lätis (-3,8%). Eestis oli jaanuarist aprillini langus -9% kuni -6,3%. Võrrelduna 2005. aastaga oli juunikuu käive protsentides peaaegu muutumatu Eestis (100,1), Austrias (105,3) ja Portugalis (97,1). Selge kahanemine oli Maltal (88,0), Lätis (89,8) ja Leedus (92,9). Viieaastases võrdluses olid tõusjad Rumeenia (157,7), Poola (136,4) ja Bulgaaria (122,5). Vähemalt 10% oli käive suurem ka Prantsusmaal, Slovakkias, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias.

Neljapäeval oli supermodell Naomi Campbell tunnistajana Haagi kohtus Libeeria ekspresidendi Charles Taylori üle peetaval protsessil ja pidi andma infot töötlemata teemantide saamisest 1997. aastal. * Šveitsis algas 63. Locarno filmifestival. * Kreeka rahandusministeeriumile tehti IMF ametnike visiidi eel pommiähvardus. * Suurbritannia avalikustas tuhandeid toimikuid UFO-vaatluste kohta. * Riia linn peab võitlust kanali ääres puid langetavate kobrastega ja pakub hea nõuande eest auhinnaks 425 €.

Reedel vannutati viieks aastaks ametisse Poola president Bronislaw Komorowski (55) (pildil). Presidendil on vetoõigus ja kõrgete ametnike määramise õigus, aga täidesaatev võim on valitsusel. * Prantsuse politsei alustas vastavalt presidendi korraldusele ebaseaduslike mustlaslaagrite tühjendamist ja lõhkumist. * Rumeenia juudid ei ole rahul 1938.-1939. a peaministriks olnud Miron Cristea hõbemündi vermimisega keskpanga poolt, sest tema ametiajal võeti kodakondsus 225 tuhandelt juudilt.

Laupäeval peeti Soomes sauna-MM 130 osavõtjaga 15 riigist. Heinolas peetud üritus jääb korraldajate teatel viimaseks, sest see tõi kaasa osavõtja surma ja teise põletushaavadega haiglasse viimise.

Pühapäevaks olid Kesk-Euroopa üleujutused nõudnud 3 poolaka, 3 sakslase, 5 tšehhi ja tormi põhjapoole liikudes ka 4 leedulase elu. * Nisu hind on nädalaga tõusnud 25% Ida-Euroopa ja Venemaa põua ning tulekahjude tõttu. Maailma Toiduorganisatsioon (FAO) rõhutab, et varud on 20% suuremad kui 2008. aastal ja toiduainete hinna tõstmiseks pole alust.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Ilmus ajalehes Kesknädal 11. august 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15116

Marika Tuus pärib sotsiaalministrilt rahvastiku tervise arengukava tegevusaruande kohta. Peaministrilt pärib Heimar Lenk aru Eesti inimvara käsitleva uurimuse kohta ja Helle Kalda Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise korra kohta. Majandusministril tuleb vastata Kalle Laanetile Tallinna-Kuressaare lennuliini, Kalev Kallole gaasifirma Eesti Gaas põhivõrgu riigistamise kava, Valeri [...]]]> Esmaspäeval, 2. augusti toimunud Riigikogu erakorralisel istungil esitas Keskfraktsioon valitsusliidule 18 arupärimist.

Marika Tuus pärib sotsiaalministrilt rahvastiku tervise arengukava tegevusaruande kohta. Peaministrilt pärib Heimar Lenk aru Eesti inimvara käsitleva uurimuse kohta ja Helle Kalda Saksamaale ümberasunutele vara tagastamise korra kohta. Majandusministril tuleb vastata Kalle Laanetile Tallinna-Kuressaare lennuliini, Kalev Kallole gaasifirma Eesti Gaas põhivõrgu riigistamise kava, Valeri Korbile Kauksi-Vasknarva maantee olukorra, Aivar Riisalule Estonian Air´i tellitud Bombardier-lennukitest ilmajäämise ja ettemaksuna tasutud 12 miljoni dollari kohta, Olga Sõtnikule domeenireformi ebaõnnestumise kohta.

Keskkonnaministril tuleb Toomas Varekile anda vastus prügimajanduse korraldamisest. Kaitseministril – Toivo Tootsenile kassett-lahingumoona konventsiooni ja Lauri Laasile juulis Lõuna-Eestis kiiruskaameratega fikseeritud Kaitseministeeriumi ametnike rikkumiste kohta.

Haridusministril on vaja vastata Mailis Repsile: erakoolide toetamisest samaväärselt munitsipaalkoolidega, koolipidajate pikapäevarühmade avamise kohustuse kuludest, gümnaasiumiastmes vähemalt kolme õppesuuna avamise kohustusest. Keskkonnaminister peab Ain Seppikule andma vastuse Vormsi saarele tuulepargi ehitamise kohta. Regionaalminister – Rein Ratasele: planeerimisseaduse §1 lõike 3 ruumilise planeerimise kohta. Rahandusministril – Kadri Simsonile: sotsiaaltoetuste vajaduspõhiseks muutmisest. Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil Inara Luigasele – eurole üleminekul tagatisvarade struktuuri, muutuste ja lisakulude kohta.

Teisipäeval esitati veel 15 arupärimist. Nende seas siseministrile: Olga Sõtnikult – kodakondsuse andmiste kohta (102 749 määratlemata kodakondsusega inimest), Rein Rataselt – euro tulekul võltsrahade levitajate kohta, Ain Seppikult – politsei palgata puhkusele saatmiste kohta. Lauri Laasi pärib sotsiaalministrilt aru ühiskonna süveneva vaesumise kohta, Enn Eesmaa välisministrilt – Guantánamo vangide tegeliku osaluse kohta terrorismiaktides. Arvo Sarapuu esitas peaministrile arupärimise riigifirmadest dividendide võtmise kohta ja Jüri Ratas regionaalministrile arupärimise järgmise aasta kohalike omavalitsuste eelarvete koostamise kohta. Majandusministrilt päris Lembit Kaljuvee elektrihinna kujunemisest järgmisel kolmel aastal ning Tiit Kuusmik Sonda ja Kiviõli vahelise kergliiklustee projektist väljajätmise kohta.

Keskfraktsioon andis üle seaduseelnõud toasooja käibemaksu alandamisest 9 protsendile ja püsiva elamisloaga vanemate lapsele sünnijärgse kodakondsuse andmisest.

Lisaks esitasid sotsiaaldemokraadid arupärimise kultuuriministrile Läänemaa Muuseumi direktori Lea Rausi ametist vabastamise kohta.

Eestimaa Rohelised on esitanud seaduseelnõu täisealiste ja alaealiste seksuaalsuhete regulatsiooni muutmisest karistusseadustikus.

Ilmus ajalehes Kesknädal 11. augustil 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15110

Euroopa Liidu välisministrid kohtusid ühise välisteenistuse loomise arutamiseks; vastuseisu tekitab riiklike eelarvete kärpimine, et luua 3 miljardi € eelarvega uus teenistus.

Iraanile kehtestati täiendavad sanktsioonid.

Baieris avati 99. Richard Wagneri festival.

Rumeenia Karpaatides Zarnesti linna lähedal kukkus sõjaväeõppusel alla Iisraeli kopter, hukkus 7 inimest.

Teisipäeval avaldati Eurostati demograafiaraport. 1. jaanuaril 2010 [...]]]> Esmaspäeval, 26. juulil algasid Barcelonas kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.

Euroopa Liidu välisministrid kohtusid ühise välisteenistuse loomise arutamiseks; vastuseisu tekitab riiklike eelarvete kärpimine, et luua 3 miljardi € eelarvega uus teenistus.

Iraanile kehtestati täiendavad sanktsioonid.

Baieris avati 99. Richard Wagneri festival.

Rumeenia Karpaatides Zarnesti linna lähedal kukkus sõjaväeõppusel alla Iisraeli kopter, hukkus 7 inimest.

Teisipäeval avaldati Eurostati demograafiaraport. 1. jaanuaril 2010 elas Euroopa Liidus 501,1 miljonit inimest, kasv oli aastaga 1,4 miljonit, sellest 0,9 miljonit immigrandid. Eurot kasutavas 16 riigis elas 329,5 miljonit.

Island alustas kõnelusi Euroopa Liiduga liitumiseks. Probleemiks on Islandi soovimatus liikmesriikide laevu kalastama lubada, vaalapüügi pooldamine ja vaidlused Icesave panga kohustuste üle.

Suurbritannia peaminister David Cameron (pildil) avaldas Türgis toetust selle riigi liitumisele Euroopa Liiduga.

Suurbritannia doteerib alates jaanuarist 2011 iga elektriauto ostjat 5000 £ ehk 95 000 krooniga.

Korporatsiooni BP (British Petroleum) inglasest juht Tony Hayward astus Mehhiko lahe naftareostuse pärast tagasi ja suundus tööle firma Siberi projekti; asemele toodi ameeriklane Robert Dudley.

Kolmapäeval keelustas Kataloonia parlament esimesena Hispaanias härjavõitlused.

Sajad FIAT-i Mirafiori tehaste töölistest (5800) protestisid firma plaani vastu viia mõnede mudelite tootmine Serbiasse, sest kardavad koondamisi.

Saksamaa välisminister Guido Westerwelle viibib Istanbulis. Türgi Euroopa Liitu kuulumise vastu on Saksamaa ja Prantsusmaa.

Portugali metsatulekahjude kustutamisel osalevad kaks Itaalia lennukit.

Neljapäeval küsitles Prantsuse politsei tööminister Eric Woerth´i riigi rikkaima naise Liliane Bettencourt’i poolt valitsevale UMP parteile tehtud annetuste pärast.

Prantsusmaa esileedi Carla Bruni osales Woody Alleni filmi “Midnight in Paris” („Südaöö Pariisis”) võtetel.

Soome peaministri Mari Kiviniemi sõnul jääb samasooliste abielude seadustamine järgmisele valitsusele.

Finnair liisis Aasia-lendudele kaks 270-kohalist Airbus A340 lennukit.

Hollandi naftafirma Royal Dutch Shell II kvartali kasum oli 4,5 miljardit dollarit (Eesti Vabariigi eelarve tulud 2010. a on 7 miljardit dollarit).

David Cameron viibib visiidil Indias.

Reede. Eurostati raport töötuse kohta. Eurot kasutavate riikide töötus oli juunis 10%, seega samasugune kui maikuus, ja EL-i 27 riigis 9,6%. Rakenduseta on 23,06 miljonit, neist 15,77 eurotsoonis. Madalaima töötusega olid Austria (3,9%) ja Holland (4,4%) ning kõrgeimaga Hispaania (20%), Läti (20%) ja Eesti (19%). Alla 25-aastaste noorte tööpuudus oli samuti kõrgeim Hispaanias (40,3%), Eestis (39,8%) ja Lätis (39,5%). Aasta lõikes oli suurim töötuse tõus I kvartalis Eestis (11%-lt 19%-le) ja Lätis (13,4%-lt 20%-le).

Londoni linnapea Boris Johnson ja 12 000 vabatahtlikku alustasid linnas jalgrataste rentimise testkuud, et vähendada kesklinna autoliiklust ja õhusaastet.

Laupäeval alustasid Suurbritannia sõdurid Afganistani Helmandi provintsis pealetungi Saidabadi linna vallutamiseks.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy oli visiidil Grenoble’i linnas; seal toimunud noorterahutustest rääkides avaldas ta arvamust, et igalt politsei vastu astuvalt immigrandilt tuleks kodakondsus ära võtta.

Pühapäeval, 1. augustil lõpetasid Kreeka veokijuhid terve nädala kestnud streigi, mis oli suunatud peamiselt IMF-i esitatud nõudmiste vastu.

Holland lõpetas oma 1950 sõduri missiooni Afganistani Uruzgani provintsis, nelja aasta jooksul sai surma 24 ja haavata 140. Järgmised lahkujad on Kanada 2011. ja Poola 2012. aastal.

Jõustus kobarpomme keelustav rahvusvaheline leping, millega Eesti ei liitunud.

Saksamaa mälestas Love Parade’il tekkinud trügina 21 ohvrit (vigastatuid 500).

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 4. augustil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15094

Varem sai tasuta registreerida ühe domeeni juriidilise isiku kohta ja FIE-le/erisikule registreeriti alamdomeen pri.ee alla. Uute reeglite kohaselt võib igaüks pärast enda elektroonilist tuvastamist registreerida [...]]]> 5. juulil hakkasid kehtima uued Eesti .ee domeenide saamise reeglid. Kehtestati aastatasu 285 krooni (lisandub käibemaks), igaüks peab endale valima registreerimise vahendaja ning temale lisaks maksma. Kadus registreeritavate aadresside arvu piirang.

Varem sai tasuta registreerida ühe domeeni juriidilise isiku kohta ja FIE-le/erisikule registreeriti alamdomeen pri.ee alla. Uute reeglite kohaselt võib igaüks pärast enda elektroonilist tuvastamist registreerida meelepärase vaba aadressi alates 369 kroonise aastamaksu eest (Zone Media OÜ).

Sama firma juures saab .eu domeeni aga neli korda odavamalt ehk 89 krooni eest. Eesti naabrid Soome ja Läti lubavad igal soovijal ilma vahendajata ise registri poole pöörduda ja nende tasud on mitmeid kordi madalamad: Soomes 13 € ehk 203 krooni ja Lätis 10,5 € ehk 165 krooni. Odavamad hinnad tulevad läbi vahendaja domeeni üheks aastaks registreerimisel ka teistes riikides: Suurbritannias 55 (krooni), Poolas 57, Taanis 95, Belgias 116, Hollandis 150, Rootsis 163, Šveitsis 186 ja sama hinnaga veel Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias. Domeenide kallima grupi moodustavad Austria, Kreeka, Ungari ja Leedu umbes 240 krooniga. Eestiga võrreldavat hinda küsib vahendaja vaid viie riigi domeeni eest: Bulgaaria, Iirimaa, Luksemburg, Portugal ja Rumeenia, kus hind on 390 krooni.

Domeenide registreerimine kallines kuus korda

Varem domeenide registreerimist hallanud EENet on domeeni haldamise kuluks teatanud 6,3 korda väiksema summa ehk 45 krooni aastas (http://www.eenet.ee/EENet/2536.html). Eesti Interneti sihtasutus (EIS) kinnitas aga mitu korda kõrgema hinna.

Domeenid kuuluvad majandusminister Juhan Partsi (IRL) haldusalasse. EIS-i kõneisik meedias ja juhatuse liige on tema varasem nõunik Marek-Andres Kauts (IRL), kes elab Nõmmel Metsa tänaval ja on 26 häälega halduskogu liige. EIS-i kodulehel ainsaks töötajaks ehk registripidajate koordinaatoriks märgitud Kristo Kraanat (IRL) elab paralleelsel Põllu tänaval ja käis Kautsiga samas keskkoolis. Teine juhatuse liige Jaak Lippmaa on varasemast EENetist ja elab Nõmmel Tähe tänaval, mis on risti Metsa ja Põllu tänavaga. Kõik kolm elavad mõnesaja meetri raadiuses. Parts, Kauts ja Kraanat olid koos Res Publicas.

IRL-i kuuluvusega inimesed EIS-i juhtkonnas teevad erakonna vastutavaks kogu domeenide reformi ja selle tulemuste eest. Protestiaktsiooni toimuva vastu on algatanud 12 tuhande pri.ee domeeni omanikud aadressil http://sisalik.dragon.ee/pikett/, Tõnu Samuel ning Jaan Jänesmäe on koostanud valitsusele avaliku kirja, et juhtida tähelepanu EIS-i ebapädevusele, aadressil http://domeenireform.wordpress.com/

Ilmus ajalehes Kesknäda 14. juuli 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15018

Teisipäeval pidas [...]]]> Esmaspäeval kohtusid Soomes kuuepäevast visiiti lõpetav Jaapani printsess Takamado ja president Tarja Halonen. Suurbritannia liberaalide juht Nick Clegg tutvustas uut valimisreformi, mis muudab mandaadi saamise viisi ja vähendab parlamendi suurust 50 võrra ehk siis 600ni. Rootsi uuringu järgi on hea sissetulekuga perede laste õpiedukus koolis 20 aasta jooksul rohkem tõusnud kui vaeste perede lastel.

Teisipäeval pidas kuninganna Elisabeth II kõne ÜRO-s. Suurbritannia alustas sõdurite väljatoomist Afganistani Sangini provintsist, kus on saadud kolmandik brittide kaotustest (kokku 313 sõdurit). Rootsi feministid põletasid raha, et protestida naiste ja meeste ebavõrdse palga vastu. Eurostati teatel andsid liikmesriigid 2008. a kodakondsuse 696 tuhandele inimesele, üle poole neist Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Teisest raportis loeme, et 2009. aastal kahanes reisijate vedu raudteel 27 liikmesriigis 2%, Eestis seejuures 7,4 %, Lätis 19,5 % ja Leedus 14,1 %. Ainsana kasvas see Taanis ja Belgias.

Kolmapäeval karmistas Euroopa Parlament pankurite lisatasude reegleid. Saksamaa valitsus otsustas kärpida 80 miljardit eurot kulusid järgmise nelja aastaga (Eesti 2010. eelarve 5,7 miljardit €). Euroopa Liidu energiavolinik Günter Oettinger kutsus üles süvamere nafta puurimise moratooriumile. Soome Stora Enso tegi otsuse sulgeda kaks ajalehepaberi tootmise masinat ja koondada 175 töötajat. Rootsi tööminister Sven Otto Littorin astus ootamatult tagasi ja seda seostatakse nelja aasta eest prostituudile maksmisega (keelustatud 1999). Poola loovutas Saksamaale arvatava Mossadi agendi. Prantsusmaal uuritakse president Nicolas Sarkozy kampaania rahastamist L’Oreali pärija Liliane Bettencour´i poolt.

Neljapäeval andis Euroopa Parlament heakskiidu SWIFT2 lepingule liikmesriikide pangaülekannete info jagamiseks USA-ga. Võeti vastu resolutsioon kobarpommide keelustamiseks, mille vastu on olnud Soome, Eesti, Kreeka, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Kreekased korraldasid kuuenda streigi parlamendi otsuse vastu, millega kärbitakse pensione ja tõstetakse pensioniiga. Vaid 35% küsitletuist peab kärpeid vajalikeks, kuigi ebaausateks. „See on kohutav. Oleme maksnud makse ja nüüd ei saa midagi,” ütles meeleavaldaja Vasa Spolou. Šveitsis lõppes edukalt päikesepaneele kasutava elektrilennuki ööpäev kestnud katselend.

Reedel sai Slovakkia esimese naispeaministri – Iveta Radicova. Belgia kuningas palus prantsuskeelsel sotsialistil Elio Di Rupoal moodustada valitsus. Tony Blair külastas Kosovot ja kohtus Pristinas oma üheksa nimekaimuga. Itaalia ajalehed ei ilmunud protestiks Silvio Berlusconi kava vastu piirata helisalvestiste avaldamise õigust.

Laupäeval oli Barcelonas 1,1 miljoni osavõtjaga meeleavaldus Kataloonia autonoomia kaitseks. Hispaania 47 miljonist elanikust on 7 miljonit katalaanid (suurim riigita rahvas Euroopas). Suurbritannias lõppes terve nädala kestnud inimjaht, kui kolme inimese mõrvas kahtlustatav Raoul Moat sooritas politsei piiramisrõngas enesetapu.

Pühapäeval möödus Srebrenica metsikustest 15 aastat, kui Bosnia serblased vallutasid ÜRO turvaalaks kuulutatud linna ja tapsid tuhandeid moslemeid. Euroopas on kuumalaine ja tavapärasest rohkem inimesi on surnud Suurbritannias, Saksamaal, Šveitsis ja Poolas. Saksamaal evakueeriti kuumuse pärast kolme rongi reisijad, sest vagunites tõusis temperatuur üle 50 kraadi. Hispaania tuli jalgpalli maailmameistriks.

Artikkel ilmus 14. juuli 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15016

Teisipäeval streikisid Hispaania ametiühingud valitsuse kärpekavade vastu, mis ähvardavad riiki Kreeka sarnase kriisiga. Kreekas oli samal [...]]]> Esmaspäeval, 28. juunil avaldas Eurostat aruande liikmesriikide maksudest ja selgus, et kõige madalamad kapitali maksud olid Eestis 10,6 % ja Leedus 12,4 %, kui keskmine on 26,1 % ja kõrgeimad Prantsusmaal 38,8 %, Taanis 43,1 % ja Suurbritannias 45,9 %.

Teisipäeval streikisid Hispaania ametiühingud valitsuse kärpekavade vastu, mis ähvardavad riiki Kreeka sarnase kriisiga. Kreekas oli samal päeval 5. üldstreik alates veebruaris ilmsiks tulnud võlakriisist ja inimest avaldasid meelt kärpekavade ja radikaalse pensionireformi (pensioniea tõstmise) vastu.

Kolmapäeval käis Eestis visiidil Soome uus peaminister Mari Kiviniemi, kes jätkab Keskpartei uue juhina Matti Vanhaneni tööd. Prantsusmaa rahandusminister Francois Baroin teatas plaanist kärpida varasema 100 miljardi euro järel veel 10 miljardit eurot läbi maksusoodustuste vähendamise või tühistamise. Eesmärk on valitsuse kulusid vähendada 10 protsenti. Portugali peaminister Jose Socrates peatas Portugali Telekomi vähemusosaluse müügi, sest peab seda riigile strateegiliseks (Eesti Telekom müüdi eelmisel aastal).

Neljapäevast on Euroopa Liidu eesistuja Hispaania asemel Belgia, kus on ametis Yves Leterme vahevalitsus. Prioriteetidena nähakse rahanduse reguleerimist ja majanduslikku koostööd. Soome Eduskunta kiitis heaks kahe uue tuumareaktori ehitamise valitsusse kuuluvate Kokoomuse ja Keskusta häältega, hoolimata valitsusse kuuluvate roheliste vastuhäältest. Samuti tõusis Soomes käibemaks 1 protsendi võrra ning on nüüd 23 %, kuid toiduainete käibemaks tõusis 12 % pealt 13-le ning sama määr kehtib toitlustuskohtades. Rootsi keskpank tõstis kahe aasta järel intressi 0,5 protsendini, aga alandas 2011-2012 majanduskasvu prognoosi, sest teiste riikide kärped mõjutavad eksportivaid tööstusi.

Reedel avaldas Eurostat maikuu tööpuuduse näitajad 27 liikmesriigis. Suurimad on need Lätis 20 %, Hispaanias 19,9 % ja Eestis 19 % ning väikseimad Austrias 4 % ja Hollandis 4,3 %. Kokku on ilma tööta 23,1 miljonit inimest ja Euroopa Liidu keskmine oli 9,6 %.

Laupäeval peetud 15. naisekandmise MM võistlustel Soomes Sonkajärvel said Eesti esindajad Alar Voogle ja Kristi Viltrop hõbemedali. Esikoht on Eestisse tulnud 11 korda.

Pühapäeval, 4. juulil toimus Poolas presidendivalimiste teine voor. Võitis Euroopa-meelne Bronislaw Komorowski. Suurbritannia mõned ministeeriumid peavad oma eelarveid vähendama maikuus kokku lepitud 25 protsendi asemel lausa 40 protsenti, mis tekitab meelepaha. Terve nädala kestnud üleujutused on Rumeenias põhjustanud 25 inimese surma. Kuumalaine on tabanud suuremat osa Euroopast.

Artikkel ilmus 7. juulil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14963

Riigikogu tuntuim keemik ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni saadik Marek Strandberg tegi jaanipäeva järel oma blogis sissekande, kus seadis kahtluse alla Vabadussõja samba klaasist paneelide koosnemise tavakeele järgi klaasiks peetavast.

Strandberg juhtis tähelepanu, et [...]]]> Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaan Andres Öpik ütles Õhtulehes, et polümeeri kasutamine mõjub Vabadussõja sambale, mistõttu see võib muutuda nõrgemaks või mureneda.

Riigikogu tuntuim keemik ja Eestimaa Roheliste fraktsiooni saadik Marek Strandberg tegi jaanipäeva järel oma blogis sissekande, kus seadis kahtluse alla Vabadussõja samba klaasist paneelide koosnemise tavakeele järgi klaasiks peetavast.

Strandberg juhtis tähelepanu, et kõik paneelide servad on kaetud klaasist nurgaliistudega ja sellega kaitstakse sisemise ja välimise klaasi vahele jäävat vahekihti. Ta oletas, et seal ei olegi klaas, vaid hoopis mingit sorti plastik. Kui samba ehitamisel asendati materjalina kivi klaasiga ja seda põhjendati vajadusega kaasata kaasaegseid materjale, siis plastik on neist veelgi hilisem ehk kaasaegsem.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul on avalikkusele teada, et 10 mm klaaspaneelide vahel on tardunud jää efekti saavutamiseks murtud klaasi tükid ning UV-kindel akrüülpolümeer. Ka samba üks autor Rainer Sternfeld (IRL) kinnitas 28. juuni Postimehes, et viie sentimeetri paksuse paneeli sees on kolme sentimeetri paksune akrüülpolümeeri ehk kileplastiku kiht, mis peab koos hoidma sinna valatud murtud klaasi tükke. Plastik moodustab paneeli massist kuni 15 protsenti. Kui varem oletati, et tardunud jää efekti saavutamiseks kasutasid tšehhid mingit firmasaladust ja uudset tehnoloogiat, siis nüüd on selgunud, et selleks oli lihtsalt kileplastik. See selgitab ka möödunud aastal paneelide punastumise ja ühe paneeli sees nähtud suitsukoni.

29. juuni Õhtuleht tsiteerib Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaani professor Andres Öpiku sõnu, et polümeeri kasutamine mõjub sambale ja see võib muutuda nõrgemaks või mureneda.

Jaanijärgsel nädalal selgus ka eelmise riigihanke tulemuste tühistamise järel kolmas firma, kes peab paigaldama elektrilahenduse samba valgustamiseks. 29. juuni Eesti Päevalehes nimetab Vabadussõja samba valgustuse parandamise riigihanke võitnud AS-i KH Energia-Konsult omanik Heino Harak tšehhide eelmist lahendust põlveotsas tehtuks.

Möödunud aasta juunis autasustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Vabadussõja võidusamba autoreid Rainer Sternfeldi (IRL) ja Andri Laidret teeneteristiga, lisaks said samba eest ministeeriumi kuldrinnamärgi Aivar Reivik (IRL) ning tšehhid Martin Chab ja Pavel Baxa.

Artikkel ilmus 7. juuli 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14991

Mina olin üks nende tuhandete seast, kes tegi annetuse sihtasutusele Vabaduse Monument, [...]]]> Täna, 22. juunil möödub üks aasta Vabadussõja võidusamba avamisest. Tänu Isamaa ja Res Publica Liiduga seotud inimeste suurele panusele saime samba, mis läheb punaseks, isegi pühitsemata veega kokkupuutest kustub ära või kukub tükikaupa alla. Nii juhtub, kui autor, ehitaja ja tellija on ühest parteist.

Mina olin üks nende tuhandete seast, kes tegi annetuse sihtasutusele Vabaduse Monument, mis seda ausamba ehitamist juhtis. Vastuolud sõnade ja tegude vahel (loe: valetamine) algasid juba enne ehitamist.

Annetajad maeti vundamenti

Minu annetuse tegemise ajal, juulis 2007 oli sihtasutuse kodulehel kirjas, et kõigi annetajate nimed kantakse samba taha jäävale graniitseinale. Tegelikult maeti nimed paberile trükituna ja metallist silindris samba vundamenti.

Samba ehitamise asupaigast umbes 50 meetrit kõrgemal oli 2005. aastal avatud kivi kirjaga „Siia rajatakse Vabaduse monument”. Mäletamist mööda tegi seda Tõnis Palts (IRL), kes oli kivi asetamise ajal viimaseid päevi Tallinna linnapea. Kuid tunnustagem – ta rääkis siiski veel vabadusest ja monumendist, mis püstitatakse vabaduse auks. Hiljem moondus kogu sündmus Vabadussõja tähistamiseks.

Monumendi esmakordne avamine pidi olema 28. novembril 2008 ja see pidi tähistama terve aasta kestnud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste pidulikku lõpetamist. Muide, ka neile suurüritustele (samuti nagu sambalegi) kulus üle 100 miljoni krooni. Tegelikult valmis objekt ligi seitse kuud hiljem – Võidupühaks.

Samba kulud avalikustada sihtasutuse kodulehel!

Sihtasutust Vabaduse Monument juhtinud Aivar Reivik (IRL) on samba avamisest saadik möödunud suvel taotlenud Kaitseministeeriumilt 73 447 krooni eraldamist, et sihtasutus likvideerida. Ta on põhjendanud seda töö lõpule jõudmisega. Õnneks teatas veel 2. juuni Eesti Päevaleht, et taotlus ei ole heakskiitu leidnud.

Mina sooviksin ehitamisega seotud paberite ja arvete arhiivi lükkamise asemel hoopis nende avaldamist sihtasutuse kodulehel, sest terve aasta kestnud jamad ja eriti nende kinnimätsimine ei näita mitte ainult puudulikku planeerimist ja ehitamist, vaid tekib õigustatud kahtlus rahade kõrvalepanekust.

Kuidas seda tõenäoliselt tehti? Pakun, et kalkulatsioonid võeti oma ala tippudelt ja öeldi, et asjaga on kiire ning hind ei ole probleem. Hiljem võeti nende asemele hoopis odavamad pakkujad, kuid maksti vaid natuke vähem. Neile makstud üle turu keskmise tasude sisse oli arvestatud ka näiteks sambaehitajate lisaraha. Seda kasutatakse siis Rahumägi, Antropovi ja Ojulandi kombel reklaamibüroo Droom sarnastes skeemides (tõsi küll, see viide käib teise võimuerakonna, Reformi pihta), kus osa poliitiku kandideerimiskampaania kuludest tasuvad äriühingud.

Sest miks muidu soovitakse sihtasutus Vabaduse Monument likvideerida, kui Vabadussõja võidusammas on kipakas ja Vabaduse monumenti ei ole silmapiirilgi. Valimised 2011. aasta märtsis lähenevad aga vääramatu kindlusega.

Vabadussõja võidusambaga juhtunu on näide parteilise propaganda tarbeks valminud rajatisest, millega seotud skandaalid heidavad kogu riigile rohkem halba varju kui kunagine Tõnismäe monument, mille tarbeks IRL-i algatusel tehti koguni eraldi seadus – keelatud rajatise seadus.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eesti Tegijad

Vabadussõja ausammas ehk IRL-i monument. Foto: Virgo Kruve

RISTIKS KAELAS: Rahvasuu ristis samba juba valmimisvaidluste ajal „ristiks ja viletsuseks”. Ristisamba saatus on selle algsed vastased pannud parastama ja pooldajad piinlikkust tundma. See rajatis tähistab Vabaduse väljaku ääres nüüd kohta, kuhu Andrus Ansipi valitsus mattis Eesti edu.

Ilmus ajalehes Kesknädal 22. juuni 2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14926

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail maksudest ja rahajagamisest järgmist: [...]]]> Tublisti üle poole (59%) Eesti peretoetustest saavad OECD analüüsi järgi viide rikkamasse tuludetsiili kuulujad. Seega läheb toetus rikastele, kes seda niiväga ei vajakski. EPL-is käidi välja mõte, et vanemapalga maksmiseks kuluv raha võiks tulla inimeste enda rahakotist kindlustusmakse vormis (nagu töötuskindlustus) ja eraldada see riigieelarvest.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail maksudest ja rahajagamisest järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”

„Preservatiivipartei” maksab vanemapalka

Seega on kõik hüved võetud inimeste käest, vajadusel maksuhalduri malakaga. Ainus küsimus on nüüd nende edasises kasutamises.
Makse kogutakse ennekõike selleks, et vaesemaid ja  nõrgemaid järele aidata. Eesti puhul aga riisuvad vanemapalga-koore rikkad. See oli ka põhjus, miks preservatiive propageerinud partei (Reformierakond kasutas valimiskampaanias kondoome) mõtles ühtäkki ümber ja “kaaperdas” tookordsete Mõõdukate idee, et lapse sünni järel võiks vanemaid rahaliselt toetada. Kuni selle ajani oli „preservatiivipartei” seisukohal, et edukas inimene ju ei sünnita – siis ta kaotab sissetulekus. Lapsed on suur vaesusrisk, nagu veel tänapäeval defineeritakse. Või siis teine poliitiliselt mitte nii korrektne ütlus: “Vaesus sünnitab vaesust.”

Minu arvates poleks tulemuslikum ka vanemapalgaks kuluva raha jaoks eraldi fondide loomine, sest igasugune algatus eesmärgiga, et hakkame nüüd raha kokku korjama ja millalgi maksame selle teile  tagasi, on ette määratud inimeste jätmiseks tühjade pihkudega.

Tuletage meelde, kuidas vene ajal oli võimalik elukindlustuse nime all lastele ka “stardiraha” koguda, aga ükskõik kui palju olid sinna rublasid kogunud, üle 150 krooni kätte ei saanud. Seejuures oli seda makstud paarkümmend aastat.

Pensionimaksete tulevik ebakindel

Samamoodi on praeguseks läinud pensionikindlustusega, kus inimesed on sissemakseid teinud suuremates summades, kui on nende käesolev “väärtus”.

Jah, tean vastuväidet: oodake järgmine majandusbuum ära, ja küllap siis on börsile pandud rahad jälle kogunenud! Äkki ongi, kes teab, aga kui tulevik on sedavõrd ebakindel, et isegi majandusaasta alguses ei tea, millise protsendiga pead käibemaksu poole aasta pärast arvestama, siis sellele küll lootma ei saa jääda. Tuletage meelde: enne 1997. panganduskriisi oli meil ~46 litsentsiga panka (Maapank, PEP, Tartu, EVEA, ERA, Forex, Hoiupank jne, laenukontor EAG Tartus), aga neist on läbi liitumiste ja pankrottide alles jäänud vaid 4 suuremat (lisaks muidugi 8 uut väikest litsentsiga panka). Pealegi – kas keegi annab garantii, et väljamaksed (pensionile minek, vanemapalk) ei satu just järjekordse majanduskriisi põhja, kui aastakümnete jooksul kogutud summad on kokku kuivanud, sest keegi ostis börsilt “toksilisi” varasid ehk rämpsu.

Koolitoit kaob, vanemapalk jääb?

Pakun siiski Elo Odrese EPL-i artiklile „Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” välja omapoolse positiivse programmi. Näiteks riiklikud väljamaksed vanemapalgale tehakse vaid ulatuses, mis küündib kuni keskmise palgani. Kõik sellest üle jääv oleks siis erakindlustuse rida. Samuti on võimalik ülempiiri alandamise kaudu tõsta alampiiri, ja mitte otsida uusi finantse, et nende arvel alampiiri kergitada. Lapse vajadused on ühesugused nii 3000- kui ka 32000-kroonise vanemapalga korral, ja ma ei arva, et Eesti Vabariik peaks kõrgepalgalistelt naistelt ostma sünnitamisteenust. Laps on laps ja ema on ema, ükskõik milline on tema pangakonto seis.

Lisaks maksukorralduse seaduse § 2 sätestab, et riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks mõeldud maksudel „puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks”. Seega seadus ei luba suuremate maksude pealt samavõrra suuremaid peretoetusi, vaid see on olnud poliitiline eelistus.

Kui Reformierakond tegi sellise tellimushanke maksumaksja rahadega, siis ilmselt oma rahastajate ja rikkurite huvidest lähtuvalt. Vaadates praegust 20-protsendist tööga hõivamata osa ühiskonnas, julgen isegi väita, et riik ei peaks esitama tellimust täiendavate inimeste sünnitamiseks, sest juba aastakümneid tagasi sündinutele pole anda tööd, sissetulekut ja ilmselt ka elukohta ning toitu. Meenutage, et sügisel ei leitud 19 miljonit krooni päästjate koondamise vältimiseks, aga umbes 2367 miljonit ehk 2,3 miljardit krooni oli vanemapalga-makseteks küll olemas ning ülempiiri isegi tõsteti käesolevaks aastaks. Samuti kavatsetakse „kulude kokkuhoiuks” ära võtta tasuta koolilõuna, sest Reformierakonna toetajate lapsed loomulikult jõuavad seda ise osta, aga nood teised -  noh, söögu heinu! (Vigla laulust).

Lingid interneti artikli juurde:

„Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” Elo Odres, Eesti Päevaleht, 20. mai 2010

„Sotsiaaltoetustest suur osa läheb rikkuritele.” Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht 17. mai 2010

[Pildiallkiri:]

KONDOOMIGA VÕIMULE: Reformierakonna kondoomireklaami peal on suured kirjad „Proovi kolleegi” ning all „Orava kummis on parem jõud”. Tagumisel küljel loosung “Parem Eesti kõigile” ning teave, et tootjaks on Vulkan Intim Brands (Tšehhi). Pärast Vabadussõja sambaga juhtunut peaksid tellijad tšehhide toodete suhtes ettevaatlikuks  muutuma, kuigi pakendi sisu on kasutatav juunini  2011. On muidugi väga tore, et oravate kumm säilib kogu nelja-aastase Riigikogu-tsükli [2007-2011].

Artikkel ilmus 16. juuni 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14903

Eesti suurimat palka (783220 krooni) teenis Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF), kes sai 122343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust [...]]]> Linnapeade palk ühe linnaelaniku kohta erineb sadu kordi.

1. aprilliks pidid kõik omavalitsused avalikustama möödunud aastal oma töötajatele makstud palgad. Kindlasti pakub lugejatele huvi, kes neist enim teenis ja milline omavalitsus oli palgaga heldeim.

Eesti suurimat palka (783220 krooni) teenis Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF), kes sai 122343 krooni ehk 18,51 protsenti rohkem oma ülemusest, reformierakondlikust linnapeast Urmas Kruusest. Isegi Reformierakonna peaminister Andrus Ansip sai vaid 7363 krooni enam. Teisel kohal oli Tartu abilinnapea Karin Jaanson (ERL) 757989 krooniga, kolmandal – Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 krooniga, neljandal – Pärnu linnapea Mart Viisitamm (KESK) 720696 krooniga, viiendal – Rakvere linnapea Andres Jaadla (REF) 716767 krooniga.

Reformierakond oli ennast Tartu, Saue ja Rakvere palkadega viinud linnapeade esiviisikusse. Tartu abilinnapea Jüri Sasi (REF) 701205 krooni oli viimane üle 700-tuhandeline teenistus.

Teiste suuremate linnade juhid teenisid vastavalt: 7. Sillamäe linnapea Ain Kiviorg (KESK) 673939; 8. Tallinn linnapea Edgar Savisaar (KESK) 668200; 9. Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov (KESK) 662232; 10. Tartu linnapea Urmas Kruuse (REF) 660877; 16. Narva linnapea Tarmo Tammiste (KESK) 610167; 42. Viljandi linnapea Kalle Jents (REF) 421044; 54. Kuressaare linnapea Urve Tiidus (REF) 375496.

Esimeste 20 enimteeninu hulgas oli 8 linnapead ja 12 abilinnapead. Abilinnapea teenis oma ülemusest rohkem Jõgeval, Kiviõlis, Paides, Paldiskis, Pärnus, Tartus ja Tõrvas.

Linnajuhtide palgad ja linnaelanike arv ei ole seoses

Arvestades omavalitsuste ja eelarvete suuruse erinevust, ei ole mõistlik võrrelda suurt linna ja ääremaa valda. Seetõttu võtsimegi vaatluse alla linnad, mis on iseseisvad omavalitsused. Neid on 33 ja nende valimisõiguslike elanike arv varieerub Mõisaküla 830-st kuni Tallinna 326456-ni (KOV valimistel 2009).

Omavalitsus peab täitma, sõltumata oma suurusest, üsnagi sarnaseid ülesandeid ja võiks eeldada, et samamoodi võrdselt on tasustatud ka nende juhid. Ometigi selgus, et see võib ühe valimisõigusega elaniku kohta erineda lausa 168 korda – just sedavõrd palju sai Kallaste linnapea Jaak Üprus (KESK, vahepeal IRL) oma Tallinna kolleegist Edgar Savisaarest (KESK) enam.

Kui siit midagi järeldada, siis väikeste linnade heldust oma juhtidele maksmisel. Iga Kallaste valija kohta maksti 10 kuu jooksul 345 krooni, iga tallinlase kohta aga vaid 2,05 krooni 12 kuu peale.

Võrdluses osales 31 linna 121 linnapead või abilinnapead. (Maardu ja Mustvee ei olnud isegi 24. mai seisuga palgaandmeid avaldanud.)

Kogu pingerea esimesest poolest (61. kohani) leiame erakondlasi järgmiselt:

Reformierakond 19, Keskerakond 15, IRL 7, SDE 2, Rahvaliit 1 ja kristlikud demokraadid 1. Aastase brutopalga järgi oleks esimese 61 seas arvud aga vastavalt 19, 25, 4, 2, 2 ja 1.

Omavalitsusjuhtide pingereas ei ole eristatud nende ametisoleku kestust. Pingerea esimese poole (61. kohani.) seas ongi valdavalt valimisteni või terve aasta ametis olnud juhid. Tabeli lõppu jäid üle 10 000 elanikuga linna terve aasta juhtinud ja pärast valimisi paariks kuuks tulnud uued juhid. Näiteks 19. novembrist tulnud Toomas Kivimägile kulus igal pärnakal 2,09 krooni, aga terve aasta ametis olnud Edgar Savisaarele igal tallinlasel 2,05 krooni. Jõgevlasel kulus Viktor Svjatõševile 63,66 krooni ja elvalasel Reno Laidrele 62,73 krooni. Kaks viimatinimetatut on mõlemad Reformierakonnast, aga esimene oli ametis vaid 8 kuud.

Ametiaja kestusel ei olnud selget seost ka brutopalgaga. Näiteks Põltsamaa abilinnapea Sven Lass sai 31. koha oma 52,84 krooniga linnaelaniku kohta, kuigi ametis oli 21. oktoobrist ja brutotulu 202766 krooni (92. koht) arvestuses teenis ta rohkem kui 12 kuud töötanud ja 169 tuhat krooni teeninud Mõisaküla (93.) ja Püssi (94.) linnapea.

Brutotulu ja linnakodaniku kohta arvestatud kulu tabelite kõrvutamisel tõusevad mõlemas etteotsa Saue ja Paldiski. Need on helded maksjad ja samuti kulukad inimese kohta.

Teised omavalitsused on pingereas ebaühtlasemalt jaotunud või ollakse arvestuse tabelites erinevates otstes. Näiteks Võhma, Püssi ja Mõisaküla on ühe inimese kohta arvestatult tabeli tipus, aga brutotulu tabelis olid need linnapead terve aasta ametis olnute seas viimased. Vastavalt olid aga Tallinna, Tartu, Narva ja Kohtla Järve inimese kohta arvestatult viimases kolmandikus, kuid brutotulu tabelis esimeses kolmandikus. See on ka majanduslikult seletatav, et suures linnas on kulu ametikoha kohta väiksem.

Ainus järeldus nende kahe pingerea võrdlemisest ongi tõdemus, et tõepoolest Reformierakond armastas üliheldelt Tartu, Saue ja Rakvere juhtimist ning omavalitsuse suurus ei ole alati seotud makstava palgaga.

Tabel

Eesti 31 linna juhtide kulukus omavalitsuse valimisõigusliku inimese kohta (aastapalk jagatud valimisõiguslike inimeste arvuga). Esitatud kujul: summa kroonides linnakodaniku kohta, omavalitsus, erakond, möödunud aasta palk kroonides (ametisoleku periood) ja [aastapalga järgi arvestatud koht linnapeade seas].

•1 345,68 Kallaste linnapea Jaak Üprus (KESK) 302817 (2. novembrini) [73.]
•2 203,84 Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg (IRL) 169185 [93.]
•3 199,92 Võhma linnapea Avo Põder 258295 [82.]
•4 167,08 Võhma abilinnapea Aare Järvik (KESK) 215870 [90.]
•5 162,74 Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi (IRL) 414493 [44.]
•6 158,64 Saue linnapea Orm Valtson (REF) 741013 [3.]
•7 147,56 Paldiski abilinnapea Anneli Lään 510701 (22. detsembrini) [28.]
•8 146,33 Paldiski linnapea Jaan Mölder 506447 (22. detsembrini) [29.]
•9 146,07 Paldiski abilinnapea Heldur Suun (EKD) 505541 ( 22. detsembrini) [30.]
•10 140,95 Püssi linnapea Marge Männi (KESK) 169000 [94.]
•11 128,02 Paldiski abilinnapea Andrei Martõnjak (SDE) 443078 (22. detsembrini) [39.]
•12 124,58 Loksa linnapea Helle Lootsmann (KESK) 325781 [66.]
•13 124,49 Saue abilinnapea Mati Uuesoo 581470 [17.]
•14 116,23 Sindi linnapea Mati Mettus (REF) 401333 (19. novembrini) [46.]
•15 105,66 Kunda linnapea Allar Aron (REF) 312000 [69.]
•16 105,41 Tõrva abilinnapea Tõnu Jaansalu (KESK) 275340 [80.]
•17 97,72 Saue abilinnapea Rafael Amos 456427 [37.]
•18 96,47 Loksa abilinnapea Andres Kaskla (KESK) 252267 [84.]
•19 96,02 Loksa abilinnapea Laivi Kirsipuu (KESK) 251104 [85.]
•20 90,48 Jõgeva abilinnapea Aare Olgo (KESK) 419899 (16. novembrini) [43.]
•21 89,93 Tõrva linnapea Agu Kabrits (KESK) 234900 [87.]
•22 89,41 Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots (ERL) 343069 [59.]
•23 80,89 Kärdla linnapea Anton Kaljula (REF) 249539 (11 kuud) [86.]
•24 76,72 Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain (REF) 356075 (1. septembrist linnapea) [58.]
•25 74,87 Põlva linnapea Tarmo Tamm (KESK) 380703 [52.]
•26 66,65 Sindi abilinnapea Rein Ariko 230147 [88.]
•27 63,66 Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev (REF) 295467 (31. augustini) [75.]
•28 62,73 Elva linnapea Reno Laidre (REF) 308999 [71.]
•29 58,98 Paide abilinnapea Kaido Ivask (IRL) 429613 [40.]
•30 55,62 Keila linnapea Tanel Mõistus (REF) 428982 [41.]
•31 53,42 Rakvere linnapea Andres Jaadla (REF) 716767 (11. novembrini) [5.]
•32 52,84 Põltsamaa abilinnapea Sven Lass 202766 (21. oktoobrist) [92.]
•33 52,37 Keila abilinnapea Eike Käsi 403966 [45.]
•34 51,51 Elva abilinnapea Toomas Järveoja (REF) 253738 [83.]
•35 51,37 Sillamäe linnapea Ain Kiviorg (KESK) 673939 (11 kuud) [7.]
•36 50,96 Keila abilinnapea Enno Fels (REF) 393054 [44.]
•37 46,86 Kallaste linnapea Viktor Nukka (KESK) 41047 (3. novembrist) [113.]
•38 44,31 Paide linnapea Kersti Sarapuu (KESK) 322746 [67.]
•39 43,41 Võru linnapea Kersti Kõosaar (REF) 488201 (10. novembrini) [33.]
•40 40,86 Haapsalu linnapea Ingrid Danilov 380532 (31. oktoobrini) [53.]
•41 39,87 Paide abilinnapea Piret Sapp 290381 [77.]
•42 39,75 Kiviõli abilinnapea Virje Härm 216431 (10 kuud) [89.]
•43 37,45 Kiviõli abilinnapea Anu Needo (REF) 203935 (9 kuud) [91.]
•44 34,68 Võru abilinnapea Pille Pikker (REF) 389992 (10. novembrini) [48.]
•45 34,60 Valga linnapea Ivar Unt (REF) 383999 [51.]
•46 34,24 Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev (IRL) 459439 [36.]
•47 33,84 Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev (SDE) 454102 (11. novembrist linnapea) [38.]
•48 33,25 Võru abilinnapea Innar Mäesalu (REF) 373908 (10. novembrini) [55.]
•49 32,95 Võru abilinnapea Jüri Johanson (KESK) 370572 (10. novembrini) [56.]
•50 32,46 Haapsalu aselinnapea Aivar Sein 302254 (31. oktoobrini) [74.]
•51 31,63 Haapsalu aselinnapea Toivo Hein 294543 (31. oktoobrini) [76.]
•52 30,99 Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev (KESK) 168765 (jaanuar-juuni ja november-detsember) [95.]
•53 30,97 Kuressaare linnapea Urve Tiidus (REF) 375496 [54.]
•54 30,53 Haapsalu aselinnapea Talis Vare (IRL) 284286 (31. oktoober) [79.]
•55 30,22 Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp (REF) 366365 (11 kuud) [57.]
•56 28,12 Valga aselinnapea Enno Kase 311997 [70.]
•57 27,89 Haapsalu aselinnapea Martin Schwindt 259750 (31. oktoobrini) [81.]
•58 27,53 Kuressaare abilinnapea Kalle Koov 333736 [63.]
•59 26,97 Kuressaare abilinnapea Juhan Nemvalts (IRL) 327001 (11 kuud) [65.]
•60 26,96 Võru abilinnapea Mäidu Helistvee (KESK) 303244 [72.]
•61 26,88 Viljandi linnapea Kalle Jents (REF) 421044 [42.]
•62 26,00 Sillamäe aselinnapea Elviira Sidorova 341108, (11 kuud) [60.]
•63 26,00 Kuressaare abilinnapea Argo Kirss (IRL) 315193 [68.]
•64 25,95 Sillamäe aselinnapea Tatjana Ivanova (KESK) 340486 [61.]
•65 25,93 Valga aselinnapea Kalev Laul 287737 (6. novembrini) [78.]
•66 25,91 Sillamäe aselinnapea Aleksandr Kanev (KESK) 339926 [62.]
•67 25,04 Sillamäe aselinnapea Tõnis Kalberg (KESK) 328525 [64.]
•68 24,64 Viljandi abilinnapea Helle Aunap (IRL) 385978 [49.]
•69 24,56 Viljandi abilinnapea Rein Triisa (KESK) 384738 [50.]
•70 20,86 Kiviõli linnapea Kaja Kreisman (IRL) 113585 (juuni-oktoober) [97.]
•71 20,50 Pärnu linnapea Mart Viisitamm (KESK) 720696 (18. novembrini) [4.]
•72 19,82 Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov (KESK) 662232 [9.]
•73 19,52 Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo (KESK) 652318 [11.]
•74 18,57 Kohtla-Järve aselinnapea Ljudmila Jantšenko (KESK) 620576 [14.]
•75 16,50 Kohtla-Järve aselinnapea Niina Aleksejeva (KESK) 551580 [22.]
•76 15,97 Kohtla-Järve aselinnapea Riina Ivanova 533745 [26.]
•77 15,41 Pärnu abilinnapea Simmo Saar (KESK) 541719 (18. novembrini) [24.]
•78 14,57 Tõrva abilinnapea Maido Ruusmann 38052 (3. novembrist) [115.]
•79 14,31 Pärnu abilinnapea Jane Mets (REF) 502992 [31.]
•80 14,08 Kohtla-Järve aselinnapea Viktoria Tsventarnaja (KESK) 470485 [35.]
•81 13,91 Kärdla linnapea Georg Linkov 42905 (19. novembrist) [109.]
•82 13,70 Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere (REF) 481441 (18. novembrini) [34.]
•83 11,52 Narva linnapea Tarmo Tammiste (KESK) 610167 [16.]
•84 10,72 Narva abilinnapea Jelena Torokvei (KESK) 567509 [19.]
•85 10,36 Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig 548819 [23.]
•86 10,16 Tartu abilinnapea Margus Hanson (REF) 783220 [1.]
•87 9,83 Tartu abilinnapea Karin Jaanson (ERL) 757989 [2.]
•88 9,82 Narva abilinnapea Andrei Filippov (KESK) 520186 (veebruarist) [27.]
•89 9,09 Tartu abilinnapea Jüri Sasi (REF) 701205 [6.]
•90 8,57 Tartu linnapea Urmas Kruuse (REF) 660877 [10.]
•91 8,41 Tartu abilinnapea Vladimir Šokman (KESK) 648549 [12.]
•92 7,95 Tartu abilinnapea Väino Kull (REF) 612658 (5. novembrini) [15.]
•93 7,48 Sindi linnapea Anu Vassvik 25820, (19. novembrist) [118.]
•94 7,23 Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübar (IRL) 33557, (23. novembrist) [116.]
•95 6,39 Haapsalu linnapea Urmas Sukles (REF) 59513 (30. oktoobrist) [102.]
•96 5,98 Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg (KESK) 32571 (novembrist) [117.]
•97 4,87 Võru linnapea Anneli Viitkin (SDE) 54795 (4. novembrist) [103.]
•98 4,61 Sillamäe linnapea Jelena Koršunova (KESK) 60438 (2 kuud) [101.]
•99 4,47 Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm 41625 (30. oktoobrist) [110.]
•100 4,47 Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman (EKD) 41625 (30. oktoobrist) [111.]
•101 4,38 Võru abilinnapea Inge Järvpõld 49270 (4. novembrist) [106.]
•102 4,20 Võru abilinnapea Kristjan Võrno (IRL) 47238 (4. novembrist) [107.]
•103 4,13 Valga aselinnapea Alar Nääme (KESK) 45810 (9. novembrist) [108.]
•104 3,97 Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak (SDE) 53315 (12. novembrist) [104.]
•105 3,05 Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe (KESK) 40000 (2 kuud) [114.]
•106 2,99 Narva abilinnapea Sofja Homjakova 158169 (märtsini) [96.]
•107 2,71 Paldiski linnapea Mare Leiten (REF) 9371 (22. detsembrist) [119.]
•108 2,30 Paldiski abilinnapea Kersti Väinsalu 7943 (22. detsembrist) [120.]
•109 2,30 Paldiski abilinnapea Arvo Täks (KESK) 7943 (22. detsembrist) [121.]
•110 2,09 Pärnu linnapea Toomas Kivimägi 73634 (19. novembrist) [99.]
•111 2,05 Tallinna linnapea Edgar Savisaar (KESK) 668200 [8.]
•112 1,97 Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli (KESK) 643524 (12. novembrini) [13.]
•113 1,76 Tallinna abilinnapea Merike Martinson (KESK) 575837 [18.]
•114 1,73 Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš (KESK) 564199 [20.]
•115 1,72 Tallinna abilinnapea Eha Võrk (KESK) 563134 [21.]
•116 1,64 Tallinna abilinnapea Taavi Aas (KESK) 534480 [25.]
•117 1,54 Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen (KESK) 501298 [32.]
•118 1,44 Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius 50486 (19. novembrist) [105.]
•119 1,17 Pärnu abilinnapea Annely Akkermann (IRL) 41137 (19. novembrist) [112.]
•120 1,11 Tartu abilinnapea Raimond Tamm (REF) 85952 (6. novembrist) [98.]
•121 0,21 Tallinna abilinnapea Jüri Pihl (SDE) 68200 (13. novembrist) [100.]

Allikas: omavalitsuste kodulehed ja KOV valimiste (oktoober 2009) nimekirjad

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 26. mai 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14804

Taotluse kaubamärk REFORMIKIRI registreerida esitas OÜ Hold Patendiametile 27. mail 2008. Lisaks esitati taotlused veel kaubamärkidele Tallinna Teataja, mille registreering ootab riigilõivu tasumist, ja PAREMAD UUDISED [...]]]> Alates 18. veebruarist 2010 kuulub sõna REFORMIKIRI kaubamärgina osaühingule Hold. See asjaolu aga ei takistanud tol trükisel veel viimases talvenumbris end nimetada „Eesti Reformierakonna väljaandeks” ja ilmuda erakonna kodulehel.

Taotluse kaubamärk REFORMIKIRI registreerida esitas OÜ Hold Patendiametile 27. mail 2008. Lisaks esitati taotlused veel kaubamärkidele Tallinna Teataja, mille registreering ootab riigilõivu tasumist, ja PAREMAD UUDISED ning Eesti Teataja, mis on avaldatud maikuu Kaubamärgilehes.

Tuleb tunnustada Reformierakonna ajakirja Reformikiri peatoimetajaks märgitud Peep Lillemägi käitumist, kes, olles samal ka OÜ Hold omanik, saab ajakirjas kajastada erakonna vaateid, aga seejuures kasutada juriidilistele isikutele teenuste osutamisest tulevat tulu. Nimelt ei saa erakond teenida tulu äritegevuselt ja erakonna ainsa sissetulekuna on lubatud eraisikute annetused.

Nüüd on ettevõtlikel reformimeestel ja -naistel võimalus oma erakonna sõnumi levitamist toetada, tellides teenust osaühingult Hold, ja nad ei pea muretsema oma nime avaldamise pärast erakonnale annetajate nimekirjas. Ainus miinus on see, et käibemaksu ei saa esitatavalt arvelt veel maha arvata, sest OÜ Hold ei ole käibemaksukohuslane, aga muus osas oleks tegemist raamatupidamises aktsepteeritavate kuludokumentidega.

Valimiskampaania rahastamine erastatakse

Reformierakond on ka varem erastanud oma kampaaniakulusid erafirmadele. Viimati tuli see avalikuks möödunud aasta oktoobris, kui 2007. a Riigikogu valimiste kampaania kulud tõid skandaali Robert Antropovi ja Jaanus Rahumägi pea kohale. Nemad olid kasutanud oma kampaanias möödunud augustis pankrotistunud Pärnu reklaamibüroo Droom teenuseid, aga jätnud mõnede teenuste eest tasumata. Algselt süüdistasid nad firmat isegi väljapressimises – see on reformikatel tavaline strateegia: rünnata vastu. Teine strateegia on öelda, et „erakond ei olnud asjaga seotud”.

Näiteks Tallinna volikogu liige Mati Eliste sai 100 000 krooni pistist planeeringu soosimiseks, aga selle ilmsiks tulles lahkus erakonnast. Ajakirjandus ja prokuratuur rahunesid maha nädalaga. Sarnaste asjaoludega Ivo Parbuse juhtumis inkrimineerivad ajakirjanikud aga kõik süüdistused ja rünnakud Keskerakonnale, ning Parbuse kohtuasi tuleb arutusele alles 2011. jaanuaris, vahetult enne valimisi. Oleks Parbus reformierakondlane, poleks keegi seda mullu novembriks enam mäletanud ja protsess toimunuks nädalaga, nagu toimus Tartu politseinike ja prefekt Aivar Otsalti (vt pildil) juhtumis.

JOKK-Droom-kampaania

23. oktoobri 2009 Äripäev kirjeldab, kui suurejooneliselt tegi Droom kampaaniat Ida-Virumaal 2144 häält saanud Jaanus Rahumägile ja Lääne-Virumaal 2085 häält kogunud Robert Antropovile. Kampaania ajal kulusid ei loetud ja firma uskus, et kõik arved tasutakse. Äripäeva järgi tasusid firmad lõpuks Rahumägi 1,7 miljoni kroonisest kampaaniast 828 000 krooni (1 hääle hind 792 krooni) ja Robert Antropovi 2,2 miljonist kroonist 681 000 krooni (1 hääle hind 1055 krooni). Neist esimese kampaaniasse panustas tema abikaasa Mari Rahumägi juhitav Quelle kataloogikaubamaja Eesti partner 200 000 krooni. Quelle OÜ reklaami leiame ka Reformikirja 2009. suvisest ning 2008. ja 2007. sügise numbritest. Edaspidi seda loota ei ole, sest Saksamaal asuv emafirma pankrotistus ning Eesti esindus tegeleb House of Brands OÜ-na edasi.

Kuna raha said kaks erakonnaliiget oma kampaaniale, aga mitte erakond oma arvelduskontole, siis polnud Riigiprokuratuuri meelest rikutud ühtegi seadust.

Kui Riigikogu arutas aprillis uut erakonnaseadust ja rahastamise aspekte, siis polnud erakonna niisugune rahastamine kampaania toetamise kaudu endiselt ära keelatud. Justiitsminister Rein Langi asendajana esinenud Taavi Rõivas jäi üsna jänni selgitamisega, miks pole juriidilise isiku toetus kandidaadile võrreldav erakonnale annetamisega. Tundub, et niikaua, kui juriidiline isik ei ole teinud ülekannet erakonna arvelduskontole, saabki ta meelepärast poliitikut edasi finantseerida.

Jääb üle oodata, millal poliitika Jaga Osa Kampaania Kuludest (loe: JOKK) erafirmale lõpuks ära lõpetatakse. Tundub, et selleks pole soovi ega tahet kahes lähestikku asuvas majas – Tõnismägi 9 (Reformierakond) ja Tõnismägi 5a (Justiitsministeerium) – ning pigem leitakse uusi viise erakonna kulude vähendamiseks.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eesti Tegijad

Loe lisaks:

Varasematest R-rahastamise skeemidest – 22. oktoobril 2009 Kesknädalas ilmunud „Reformierakonna ajupesula toetub uuele firmale” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11254

Reformikiri erastatud Peep Lillemägi firma Hold OÜ-le. Foto Virgo Kruve (kliki pilt suuremaks)

Foto 1: Vasakul väljavõte aprilli Kaubamärgilehest, millega OÜ Hold sai Reformikirja omanikuks; paremal – ajakirja väljaandjad Reformierakonnast.

Foto 2: Aivar Otsalt (sünd. 1964) oli Lõuna politseiprefektuuri prefekt. Töötanud uurijana ning Valga ja Tartu politseiprefektina. Reformierakonna Tartu seltskonnale, sh Andrus Ansipile ja Neinar Selile lähedal seisev tegelane. Näiteks 2009. aasta 17. juuni Eesti Ekspress avaldas loo sellest, kuidas „Otsalt näppas bensiini, omas detonaatoreid ja jagas alluvatele soovitusi, kus ja kuidas salaküttida”, kuid tulemuseks on vaikus. Sõber sõbra nahka ei koori!

Artikkel ilmus 12. mai 2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14685

Reedel, 7. mail etendus Saku suurhallis võimsalt (eriti Rahvusringhäälingus) üles haibitud „Ühtse Eesti suurkogu” suurejooneline lavastus. Kuid eeldatud või kardetud intriig uue erakonna moodustamisest [...]]]> Poolteist kevadkuud on möödunud teatri NO99 suurprojekti jälgiva meedia teravdatud tähelepanu all. Keegi ei mõelnud samal ajal, kuidas võiks mööduda 26. aprill (kolm aastat Pronkssõduri sündmustest) või 9. mai (sõja lõpu juubelipäev).

Reedel, 7. mail etendus Saku suurhallis võimsalt (eriti Rahvusringhäälingus) üles haibitud „Ühtse Eesti suurkogu” suurejooneline lavastus. Kuid eeldatud või kardetud intriig uue erakonna moodustamisest ei realiseerunud. 250-kroonisest piletirahast vabastatud kuus tuhat inimest rahuldasid uudishimu ning uue konkurendi sünni painest vabanesid kõigi praeguste parteide juhid.

2008. aasta 1. mail olid Minu Eesti koristustalgud eesmärgipärane algatus, millega hägustati Pronksiööde meenutamist. Rahvuslike erinevuste ja erineva ajalooteadvuse esiletoomise asemel juhiti tähelepanu hoopis koostegutsemisele. Möödunud kolm talgupäeva ja üks suurkogu annavad võimaluse tõdeda, et Andrus Ansipi valitsuse suurim rünnak ühiskonna terviklikkuse vastu on kinni mätsitud uute sümbolitega.

Suured mõtted ja üritused ei levi ilma lavastajata, aga eriti ei sünni nad ilma finantseerijata. Kui mõttetalguid rahastas riik läbi KÜSK-i (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), siis meedias ilmunud teabe järgi olevat NO99 teatril oma ärimehed, kes lubasid projekti jätkamiseks toetust.

„Mitu ettevõtjat toetavad teater NO99 suurettevõtmist, Ühtse Eesti elluviimist ka reaalselt pärast maikuist suurkogu etendusmanifesti, et näidata nii protesti sumbunud poliitikaelu suhtes.

Investorite liidu juhi Heldur Meeritsa sõnul on NO99 avalikkuse jaoks väga selged rööpad maha pannud,” kirjutab Tuuli Koch 17. aprilli Postimehes.

Teatri enda väitel kulus suurkogu-lavastuseks 2,2 miljonit. Teater tunnistas, et nad ise sodisid ka oma plakatid. Kesknädal eeldab, et piletimüügist saadud tulu on ligikaudu 1,4 miljonit krooni. Seega jääb vahe, ligi 800 000 krooni, teatri kahjuks, mida nad samuti tunnistavad. Aga me ei tea Ojasoo- ja Semperi-nimelisi nukke liigutanud ärimehe nime ega selle projekti kogu eelarvet. Jutud räägivad, et ärimees olevat lubanud kokku 20 miljonit krooni, kui kogu senises Eesti poliitikas pettunud hääled (a la Indrek Tarandi valijad) lähevad mitte Keskerakonnale või Reformierakonnale, vaid „puhtale ja süütule” nn kolmandale jõule. (Mis Kesknädala meelest meenutab kangesti nn Kolmandat Silma!)

Võib vaid oletada, kes suutis neile korraldada nii suure meediakajastuse, kuni rahvustelevisiooni kolme otselülituseni ja lindistamisõiguse ostmiseni välja.

Kellele on uut poliitilist liikumist vaja? Eelkõige praegusele valitsusele, et 6. märtsi 2011 valimistel leida kolmas osapool võimule edasi jäämiseks. Pühapäeval tõi erandkorras R2 saadet „Olukorrast riigis” juhtinud Urmet Kook näiteid Isamaaliidu suurkogult, kus suhtekorraldusbüroo oli palganud klaköörid Tunne Kelami toetuseks ja Peeter Tulviste vastu presidendikandidaadi valimisteks. Sahistatakse, et sama tegi teatri juures nõustajana tegutsenud Daniel Vaarik, kes lahkus PR-firma Hill & Knowlton juhi kohalt uute väljakutsete leidmiseks. Äkki oli selleks 2008. just „ärimeeste” pakkumine partei tegemiseks?

Vaariku blogist Memokraat leiame viis poliitilise äri ideed (25.02.10) ehk teemaarendusi „kuidas rahastada erakonda”. Ei üllataks, kui ta on löönud käed Reformierakonnaga ja aitab neile taskuparteid tekitada, nagu Marek Strandberg tegi viimati Eestimaa Rohelised IRL-ile. Rahvusringhäälingu uudistejuht Urmet Kook tuleb kindlasti vastu oma EﾜS-i semule Daniel Vaarikule, et asja televisioonis vääriliselt kajastada. EﾜS aitas ametisse president Toomas Hendrik Ilvese ja kavatseb seda 2011. aasta sügisel teha Indrek Tarandiga.

Igal juhul tunnevad projekti käimatõmbajad, näiteks seesama Daniel Vaarik, hästi eestlase psühholoogiat – kui eestlane on rahulolematu, ei asu ta oma õiguste kaitsele, vaid hakkab ootama valget laeva. Valge laev on nende meelest midagi hoopis kindlamat kui Andrus Ansip või Edgar Savisaar.

Neile, kes nägid kogu etendust vaid meedia vahendusel, pole vahet, kas vaadata pilti Ühtse Venemaa või Ühtse Eesti ürituselt. Klaköörid ja pealtvaatajad on samad – mass, keda manipuleerida kultuuri nime all poliitika heaks.

URMI REINDE, peatoimetaja

VIRGO KRUVE, meediaanalüütik

See oli esimene koostöös ilmunud arrtikkel, 12. mai 2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14678

9. aprill 2010. Eesti Päevaleht andis teada probleemidest ka [...]]]> Eeloleval laupäeval on kolmat korda kampaania „Teeme ära!” talgud. Esimesel korral (2008) koristati prügi, aga kogumiskohtades jäädi hätta sorteerimise ja ladustamisega. Need tööd tegema pidanud Utileek OÜ ja Utileek Lõuna OÜ jätsid suure osa töödest tegemata ning veel praegu laiuvad Tartus Raadi lennuvälja ääres prügikuhjad.

9. aprill 2010. Eesti Päevaleht andis teada probleemidest ka Põhja-Eestis: „Keskkonnainspektsioon küsib keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) 960 000 krooni, et lasta selle eest koristada 2008. aasta kevadel „Teeme ära!” talgute käigus Harku karjääride lähedale veetud prügilasu.”

Talgud on ju lõpetamata, aga see pole takistanud mõtte algatajatel kiitlemast selletaoliste kampaaniate toimumisega välismaal: Leedus, Sloveenias, Mehhikos. Info sealsete ürituste kohta pärineb ainult „Teeme ära”-kampaania inimestelt, ennekõike Rainer Nõlvakult; sõltumatud allikad puuduvad.

Mõtlemise- ja leppimise talgud

Mullu oldi targemad, ja 2009. aasta kampaania keskkonda ei reostanud, sest ürituse „Minu Eesti – Teeme ära” talgud seisnesid mõtlemises. Algselt kavandatud 100 000 osaleja asemel tuli kohale vaid 12% inimesi, aga kogunenud ei teinud midagi ära, vaid tegid kära. Poliitilised ringkonnad nägid ETV-s juba kuu varem jooksma hakanud reklaamides ka katset võimaliku uue erakonna loomiseks mõttetalgute varjus. Selleks oli olemas MTÜ Minu Eesti, mille juhatuse moodustas IRL-i Pärnu poliitik Raul Sarandi. Rahastamiseks kasutati varikatusena Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liitu, mis taotles kaubamärki MINU EESTI ning mida juhtiv Urmo Kübar oli varem Res Publicas. Samuti oli ettevõtmise helde toetaja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (IRL), kes eraldas selleks KÜSK-i programmist 8,36 miljonit. Täpsem kirjeldus projekti poliitilistest sidemetest IRL-iga on möödunud aasta 15. aprilli Kesknädalas.

Kolmas katse 1. mail 2010 mõttetalguid korraldada on varasematest veelgi tagasihoidlikum. Rainer Nõlvak tahtis möödunud sügisel korraldada seda deviisi all „Lepime ära” ehk panna eestlased ja venelased sõbrustama. Korraldati ka Lasnamäel ühine puude istutamine, mida näidati ETV-s. Ometigi on talgute teemad jäetud vabaks, ühtegi läbivat teemat ei ole, räägitakse lihtsalt kohalikul tasandil inimeste kokkukutsumisest. Ilmselt saadi aru, et üle Eesti ei ole võimalik koordineerida poliitilise jõu teket, ja siin ei aita isegi Tõnis Mägi telereklaamid. Kahe eelmise katsega tõestati, et 50 aastat kolhoosikorda on eestlaste talgutraditsiooni kustutanud ja viimased 18 aastat kapitalismi ja „igaüks seisab enda eest”-poliitikat pärssinud vabatahtlikkust. 26. aprilli seisuga oli registreerunuid 11 tuhat, aga vabu kohti oli 24 tuhat.

Teatraalne parteiloomine

Mõttekojad ja talgud on ennast ammendanud. Selle asemel korraldatakse 7. mail Saku suurhallis teatri NO99 projekt „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu”. Sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast (IRL). Kõik teised Eesti parteid on viimased kümnendid pidanud kongresse või üldkogusid.

Internetis tutvustatakse lavastust „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” aadressil http://www.eestieest.ee, mis on registreeritud 5. aprillil 2006, aga muudetud alles hiljuti – 18. märtsil 2010. See oli kuus päeva enne projekti üldsusele tutvustamist.

Sõnaline kaubamärk „EESTI EEST” on registreeritud Patendiametis kaubamärgina erakonna Isamaaliit nimele 5. juulil 2007, aga taotlus esitati üks päev enne domeeni registreerimist 4. aprillil 2006. Ilmselgelt kaitses Isamaaliit oma kaubamärki internetiaadressi registreerimisega juba 4 aastat tagasi. Mullustel Europarlamendi ja kohalikel valimistel ilmus IRL-i ajaleht „Eesti Eest” nii eesti- kui ka venekeelsena ja on leitav veel praegu erakonna kodulehel www.irl.ee

Reklaamitrikid

Teatri suurkogu reklaamid kritiseerivad eranditult Keskerakonna ja Reformierakonna valimisloosungeid. Ühtegi IRL-i reklaami ei pilata.

7. aprilli paiku toimunud teatri välireklaamide sodimine lisab üritusele vaid autentsust, sest IRL-i noored kleepisid 2009. alguses punaste siltidega üle Keskerakonna reklaame, aga jäid vahele.

Ojasoo ja Semper on öelnud, et jäljendavad võimalikult paljude erakondade siseelu, ja plakatite sodimine on üks kampaaniarelvadest. Kuna ükski erakond nendega võidelda ei soovi ja ükski teine teater nendes plakatites ohtu ei näe, siis pididki nad seda ise tegema.

Seekord andis juhtunust selgitusi Ühtse Eesti pressiesindaja Jaanus Kukk, sest Ojasoo ja Semper jäid Rein Langi kohta valetamisega vahele juba ürituse avalikkusele esitlemise järgsel päeval, kui TV3 saates „Värske Ekspress” süüdistasid Rein Langi etenduse nurjamises.

Kõige enam peab ühtsust manifesteerima „kampsunlasteks” ja „äraostmatuteks” jagunenud IRL.

Pealegi sündis 8. detsembril 2001 Saku suurhallis ka erakond Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica, mis praegu on IRL. Tookordne üritus maksis pool miljonit, teater NO99 piletitulu 6500 osaleja pealt on suurusjärgus 1,4 miljonit ja käsikirjana kõlbavad tookordsed kavandid.

Ajalugu pidavat korduma farsina. Ka 21. sajandil.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

[pildiallkiri] TEATRI POLIITREKLAAM: Need tallinlased, kes üleüldise plakatimaania suhtes veel immuunsed ei ole, pidid märkama, et 7. aprilli hommikul olid NO99 teatri reklaamid väga kunstipärase käega n-ö soditud. Enamik linlasi ei eristanud neid tuhandetest muudest reklaamiplakatitest. Foto Kanal2 ekraanil

Artikkel ilmus 28. aprill 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14588

Kuidagi teisiti ei ole võimalik nimetada suurel reedel esmaesitlusele tulnud propagandafilmi „Rahva vabadus”. Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, [...]]]> Käimas on ulatuslik kunagise Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja Eesti Kongressi teavituskampaania. Isegi 20 aastat hiljem üritab nendes figureerinud seltskond endale kaela riputada Eesti veretu iseseisvumise pärga ning kõrvale tõrjuda tookordse valitsuse ja Rahvarinde tegevust.

Kuidagi teisiti ei ole võimalik nimetada suurel reedel esmaesitlusele tulnud propagandafilmi „Rahva vabadus”. Enn Tarto, Toomas Hendrik Ilves, Mart Laar, Rein Kilk, Lagle Parek, Jüri Adams, Trivimi Velliste, Liia Hänni, Tunne Kelam, Kaido Kama ja Illar Hallaste olid kõnelejatena kindlasti veenvad, aga kas keegi suudab neid meenutada öölaulupidudelt, Balti ketist või 20. augustil telemaja ja teletorni juures? Mina pole neid dokumentaalsetel filmilintidel nägema juhtunud. Nende puudumine vabadust reaalselt otsustanud toimingute juurest ei takistanud aga neil 90 minuti jooksul tänastele noortele oma sõnumit ja seisukohta edastamast. Vikerraadiost ja Klassikaraadiost võis samal ajal kuulda ülekannet Viimsi Jakobi kirikust.

Eesti ametliku iseseisvuse taastamise otsuse teinud valitsus tuli kokku pidulikule konverentsile Teaduste Akadeemia saali, kuid seda kajastas Kanal 2 „Reporter” 4,52 minutiga, TV3 0 minutiga ja ETV 3,04 minutiga, mille eel oli sama pikalt näidatud Tuhala nõiakaevu keemist. Pühapäeval oli ETV saates „Aeg luubis” 5-minutine teade, et eelmine samalaadne ajalugu ümber jutustav film „Laulev revolutsioon” on pälvinud ühe USA keskkooliõpetaja tähelepanu ja võib seal lausa õppekavasse jõuda.

Esmaspäeval oli 2. ülestõusmispüha, ja 90 minuti jooksul paiskus ETV eetrist kordusena „Rahva vabadus”, oodina ERSP-le.

Ilmus artiklina 7.04.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14432

Reklaam kõlab: „Uus erakond on sündinud! See on kõige suurem, võimsam ja kõigi seniolnute parimaid jooni ühendav. See on erakond, kuhu kuuluvad kõik. Tule suurkogule! Kaks [...]]]> Möödunud kesknädalal avalikustas Teater NO99 oma projekti „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu”, mis leiab aset alles 7. mail Saku Suurhallis, aga on endast juba välja viinud tuntud poliitikuid, sh Rein Langi.

Reklaam kõlab: „Uus erakond on sündinud! See on kõige suurem, võimsam ja kõigi seniolnute parimaid jooni ühendav. See on erakond, kuhu kuuluvad kõik. Tule suurkogule! Kaks aastat tagasi alustas Teater NO99 Eesti erakondliku maastiku kaardistamist ning lõpetab nüüd oma hiigelprojekti Saku Suurhallis 6500 inimese osalusel.”

Ilmselgelt ei ole tegemist vaid kunstilise ettevõtmisega trupilt, kes möödunud aasta märtsis tõi vaatajateni lavastuse „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”, kui kultuuriministriks on Laine Jänes Reformierakonnast; ja eelmisel neljapäeval süüdistas Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi suu läbi TV3 saates „Värske Ekspress” Reformierakonna justiitsministrit Rein Langi aktsioonetenduse provokatiivses lõpetamises.

Suurkogusid peab ainult IRL

Sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast. Selleks on Isamaa ja Res Publica Liit ning põhikirja punkt 11.1 ütleb: „Suurkogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses üld- või volinike koosolek) on erakonna kõrgeim esinduskogu – erakonna liikmete üldkoosolek.” Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (põhikirja § 24), Eestimaa Roheliste (§ 13) ja Reformierakonna (p 20.1) kõrgeimaks juhtorganiks on üldkogu. Eesti Keskerakonna (p 7.1.1) ja Eestimaa Rahvaliidu (p. 33) kõrgeim organ on kongress. Sõna suurkogu leiame veel ka parempoolsesse äärmusse kalduva Iseseisvuspartei põhikirjast.

Ojasoo ja Semperi lavastuse välireklaamides näeme vihjeid Kesk- ja Reformierakonna, aga mitte IRL-i vastu. Näitlejatel on põsel sini-must-valge märk, loosungiks „Kes siis veel? Meie!” (vihje Keski reklaamilausele) ja videoreklaamis küsitakse: „Mitme aastaga me pidime rikkaks saama?” (vihje Reformi lubadusele) ja „Palju meile keskmist palka lubati?” (taas vihje Keski lubadusele). Klipi lõpus aga tehakse järeldus: “Unustage tühjad lubadused, Eesti peab tööle hakkama. Vali Ühtne Eesti.” IRL lubas mullu suvel luua 50 000 töökohta.

IRL-i kaubamärk „Eesti eest”

Internetis tutvustatakse lavastust „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” aadressil http://www.eestieest.ee, mis on registreeritud 5. aprillil 2006, aga muudetud alles hiljuti – 18. märtsil 2010. See oli kuus päeva enne projekti üldsusele tutvustamist.

Sõnaline kaubamärk „EESTI EEST” on registreeritud Patendiametis kaubamärgina erakonna Isamaaliit nimele 5. juulil 2007, aga taotlus esitati 1 päev enne domeeni registreerimist 4. aprillil 2006. Kaitstud tegevuste hulka kuuluvad: trükised, fotod, reklaam, ärijuhtimine, haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Kui Isamaa ja Res Publica Liit oma kaubamärgi ärakasutamise peale ei protesti, tuleb neid pidada kaasosalisteks aasta suurimas massihüpnoosis. 16. märtsi Postimees teataski juba, et „IRL ei välista vaidlusi loodava MTÜga Eesti Eest”. Selle MTÜ kaudu soovisid 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressi eestimeelsed saadikud asuda talletama meenutusi ning ajalooliselt olulisi sündmusi ja fakte.

Poliitlubaduste farsiks pööramist tasub karta Reformierakonnal, sest IRL on neist osavam varjatud kampaaniate algatamisel. Möödunud aastal toimunud „Minu Eesti” mõttetalguid ju rahastati IRL-i ministri Kiisleri eelarvest ja kaubamärgi ning MTÜ olid endale registreerinud sama partei liikmed.

Suurkogust võib välja kasvada järjekordne projektipartei, nagu viimati Eestimaa Rohelised. Neil on vaja 1000 liiget (saalis istub 6500 piletiostnut, hind 225 krooni tükist teeb kogutuluks 1,42 miljonit) ja olla erakonnana registreeritud hiljemalt 6. detsembril, kui president peab välja kuulutama tähtajalised Riigikogu valimised. Osaleda saavad vaid erakonnad, mis on presidendi otsuse kuupäevaks registreeritud.

Muidugi võib püstitada ka teise hüpoteesi, et „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” on mõeldud igasuguse uue poliitilise jõu tuleku naeruvääristamiseks. Sel juhul on 6. märtsil 2011 valida samade erakondade vahel, mis 2007. märtsis.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 31.03.2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14394

Mis on ühist neil meestel: Tarmo Pihlap, Gunnar Graps, Dan Põldroos, Hendrik Toompere, Hillar [...]]]> Reformi ja IRL-i valitsus on kolme aastaga ära kärpinud Eesti majanduskasvu, viinud meid kõige kiiremini langeva majandusega riikide sekka ning valmistub tegema inimestele takistusi pensioniks tehtud sissemakseid kätte saada. Selle asemel, et asuda lahendama riigile elulisi küsimusi, tegeldakse asendusteemaga – pensioniea tõstmisega.

Mis on ühist neil meestel: Tarmo Pihlap, Gunnar Graps, Dan Põldroos, Hendrik Toompere, Hillar Nahkmann, Urmas Ott, Indrek Vanaselja, Robert Lepikson ja Kalev Katus? Need tuntud lauljad, näitlejad, ajakirjanikud, ärimehed ja teadlane ei elanud pensioniealiseks. Seda praegu kehtiva seaduse mõttes. Eestis on selliseid ja vähem tuntud mehi igal aastal tuhandeid, kelle sotsiaal- ja pensionimaksed jäävad nende poolt välja võtmata. Ka minul on jäänud pensionile saamiseni töötada rohkem aastaid kui olen siiani elanud ja, ausalt öeldes, kahtlen, kas mina võiksin olla see statistiline erand, kes trotsib Statistikaameti elueaennustusi eesti meeste kohta ja jõuab elada pensionisaamiseni.

Läksid pangad, läksid ka pensionisambad

Eesti mees on oma riigi suhtes sedavõrd lojaalne, et arstil käib ta väga harva (raha ei kuluta) ja kui ta oma haigusega sinna jõuab, siis on tavaliselt juba hilja. Ega jäägi muud üle peale kirsturaha koguma hakkamise. Seda tuleb nüüd samuti ise teha, sest sellegi kärpis Andrus Ansipi valitsus ära.

Kirjutasin 18. detsembril 2002 Kesknädalas: „Aasta äri oli pensionireform. Otsus panna töötegijad lisaks praeguste pensionäride ülalpidamisele ka iseendale tulevikuks raha koguma on suurepärane. Saavutada see ilma väitluse ja liigsete küsimusteta, on lausa geniaalne. Ja mis kõige parem kogu süsteemis – vahendajatele on kõik garanteeritud ning riskid korvab riik ehk seesama maksumaksja.”

Praegune kogumispensioni ja fondide süsteem sai kehtida 7 aastat (suvi 2002 kuni 1. juuni 2009), kui juba ilmnes selle nõrgim lüli – Eesti riik. Majanduslikult keerukal ajal ütles Andrus Ansipi valitsus, et tal ei ole enam võimalik lisada inimese sissemaksetele omalt poolt lubatud osa. Seejuures on ju tegemist kõigest I pensionisamba osa ümbertõstmisega II pensionisambasse, mitte aga täiendavate maksetega. Ma arvan, et paljud ei olegi teadlikud oma rahvapensioni (I sammas) osa vähenemisest seoses kogumispensioni fondidega.

Mina ei seisnud koos kümnete tuhandete ärahullutatud inimestega pankades järjekorras, et liituda II pensionisambaga. Olin skeptiline siis ja olen seda ka praegu. Mis viga korjata väikeste sissemaksete kaupa raha, kui seda tuleb välja maksma hakata aastakümnete pärast. Ilmselt nii mõnigi hoiustaja meenutab aegu, kui Eestis oli registreeritud umbes 46 erinevat panka ja kuidas neist jäi järele iga kuues. Samamoodi läheb ka pensionifondidega, mis paigutavad raha aktsiatesse ja seeläbi tõstavad ka nende hindu, kuid see ei ole jätkusuutlik.

Riik annab sõna, riik võtab sõna tagasi

Märke eesootavatest muudatustest on näha juba aastaid. Praegu ei kata pensionikassa sissemaksed enam väljamakseid ja puudujääk üha suureneb. Sellele on mitu lahendust, alates täiendava tulu leidmisest (laenud, maksude tõstmine) kuni kulude vähendamiseni (pensionilt võetav tulumaks, pensioniea tõstmine).

Ometigi pole tegemist paari aasta jooksul süveneva probleemiga ja praegune valitsus ei peaks seda teerulli kombel parlamendist läbi suruma. Just nagu töölepinguseaduse kehtestamise tagajärjeks oli 14-protsendine tööpuudus ja umbes 150 000 tööga hõivamata inimest, samamoodi toob pensioniea tõstmine kaasa kümnete tuhandete inimeste ilmajäämise pensionist, sest nad ei ela selle saamiseni. Majanduslikult vaadates hoiaksime sedasi käitudes kulusid kokku. Aga kas me käitume õiglaselt töölkäijate suhtes, keda niigi on petetud sissemaksete peatamisega? Isegi kui riigi osamaksed jätkuvad pooles ulatuses 2011. aastal ja täies mahus 2012. aastast, on antud signaal, et riik annab sõna ja riik võtab sõna tagasi, kui see talle sobib.

Pensionile jäämise vanuse küsimus on valitsusel üks järjekordne asendusteema, mis varjutab riigi olulisima küsimusega tegelemise – töötuse. Kellele veel peale valitsusparteide on vaja koolireformi, uusi õppekavasid, Riigikogu ja kohalike valimiste ühele päevale viimist, omavalitsuste liitmist, Ida-Virumaale riikliku ajalehe asutamist või ühe mandaadiga valimisringkondi? Ometigi on need intellektuaalselt huvitavad ideed täitnud viimasel poolaastal kogu poliitilise diskussiooni. Ilmselt oli 2008. aasta detsembris avaldatud Riigikontrolli auditil õigus, ja pensionile saamise iga tuleb tõsta. Seda ei tohiks teha parlamendis enamust kasutades, vaid debattide kaudu. Pealegi on 6. märtsil 2011 võimalik ka inimestelt küsida, mida nad sellest arvaksid ja kelle poolt hääletaksid.

Ärge alahinnake valijat, rääkige temaga!

Artikkel ilmus 24.04.2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14328
(kell 9 oli lõppenud Riigikogu erakorraline istung seaduseelnõu II lugemisega, jõuti 54. parandusettepanekuni).

Paberlehes ilmus lugu poole lühemana, sest rohkemaks ei olnud pinda.

Mida oleme saanud 500 000 krooni [...]]]> Eesti Omanike Keskliit asus tegutsema pärast seda, kui 20. jaanuari Kesknädalas oli ilmunud artikkel neile eraldatud 500 000-kroonise projekti tulemuste puudumisest, ja 4. märtsil lõpuks avas internetis allkirjade kogumise lehe petitsioon.ee. Projektitaotlus esitati mullu kevadel. Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt (KÜSK) saadud poole miljoniga pidi leht avatama juba möödunud augustis või hiljemalt septembris.

Mida oleme saanud 500 000 krooni eest?

Lihtsalt öeldes, ühe samasuguse tarkvara, millega 2006. aastal korjati internetis Toomas Hendrik Ilvese toetuseks umbes 30 000 nime ning milles osaleja nimi tuvastati vaid ausõna ja e-maili aadressi abil. Ka 2010. aastal saab petitsioon.ee lehel osalema märkida ükskõik kelle nime, kui vaid viitsida vaeva näha e-maili registreerimisega. Selline nime kuritarvitamise ohver on aga väga raskes seisus, et tõestada enda mitteosalemist. Näiteks Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits kirjutas avalduse politseile, sest tema nime all on kirjutatud internetis kommentaare. Petitsiooniga suunatakse poliitikat ja seepärast on võltsimine ohuks demokraatiale.

Projektiga sidus ennast Peeter Marvet, kes salvestas petitsioon.ee tutvustava video oma kodulehel tehnokratt.net, milles ta näitas petitsiooni allkirjastamist võltsitud ehk fake e-mailiga, juba allakirjutanute hulgast solvava nimega tegelase kustutamist ja samuti ühelt arvutilt antud kolme hääletamist.

Saame järeldada, et projekti ainus eesmärk ongi vaid e-mailide kogumine, sest ühtegi toetusnime ei saa usaldada. Vähemalt kuni ID-kaardi ja pangalingi ainsana kasutusele jäämiseni.

Sellest petitsioon.ee projektist on ennast taandamas ka Eesti Omanike Keskliit, mis kustutas oma kodulehelt projekti kirjelduse, et mitte valmistada piinlikkust Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheriga ühte erakonda kuuluvale regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile, kes KÜSK-i eest vastutajana peab selgitama kõnealust projekti Riigikogu Keskfraktsiooni 27. jaanuari arupärimise peale.

Kunagi varem ei ole Eesti maksumaksja finantseerinud sedavõrd nõrgalt teostatud ideed, mis ei vasta ühelegi infoühiskonna ja osalusdemokraatia ootusele. Oleme tagasi 2000. aastas, kui sajandi suurkuju hääletamiseks piisas naabri nimest ja sõbra meiliaadressist.

Lisaks:

Peeter Marveti tutvustus projektile http://tehnokratt.net/2010/03/04/petitsioon-ee-funktsionaalsus/

Projekti algne kirjeldus Eesti Omanike Keskliidu lehel ekraanifotona

http://www.virgokruve.com/meedia/2010/01/100120-petitsioon.ee-projekti-foto.jpg

Artikkel ilmus 10.03.2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14247

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino andsid 40 tunni jooksul erakondade liikmetele sõna järgmiselt:

IRL 2 tundi ja 3,22 minutit

Reformierakond 1 tund 13,9 minutit

SDE 36,47 minutit

Eestimaa Rohelised [...]]]> Eesti Rahvusringhääling (ERR) alustab juba varahommikul parteiliselt kallutatud saadete edastamist. Avaldame ülevaate 4.-29. jaanuarini Terevisioonis esinenud ja poliitiliselt ennast määratlenud külalistest.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino andsid 40 tunni jooksul erakondade liikmetele sõna järgmiselt:

IRL 2 tundi ja 3,22 minutit

Reformierakond 1 tund 13,9 minutit

SDE 36,47 minutit

Eestimaa Rohelised 8,03 minutit

Rahvaliit 7,37 minutit

Keskerakond 6,36 minutit.

4. jaanuar kell 8:16 reformierakondlane Jaan Saar, EMHI peadirektor, teema: Tallinna saabuvast suurest lumesajust (kestvus 4:49).

Kell 8:37 peab keskerakondlane Deniss Boroditš, Tallinna abilinnapea, vastama saatejuhtide küsimustele tänavate lumest puhastamise kohta (6:36).

Kell 8:47 on stuudios IRL-i kuuluv laulja Koit Toome rääkimas „Aasta hitt 2009″ auhinna saamisest ja selle video (6:47).

5. jaanuar 7:40 reformist Erik Puura, Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete ja innovatsiooni juht koos rahvaliitlasest Vahur Valdnaga, kes Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator, (8:48).

Kell 8:17 reformierakondlasest ametnik Diana Beltadze, kes on 2011. aasta rahva- ja eluruumiloenduse projektijuht (6:46).

7. jaanuar 7:06 Andres Anvelt, SDE Tallinna piirkonna juht (8:47). Sama kordub kell 8:09 (8:37).

8. jaanuar 7:05 IRL-i Riigikogu liige Marko Mihkelson (10:45) ja kordus kell 8:08 (10:03).

11. jaanuar 7:05 IRL-i regionaalminister Siim-Valmar Kiisler (9:42) ja kordus kell 8:09 (9:02).

Kell 7:35 IRL-i liige ja Riigikogu esimees Ene Ergma (9:58).

Kell 8:47 poliitilisele saatele saabus sobiv lõpp, kui Pärt Tarvas Libertas Eesti erakonnast andis intervjuu ansambli C-Jam liikmena ja esitasid koos pala „Rockin All Over the World” (7:19).

12. jaanuar 7:05 IRL-i siseminister Marko Pomerants (10:28) ja kordus kell 8:07 (9:47).

Kell 7:53 lahkab parteitu ehitusinsener Paavo Pikand Tallinna jääpurikate küsimust (6:44).

Kell 8:17 on stuudios Riigikogu ainus merebioloog Mart Jüssi Eestimaa Roheliste erakonnast (8:03).

13. jaanuar 7:05 SDE liige Meelis Paavel, Töötukassa juht (10:08). Kordus kell 8:09 (9:55).

Kell 7:42 Reformist hasartmängusõltlaste ühingu juht Leonhard Puksa (6:55).

Kell 7:57 jätkab Katrin Viirpalu Tallinna tänavate äärde kuhjatud lume probleemi käsitlemist Maanteeameti töötajaga (Urve Sellenberg), sest lumi ulatuvat lastel üle pea (4:15).

14. jaanuar 7:43 reformierakondlane Silver Meikar esineb Riigikogu Ukraina parlamendirühma esimehena (08:02).

Kell 7:55 IRL-ist Martin Pärn, disainer ja üks SÄSI konkursi asutajaid (5:36).

Kell 8:47 Eestimaa Rohelistest on tulnud Martin Kikas ansambli Honey Power liikmena koos Rein Fuksiga ja esitavad pärast pala „Get Country” (7:58).

15. jaanuar 8:46 reformierakondlik otselülitus stuudiost Otepää MK etapi peakorraldaja Alar Arukuuse intervjueerimiseks (7:42).

18. jaanuar 7:05 Reformierakonna välisminister Urmas Paet (8:38), kordus kell 8:06 (8:07).

19. jaanuar 7:05 IRL-i põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (10:10), kordus 8:10 (9:28).

Kell 8:47 IRL-i Riigikogu liige Toomas Tõniste (7:24).

20. jaanuar 7:05 keskerakondlane Evelyn Sepp Riigikogust – aga teda tasakaalustab IRL-ist Andres Herkel (10:51). Kordus kell 8:08 (10:23).

21. jaanuar 7:04 reformikas Toivo Klaar Euroopa Komisjoni Eesti esindusest (9:45). Kordus 8:09 (09:15).

22. jaanuar 8:36 keskerakondlane Enn Eesmaa, kuid koos Timo Tarvega, kes oli „Kultuurikilb 2010″ autor (5:53).

25. jaanuar 8:18 Cardo Remmel (astus välja Rahvaliidust 01.01.2010), ettevõtja ja Pärnu volikogu esimees. Teema: projekti „Kultuuripealinn 2011″ materdamine (7:51). Katrin Viirpalult iseloomulik küsimus: „Kas toetusi peavad saama siis need projektid, mis on esitatud keskerakondlaste või nendele lähedal seisvate isikute poolt?”

26. jaanuar 8:37 rahvaliitlane Kalev Uustalu, Muinsuskaitseameti peadirektor (7:37).

28. jaanuar 8:37 Reformierakonnast Merike Merilain, EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja (05:10).

29. jaanuar 7:06 IRL-i Riigikogust lahkunud liige Taavi Veskimägi, nüüd Elering OÜ juhatuse esimees (8:43). Kordus kell 8:09 (08:09).

Saate lõpus oli loetletud 64 nime, kellest vääriks väljatoomist produtsent Piret Priisaar, toimetajad Ivo Laev ja Rasmus Kagge ning saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino.

Ministrite, IRL-i ning Reformi tipp-poliitikute hulk langes silmatorkavalt jaanuari viimasel nädalal, kui Keskerakond oli esitanud pretensioone meedia erapoolikuses. 28. jaanuaril eitas Tarmu Tammerk ERR-i erapoolikust ja algatatud seaduseelnõu vajalikkust.

Pühapäevases „Erisaates” kutsuski reformierakondlane Tarmo Leinatamm endise riigikogulasena külla praeguse Riigikogu liikme Aivar Riisalu ja ründas mitme nurga alt: miks keskerakondlastele näib meedia kallutatuna? Selles veendumiseks aga ei olegi tarvis muud kui keerata teler ETV kanali peale, sest juba hommikul algab seal valitsuse ülistamine, mille on kõigi maksumaksjate rahade eest tellinud Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit.

Loe lisaks Vikerraadio kallutatusest „Vikerraadio kui valitsuse propagandapasun” (18. veebruar 2009).

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 3. veebruar 2010.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14004

Eesti peab ennast e-riigiks, aga üllataval kombel on siiani terveid demokraatia valdkondi, milleks meil on küll vajalikud rakendused, aga puudub riigi poolt võimaldatud vorm. Näiteks [...]]]> Kodanikühiskonna Sihtkapital (KÜSK) on 500 000 krooniga rahastanud internetiprojekti, mille eesmärk kaheldav allkirjade kogumine poliitilisteks kampaaniateks ja mille tulemuseks on isegi kuus kuud hiljem tühi netilehekülg. Asi lõhnab raha väärkasutamise järele.

Eesti peab ennast e-riigiks, aga üllataval kombel on siiani terveid demokraatia valdkondi, milleks meil on küll vajalikud rakendused, aga puudub riigi poolt võimaldatud vorm. Näiteks digiallkiri ja ID-kaart võimaldaks korraldada rahvahääletusi vaid minimaalsete kuludega, võrreldes pabersedelite ja hääletuskastiga. Aastaid tagasi olid väga populaarsed internetis allkirjade korjamise poliitilised kampaaniad, olgu siis Toomas Hendrik Ilvese presidendiks saamiseks või tuumajaama ehitamise vastu, kuid neid ei saa pidada demokraatlikeks ja arvestamist väärivateks juba ainuüksi sel põhjusel, et allkirju oli ja on jätkuvalt kerge võltsida. Selle puudujäägi võikski kõrvaldada e-riigi abil – digiallkirjade ja ID-kaardi tuvastamise kaudu.

Isamaa-Res Publica Liidu rahamasin

Algatus tuli viimaks ka möödunud aastal, kuid see ei ole siiani teostunud. See võib ka hea olla, sest mõte pärineb aktiivselt kohaliku omavalitsuse valimistesse sekkunud Eesti Omanike Keskliidust. Selle väljaütlemised maamaksu ja monopolide kohta kandsid Isamaa ja Res Publica Liidu ideoloogiat. Samuti on keskliidu juhatuses IRL-i poliitikud Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu.

KÜSK on asutatud regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri (IRL) valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks. Selle kaudu rahastati möödunud aastal suuremas osas ka „Minu Eesti”-nimelisi „teeme kära”-jututubasid, kuhu tuli isegi vähem osalejaid kui tunamullu siiani lõpetamata prügikoristamiskampaaniasse. Mainida tuleks ka MTÜ Minu Eesti juhatust, mis koosneb vaid IRL-i liikmest Raul Sarrandist, ja kaubamärgi Minu Eesti taotlemist endise Res Publica liikme Urmo Kübara juhitava MTÜ poolt.

Aprillis 2009 eraldas KÜSK toetusmeetme „Head Ideed 2009″ raames projekti „Minu Eesti” jaoks 1,7 miljonit krooni; reformierakondlase Mati Raidma MTÜ-le Mondo 500 tuhat krooni, et võimaldada Eesti elanikel abistada arengumaad Põhja-Ghanat; MTÜ-le Eesti Noorteühenduste Liit varivalimiste korraldamiseks 41 tuhat krooni (selle poliitilise projekti kohta vt Kesknädal 7.10.2009), MTÜ-le Eesti Mootorrattaklubide Ühendus 124 tuhat krooni Balti ketile pühendatud motomatkaks.

Samuti anti 500 tuhat krooni toetusallkirjade kogumist võimaldavale projektile www.petitsioon.ee, mille oli esitanud MTÜ Eesti Omanike Keskliit, kuhu kuuluvad Reinsalu, Vaher ja Taavi Madiberk.

IRL kulutas 500 tuhat krooni tühjale lehele

Netiaadress www.petitsioon.ee registreeriti 7. juulil 2009 MTÜ Eesti Kinnisvaraomanike Tallinna Ühendus nimele. Selle esindajaks on märgitud Taavi Madiberk, aga teda ei leia selle ühenduse juhatusest. Sinna kuuluvad hoopis Henn Tosso, Anto Raukas, Siiri-Maie Ronimois, Tiiu Mölder ja Richard Pärnsalu. Ühendus registreeriti 23.12.1999 ja on pärast seda hoidnud madalat profiili. MTÜ-ga Eesti Omanike Keskliit seob seda aga ühine juhatuse liige Anto Raukas.

KÜSK-ile esitatud taotluse järgi pidi portaalis olema võimalik esitleda erinevaid algatusi, neis osaleda ja saada ülevaade algatuste kulgemise protsessist ning selle lõpptulemustest. Teavituskampaania, esimesed allkirjaaktsioonid ja modereerimisprotsessi algus pidid olema vahetult enne kohalikke valimisi augustis ja septembris. Oktoobris pidi olema hinnangu andmine esimestele aktsioonidele, aga ei siis ega järgmistel kuudel toimunud sellel aadressil midagi. Isegi jaanuaris on sel aadressil vaid tühi valge leht.

Tahaks Eesti maksumaksjat teavitada, et Eesti Omanike Keskliit on riigilt saadud 500 000 krooni kasutanud kõigeks muuks, kuid mitte esitatud projektiks. See võis ka olla teadlik raha kantimine, sest andjaks oli IRL erakonnakaaslasest regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, kes ilmselt ei päri aru isegi null-tulemusega projekti kohta. Tema oligi ju see Kesklinna vanem, kes kulutas 2002. aastal kaks miljonit Toompea välitualetile, mis pole tänini korralikult tööle hakanud.

Artikkel ilmus ajalehes kesknädal 20.01.2010
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13914

[pilt] KÜSK-i rahastatud projekti kirjeldus lehelt www.omanikud.ee/infomaterjalid/petitsioon.ee

petitsioon.ee projekti foto http://www.omanikud.ee/infomaterjalid/petitsioonee

*

IRL vehib luuaga Tallinnas platsi puhtaks, justkui korrates möödunud sajandi platsipuhastuskampaaniat. Reformierakond manifesteerib platoonilist armastust Eesti erinevate omavalitsuste vastu või vastandab ennast Tallinna neli viimast aastat juhtinud Keskerakonnale. SDE on oma telereklaamid fokusseerinud Jüri Pihli isikule ja jõustruktuurides omandatud teadmusele.

Juhan Parts [...]]]> Võrreldes käesoleval sajandil toimunud valimisi, hakkab nüüd halva joonena silma konkurente halvustavate telereklaamide rohkus.

IRL vehib luuaga Tallinnas platsi puhtaks, justkui korrates möödunud sajandi platsipuhastuskampaaniat. Reformierakond manifesteerib platoonilist armastust Eesti erinevate omavalitsuste vastu või vastandab ennast Tallinna neli viimast aastat juhtinud Keskerakonnale. SDE on oma telereklaamid fokusseerinud Jüri Pihli isikule ja jõustruktuurides omandatud teadmusele.

Juhan Parts ja Mart Laar harjadega tallinna koristamas. Kus on siin nende lubadus valijatele? Löövad platsi Keskerakonnast ja rohelisest puhtaks ja siis mõtlevad endale uue vaenlase välja? Kaader IRL-i valimiste reklaamist.

Kõige õõvastavam aga tundub Eestimaa Roheliste telereklaam loosungiga „Õhk puhtaks!”, mille taustal kostab surmakarje. Ilmselt on see taust kooskõlas erakonna populaarsusega – allpool Riigikokku pääsemise piiri.

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=2jJnSIuuHL8]

Puhas pole ka Keskerakond, kes kasutab ansiplastele koha kättenäitamiseks venekeelse telekanali uudistelõiku.

Keskerakonnale vastanduda on lihtne, aga võimulesaamisel ei saa see olla tegevuskava. Saan aru, et kolmikliit (Reformierakond, IRL ja SDE) on kahe aastaga majanduskriisi viidud Eesti riigis oma usalduse ammendanud. Igasugune lubadus peale puhastamise, armastuse, teadmise või puhta õhu kõlaks nende poolt väheusutavana. Pealegi on nende lubaduste mittetäitmist hiljem raske tõestada.

Seevastu Keskerakond on andnud lubadusi ka arvudes, vastandudes sellega kõigi teiste üldsõnalisusele.

Nende kõigi rohkete reklaamide puhul jääb minul kui valijal aga teada saamata kõige olulisem: milline on erakondade programm järgneva nelja aasta peale? Mina valin neid, kel on eduka valitsemise kogemus (mitte aga suutlikkus majanduslangust tekitada) ja ka valimisplatvorm järgmiseks neljaks aastaks ning kes ei varja selle puudumist üksnes konkurendi mustamise taha.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 14. oktoober 2009 ajalehes Kesknädal

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=13400

Varivalimistel imiteeritakse valimiste protsessi alates õpilaspileti esitaja [...]]]> Kas uus leiutis Keskerakonna valimisedu vähendamiseks?
Esmaspäevast, 5. oktoobrist kuni 8. oktoobrini korraldab Eesti Noorteühenduste Liit Tallinna ja Tartu koolides üle 14-aastastele õpilastele valimiste simulatsiooni – tegelike volikogudesse kandideerijatega. Tegemist on Soomest pärineva ideega, kus õpilased saavad avaldada oma poolehoidu poliitilistele liikumistele. Projekti „Varivalimised” läbiviimiseks kulub 431 924 krooni.

Varivalimistel imiteeritakse valimiste protsessi alates õpilaspileti esitaja registreerimisest valijate nimekirja, kardinaga hääletuskabiinist, hääletussedelitele templi panekust kuni pitseeritud valimiskastini välja.

Tulemused selguvad Vabariigi Valimiskomisjoni abil saadud tarkvaraga 9. oktoobriks lausa kandidaaditäpsusega. See tegevus käib päris-valimiste e-hääletuse ajal ja kolm päeva enne tegelike valimiste eelhääletust. Võib vaid ette kujutada meedia huvi koolilaste varivalimistel võitjateks tulnute ja kaotajateks jäänute vastu. Ilmselt see ongi projekti eesmärk: ekslikuks osutuda võivate küsitlusfirmade asemel kallutada inimeste valimiseelistusi koolilaste sümpaatiate alusel.

2002. aasta oktoobris avalikustas BNS valimiste päeva lõunal ukseläve-küsitluse tulemused Keskerakonna ülekaalukast võidust kohalikel valimistel Tallinnas. Tegelikult oli võit ülinapp, sest inimeste eelistust oli mõjutatud. Toetajad kuulsid võidust ja jätsid minemata, vastased aga mobiliseerusid. Järgmisteks valimisteks selline küsitlustulemuste avaldamine keelustati.

Varivalimiste avalike suhete juht Meelika Jürisaar ei suutnud põhjendada varivalimiste korraldamist ja tulemuste avaldamist enne 18. oktoobri päris-valimiste toimumist.

Siiani on Vikerraadio (Lauri Hussari isikus) eraldanud varivalimiste kajastamiseks aega keskpäevases „Uudis+” saates 9. septembril 14:27 minutit projektijuht Robert Langile Tallinna kooliõpilaste varivalimistest distantseerumise kritiseerimiseks, vaid 8:47 minutit Tallinna abilinnapeale Kaia Jäppinenile linna seisukoha esitamiseks ja 5. oktoobril valimiste käivitumisest Tallinnas Rahvusraamatukogu juures veel 12:04 minutit. Tund eetriaega saadi ka Raadio 2-es Urmas Vaino ja Reimo Sildvee saates “Ülekuulamine”. Mõlemad kanalid on avalik-õiguslikud ja töötavad maksumaksja raha eest.

Projekti „Varivalimised” läbiviimiseks kulub 431 924 krooni ja selleks on raha andnud Kodanikuühiskonna Sihtkapital (rahastas ka „Minu Eesti” mõttetalguid), Tartu linn, SA Archimedes, MTÜ Avatud Vabariik (noorpoliitik Jevgeni Krištafovitš), Eesti Euroopa Liikumine, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet ning MTÜ Tegusad Eesti Noored.

Artikkel ilmus 7. oktoober 2009 Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=13350

Aga tulevikule mõeldes teen sellest siia koopia (igaks juhuks):

- – - – - -

Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis [...]]]> Igal aastal sureb hooajalise gripi tüsistuste tõttu maailmas kuni pool miljonit inimest. Asjakohase teavitamise asemel hirmutab meedia praegu inimesi „seagripi”-nimelise H1N1-viirusega, millest põhjustatud surmajuhtumeid pole veel isegi mitte paarsada.

Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid ometigi jõudis hirm ka Euroopasse. Isegi Eestis tegeldi postiümbrikus saabuda võiva pulbri kahjutuks tegemisega. Siiani pole üheselt teada ka selle Fort Detriki uurimislaboris sõjaväe tarbeks välja töötatud Ames-tüüpi katkupisiku levitajat, sest tõenäoliselt põrkas FBI uurimine jälgedele, mis viisid CIA tegevuseni.

„Koletu” SARS
Järgmisel sügisel puhkes maailmas SARS-i nimelise gripilaadse viirusega seotud paanika. Esimene teadaolev haigusjuhtum pandi kirja Hiinas Guangdongi provintsis 16. novembril 2002. Haigega kokku puutunud arst reisis 21. veebruaril 2003 Hongkongi ja temaga kokku puutunud inimeste kaudu levis viirus veel mitmesse Aasia riiki. Lennureisijaid hakati metalliotsijaga ülekontrollimise kõrval ka kraadima ning neilt gripisümptomeid otsima. 26. mail 2003 teatas dailipress.com viitega agentuurile AP, et üleilmne surmajuhtumite koguarv on 715 ja nakatunud on rohkem kui 8100 inimest. 23. mail sai epideemiaoht kuulutatud lõppenuks.

Tasub meenutada, et tavalise gripi tõttu suri aastas vähemalt 250 000 inimest ehk 684 inimest päevas. Miks hirmutada inimesi, kui viirus on sedavõrd hästi kontrollile ja ravile alluv ning niidab poole aasta jooksul umbes samapalju kui teised viirused ühe päevaga? Näiteks aidsi sureb aastas 3 miljonit, tuberkuloosi 2 miljonit ja malaariasse 1 miljon inimest.

„Õudne” linnugripp
2004. aastal puhkes linnugripi-paanika. Seekord oli hirmsaks märksõnaks H5N1. See pidi kohe-kohe nakatama lisaks miljonitele kodulindudele Aasias, kes tuli kasvõi ennetavalt ära tappa, ka tuhandeid inimesi. Samuti järgnesid reisijate kontrollimine lennujaamades, inimestele maskide väljajagamine ja ravimifirmade teated vaktsiinide turulepaiskamisest.

Sama gripiga hirmutati ka 2005. ja 2006. aastal.

Isegi Eesti Vabariik ostis linnugripi tõrjumiseks Tamiflu-nimelist ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitas riikidel luua ravimivaru 20-40 protsendi elanikkonna tarbeks. 30. märtsil 2006 teataski Postimees, et Eesti Vabariigil on võimaliku gripipandeemia puhuks varutud 3000 doosi gripiravimit Tamiflu, mille sobivus linnugripi tõrjeks on kaheldav.

Ainus, mida ei järgnenud ka 2007. ja 2008. aastal, oli suur hulk linnugripijuhtumeid maailmas. Siiski jätkas meedia igal lindude rändeajal linnugripiohust teavitamist.

WHO kodulehe andmetel oli 1. juunil 2009 linnugripi H5N1 tõttu surnud kogu maailmas 262 inimest ja nakatunud 432 inimest. Suurim juhtumite arv oli Indoneesias 115/141, Vietnamis 56/111, Egiptuses 27/77 ja Hiinas 25/38. Ülejäänud 11 riigi peale, kus linnugrippi esines, jäi 39 surma ja 65 nakatumist. Seda viie aasta jooksul.

„Üliohtlik” seagripp
Kuid 2009. aasta kevad sai gripiga hirmutajatele ometigi läbimurdeliseks, sest seekord on haigustekitaja seotud inimesele bioloogiliselt märksa lähedasema liigiga – koduseaga. Taaskord kordub tsükkel, mis meedias juba maha mängitud: iga nädal tuuakse „rindeteateid” ohtliku viiruse levikust. Esimene juhtum leidis aset Californias (USA) 30. märtsil.

Isegi Eesti saab ennast tähtsana tunda, sest jõudis ju ka meile üsna mitu inimest, kes olid selle eksootilise viiruse kandjad. Kuid taaskord tehakse kuritegelikku paanikat, sest viirus levib aeglaselt ja allub ravimitele hästi.

Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.

Õnneks ei ole majanduskriisis vaevlev Eesti veel sama „innukas” kui Hispaania, kes oma 4 miljoni töötu ja kiratseva majanduse kõrvalt leidis raha 10 miljoni inimese tarbeks Tamiflu’d osta.

Kokkuvõttes – ei tasu uskuda gripipaanika levitajaid. Nemad õigustavad sellega vaid riiklikke tellimusi ravimitootjale. Samuti varjutavad nad sellega majanduskriisi teemade käsitlemist.

Kuri ajalugu
Möödunud sajandil oli kolm gripipandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid:

* 1918-1919 – hispaania gripi nime all tuntud viirus H1N1. Levis peaaegu kõikjal maailmas ja põhjustas 40-50 miljoni inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati sõjaväelaagris Kansases (USA), aga pandeemia puhkes alles siis, kui haigus levis Esimese maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime all Must Lesk.

* 1957-1958 – Aasias levinud H2N2-gripp surmas umbes 4 miljonit inimest. Avastati esimesena Hiinas.

* 1968-1969 – Hongkongiga seostatud H3N2-tüüpi viirus. Arvatavasti suri selle tagajärjel 1-2 miljonit inimest.

Ilmus artiklina 15. juuli 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=12854

Mina ei hääletanud 2007. märtsis uue protestipartei Eestimaa Rohelised poolt. Mulle meeldis tookord kaks aastat Eestit hästi juhtinud valitsusliit ja andsin oma poolthääle ühele selle liikmesparteile. Minu jaoks oli roheliste [...]]]> 18. juunil ilmutas erakonna Eestimaa Rohelised kuueliikmeline fraktsioon Riigikogus oma tõelist palet, toetades kõigi kaupade ja teenuste käibemaksu tõstmist 2 protsendi võrra ning uue töölepinguseaduse jõustumist.

Mina ei hääletanud 2007. märtsis uue protestipartei Eestimaa Rohelised poolt. Mulle meeldis tookord kaks aastat Eestit hästi juhtinud valitsusliit ja andsin oma poolthääle ühele selle liikmesparteile. Minu jaoks oli roheliste politiseerumine ja „uue lähenemise” lubamine justkui uuslavastus erakonna Res Publica tulekust 2003. aastal ja järgnenud allakäigust.

Kuigi nime poolest rohelised, teatasid Marek Strandbergi eestkõnelemise alla koondujad, et poliitikas nad pole rohelised, s.t algajad. Esialgu läks neil isegi hästi, sest Andrus Ansip oli valmis rohelisi kaasama  uue võimuliidu loomise kõnelustesse. Ilmselt soovisid seda Isamaa ja Res Publica poliitikud, kelle hulgast tulid roheliste juhtfiguurid ja kes nägid uues erakonnas oma taskuparteid, mida selle eesotsas olevate isikute mõjutamise läbi saaks sobivalt suunata. Ometigi ei saanud asja värskete tulijate plaanist ministriportfellideni jõuda, sest kolmandaks osapooleks valitud Sotsiaaldemokraatlik Erakond polnud nõus endaga sama suure varumängija palkamisega. Nii pidid rohelised  istuma üle kahe aasta opositsioonis. Nende algatused jõudsid harva parlamendis arutlusele, sest kolmikliidu teerull sõitis neist kui opositsioonist üle.

Kõik muutus , kui valitsusest lahkus  SDE, kes soovis tõsta majanduskriisi sattunud riigi toimimise tagamiseks makse. Alates 2008. aasta esimesest kvartalist on Eesti majandus kahanenud – SKT on negatiivne. Tänavu sügisel võime tähistada ametliku majanduskriisi esimest aastapäeva. Riigieelarvet on kärbitud korduvalt ning ilmselt tuleb käibemaksu kärbumise ja tulumaksu vähenemise tõttu seda veelgi teha.

18. juunil kinnitati Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja Eestimaa Roheliste häältega käibemaksu tõus alates 1. juulist seniselt 18 protsendilt 20 protsendile ning kütuseaktsiisi kerkimine 10-12 protsenti. Aktsiisi mõjul kallineb bensiini hind 72 senti liitri kohta ning diislikütuse liitrihind 73 senti, mis koos käibemaksuga teeb kuni ühe krooni liitri kohta.

Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul on käibemaksumäära tõusust tulenev hinnatõus möödapääsmatu. Tarbijani jõuab see järk-järgult. Ettevõtjad vajasid vähemalt ühe kuu pikkust etteteatamist, et toime tulla muudatuste tegemisega majandustarkvaras ja kassasüsteemides. Käibemaksu tõus toob ettevõtjaile hinnanguliselt 200 miljonit krooni lisakulutusi.

Veelgi tõsisemas majanduslanguses Läti tõstis juba varem käibemaksu, kuid see ei ole suurenevaid laekumisi andnud – 7. juuni seisuga oli naabreil käibemaksu laekunud plaanitust 20,7% vähem. See on ka loogiline, sest nii eraisikud kui ka ettevõtted on asunud tarbimist vähendama ja kulusid kokku hoidma. Seega ei toimu ka müügikäibe kasvu, mille pealt saaks riik käibemaksu võtta.

25. juunil kaitses peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil käibemaksu tõstmist ning avaldas arvamust, et maksutõus ei too kaasa tarbimise märkimisväärset vähenemist Eestis. Ilmselt on temal andmeid juba ühest Euroopa viie rikkama hulka jõudnud riigist, sest Eesti majanduse kohta avaldatud näitajad on kõigis sektorites langenud, kohati koguni kümnete protsentide kaupa. Ilmselt selline ongi Reformierakonna lubatud „Parem Eesti kõigile” – nende selline loosung kõlas kahe aasta eest.

Maksu- ja tolliamet hakkab nõustama inimesi, kel tekib probleeme seoses käibemaksu tõusuga (infotelefon 88 00 813). Rahandusministeerium vastab küsimustele oma kodulehel.

Tuleva aasta riigieelarvet kavandaval valitsusel tuleb kärpida kulusid veel vähemalt 4,4 miljardit krooni, kinnitas Rahandusministeerium.

Kõigil valijatel tuleks meeles pidada, et ennast valitsuse külge imenud rohelised puugid tõstsid 2% kõigi kaupade ja teenuste hinda ning andsid uue töölepinguseaduse veel pealekauba. Aitäh selle eest: Valdur Lahtvee (fraktsiooni esimees), Marek Strandberg (fraktsiooni aseesimees) ning fraktsiooni liikmed Mart Jüssi, Aleksei Lotman, Maret Merisaar ja Toomas Trapido! Nüüd on ka teie valijad rohelised – aga pigem vihast.

Ilmus artiklina ajalehes Kesknädal 8. juuli 2009 http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12801

Siiani on maailmas kasutatud e-hääletamise mõiste all süsteemi, kus valija läheb jaoskonda ja teeb otsuse arvuti vahendusel. Eesti lähinaabrite hulgas [...]]]> Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljaselgitamine kestis Eestis ligi nädal aega. Paberist valimissedeleid loeti üle korduvalt ja valija tahet oli hiljem ka tagantjärele võimalik tõendada. Hoopis tähelepanuta jäeti e-hääletuse järelkontrolli võimaluse puudumine ja süsteemi ülesehitusest tulenevad puudused.

Siiani on maailmas kasutatud e-hääletamise mõiste all süsteemi, kus valija läheb jaoskonda ja teeb otsuse arvuti vahendusel. Eesti lähinaabrite hulgas kasutati valimismasinaid viimati Soome kohalikel valimistel 2008. aasta oktoobris. Kirjutasin 5. novembri Kesknädalas, kuidas kolmes Soome vallas korraldatud proovihääletus ei kulgenud probleemivabalt.

Valimistel kasutatud valimismasina loonud TietoEnatori juhataja Jukka Iivoneni sõnul polnud viga mitte süsteemis, vaid inimeste käitumises ja süsteemist aru saamises. Käesoleva aasta 29. jaanuaril tuli Helsingi halduskohtust otsus sellisel proovihääletusel antud tulemuste tühistamise kohta, sest valimismasinad osutusid inimestele probleemseks. Masinad jätsid hääletamise lõpule viimata või ei tagastanud elektroonilist hääletajakaarti. Kuigi vigaseid e-hääletamisi oli arvuliselt vaid 1,9 protsenti, ei peetud seda demokraatlike valimiste jaoks piisavaks. Soomes saadakse aru, et igal häälel on kaal ja mitte ükski ei tohi valimismeetodi tõttu kaduma minna.

E-hääletus Eestis külvab segadust

Eestis on aga e-valimiste süsteem tehtud nii, et sisuliselt võib hääletaja arvuti asukoht olla ka tema valimisjaoskonna asukohaks. Taoline üle riigi hajutamine muudab võimatuks valimist võimaldavate arvutite või valimismasinate eraldamise turvatud võrguks. Selletõttu ei tea süsteem kunagi ette, kas valima pöörduja on lihtsalt hääletaja või pahatahtlike kavatsustega tegelane.

Ilmselt on Eesti väiksus ja puuduv mõju Euroopas olnud asjaoludeks, miks ei ole soovitud e-hääletamise süsteemi vähegi arvestatavalt rünnata. Tasuks meenutada, et Pronksiöö-aegsete küberrünnakute korraldamise eest on süüdi mõistetud vaid üks arvutikasutaja, kes süüdistuse järgi suutiski halvata mitme ajalehe serveri töö vaid oma koduse arvutiga.

Kui hääletamine leiaks aset valimismasinas, oleks võimalik hiljem avastada ka vigade ilmnemist. Näiteks Soomes leiti probleem selle läbi, et võrreldi elektroonilise valimismasina kasutamiseks inimestele väljastatud kaarte ja antud häälte hulka, ning nende erinevusest saadigi veale jälile.

Eesti süsteemil ei ole niisugune järelkontroll võimalik. Kasutaja teeb oma arvutis oma parimate teadmiste järgi läbi e-hääletuse protseduuri ja laseb hääle „musta kasti”. Mis sellega edasi toimub, ei ole temale enam teada ega ka järelkontrollitav. Seejuures ei ole hääletuskasti viimisega iga valija arvutisse võimalik kontrollida, kas ta ikkagi viis hääletamisprotsessi lõpuni. Sisuliselt ei ole võimalik eristada süsteemi sisse loginud proovijaid ja katkestajaid nendest, kes tahtsid küll hääletada, aga kas siis teadmiste vähesuse või tehniliste probleemide tõttu (puudulik tarkvara, ühenduse katkemine, digitaalse allkirja andmine) ei saanud hääletamist lõpule viia.

Eksperimendil võivad olla kurvad tagajärjed

Peamine probleem on aga häälte järelkontrolli puudumise võimalus. Hääletaja ei tea, kas tema valik läks kirja, läks soovitud kandidaadile või kinnitati nõuete kohaselt ära. Selle kohta on meil vaid süsteemi loojate sõna – ei midagi enamat. Samuti ei ole valimiskomisjonil võimalik kontrollida, kas kõik hääletamise leheküljele www.valimised.ee tulnud kasutajad said seda takistusteta teha. Saame teada ainult õnnestunud hääletamistest. Kui palju on olnud aga neid juhtumeid, kus küll prooviti häält anda, aga näiteks arvutite riist- ja tarkvara erinevuse tõttu see ei õnnestunud?

Euroopa Parlamendi valimistel anti elektrooniliselt 6,5 protsenti häältest. Ülejäänud 93,5 protsenti kasutasid traditsioonilist demokraatiavahendit – valimissedelit. Kuid olukorras, kus erinevate erakondade vaheline jõudude tasakaal on sedavõrd napp, et otsustavaks saavad ka sajad hääled, ei tohiks kasutada süsteemi, mis ei ole täielikult Vabariigi Valimiskomisjoni kontrollitud tingimustega, ühetaolise meetodiga ega isegi mitte vigade avastamiseks järelkontrollitav.

Lugedes interneti foorumeid võib leida kümnete kaupa teateid juhtumitest, kus kasutaja arvuti ei saanud hakkama e-hääletuse läbiviimisega. Ilmselt ei suudeta kunagi valmistada kõigi operatsioonisüsteemide jaoks ühtemoodi toimivat ID-kaardi lahendust, sest erinevaid versioone on lihtsalt liialt palju. Selle tõttu ei tohiks diskrimineerida hääletajaid sõltuvalt nende soetatud arvutist ja kasutada valimisteks ainult ühetaolist hääletamise süsteemi.

Eesti demokraatia taastamisest pole möödas isegi mitte 18 aastat, aga ometigi ei eksperimenteeri e-hääletamisega ka need riigid, kus demokraatia traditsioonid on mitmeid kordi pikemad.

Ilmus artiklina 17. juuni 2009 ajalehes Kesknädal

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikme Rainer Sternfeldi kavandatud, IRL-i liikme ja sihtasutuse Vabaduse Monument juhi Aivar Reiviku ehitatud, IRL-i kaitseministri Jaak Aaviksoo tellitud betoonist ja klaasist monumendi püstitamist saatsid vastuolud. Suurt klaasist risti sisaldav töö tunnistati võitjaks vahetult pärast 2007. [...]]]> Järgmisel esmaspäeval, 22. juunil avatakse Tallinnas Vabaduse väljaku ääres Harjumäe nõlval asuv Vabadussõja sammas.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikme Rainer Sternfeldi kavandatud, IRL-i liikme ja sihtasutuse Vabaduse Monument juhi Aivar Reiviku ehitatud, IRL-i kaitseministri Jaak Aaviksoo tellitud betoonist ja klaasist monumendi püstitamist saatsid vastuolud. Suurt klaasist risti sisaldav töö tunnistati võitjaks vahetult pärast 2007. aasta aprillis Tõnismäelt ühe teise monumendi teisaldamist. Tegelikult on Tõnismäe Pronksmehe kunagisest asukohast võimalik näha raagus puude korral seda uut sammast. Liikuda tuleks vaid 30 meetrit Kaarli kirikule ja trollipeatusele lähemale.

Käesolevaks ajaks vähemusvalitsuseks muutunud Andrus Ansipi valitsusel on vaieldamatult kõige suurem sammaste-alane kompetents. Alates 2008. a. I kvartalist majanduse kasvuga negatiivsel poolel olnud riigi majandusministriks on IRL-i kuuluv Juhan Parts, kes peaministrina lasi punase kraana abil eemaldada 2. septembril 2004 Lihula ausamba. IRL-i kuuluv kaitseminister Jaak Aaviksoo korraldas 27. aprillil 2007 Tõnismäelt teise samba – Pronkssõduri – eemaldamise. Tänu IRL-i kuuluvatele Vabadussõja samba autorile, selle ehitamise juhile ja tellijale saame lõpuks jäädvustatud ka Vabadussõjas surnud 3588 inimest. Samba õnnistavad sisse erinevate kirikute juhid, president peab kõne, langenute nimesid näidatakse bastioni müüridele, toimuvast teeb ülekande ETV. Vabadussõja ajaloost, Vabadussamba autorite nägemusest ja samba valmimisloost kirjutavad samba autorid Rainer Sternfeldt ja Andri Laidre koos ajaloolase Lauri Vahtrega (IRL) ka raamatu.

Tänu kunagisele tragile Kesklinna vanemale ja siiani IRL-i kuuluvale regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile sai 2002. aastal Tallinnas Toompeale püstitatud 2-miljoniline välitualett. Iga selle meeter kõrgusse maksis miljoni. Praegu valmiva Vabadussõja samba 17-meetrise betoonist aluse ja 6,5 meetri kõrguse klaasristi hinnaks kujuneb kokku vähemalt 109 miljonit krooni ehk 4 miljonit ja 638 297 krooni ühe kõrguse meetri eest.

Eesti iseseisvuse taastamisest saab augustis täis 18 aastat. Ometigi on eestlaste arv 1991.-2008. a. negatiivse iibe tõttu vähenenud 40 497 inimese võrra. Siin pole ka arvestatud välismaale kolinuid, vaid sündide-surmade suhet. Tuleks küsida, miks on Eesti Vabariik mõjunud eesti rahvale 11 korda surmavamalt kui Vabadussõja lahingud. Ilmselt on vastuseks võimulolnud parempoolsed parteid, ennekõike Isamaa-nimelised. Nende 40 497 kaotatud eestlase mälestuseks ei ole kusagil füüsilist risti, veel vähem sammast. Kuid neile igaühele on internetis virtuaalne mälestusrist aadressil www.isamaa.com, et meeles pidada parempoolsete valitsuste ohvreid.

Mina olin ka üks umbes 12 000 inimesest, kes toetas Vabadussõja võidusamba ehitamist rahaliselt. Vähemalt on lohutav teada, et 2009. aasta võidupüha järel saan viia sinna leinapärja kirjaga “Siia matsid IRL, Reformierakond ja SDE Eesti edu”. Tahtsime Harjumäe nõlvale Võidusammast, aga välja tuli Eesti edu mahamatmist tähistav ristisammas. Palju tänu, IRL!

VIRGO KRUVE, MTÜ Eesti Tegijad juhatuse liige

[fotoallkiri] : Vabadussõja võidusammas 14. juuni 2009 seisuga, veel sissepakitult. Foto Tiit Maksim

Artikkel ilmus 17. juuni 2009 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12755

Täpsustus: Rainer esineb meedias ka t tähega lõpus aga õige nimi on siiski Rainer Sternfeld. Lisada foto sambast

võidusamba autor ja IRL-i liige Rainer Sternfeld 22. juuni 2009 hilisõhtul ETV-s. Äsja on toimunud umbes 12 erineva kiriku esindaja poolt maitsetuse monumendi sisse õnnistamine. Nende seas oli ka pedofiil Armeenia kiriku rüüs. Rainer oli kätte saanud risti kujulise aumedali. Foto ETV ekraanist.

Juhtunu meenutamiseks annab põhjust praegu samade poliitjõudude moodustatud kolmikliidu valitsuses toimuv – Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe väljaütlemised kõlavad opositsioonist kriitilisemalt ja [...]]]> 13. mail 1999 korraldasid toonane peaminister Mart Laar ja kaaskond Võrumaal Nursipalus poliitilise laskeharjutuse. Sihtmärgiks oli paar kuud varem Riigikogu valimised võitnud, kuid kolmikliidu poolt kärarikkalt opositsiooni surutud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pilt.

Juhtunu meenutamiseks annab põhjust praegu samade poliitjõudude moodustatud kolmikliidu valitsuses toimuv – Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe väljaütlemised kõlavad opositsioonist kriitilisemalt ja tema ihalus valitsusjuhi koha järele on ilmne.

Ajalukku läinud pumppüssiskandaali avalikustas  7. veebruaril 2001 (poolteist aastat hiljem!!!) ajaleht Kesknädal artikliga „Lipnik Laar tulistas Savisaare pihta“. Nn õukonnameedia enne seda piiksugi ei iitsatanud.

Asjaolud olid järgmised: hommikul kohtuti Võrus maavanem Robert Lepiksoniga, Kuperjanovi pataljonis autasustati  vabadusvõitlejaid teenetemärkidega ning tutvuti kohapeal valmistatud relvadega. Õhtul külastati Meegomäe lahingukooli, kus reservväelased lasid ka märki. Kaitseväe määrustiku kohaste laskeharjutuste järel prooviti kätt erinevatest relvadest tulistamises. Nüüd oli märklaudade hulka lisandunud ka Savisaare pildiga kutse, mida siis Mart Laar, Eerik-Niiles Kross, Jaan Tross, Meelis Munski, Jüri Kaver, Robert Lepikson jt said pumppüssist tulistada. Seejuures hüüdis pildile esimesena pihta saanud  Laar: „Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!“

Asja ilmsikstulekul asusid valitsusjuht ja isamaalased toimunut eitama. Ainus, kes juhtunut kinnitas, isegi valedetektori all, oli Võru maavanem Lepikson. 10. veebruaril vastas Laar TV3 uudistetoimetaja Ene Veiksaare küsimusele Kesknädalas ilmunud loo paikapidavusest järgmist: „Ma arvan, et kui ma hakkaksin ilmselt Kesknädalas kõike enda kohta kirjutatut kommenteerima, siis nagu öeldakse heas eesti kirjandusteoses: enne ilmselt laskuks taevas maa peale ja mered… ookeanid voolaksid kuivaks, kui ma seda teha jõuaksin. Lühidalt öeldes on… Ma pole küll Kesknädalat lugenud, aga BNS-i lugu lugedes on, noh, lühidalt öeldes, on tegu jamaga.“

Sellele vaatamata ei vaibunud ajakirjanduse huvi. Paljastus üha uusi fakte. Praegu laarlaste hulka kuuluv Tarmo Kõuts pidi oma ametlikus aruandes president Merile kinnitama kaitseväelaste silme all juhtunu paikapidavust. Isegi kui juhtumi järel ebaõnnestus peaministri umbusaldus Riigikogus, oli murenema hakanud tema poliitiline usaldus. See viis aasta lõpuks valitsuse lagunemiseni.

Ameerikas öeldakse: „Anna eksinud inimesele teine võimalus.“ Kuid nad lisavad juurde: „Aga mitte enam kolmandat võimalust.“  Laar on Euroopas ainus, keda on sunnitud kahel korral ilmsiks tulnud valetamise pärast peaministri kohalt tagasi astuma. Esimesel korral oli selleks rublatehinguga hämamine.

Parempoolsete poliitikute valede äratundmiseks andis Tiit Vähi 9. oktoobril 2008 Maalehes väga hea soovituse: „Kui Mart Laar valetas, läksid ta silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta ta silmagi.“

Virgo Kruve
MTÜ Eesti Tegijad juhatuse liige

Artikkel ilmus 13. mai 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12508

Selle asemel on eraldatud 9 miljonit krooni kampaaniale „Minu Eesti“, et korraldada üle riigi 400 jututuba. Ühe inimese rääkimisest saadavast energiast [...]]]> 1. mail möödub viis aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu. Möödunud aastal korraldatud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva suurejoonelise tähistamise päädimisega 28. novembril on Eesti majanduskriis halvanud riiklike pidustuste eelarve ja ühtegi ametlikku üritust seekord ei korraldata.

Selle asemel on eraldatud 9 miljonit krooni kampaaniale „Minu Eesti“, et korraldada üle riigi 400 jututuba. Ühe inimese rääkimisest saadavast energiast piisab ühe 4,5-voldise taskulambipirni süütamiseks. Pole vaja rohkem tõestada rahvatarkust, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“.

Ometi väärib Eesti esimene viisaastak Euroopa Liidu 24 liikme hulgas pilguheitu tagasi. Meenuvad endise peaministri Juhan Partsi valitsuse aegadesse jäänud hiiglasliku suhkrutrahvi saamine, liikmesriikide silmis parema maine säilitamiseks Lihula ausamba teisaldamine, Schengeni viisaruumi pääsemine. Samuti esimesed Euroopa Parlamendi valimised 13. juunil, kus üle-eestilises nimekirjas sai hiiglasliku koguse, 76 120 valijahäält Toomas Hendrik Ilves. Rahva usaldust demokraatiasse ja valimiste õiglusse õõnestas aga kahe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Euroopasse priiküüdi saamine ning vaevalt kaks aastat hiljem nende Eestisse naasmine. Toomas Hendrik Ilves reetis 22 841 tallinlase, 6903 tartlase, 8375 harjumaalase ja 5754 pärnumaalase usaldust, tulles poole mandaadi pealt tagasi Eestisse presidendiks. Valijad usaldasid talle Eesti esindamise Euroopa esinduskogus, mitte aga JOKK-meetodil Ärma talu muutmise maksumaksja kuluobjektiks. Euroopas on tavaks, et presidendi abikaasa ülalpidamine ei ole maksumaksja kohustus, vaid seda teeb president oma palgast. Samamoodi tasub USA president Barack Obama kõik oma naise kulud ega lase seda teha riigieelarvest.

Praeguseks ajaks on Eesti tõestanud oma mannetust Euroopa fondide rahade kasutamisel, võimetust liituda ühisraha euroga ja abitust oma inimeste toimetuleku parandamisel. Omal ajal vähendas piiride avanemine siinsete inimeste töölesuundumist rikkamatesse naaberriikidesse. Kuid ligi 60 000 Eestis elavat ametlikku töötut võivad töökohtade otsingul valida praeguseks koguni 26 võimaliku liikmesriigi vahel. Eestlastel tasuks kindlasti kasutada kogutoodangult maailma suurima, Euroliidu majandusruumi võimalusi, mis ületab USA-d ja Jaapanit 3 korda. EL 500 miljoni inimese hulgas on küllap kohake ka miljonile eestimaalasele.

Pildiallkiri:
ANDKE TEADA! Reformi eurosaadiku Toomas Savi tegevusest Euroopa Parlamendi liikmena ei ei ole midagi kuulda. Seekord tuleb 7. juunil hoolikamalt valida, et hääl ei läheks Euroopa Parlamendis raisku!

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik juhatuse liige

Artikkel ilmus 29. aprill 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12409

Reformi-kampaanialehel on kaks raadioreklaami. Ühes küsib Urve Tiidus: „Kas on üldse oluline, kes esindab Eestit Europarlamendis?“ Vastuse lõpus toob Kallas näite ameerika naljast: „Oli kaks venda. Üks hakkas mereröövliks [...]]]> Reformierakond on oma valimisvankri ette rakendanud Euroopa Komisjoni aseesimehe Siim Kallase. Ilmselt on kohalikud juhtpoliitikud ennast riigi majanduskriisi viimisega kahjustanud ja esinäona kutsutigi appi kunagine käilakuju.

Reformi-kampaanialehel on kaks raadioreklaami. Ühes küsib Urve Tiidus: „Kas on üldse oluline, kes esindab Eestit Europarlamendis?“ Vastuse lõpus toob Kallas näite ameerika naljast: „Oli kaks venda. Üks hakkas mereröövliks ja teine hakkas Europarlamendi saadikuks. Kummastki ei ole ole pärast seda enam midagi kuulda olnud.“

Ilmselt pidas Reformierakonna asutajaliige silmas oma erakonnakaaslast Toomas Savi, kes valiti Europarlamenti 2004. a. juunis ja kellest pole pärast seda midagi kuulda olnud. Kas Kallast võib samastada mereröövliga, jäägu igaühe enda otsustada.

MTÜ Eurosaadik jagab muret Brüsseli ja Strasbourg’i koridoridesse kaduvate Eesti saadikute pärast ja ootab infot nende vahepealse tegevuse kohta aadressil: kadunud ät eurosaadik.ee. Kõige ammendavama info saatjale Toomas Savi 5-aastase tegevuse kohta paneme auhinnaks välja mereröövlite-teemalise raamatu. Tähtaeg: 22. aprill. Info avalikustame www.eurosaadik.ee lehel.

Artikkel ilmus 15. aprill 2009 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12315

Kuus aastat tagasi, 2. märtsil olid just selgunud Riigikogu valimiste tulemused. „Vali kord“ ja uut poliitikat lubanud Res Publica oli saanud Keskerakonnaga võrdselt 28 kohta Riigikogus, kuid Keskerakonnal oli 4000 [...]]]> Ajakirjanduse roll poliitilise kohtumõistjana peab kaduma. Tallinna volikogu võttis 19. veebruaril vastu otsuse hakata tähistama 4. märtsi vaba ühiskonna päevana, et meenutada poliitikute mustamiseks korraldatud näidisprotsesse.

Kuus aastat tagasi, 2. märtsil olid just selgunud Riigikogu valimiste tulemused. „Vali kord“ ja uut poliitikat lubanud Res Publica oli saanud Keskerakonnaga võrdselt 28 kohta Riigikogus, kuid Keskerakonnal oli 4000 häält rohkem, mis andis valitsuse moodustamise šansi Edgar Savisaarele. President Rüütel, erinevalt Lennart Merist, oleks seda ka kindlasti teinud.

Esmaspäeval, 3. märtsil hakkas Juhan Partsi „poistebänd“ tegutsema, et valitsuse moodustamise kõnelustele kutsutaks Reformierakond. Vältimaks senise Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse jätkamist, korraldas Keskkriminaalpolitsei teisipäeval, 4. märtsil notari büroos oma firma ostu-müügi tehingut lõpetava Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi vahistamise. Telekaamerad olid tellitud ka vanalinna, et rauduskäsi saabunud meest filmida. Vahetult enne valimisi avaldati ajalehtedes 1999. aasta materjale Keskturu müügi kohta, kus otsiti samuti korruptiivset osa. Valimistele vahetult eelneval laupäeval avaldas Eesti Päevaleht Kaur Kenderi tasutud laimureklaami Keskerakonna korruptiivsuse kohta.

Pole siis imestada Siim Kallase ütlust 8. märtsil, et Reformierakonnas pole enam ühtegi poliitikut, kes sooviks koostööd Keskerakonnaga. Toonane Tallinna abilinnapea Rein Lang oli Panovi vahistamisest enda sõnul nagu „lillepotiga pähe saanud“. Reedel, 7. märtsil 2003 ütles Lang teleuudistes: „Kui ta lõpeb Vladimir Panovi õigeksmõistmisega, siis mõjutab ta kindlasti kogu Eesti poliitikat ühes suunas ja sellisel juhul on väga palju seletamist meie õiguskaitseorganitel. Kui asi lõpeb süüdimõistva kohtuotsusega, on loomulikult hästi palju seletamist ühel Eesti erakonnal.“

Tegelikult loobus prokurör viis aastat hiljem süüdistuse esitamisest kohtus, ja sellega Vladimir Panovi kahtlustamine lõppes ametlikult 7. jaanuaril 2008. Politseis on poliitilist etendust korraldavad inimesed vahetunud ja uuslavastused toimuvad nüüd Pärnus. Selgitusi pole antud, vastutust ei maksa loota.

Praegu on Rein Lang justiitsminister ning vaatab vaikides pealt Tallinnas, Narvas ja Pärnus jällegi keskerakondlaste vahistamisi, kus samuti otsitakse korruptsiooni. Juhan Parts tegutseb praegu majandusministrina, pidurdades seal ühe aastaga Eesti majanduskasvu negatiivseks (2008. a. II kvartal SKP -0,3 %) ning käesoleva aasta II kvartalis saame „tähistada“ majanduskriisi kestmise esimest aastapäeva.

Tallinn peab vaba ühiskonna päeva

Ettepaneku seda päeva tähistada tegi Andres Kollist, kelle hinnangul on Eestis püütud õigust mõista ja kohut kallutada ajakirjanduse abil. Vaba ühiskonna päeva tähistamine võiks aidata seda vältida. Sel päeval võiksid poliitikud, juristid ja ametnikud aidata Euroopa inimõiguste konventsiooni põhimõtteid kinnistada praktilises elus. Edgar Savisaar ütles, et linnavalitsus toetas eelnõu mitte üksnes Vladimir Panovile osaks langenud ülekohtu tõttu, vaid kümnete nn korruptsioonijuhtumite pärast, mis on lõppenud mitte millegagi. „Kahju, et neid juhtumeid pole rohkem kohtusse kaevatud, aga nendest vaikides oleksime variserid ja silmakirjateenrid.”

Vt video internetis: Vladimir Panov räägib kõigist süüdistustest vabanemisest http://www.youtube.com/watch?v=Dtrln3mVT9c

Lisaks: 4 märts on palvepäev ja Elmari nimepäev (viide Elmar Sepa vahistamisele).

Ilmunud Kesknädal 4. märts

09-02-26_1520-err-viker-paeva-pluss-sepp-vahistamine

Fail kuulamiseks.

Seejuures ei ole teada asjaolud! Aga lihtsalt see, [...]]]> Täna toimus KAPO poolt Elmar Sepa vahistamine ja läbiotsimine tema kodus. Samuti temaga seotud sihtasutuses ja selle omanduses olevas ajalehes. Euroopas oleks see käsitletav rünnakuna opositsiooni poliitikute sõnavabadusele. Valitsuse poliitikat toetav Vikerraadio näitas oma poolehoidu kui nimetas kõigest vahistamise, ilma teadmata süüdistusi või asjaolusid, lausa päeva plussiks.

09-02-26_1520-err-viker-paeva-pluss-sepp-vahistamine

Fail kuulamiseks.

Seejuures ei ole teada asjaolud! Aga lihtsalt see, et Keskerakonna poliitiku vahistamine andis neile võimaluse lugeda ülesse kõik kahtlustused alates korterite ärist (ei leitud süütegu), Parbuse juhtumist (uurimine alles käimas) kuni kuulujuttudeni Elmar Sepa poolt altkäemaksu võtmisest. Ma pole riiklikult finantseeritud raadiost kuulnud tükil ajal sedavõrd tülgastavat arvamust kui nüüd Kaja Kärner ja Tarmo Maiberg suutsid seda avaldada.

Kaja Kärner: Päeva plussi saab meie käest Kaitsepolitsei kes… on otsinud täna seoses kahtlustusega läbi venekeelse ajalehe Vesti Dnja toimetuse, samuti sihtasutuse Jüri Vilmsi sihtkapital ruumid ja samuti linnavolikogu liikme Elmar Sepa kodu, seoses, ee… pistise skandaaliga mis on umbes 2 kuud tagasi, eelmise aasta lõpus ee… puhkenud linna ametniku Ivo Parbuse ümber. Elmar Seppa on varem mn… kahtlustatud ja süüdistatud mitmetes Tallinna kesklinna korterite tegingutes, tema nime on seostatud korruptsiooniga, sest väidetavalt on ta sahkerdanud linnale kuuluvaid kortereid erafirmadele aga nüüd on siis ta valgusvihku sattunud seoses süüdistustega mis on esitatud ivo pargusele.

Tarmo Maiberg: Tuletame siis meelde, mille raames Ivo Parbus on kinni võetud, ta on endiselt vahi all ja see saaga sai alguse eelmise aasta lõpus, nagu sa ütlesid, et varem on Kaitsepolitsei sama kriminaalasja raames kinni pidanud ka Merko juhatuse liikme Tõnu Kortsu, kes väidetavalt andis siis Tallinna abilinnapea nõunikule Ivo Parbusele pistisena 25 tuhande kroonise Estraveli kinkekaardi ning Parbust ennas kahtlustatakse kolmelt inimeselt ja ühelt firmalt pistise võtmises kümne detailplaneeringu tõrgeteta asjaajamise korraldamise eest. Ja sama uurimise raames kuulutas Kaitsepolitsei mullu ka kahtlustatavaks Kristiine Linnaosa vanema asetäitja Aleksander Raide ning ärimees Toivo Susi.

Kaja Kärner: Natuke kummaline on see, em…, see ajavahemik Ivo Parbuse vahi alla võtmise ja nüüd uute läbiotsimiste vahel on veninud 2 kuu pikkuseks aga noh tuleb anda inimestele ehk siis kaitsepolitseile aega tööd teha. Väga palju kommentaare ei ole sellele täna lahvatanud loole õnnestunud saada ka kolleegidel ajalehtede toimetustes. Ühe kommentaari on Eesti Päevalehe veergudel või onlainis andnud siis Tallinna Linnavolikogu liige Liisa Pakosta, kes ütleb, et temale tundub loogilisena see, et Tallinna linnavalitsuses lahvatanud skandaalis võib olla rohkem inimesi keda kahtlustatakse ja kellele süüdistus esitatakse. Ja nii nagu linnavolinik Liisa Pakosta, nii loodame ka meie, et Kaitsepolitse teeb oma tööd korralikult ja kontrollib kõiki kahtlusi.

Meil on päeva jooksul olnud side ka riigiprokuratuuriga  ja Vikerraadio Uudis+ on pandud ootelehele. Esimesel võimaluse kui prokuratuur peab võimalikusk anda vähimatki selgitust, kommentaari siis, siis kuuleb seda ka Uudis+ kuulaja.

Tsitaadi lõpp.

Ilma mingisuguse teavituskampaaniata läks Tallinna linnas lahti rahvaküsitlus haldusreformi tegemise üle. Eesti jõukaim omavalitsus leidis äkki, et võiks pealinna lähedust ja teenuseid tarbivad naabrid ka ametlikult ühise mütsi alla võtta ja loobuda linnaosadest.

Tallinna linnakantselei rahvaküsitlus sarnaneb pigem e-posti aadresside korjamisega turunduslikeks eesmärkideks, mitte aga siduva jõuga rahvaküsitlusega. Hääletajat ei tuvastata: [...]]]> Tallinna rahvaküsitlus meelitab võltsima

Ilma mingisuguse teavituskampaaniata läks Tallinna linnas lahti rahvaküsitlus haldusreformi tegemise üle. Eesti jõukaim omavalitsus leidis äkki, et võiks pealinna lähedust ja teenuseid tarbivad naabrid ka ametlikult ühise mütsi alla võtta ja loobuda linnaosadest.

Tallinna linnakantselei rahvaküsitlus sarnaneb pigem e-posti aadresside korjamisega turunduslikeks eesmärkideks, mitte aga siduva jõuga rahvaküsitlusega. Hääletajat ei tuvastata: ei ID-kaardi, pangalingi ega mobiil-ID abil. Seejuures on netis antav hääl võrdsustatud paberil antavaga linnaosa valitsustes asuvates hääletuspunkides, kuigi viimastes käib hääletaja tuvastamine pildiga dokumendi alusel.

Ma saan aru, et küsitluse läbiviimisega on kiire, aga rahvaküsitlust ei saa korraldada samade kriteeriumite järgi kui 2006. augustis Ilvese presidendikssaamist toetamisel või 2007. kevadel internetis Savisaart maha hääletada püüdes. Mõlemad hääletused tegid tollal anonüümseks jäänud inimesed sooviga kasutada allkirjade suurt arvu poliitilise võitluse argumendina. Isegi kui kellegi nimi sinna telefoniraamatust kopeeriti, ei olnud sellel mõju.

Seekord tahetakse aga ülimalt lihtsalt võltsitava süsteemiga saada linnakodanikelt luba ja alust linnavalitsuse edasistele tegevustele. Kui tahaksin kallutada tulemust ükskõik kummas suunas, siis vajan ma ainult kahte asja: tallinlase nime ja e-posti aadressi.

E-posti-aadressi on väga lihtne tekitada tasuta e-postisüsteemide abil. Veidi keerulisem on saada inimeste nimesid, aga siin aitab telefoniraamat hädast välja. Hääletajate isikukoodi ei kontrollita, aga ka neid saada ei ole tänu äriregistrile kuigi raske.

Nimelt on äriregistri kodulehel kättesaadavad kõik korteriühistute juhatuste liikmete isikuandmed: nimi, elukoht ja isikukood. Otsingusõna „korteriühistu“ peale tuleb küll üle 10 000 registreeritud korterühistu, aga seda annab lihtsalt kitsendada, kui võtta kriteeriumiks näiteks mõni Tallinna tänav.

On üllatav, et Eesti, mis peab ennast infotehnoloogia valdkonnas igati arenenuks, peab endiselt leppima põlve otsas tehtud lahendustega. E-riik pole teinud omavalitsustele kättesaadavaks lihtsat platvormi ID-kaardi kasutajatele rahvaküsitluste korraldamiseks.

Selle põhjuseks on ilmselt kartus osalusdemokraatia ees ja soov mängida praeguse juhitava demokraatia võimalustega. Mõelge, milline segadus tuleks, kui volikogus häälteenamust omava poliitilise jõu poolt rahvale esitatud küsimus saab oodatule vastupidise vastuse – ja seda olukorras, kus osalema vaevub ehk 10-12 protsenti hääleõigust omavatest inimestest. Sellisel juhul pole tegu enam enamuse otsuse, vaid vähemuse diktatuuriga.

Tallinna hääletuse puhul aga on üks võltsitud e-hääl piisav, et seada kahtluse alla kogu küsitlus. Või siis vähemalt jätta arvestamata internetis antavad hääled. Linnateatri ja Kultuurikatla küsitlus võis olla esimene aia taha läinud vasikas ja sellisena andestatav, aga teist korda ämbrisse astumist ei saa heaks kiita.

Ma ei usu, et Tallinna linnavalitsuse IT-inimesed ei ole kampaania ohtudele tähelepanu juhtinud, aga ilmselt otsustasid nad mitte vastu vaielda. Olen veendunud, et selline rahvaküsitlus internetis ei ole praegusel ajal enam kohane.

Aastaid tagasi kritiseeriti kõvasti tollase ministri Tiit Tammsaare võrdlust, et Eesti tiigrihüpe on osutunud nurka kakavaks kassipojaks. Vaadates praegust Tallinna rahvaküsitlust võib tõdeda, et sellelt kassilt on nüüd ka karvad ära raseeritud.

Virgo Kruve, www.DELFI.ee 17. veebruar 2009

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=21251303

Uudistesaadete ja temaatiliste saadete välisel ajal 2. jaanuarist kuni 30. jaanuarini oli tööpäeviti [...]]]> Jaanuaris kutsus Vikerraadio valitsusse kuuluvate erakondade inimesi uudiste- ja poliitikasaadete välisel ajal stuudiosse või edastas intervjuusid nendega kolm korda sagedamini, kui andis sõna mõne valitsusvälise erakonna liikmetele. Selliseks maailmavaate propageerimiseks anti Eesti suurima kuulatavusega raadioprogrammi eetriajast 76 protsenti, kui intervjueeritaval oli valitsuserakondlik taust.

Uudistesaadete ja temaatiliste saadete välisel ajal 2. jaanuarist kuni 30. jaanuarini oli tööpäeviti kell 7:30 kuni 7:59; kell 9:00 kuni 9:30; kell 12:00 kuni 14:00 ja 16:00 kuni 17:00 eetris kokku 22 valitsusse kuuluvate parteide inimest. Neist Marianne Mikko ja Urve Palo 3 korda, Sven Mikser, Eiki Nestor ja Maret Maripuu 2 korda. Tuntumatest nimedest said ühel korral sõna Isamaa ja Res Publica Liidust – Andres Herkel, Taavi Veskimägi, Tunne Kelam, Mart Laar ja Marko Mihkelson; Reformierakonnast – Urmas Paet, Jaak Jõerüüt, Tarmo Leinatamm, Taavi Rõivas, Rein Lang, Väino Linde, Alar Arukuusk, Toivo Klaar ja Kristen Michal; Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast – Jaan Kaplinski, Indrek Saar, Andres Tarand, Randel Länts ja Helju Pikhof.

Kõigi nende parteide puhul torkab silma Riigikogu ja Euroopa Parlamendi saadikute, ministrite ja partei peasekretäride osalus.

Opositsioonist lasti kõnelema 7 inimest: Kaie Kõrb, Kadri Simson, Heido Vitsur ja Peeter Rebane Keskerakonnast, Toomas Alatalu ja Märt Riisenberg Rahvaliidust, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest. Poliitiliselt aktiivseks võib pidada aga vaid Simsonit, Alatalu ja Strandbergi.

Valitsusparteide inimesed tegelesid enamasti omaenda saavutuste ja oma erakonna kiitmisega. Opositsiooni esindajad rääkisid kultuurist või välispoliitikast; sisepoliitilised teemad olid välistatud.

Kokku said erakondlased jutuaega järgmiselt: SDE 2 tundi 26 minutit, IRL 1 tund 37 minutit, Reformierakond 1 tund 31 minutit, Keskerakond 34 minutit, Rahvaliit 27,5 minutit ja Eestimaa Rohelised 10,5 minutit.

Vikerraadio palgakulu on iga kuu 1 miljon krooni ja aastas kokku 12,065 miljonit. Kui ma oleksin Keskerakonna liige, siis tunneksin Vikerraadios toimuva ajupesu ja kallutatud arvamuse pärast tõsist muret. Erinevate saatejuhtide kaasabil on valitsusliit omastanud 76% erakondliku taustaga inimestele antud ajast.

?kki Vikerraadio ajakirjanikud ei tea Keskerakonna inimeste telefoninumbreid? Või kardavad nad Rahvaliitu ja Rohelisi? Pigem pelgavad nad valitsuse käsutada olevat eelarvet, millest sõltub nende aineline heaolu.

Sõnasaanute nimekiri avaldatakse internetis: www.kesknadal.ee

/Siit alates internetitekst/

Kuulamiseks valitud saated

Vaatluse aluseks sai võetud tööpäeva hommikuti kell 7:35 ja 9:15 eetris olevad intervjuud, mis on enamasti uudiste- ja päevakohase teemaga. Samuti kahetunnine „Uudis+“, mis eetris kell 12.00-14.00. Õhtusest eetriajast sai analüüsitud kell 16:00 alanud tundi. Esmaspäeviti on seal eakamatele inimestele mõeldud „Päevatee“ saade, kus poliitikud olid samuti sagedased külalised või nädala kommentaari edastajad. Teistel nädalapäevadel oli eetris „Uudis+“ intervjuude jätk.

Populaarseim partei – SDE

Inimesi: 10

Esinemiskordi: 18

Saadud aeg: 2 tundi 26 minutit ja 43 sekundit (33 protsenti)

Sotsiaaldemokraadid figureerisid vaadeldud ajavahemikul (21 päeva) 18 korda. Neil oli 10 esinejat, kuid mitmed neist tegid seda korduvalt: Urve Palo, Marianne Mikko, Sven Mikser ja Jürgen Rooste.

Tuleks märkida, et Marianne Mikko esinemist 12. jaanuaril pensionäride ja vanaduse kiituseks oli piinlik kuulata. Jaanuari jooksul temale antud 28 minutit on ligilähedane 4 keskerakondlase peale 4 nädala jooksul jagunud 34 minutiga.

Selge poliitilise tuntusega inimesed Urve Palo, Eiki Nestor, Sven Mikser, Marianne Mikko ja Andres Tarand rääkisid selgelt poliitilistel teemadel, kas siis Eesti või välismaa olukorrast. Märksa kavalamalt oli tehtud saade Indrek Saare, Randel Läntsi ja Helju Pikhofiga, kes kõnelesid küll sisepoliitilisest olukorrast, kuid seda pigem valitsusega opositsioonis olija seisukohalt. Nad tegid ettepanekuid valitsusele, kuidas olukorda parandada. Kuulaja ei pruukinud üldsegi mõista, et kõnelejad on võimul, isegi kui märkasid nende erakondliku kuuluvuse äramainimist. Helju Pikhof kinnitas koguni pensioni 14-protsendise tõusu toimumist alates 1. aprillist. Seda panin eriti tähele, sest praeguseks on teada juba selle ärajäämine. Aga äkki tegi ta aprillinalja ette ära?

Omamoodi piinliku kuulamise moodustasid alati paaris käinud Peeter Helme (endine SDE) ja Jürgen Rooste kirjanduslikud arvamused. 7. jaanuaril kuuldud arvustus Tarmo Tederi raamatule „12 jõulujuttu“ oli minu jaoks aasta esimene tulevastele jõuludele suunatud reklaam. Lapsik oli raamatu „Siil udus“ peale 4 minuti raiskamine. Peeter Sauter pole ka üleliia tuntud kirjanik. Kuu viimasel kolmapäeval ei saanud Jürgen Rooste paraku ise sõna võtta, sest juttu tuli tema enda koostatud raamatust. Jürgen Rooste kogumikule „Künnap, Rooste, Sinijärv,“ kulus ligi 6 minutit.

2.1.09 kell 13:24 (15,18 minutit) Jaan Kaplinski, kirjanik. Maailm 2008 hinnangud tagasivaates.

5.1.09 kell 07:36 (7,57) Urve Palo, rahvastikuminister. Eesti iive 2008 ja uuringu tutvustus.

6.1.09 kell 12:44 (13,17) Sven Mikser, Riigikogu liige, endine kaitseminister. Gaza sektoris toimuva kommentaar.

6.1.09 kell 13:24 (13,54) Indrek Saar, Riigikogu liige. Rahandusminister Ivari Padari kava kodulaenu abi kohta.

7.1.09 kell 16:41 (4,51) Peeter Helme ja Jürgen Rooste kirjanduse kriitikud. Tarmo Tederi raamatust „12 jõulujuttu“.

8.1.09 kell 12:21 (8,51) Eiki Nestor, Riigikogu liige, endine sotsiaalminister. Puudega inimeste toetused välja maksmata.

12.1.09 kell 16:22 (10,08) Marianne Mikko, Euroopa Parlament. Kuidas ta hindab kõrgelt pensionäre.

14.1.09 kell 16:08 (8,14) Andres Tarand, Euroopa Parlament. Gaasitüli Ukraina ja Venemaa vahel.

14.1.09 kell 16:43 (5,53) Peeter Helme ja Jürgen Rooste kirjanduse kriitikud. Peeter Sauter raamat „Babyblue“.

16.1.09 kell 13:09 (6,32) Marianne Mikko, Euroopa Parlament. Valgevene-teemalise resolutsiooni kommentaar.

19.1.09 kell 12:16 (12,22) Randel Länts, SDE peasekretär. Jüri Pihlist kui SDE tulevasest esimehest.

20.1.09 kell 12:22 (5,04) Eiki Nestor, Riigikogu liige, endine sotsiaalminister. Koalitsiooni kärped võivad jõuda ka pensionideni, tuleks neid mõista.

21.1.09 kell 16:37 (3,59) Peeter Helme ja Jürgen Rooste, kirjanduskriitikud. Lasteraamatu „Siil udus“ arvustus.

22.1.09 kell 12:22 (11,34) Marianne Mikko, Euroopa Parlament. Moldaavia olukord.

23.1.09 kell 07:35 (7,22) Sven Mikser, Riigikogu liige. Valitsuse kava vastu muuta 300 kroonise lastetoetuse jagamise põhimõtteid (Reformierakonna algatus).

26.1.09 kell 07:36 (6,32) Urve Palo, rahvastikuminister. Rahvastikupoliitika nõukoda ja Eesti rahvaloendus

26.1.09 kell 16:22 (6,58) Helju Pikhof, Riigikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees. Lubab 1. aprilliks 14-protsendist pensionitõusu.

27.1.09 kell 13:49 (1,57) Urve Palo, rahvastikuminister. Mida riik saab teha Setumaa jaoks?

Isamaa ja Res Publica liit

Inimesi: 9

Esinemiskordi: 10

Saadud aeg: 1 tundi 37 minutit ja 21 sekundit (21,7 protsenti)

Ainus kaks korda sõna saanu oli Tunne Kelam, kes rääkis välispoliitilistel teemadel. Tema palavat poolehoidu Iraani opositsioonile, kes tahab muuta sealset riigikorda, ei varjutanud isegi selle liikumise kommunistlik taust. Muidu on Tunne Kelam kommunistidega leppimatu ja pooldab selle samamoodi kuritegelikuks kuulutamist, nagu tehti Nürnbergis parempoolsete ideoloogiate kandjatega. Tunne Kelam on juunis toimuvatel kinniste nimekirjadega Euroopa Parlamendi valimiste esinumber, kellel suurimad tagasivalimisvõimalused IRL-is.

Välispoliitikast rääkisid veel Andres Herkel, Marko Mihkelson ja Setumaa vanematekogu esimees Aare Hõrn, kes kritiseeris SDE ministri Jüri Pihli valdkonda jäävat piiriületusteemat.

Majandusteemal kõnelnud Mart Laar hirmutas eelarve kiire kärpimise vajadusega. Valitsuse „salajane“ oponent Taavi Veskimägi oli kriitiline käesoleva aasta eelarve suhtes, sest ta prognoosis isegi suuremat puudujääki praeguseks välja öeldust. Ootamatu avaldusega tuli välja Albu vallavanem Kalju Kertsmik, kes oli valmis oma 29 tuhande kroonise palga alandamiseks.

2.1.09 kell 12:18 (11,01 minutit) Kalmar Kurs, Haridusministeeriumi avalike ja välissuhete osakond. Innovatsiooni ja loovuse aasta algamisest.

12.1.09 kell 07:38 (7,17) Andres Herkel, Riigikogu liige. Eesti sidemed Aserbaidžaaniga, president Ilvese visiit sinna.

12.1.09 kell 12:15 (17,27) Taavi Veskimägi, Riigikogu liige, majanduskomisjon. Eesti majanduse kukkumine, eelarve auk, valitsuse töö kriitika.

19.1.09 kell 07:36 (4,47) Kalju Kertsmik, Albu vallavanem. Tegi ettepaneku alandada oma 29-tuhandelist palka.

20.1.09 kell 13:45 (6,35) Aare Hõrn, Setumaa vanematekogu esimees. Setude mure muutunud piiriületuse korra ja viisade pärast.

21.1.09 kell 13:10 (9,23) Tunne Kelam, Euroopa Parlament Venemaa gaasijuhtmete Nabucco ja South-Stream ehitus Vahemeres ja nende geopoliitiline mõju.

26.1.09 kell 13:28 (11,19) Anna Levandi, iluuisutamistreener. Helsingi iluuisutamise meistrivõistluste halvas tulemuses on süüdi valesti hinnanud kohtunik.

27.1.09 kell 12:22 (9,25) Mart Laar, Riigikogu liige, IRL esimees. Riigieelarve kärped tuleb teha 2 nädalaga või muidu tuleb IMF ja teeb seda Eesti eest. Samal päeval ilmunud Postimehe artikli võimendamine ja reklaam.

27.1.09 kell 13:07 (8,38) Tunne Kelam, Euroopa Parlament. Iraani opositsiooni kustutamine terroristlikust nimekirjast.

30.1.09 kell 12:43 (12,49) Marko Mihkelson, Riigikogu liige. Davosi majandusfoorum ja globaalne kriis.

Reformierakond

Inimesi: 13

Esinemiskordi: 14

Saadud aeg: 1 tundi 31 minutit ja 18 sekundit (20,5 protsenti)

Kolme valitsuspartei hulgas kõige vähem rääkinud, kuid inimeste arvult tabeli liider. Silma hakkasid ministrid Maret Maripuu, Urmas Paet ja Rein Lang päevakajaliste teemadega. Siiski lasti ebapopulaarseks muutunud sotsiaalministrit eetrisse ainult kuu algul. Selle järel tulid vähem sisepoliitilistel teemadel rääkima diplomaat Jaak Jõerüüt, ettevõtja Jaan Saar, saatejuht Tarmo Leinatamm, Otepää MM korraldaja Alar Arukuusk, euroametnik Toivo Klaar ja reformistlik pensionäride eestkõneleja Valdek Mikkal. Kasutasid teistest enam poliitikaväliselt tuntust kogunud inimesi.

2.1.09 kell 12:43 (10,41 minutit) Urmas Paet, välisminister. Tšehhi sai Euroopa Liidu eesistujaks.

5.1.09 kell 16:16 (9,58) Maret Maripuu, sotsiaalminister. Uue aasta tervitus, loeb teksti maha eakatele inimestele mõeldud „Päevatee“ saates.

8.1.09 kell 07:36 (8,49) Maret Maripuu, sotsiaalminister. Probleemid puuetega inimeste toetuste osas teravnevad, ministeeriumi kantsler sunnitud lahkuma.

15.1.09 kell 12:45 (9,27) Jaak Jõerüüt, endine kaitseminister, praegu Lätis suursaadik. Läti olukord ja sisepoliitiline kriis.

19.1.09 kell 13:16 (4,19) Jaan Saar, Viljandi soojafirma ESRO AS. Viljandi toasooja hind väheneb, maailmaturu hinna mõju. Erakondlikku kuuluvust ei mainitud, kuid sõnum oli optimistlik: inimesed, teie küttearved vähenevad!

20.1.09 kell 09:18 (6,22) Tarmo Leinatamm, ETV saatejuht, endine Riigikogu liige. „Laululahingu“ saatesse kooride otsimine.

20.1.09 kell 12:27 (6,06) Taavi Rõivas, Riigikogu liige. Pensionidest ja pensionäride rasketest majandusoludest. Ei kõlanud eriti usutavalt.

20.1.09 kell 16:12 (1,22) Rein Lang, justiitsminister. Vastulause õiguskantslerile Riigikogu palkade külmutamise vaidluse küsimuses.

20.1.09 kell 16:14 (2,51) Väino Linde, Riigikogu liige. Riigikogu palkade külmutamise vaidluse kommentaar. Toetas oma erakonnakaaslast. Saates ei küsitud vaidluse vastaspoolelt kommentaari.

21.1.09 kell 16:09 (8,54) Alar Arukuusk, Otepää MM korralduskomitee. Otepää suusavõistluse ettevalmistuste kulgemine. Positiivne teade, et sportlik linn on valmis.

22.1.09 kell 07:36 (6,57) Toivo Klaar, Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Eurobaromeetri uuringu avalikustamisest.

22.1.09 kell 12:09 (2,41) Valdek Mikkal, Eesti Pensionäride Ühendus. Eelmisel päeval oli eetris olnud „Videviku“ peatoimetaja Ants Tamme, kes tegi pensionäridele üleskutse Maret Maripuu saamatuse peale protestima tulla. Valdek Mikkal kutsus ülesse vagurusele ja mitte protestima minema: kõik olevat korras!

27.1.09 kell 13:44 (5,56) Margus Timmo, Setumaa valdade liidu esimees. Setumaa külade olukord, tegi endale kohalikeks valimisteks tuntust.

28.1.09 kell 13:39 (10,15) Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär. Maksukärped võivad peatada II pensionisamba riiklikud maksed. Mõte tuli „Eesti Päevalehes“ avaldatud Kaarel Tarandi artiklist, kes eitas selle mõtte seotust erakonnaga. See on mõistetav, sest kogumispensioniga on liitunud üle poole miljoni inimese ja selle kärpega seostumine oleks erakonnale halb.

Opositsioonile jääb 24 protsenti ajast

Eesti Keskerakond

Inimesi: 4

Esinemiskordi: 4

Saadud aeg: 34 minutit ja 18 sekundit (7,6 protsenti)

Ainus sisepoliitilist olukorda käsitletav sõnavõtt oli Kadri Simsonilt. Ülejäänud kolm rääkisid kas kultuurist või majandusest.

8.1.09 kell 09:17 (10,32 minutit) Kaie Kõrb, baleriin. Kultuuri teemaline jutt „Surmatantsu“ esietenduse kohta.

13.1.09 kell 12:22 (10,26) Kadri Simson, Riigikogu liige. Keskerakonna plakatite kampaania IRL-i ja Reformierakonna läbikukkunud poliitika paljastamiseks.

30.1.09 kell 12:19 (9,15) Heido Vitsur, Arengufond. Eesti majanduse raske olukord ja kuuldused krooni devalveerimisest.

30.1.09 kell 16:25 (4,00) Peeter Rebane, kontserdikorraldaja. Madonna kontsert augustis.

Rahvaliit

Inimesi: 2

Esinemiskordi: 2

Saadud aeg: 27 minutit ja 38 sekundit (6,1 protsenti)

2.1.09 kell 13:09 (12,51 minutit) Toomas Alatalu, Riigikogu liige, välispoliitika asjatundja. Gaza sektoris toimuva sõja kommentaar.

20.1.09 kell 13:16 (14,47) ettevõtja Märt Riisenberg. Piimatootjate majanduslikult raske seis.

Erakond Eestimaa Rohelised

Inimesi: 1

Esinemiskordi: 1

Saadud aeg: 10 minutit ja 48 sekundit (2,3 protsenti)

19.1.09 kell 16:09 (10,48 minutit ) Marek Strandberg, Riigikogu liige. Nädalakommentaar saates „Päevatee“.

Iseseisvuspartei (pole Riigikogus esindatud)

Inimesi: 1

Esinemiskordi: 4

Saadud aeg: 25 minutit ja 16 sekundit (5,6 protsenti)

8.1.09 kell 12:33 (6,05 minutit) Sven Sildnik (Kivisildnik), erakonna peasekretär. Pronksiöö mässukatse õigeksmõistu kohta.

15.1.09 kell 12:34 (6,38) Sven Sildnik (Kivisildnik). Mart Raun ja tema kirjutis ajalehes „Tartu Postimees“.

22.1.09 kell 12:35 (6,28) Sven Sildnik (Kivisildnik). Riigi kaitse alla võtmise seaduseelnõust arvamus. Selle oli algatanud IRL ehk sarnaste vaadetega erakond.

28.1.09 kell 12:37 (6,45) Sven Sildnik (Kivisildnik). Eesti sõdurite osalemine Iraagis oli süüdimatu ja nüüd sealt lahkumine vähendab meie julgeolekut. Missiooni pilamine.

Konstitutsioonierakond (pole Riigikogus esindatud)

Inimesi: 1

Esinemiskordi: 1

Saadud aeg: 12 minutit ja 35 sekundit (2,7 protsenti)

7.1.09 kell 09:15 (12,39) Annika Koppel, filmiajakirjanik. Aasta filmiauhinna valimisest. Kultuuriteemaline tutvustus.

Loetelus toodud vähemtuntud inimeste samasus erakonda kuulujatega tugineb interneti nimeotsingule ja samanimelisus ei ole välistatud.

Kokkuvõttes tuleks Eestis sisse viia teleri- ja raadiolubade tasuline süsteem. Sellisel juhul saab kuulaja-vaataja teadlikult oma rahakotiga eelistada talle meelepärast kanalit ega toimu maksumaksja raha lauskülvamist võimulolevate erakondade tugevdamiseks.

Kui Vikerraadio palgakulu on aastas 12,065 miljonit* , siis jaanuaris kulus selleks iga päev 33 054 krooni ehk 1377 krooni tunnis või 23 krooni minutis. Ükski erakanal ei lase poliitikuid eetrisse sellise naeruväärselt odava hinnaga. Sotsiaaldemokraadid kulutasid selle arvestuse järgi jaanuaris 3361 krooni maksumaksja raha. Riigikogus neist kolm korda suuremale Keskerakonnale jagus aga vaid 783 krooni.

Vikerraadio eelarve internetis http://www.err.ee/img/err/ERR__eelarve2009_(kinnit_RRHN_20.01_.2009)_.pdf aadressil lk 5.

Artikkel ilmus 18. veebruar 2009 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11952

Kenasti kilesse pakitud ning suure trüki- ja trikiarvuga kalender peab ilmselt aitama päästa Reformierakonna reitingut edasisest langusest. TNS Emori andmetel oli oravate toetus detsembriks sulanud aastaga 10 protsenti ja Reform langenud Keski järel teisele kohale 29 protsendiga.

Kalender on pealkirjastatud populistlikult – „Tallinn [...]]]> Reformierakond on lasknud Tallinnas levitada venekeelset kalendrit, mille sisu on eksitav ja koostamispõhimõtted küsitavad.

Kenasti kilesse pakitud ning suure trüki- ja trikiarvuga kalender peab ilmselt aitama päästa Reformierakonna reitingut edasisest langusest. TNS Emori andmetel oli oravate toetus detsembriks sulanud aastaga 10 protsenti ja Reform langenud Keski järel teisele kohale 29 protsendiga.

Kalender on pealkirjastatud populistlikult – „Tallinn – meie ühine ajalugu“. Selles võib imetleda pilte Tallinna huviväärsustest: raekoda, Vene Teatri saal, Kaasani kirik Liivalaia tänavas, päikeseloojangus Russalka ausammas jne. Tähelepanu suunatakse kahele õigeusukirikule ja nõukogude arhitektuuri kolossidele (Linnahall, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus TOP) ning nõukogude aja nostalgiale.

Reformil pole jätkunud iga kuu jaoks eraldi isikut. Nii troonibki Keit Pentus jaanuaris ja oktoobris, Laine Jänes veebruaris ja juulis, siis juba endine sotsiaalminister Maret Maripuu märtsis ja augustis, Jaanus Rahumägi aprillis ja detsembris, Urmas Paet mais, Tatjana Muravjova septembris ja novembris. Juunis poseerivale Kristiina Ojulandi juurde on pandud hukkunud laeva „Russalka“ mälestav ja loojuva päikesega pilt, mis on omandamas üha enam tähendust ka põhja minevast oravate poliitikast. Kokku kuus eestlast ja üks eestimaalane.

Kalendri suur trikiarv seisneb aga asjaolus, et ükski püha pole tähistatud Eesti lipu heiskamise päevana. Enamik riiklikest pühadest on küll tekstis mainitud, aga näiteks 9. mai, mis on riiklik püha ja Euroopa päev ning kahe lipu heiskamise võimalusega päev, on täiesti maha vaikitud. ?kki kardetakse Tõnismäel korraldatud pronksiööde meenumist – Ansipi valitsuse poolt Pronkssõduri kiirendatud korras äraviimist enne 9. mai saabumist?

Seevastu peab Reformierakond tähtsaks pühaks õigeusu jõule 6. jaanuaril. Puudub aga 1. septembri teadmistepäev, mil tuleks heisata ka lipud. Tähistamata on samuti 25. märtsi küüditamispäev ning 1. juuni lastekaitsepäev. Seevastu on siniste oravakestega ilusti märgistatud valimispäevad – 7. juuni ja 18. oktoober.

Trikitamisele viitab ka eelviimasel leheküljel avaldatud eestikeelne tekst 12 pildi seostumisest ansiplastega, kuid tegemist pole isegi mitte ligilähedase venekeelse pildiallkirja tõlkega.

Veebruari leheküljel kirjutab kultuuriminister Laine Jänes: „Minu jaoks, nagu ka igale teisele kultuuri hindavale inimesele, on Vene Teater üks keskseid kohti, kus uuesti ja uuesti toimub kultuuri sündimise ime. Hoone sisekujundus on suurepärane, aga veelgi suurepärasem on selle hing – teatri silmapaistvad näitlejad.“ Eestikeelne leht kalendri lõpus aga teatab: „Vene Teater, mis möödunud aastal tähistas oma kuuekümnendat juubelit, on kindlasti üks suursuguseima interjööriga teatrihooneid Eestis. Suurejoonelise ja võimsa sisekujunduse kõrval on aga kõige olulisem, et teatri süda – Vene Teatri trupp – on jätkuvalt suurepärasel tasemel.“ Pole siis imestada, kui räägitakse eestlaste ja venelaste justkui erinevas maailmas elamisest, kui kahes keeles tekstid erinevad teineteisest täielikult.

Reformierakonna kalender on üks trükiseid, mille eesmärk partei positsioonide venestamine. Igal kuul ilmub partei koostatud Tallinski Vestnik, mis eksponeerib juhtoravaid ja püüab upitada nende saavutusi. Reformierakond on praegu Eestis ainus partei, kel on regulaarselt ilmuv venekeelne ajaleht.

VIRGO KRUVE

Kalendris märtsis ja augustis vastu naeratav Maret Maripuu pole selleks ajaks enam sotsiaalminister. Tuleb poliitiliste muutuste aasta! Foto: Virgo Kruve

Ilmunud 4. veebruar 2009 Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11865

Reformierakonna juhtimisel on vana Eesti rappa minemas. Seetõttu on ohjad haaranud Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Erik Salumäe, kes 18. märtsil 2008 asutas mittetulundusühingu „Uus Eesti“. Esialgu [...]]]> Populaarsusreitingutes aastaga ligi 10% kukkunud Reformierakond otsib alternatiivseid taganemisteid. Sügisel liikus kuulujutte uuest ettevõtjate parteist, mis võimaldaks oravatel oma tuhmuvat mainet taas läikima lüüa. Nende„salarelv“ kannab paljulubavat nime „Uus Eesti“.

Reformierakonna juhtimisel on vana Eesti rappa minemas. Seetõttu on ohjad haaranud Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Erik Salumäe, kes 18. märtsil 2008 asutas mittetulundusühingu „Uus Eesti“. Esialgu on Salumäe jt reformikad uue poliitilise jõu moodustamisel ainult nõutava 1000-liikmelise alampiiri taga, sest hea nimi ja rahulolematus praeguste jõududega on nende poolel.

Pikema aja peale plaanitud ettevõtmisele viitab kasvõi kaubamärgi „Uus Eesti“ registreerimise taotluse esitamine Patendiametile 30. septembril 2008 (registreerimistaotlus nr. M200801399). Taotlus hõlmab trükiseid (fotod, ajakirjad, ajalehed, postkaardid, raamatud), reklaami (raadioreklaam, telereklaam, reklaampindade üürimine), sidet (arvutiside, uudisteagentuurid), haridust (väljaõpe, meelelahutus, elektronraamatute ja -ajakirjade kirjastamine arvutivõrgus), juriidilisi ja turvateenuseid vara ning isikute kaitseks.

Internetist leiab teadatahtja MTÜ Uus Eesti aadressilt www.uuseesti.ee.

Varasemalt on Res Publica ja Eestimaa Roheliste erakonnastumisest loodetud näha uut ja värsket jõudu Eesti poliitikamaastikul, mis tooks parempoolsetele vajalikke lisahääli Riigikogus. Esimesel korral Uus Poliitika ja Vali Kord isegi toimisid, kuid endise peaministri Juhan Partsi valitsust hakkasid skandaalid närima juba esimesel valitsemisaastal, alates kiiruse ületamisest ja täispõrumisest Euroopa Parlamendi valimistel ning kuulsusetult lõpetades sambatõstmisega Lihulas ja korruptsioonimõõdikutega. 2006. aastal erakonnastunud roheliselt mõtlejad kaasati isegi Andrus Ansipi valitsuse moodustamise kõnelustesse, kuid reaalselt neid paati muidugi ei võetud.

Näiteid möödunud aastast, mis soodustavad Uue Eesti teket

1. Majanduskasv hakkas langema II kvartalis (-0,3%) ja III kvartalis langustempo kiirenes (-3,5%). Midagi head pole oodata ka IV kvartali tulemustest. MTÜ Uus Eesti asutati vahetult languse eel.

2. Kinnisvara müügihind ja laenutagatiseks seatud väärtus langeb. Kriis on väljunud kinnisvarasektorist ja jõudnud sellega seotud valdkondadesse: pangandusse, ehitusmaterjalide tootmisse, transporti, kaubandusse, teenindavasse sektorisse.

3. IRL-i kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Vabadussõja ristisamba ehituse juht Aivar Reivik (samuti IRL) ning üks Harjumäe samba autoreid Rainer Sternfeldt ei saanud tähtajaks hakkama. Olen pettunud, sest toetasin oma isiklikust rahast Eesti edu matmiskoha ristiga tähistamist. Vähemalt on lohutav teada, et 2009. aasta võidupühal saan ehk viia sinna leinapärja kirjaga “Siia matsid IRL, Reformierakond ja SDE Eesti edu“.

4. Eestis algasid „maksuvabad reeded“, kuid natuke teistmoodi, kui neid oli lubanud Reformierakond. Paljud suured tootjad („Norma“, „Liviko“) läksid oktoobrist üle töövabale ja seetõttu palgavabale reedele. Aasta jooksul esitati rekordarv taotlusi osalise tööaja rakendamiseks või töötajate otseseks koondamiseks.

5. Inflatsioon on tõusnud kahekohalise arvuni ja euro kasutuselevõtt nihkunud teadmata aega. Seda isegi Eesti Panga nõukogus makstavate enam kui miljonikrooniste aastapalkade kiuste.

6. Vahetult enne jõule langes Reformierakonna toetus 29 protsendile ja populaarseimaks tõusis Keskerakond 35 protsendiga.

7. Esmakordselt on Eesti riigis valitsuse suurimaks ettevõtmiseks eelarve kärpimine, millega tehti algust möödunud aastal. 2009. aastal see tegevus jätkub, et varjata lõhet valimislubaduste ja tegelike majanduslike võimaluste vahel.

8. Kompenseerimaks Ansipi valitsuse populaarsuse vähenemist mustatakse ja stigmatiseeritakse opositsiooni, et jätta rahvale mulje alternatiivse poliitilise jõu puudumisest. Peamiseks meetmeks siin on kahtlustamine korruptsioonis ja mõõdikuks kapo korraldatud meedialavastused Keskerakonna poliitikute vahistamisel. Opositsiooniparteide esimehi Villu Reiljanit ja Edgar Savisaart hoitakse pidevate skandaalikeste köidikus.

Ansipi kaotatud reaalsustaju

Pole kindel, kas Ansipil on adekvaatset infot riigis toimuvast. Majandusajakirjanik Liis Kängsepp kirjeldab üht oma kohtumist peaministriga järgmiselt: „Minu vastas seisis mees, kelle klaasistunud silmad ei liikunud intervjuu jooksul vist kordagi paigast. Suu küll liikus, aga mulle tundus, et mõte nende tühjade silmade taga mitte. Ja suu edastas sõna-sõnalt neid samu teese, mis juba enne lavalt olin kuulnud. Jüri Käo arvas pärast Ansipi esinemist, et talle tundus, nagu oleks esinema tulnud mõne teise riigi peaminister, kes juhib ühte neist riikidest, mis kuuluvad Euroopa viie rikkama riigi hulka. Ka mina ei saa aru, kuidas on nii, et ettevõtjad räägivad mulle ühte juttu, aga peaminister midagi sellist, mis käib risti vastu? Kellel siis õigus on?“

(http://kangsepp.wordpress.com/2008/09/25/peaminister-voi-robot/ )

VIRGO KRUVE, ettevõtja
[fototekst:] PEAIDEOLOOG: Rappaläinud Reformierakonna järglase – ühenduse Uus Eesti – vaimne isa, Riigikogu liige Erik Salumäe. Kesknädal küsib: kas rotid põgenevad uppuvalt laevalt?

Loe lisaks 22. oktoobri 2008. a Kesknädalat, kus kirjeldatakse Reformierakonna skeeme, kuidas anda oma ajalehed kirjastada erafirmale OÜ Hold.

Tekst ilmus 21. jaanuaril 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=11746

Teiseks külmutati riigieelarvest tehtavad väljamaksed. Õigemini kästi need kokku tõmmata 7 protsendi peale ühe kuu kohta. Lisaks pole võimalik sõlmida uusi lepinguid või võtta lisakohustusi. Aga kuidas lõhkuda jääd või lükata lund, [...]]]> Eile tuli siis Rahandusministeeriumist kaks olulist teadet. Esiteks on ametlikult hakatud eitama devalveerimise võimalust, mis minu jaoks kõlab tegelikult tõenäosuse suurenemise ja punase ohutulena.

Teiseks külmutati riigieelarvest tehtavad väljamaksed. Õigemini kästi need kokku tõmmata 7 protsendi peale ühe kuu kohta. Lisaks pole võimalik sõlmida uusi lepinguid või võtta lisakohustusi. Aga kuidas lõhkuda jääd või lükata lund, mis peaks tulema samamoodi kui novembri alguses ja paneb päevadeks liikluse seisma? Pealegi on Lääne-Euroopa näinud sellele talvel ka lumetorme, mis panid näiteks Madridi lennujaama päevaks või paariks lumevangi. Saksamaa tundub aga olevat saanud endale kogu selle Põhja-Eesti suusalume.

Lõpuks tahan öelda, et ma ei saa sisse oma põhiblogisse, kuhu oleksin selle muidu kirjutanud. Kahjuks olin sellega sidunud ka ühe valimiste teemalise blogi (valimised2009.com), mis nüüd samamoodi seisab.

Kes tellis selle provokatsiooni?

Selle tumesinise autoga sõidutati 2005. aasta aprillis Tallinna baaris „Võitlev Sõna“ purjutanud ja kakelnud poliitikud Peep Aru ja Toomas Tein kainerist ära. Tookord ilutses autol kiri „11 aastat õigel teel“.

Viimati kirjutasime samast autost mullu 22. [...]]]> 8. jaanuari hommikul sõitis vale kiiruse tõttu Tallinna–Tartu maanteel Imavere ristis teelt välja Reformierakonna kirjade ja logodega auto, rulludes üle katuse.

Selle tumesinise autoga sõidutati 2005. aasta aprillis Tallinna baaris „Võitlev Sõna“ purjutanud ja kakelnud poliitikud Peep Aru ja Toomas Tein kainerist ära. Tookord ilutses autol kiri „11 aastat õigel teel“.

Viimati kirjutasime samast autost mullu 22. oktoobril, kui selle küljel ilutses kiri “13 aastat õigel teel. 1994–2007”, kuigi kalendris oli ammugi aasta 2008. Tookord järeldasime, et Reformierakond tõenäoliselt loobus 2007. aastal õigel teel liikumisest. Ehk teadsid nad ette, et valitsuse moodustamine koos IRL-i ja sotsiaaldemokraatidega kujuneb samasuguseks õnnetuks allakäiguks kui Mart Laari teise valitsuse aegne kolmikliit koos raudtee erastamise ja elektrijaamade müümise plaaniga?

Ajalehele Järva Teataja ütles õnnetuspaigal viibinud Riigikogu liige Taavi Rõivas (REF), et kohal käisid nii kiirabi- kui ka päästetöötajad ja autos olnud inimesed vigastada ei saanud. Reformi peasekretär Kristen Michali sõnul olid autoga olnud viis reformierakondlast teel Lõuna-Eestis toimunud üritusele. Roolis oli üks Reformierakonna Toompea fraktsiooni naistöötaja. Pole teada, kas roolikeerajal kontrolliti joobeastet. Kindlasti tuleb aga küsida: kas Eesti riiki juhitakse Toompealt paremini,kui Reformierakonna fraktsiooni naistöötajad juhivad autot?

[FOTO] REFORM KRAAVIS: Kesknädal ei ole kahjurõõmus, vaid kurb – Reformi juhtimisel võib end peatselt kraavist leida terve riik. Foto: Järva Teataja

Artikkel ilmus 14. jaanuar 2009 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11703

Elektroonilisest hääletamisest pidi tulema põhjanaabrite seekordsete valimiste hitt, millega saada inimesi hääletama. Justiitsministeeriumi poolt valimisi korraldanud Arto Jääskeläinen nimetab juhtunut „nii heade kui ka halbade kogemuste [...]]]> Oktoobri viimasel pühapäeval hääletas Soomes kohalike omavalitsuste valimistel elektrooniliselt 12 234 inimest, kuid 232 häält polnud kehtivad. Tulemus on vastuoluline. Nõutakse justiitsministri vastutusele võtmist või lausa loobumist üleriiklikust e-hääletusest.

Elektroonilisest hääletamisest pidi tulema põhjanaabrite seekordsete valimiste hitt, millega saada inimesi hääletama. Justiitsministeeriumi poolt valimisi korraldanud Arto Jääskeläinen nimetab juhtunut „nii heade kui ka halbade kogemuste saamiseks.“

Heade kogemuste hulka kuulub e-hääletamise masina töötamine või enamasti töötamine. Kuid sellest ei piisa. Valimistel kasutatud valimismasina loonud TietoEnatori juhataja Jukka Iivoneni sõnul polnud viga mitte süsteemis, vaid inimeste käitumises.

Valimismasinat katsetati eelnevalt firma töötajate ja valimiste korraldajate peal. Tavaliste hääletajatega seda ei testitud.1,9 protsenti kaotsiläinud häältest oligi seotud inimliku faktoriga – valimisprotseduur jäeti arusaamatusest lõpetamata.

Eduskunna põhiseaduskomisjoni esimees koonderakondlane Kimmo Sasi ootab justiitsminister Tuija Brax’ilt poliitilist vastutust, Vasakpartei noored aga lausa tagasiastumist. Kodanike õiguste eest seisjad sooviksid elektroonilisest hääletamisest täiesti loobuda. Justiitsministeerium nimetab juhtunut siiski vajalikuks katseks, millel on eeliseid sedeliga hääletamise kõrval: kiirem hääletamine, väiksem töökulu häältelugemisel. Elektroonilist hääletamist prooviti Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas: Karkkila (4251 hääletajat), Kauniainen (4843), Vihti (11 979).

Soome e-hääletamine

1. Valimisjaoskonda tulnud isik saab pärast isiku tuvastamist valimiskaardi, millele on salvestatud tema andmed.

2. Hääletaja sisestab kaardi valimismasina lugejasse, sisestab puuteekraanil kandidaadi numbri valimisnimekirjas ja kinnitab selle.

3. Elektrooniline hääl saadetakse elektrooniliselt keskserverisse.

4. Hääletaja tagastab valimiskaardi jaoskonna töötajatele.

5. Hääli loetakse pärast valimisaja lõppemist. Keskserveris sisalduvad eraldi andmed nii hääletajate kui ka nende valikute kohta.

e-valimised olgu valimismasinas, mitte koduarvutis

Eesti on tõenäoliselt ainus riik maailmas, kus elektroonilise hääletamise all mõistetakse hääletamist valija enda arvutis ja asukohas. Kõigis arenenud riikides (USA, Prantsusmaa, Venemaa ja nüüd ka Soome) on arusaam elektroonilisest hääletamisest teistsugune: valija peab minema siiski hääletuskomisjoni valve all asuva arvuti või valimismasina juurde oma häält andma.

Sellist hääletamissüsteemi on ka väga lihtne turvata näiteks väljastpoolt tulevate küberrünnakute vastu, sest kõik hääletuskohad saab väljast tulevate rünnakute eest eraldada suletud võrguks.

Eesti süsteem käsitleb iga valimishuvilist kui potentsiaalset hääletajat ja on seetõttu väga haavatav küberrünnakutele või isegi blokeeritav (nt aprill 2007 küberrünnakud). Eestil on tulega mängides lihtsalt õnne olnud ja ükski kübersatikas pole teadaolevalt e-hääletamist saboteerinud.

Artikkel on ilmunud 5. november 2008 Kesknädal

26. oktoobril toimunud Soome kohalike omavalitsuste valimistel käis 61,3 protsenti hääletusõiguslikest inimestest. Võrreldes nelja aasta taguste valimistega oli valimisaktiivsus 2,7 protsenti kõrgem. Kolme suurema partei – Koonderakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna – poolt hääletas ligi 65 protsenti hääletamas käinutest.

Eesti meedia vassib jälle

Esimeseks tuli parempoolsete [...]]]> Nädalavahetusel olid Soomes kohalike omavalitsuste valimised, kus võidutsesid Koonderakond, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond.

26. oktoobril toimunud Soome kohalike omavalitsuste valimistel käis 61,3 protsenti hääletusõiguslikest inimestest. Võrreldes nelja aasta taguste valimistega oli valimisaktiivsus 2,7 protsenti kõrgem. Kolme suurema partei – Koonderakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna – poolt hääletas ligi 65 protsenti hääletamas käinutest.

Eesti meedia vassib jälle

Esimeseks tuli parempoolsete vaadetega Koonderakond, kes suurtest parteidest suutis ainsana saada rohkem hääli ( +1,6% ) kui varem ja kogus 23,4 protsenti häältest.

Koonderakonnale järgnesid sotsiaaldemokraadid 21,2 protsendi ja Keskerakond 20,1 protsendi häältega. Mõlemad kaotasid 2,9 ja 2,7 protsenti, võrreldes eelmiste kohalike valimistega.

Jääb arusaamatuks, millest tulevad ka Eesti meediasse jõudnud jutud Keskerakonna ja Soome peaministri Matti Vanhaneni partei „kaotusest“, kui saadi iga viienda inimese hääl ja saadikukohti ligikaudu samapalju kui Sotsiaaldemokraadid ja Koonderakond kahepeale kokku.

Üle Soome valiti parteide ülesseatud kandidaate järgmiselt: Keskerakond 3520, Sotsiaaldemokraadid 2071, Koonderakond 2018, Vasakliit 832, RKP 509, Põlissoomlased 442, Rohelised 370 ja Kristlikud Demokraadid 349 (vt tabel).

Väikeparteid Rohelised ja Põlissoomlased kasvatasid esindatust

Kui vaadata veel üleriikliku arvestuse järgi erakondade toetust, siis kolmest parteist koosneva suure grupi järel tuli viis väiksemat parteid märksa ebavõrdsemate vahedega ja nende toetus jäi 2,4 ning 8,9 protsendi vahele. Kogutud toetuselt jäid neljandale kohale Rohelised 8,9 protsendiga, viiendale Vasakpoolsed 8,8 protsendiga ja kuuendaks asetusid Põlissoomlased 5,4 protsendiga.

Just Põlissoomlaste liidrit Timo Soinit peeti ka personaalse kampaania mõttes võitjaks, kuigi tema Espoos kogutud 8211 häält andsid paremuselt teise tulemuse roheliste esindaja Osmo Soininvaara Helsingis saadud 8576 hääle järel. Koos Rohelistega olid Põlissoomlased ka ainsad, kes kasvatasid oma esindajate arvu kohalikes omavalitsustes: vastavalt 56 ja 336 inimese võrra. Ülejäänud parteid kaotasid kohti (vt tabel)

Meeste ja naiste hulka võrreldes võib öelda, et kuigi Soomes ei ole sookvooti, näeme, et ligi pooled valituks osutunutest on naised (vt tabel).

Esmakordselt korraldati kolmes valimispiirkonnas ka elektrooniline hääletamine ja eduka kordamineku korral on võimalik selle toimumine ka ülejäänud valimispiirkondades. Kandidaatidel on valimiskulude aruande esitamisega aega kaks kuud.

Soomlased usaldasid:

Tabel: Helsingin Sanomat valimisleheküljelt www.hs.fi

Artikkel on ilmunud 29. oktoober 2008 Kesknädal

2008. aasta maikuu lõpus on siiamaani Reformierakonna poolt välja antud trükiste peale esitatud sajaprotsendiliselt identsete logode kujutisega kaubamärgi registreerimise taotlused.

Reformi maailmavaadet propageerib osaühing Hold

Üllatuse valmistas Patendiameti [...]]]> Asjaolude soodsa kulgemise korral hakkab 2009. aasta kevadel Reformierakonna propagandatrükiseid välja andma endisele Toompea ametnikule kuuluv firma. Siiani rahastas Reformi hääletorusid („Eesti Teataja“, „Tallinna Teataja“, „Paremad Uudised“, „Reformikiri“) Reformierakond ise.

2008. aasta maikuu lõpus on siiamaani Reformierakonna poolt välja antud trükiste peale esitatud sajaprotsendiliselt identsete logode kujutisega kaubamärgi registreerimise taotlused.

Reformi maailmavaadet propageerib osaühing Hold

Üllatuse valmistas Patendiameti andmebaasis avanev asjaolu, et taotlejaks oli partei asemel hoopis osaühing Hold. Selles pole midagi imelikku, kui kindla maailmavaate propageerimiseks leiavad toetust ja vahendeid ka mõned teised mittetulunduslikud ühingud peale erakonna.

Tõsi, kunagi varem pole seda tehtud äriühingu ehk kasumit taotleva juriidilise isiku nime all. Küllap on see järjekordne samm reformikate uue skeemitamissuuna näitamisel.

Osaühingu Hold omanik on Peep Lillemägi, kes on astunud Reformierakonda 23. jaanuaril 1996. Veel hiljuti töötas ta Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni nõunikuna. Praeguseks on temast saanud sama partei ajakirja “Reformikiri” ja ajalehe “Paremad Uudised” peatoimetaja.

Peep Lillemägi CV Riigikogu kodulehel teatas vaid tema keskhariduse omandamisest Jõgeva 1. Keskkoolis, kui ta oli saanud 22-aastaseks. See tundub tänapäeval mõnevõrra hiline iga, sest nüüd saadakse selles vanuses kätte pärast kolmeaastast õppimist bakalaureusekraad. Isegi sellele vaatamata on Lillemägi suutnud edukalt ühildada äris ja poliitikas tegutsemise ning edendab Reformierakonna ajupesu-materjalide valmistamist. Tuleval valimiste aastal võtavad tõenäoliselt osa nende kulude katmisest enda peale koostöövalmid ettevõtjad, kes saavad teenuste eest esitatud kuluarved oma raamatupidamises maha kanda. Äkki isegi riigilt käibemaksu osa tagasi küsida?

Meisterlik tegevuskava kulude varjamiseks

Äriühing on asutatud möödunud aasta 31. juulil ja tal pole siiani veel tekkinud majandusaasta aruande esitamise kohustust. Majandusaruande võib esitada kuni 18-kuulise (1,5 aastat) perioodi kohta. See tähendab, et osaühingu Hold tegevuse kohta 2007. ja 2008. aastal saame teada alles tuleval aastal.

Pärast Euroopa Parlamendi valimisi 7. juunil 2009 peab äriühing esitama kolm nädalat hiljem ehk 30. juuniks 2009 oma esimese majandusaasta aruande. Meisterlikult planeeritud, tahaks öelda, sest vähemalt kolm nädalat peaks olema piisav, et sõltuvalt valimiste tulemustest teha korrektiive majandusaasta aruandes. Reformierakonnal on veel seitse lisapäeva oma valimiskulude aruande esitamiseni, sest Euroopa Parlamendi valimise seaduse ? 63 järgi tuleb valimiskampaania kulude ning kasutatud vahendite päritolu kohta aruanne esitada Riigikogu komisjonile ühe kuu jooksul arvates valimispäevast.

Reformi „apsakad“ valimiskulude aruandes

Loodetavasti jääb seekord reformikatel rohkem aega „skeemide“ planeerimiseks ja sellest välja jäävate kulude peitmiseks. Näiteks 2007. a. Riigikogu valimiste aruandes on ilmnenud vähemalt kaks pettust.

Esimene oli tookord Reformierakonna liikme Anna-Maria Galojani „kõigest“ 16 773-kroonine reklaamikulu, kuigi tema välireklaame oli Tallinnas kõikjal ja koos telereklaamidega hindas 1. novembril 2007 ilmunud „Eesti Ekspress“ tema kampaaniakuludeks vähemalt paarsada tuhat krooni.

Teine “apsakas” ennast Riigikogu valimiste võitjaks kuulutanud partei valimisaruandega tuli välja 2. oktoobri 2008 „Eesti Ekspressis“, kus Ida-Virumaal kampaaniat teinud Jaanus Rahumägi pidi selgitama algselt kirja pandud kulu 800 000 krooni erinevust tegelikult makstud 600 000 kroonist. Reformierakonna aruannete järgi maksis Rahumägi valimiskampaania eest mullu veerandi ja käesoleval aastal 600 000 krooni. Valimisaruande paranduse ja ajalehes avaldatud intervjuu järgi aga tuli välja, et mingit makset eelmisel aastal ei toimunudki ja kogu valimiskampaania kulu summas 600 000 krooni tasuti alles tänavul.

Täpsemaid vastuseid sellise eksimuse kohta pole reklaamikampaania läbi viinud büroost Droom enam võimalik saada, sest see pankrotistus oktoobri algul – vaid nädal pärast Rahumägi juhtumi ilmsikstulekut.

Tubli skeem erakonna rahastamiseks!

Kas osaühingu loomine võis olla Peep Lillemägi isetegevus ja initsiatiiv? Või oli Reformierakonna parlamendifraktsiooni nõunik selles Tõnismäel asuva peakontoriga kokku leppinud enne sinna tööle asumist?

Esiteks, ma ei usu mingit isetegevust erakonnast, kus pole kordagi olnud rohkem kui üks ja õige kandidaat erakonna esimehe kohale (kunagi Kallas, nüüd Ansip). Reformistidel on vankumatu parteistruktuur ja taidlust neil ei harrastata.

Teiseks, reformierakondlased on läbi aegade olnud head rahastamisskeemide ehitajad. Tuletagem meelde kasvõi 1999. aastal likvideeritud OÜ R-Hooldus majandustegevust ja selle vahendusel sponsorite raha jõudmist Reformierakonna valimiskampaaniasse.

SEADUSEGA KEELATUD: 2008. aastal ilmunud Reformierakonna trükiste („Paremad Uudised“, „Eesti Teataja“ jmt) logo peale on kaubamärgitaotluse esitanud erakonna asemel hoopis osaühing Hold. Ettevõtlik oravapartei Jagab Osa Kampaania Kuludest (loe: JOKK) erafirmale, mis aga on seadusega keelatud.

Artikkel ilmus 22. oktoober 2008 ajalehes “Kesknädal”

Loe artikliks saanud teemast pikemalt ka blogist:

http://virgokruve.wordpress.com/2008/10/14/reformierakonna-ajupesulal-uus-omanikfirma/

1) õige blogi keskkonna valik

2) lugeja väärtustamine uue infoga

3) teema leidmine

4) regulaarne kirjutamine

5) teiste blogides lugemas käimine

1. Blogspot võib olla küll paljudele teada ja poliitikute hulgas massiliselt kasutatav, kuid tegelikult on tal rida puudusi näiteks wordpress.com võimalustega võrreldes. Esiteks kujunduste valik on [...]]]> Täna siis mõned nipid, kuidas jõuda blog.tr.ee lehel Eesti top 100 loetavama blogi hulka:

1) õige blogi keskkonna valik

2) lugeja väärtustamine uue infoga

3) teema leidmine

4) regulaarne kirjutamine

5) teiste blogides lugemas käimine

1. Blogspot võib olla küll paljudele teada ja poliitikute hulgas massiliselt kasutatav, kuid tegelikult on tal rida puudusi näiteks wordpress.com võimalustega võrreldes. Esiteks kujunduste valik on väiksem. Teiseks puudub elementaarne statistika. Kolmandaks pole erinevalt wordpressist ka eestikeelsete blogide edetabelit http://botd.wordpress.com/?lang=et Neljandaks puudub töölaud (dashboard) kus wordpress näitab eestikeelseid kiiremini lugejate arvu kasvatanud blogisid või päeva loetuimaid artikleid. Need mõlemad tooksid süsteemi siseselt lugejaid juurde.

2. Kui blogi pidada, siis peaks selgelt aru andma, kas seda tehakse isikliku päeviku või lugejaid informeerivas vormis.

Kõnedega esinevaid poliitikuid juhatas sisse paksude raamidega päikeseprillide tagant Indrek Tarand, kuigi päikest sel päeval ei paistnud. Kohal olid erakondade juhtpoliitikud. Sõna said Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja vabadusvõitlejate [...]]]> Laupäeval kogunes Tallinnas Harjumäe kõlakoja ümber sadakond inimest, et olla ülesseatud ekraani vahendusel tunnistajaks Vabadussõja samba vundamendi nurgakivi panekule.

Kõnedega esinevaid poliitikuid juhatas sisse paksude raamidega päikeseprillide tagant Indrek Tarand, kuigi päikest sel päeval ei paistnud. Kohal olid erakondade juhtpoliitikud. Sõna said Riigikogu esimees Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja vabadusvõitlejate esindaja.

11 000 annetaja nimed olid paberile prinditud ja Vabadusvõitlejate Liidu juht Gunnar Laev pani need korruptsiooniohtliku olukorra tõttu ametist tagasi astunud SA Vabaduse Monument endise juhataja Aivar Reiviku käes olevasse silindrisse.

Erakondade esindajad Andrus Ansip (Reform), Enn Eesmaa (Kesk), Ene Tomberg (Rahvaliit), Mart Laar (IRL), Ivari Padar (sotsid) ja Valdur Lahtvee (rohelised) poetasid tulevastele põlvedele avastamiseks sinna oma erakondade rinnamärgi.

Pealtvaatajaid kutsuti jääma kohale ning ekraani vahendusel jälgima, kuidas valitud seltskond Aaviksoo juhtimisel mäest alla sammus, valged kiivrid pähe pani ja samba süvendisse laskus. Kell 12.42 sulpsatas silinder ettenähtud auku ja 12 väljavalitut said igaüks kellutäie segu sellele peale visata.

Sündmust jäädvustas nõlvale seatud piirde tagant 7 kaamerat ja 4 fotograafi. Kell 12.44 võis treppidel Karolina baari ette jõudnud isamaaliitlane Mart Laar rahva seas kõva häälega kuulutada: nüüd enam samba ehitust takistada ei ole võimalik. Kell 12.46 sai varem VIP-idele kiivreid jaganud ehituse projektijuht seguämbri auku tühjaks valatud ja koha tasandatud.

Õhtul võisid tublide Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute Jaak Aaviksoo ja Mart Laari, ehitust juhtinud sihtasutuse juhi Aivar Reiviku ning samba autori Rainer Sternfeldti pooldajad teleuudiste nägemise järel uinuda õndsa teadmisega, et see sammas valmib järgmiseks Võidupühaks ja maksab 99,3 miljonit krooni.

Eesti laste koolialguse toetuseks ja tasuta koolilõunaks järgmisel aastal enam raha ei jätku. Lapsed pole oluline, sammas on põhiline!

Tekst ilmus 24.09.2008 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11082

Selle keskel on oranži värvi täisnurkne kuusnurk. Tasapinnalise ja ühevärvilise kujundina pole tal ka teist tõlgendusviisi. Kui oleks tegemist ruumiliselt kujundatud objektiga, siis [...]]]> Ma teadsin siiani ja tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel, et ilmakaari on olemas 8. Ometigi suutis 4 põhisuuna ja kõigi 8 suuna vahele tekitada üks transpordiga tegelev Maardu firma kuuele suunale osutava nooltega logo.

Selle keskel on oranži värvi täisnurkne kuusnurk. Tasapinnalise ja ühevärvilise kujundina pole tal ka teist tõlgendusviisi. Kui oleks tegemist ruumiliselt kujundatud objektiga, siis see oleks võinud olla näiteks ruudu kujuline ja vaatega küljelt. Näiteks YLE 2 kasutas logos liikuma pandud kuupi ja see oli ka vaataja poole kuue küljega, välja arvatud need hetked kui näha oli vaid ruudu üks külg tasapinnaliselt.

Värvide loetelu: oranž, must.
Kaubamärgi omanik: Medved Group OÜ
Hoidla tee 4, Maardu, 74115 Harju maakond, EE

Rääkides veel kuusnurkadest ja transpordist, siis tegutseb Eestis ka üks tuntumaid transpordi firmasid BizPak (nimekujuga võin eksida) mille logoks on samuti kuusnurk. Peaksin sellest tehtud pildi ka kunagi välja otsima. Saaks teha transpordi kuusnurkade eri rubriigi.

Erakordseks teeb kujundi aga asjaolu, et poolitamisel ei saa me võrseid pooli ega üksteist peegeldavaid osasid. Kumbki [...]]]> Olen hakanud mõtlema, et miks peaks ettevõtja oma logoks kasutama kuusnurkset sümbolit. Head vastust sellele polegi leidnud, kuid täna komistasin Grossi Toidukaupade singile, mille pakendil oli ka stiliseeritud kuusnurk. Esmapilgul meenutab vappi või kilpi, kuid tegelikult moodustub 6-kaarega sümboliks.

Erakordseks teeb kujundi aga asjaolu, et poolitamisel ei saa me võrseid pooli ega üksteist peegeldavaid osasid. Kumbki pool jääb teineteise suhtes asümmeetriliseks.

Grossi toidukaupu turustab firma OG Elektra.

Sellest saab järeldada, et vabaduse ja demokraatia mängimine on hävitanud ka kommunikatsiooniks sedavõrd vajaliku kirjakeele reeglid. Ma saan aru Mart Laari ja Marko Mihkelsoni kõnepruugis kasutatavast Georgia (inglise [...]]]> Mind on hakanud häirima igasugused võõrkeelsete sõnade sissetoomised eesti keelde. Sinna juurde ajakirjanikud, kes ei oska sõnu õigesti järjestada või Välisministeeriumi asekantsler, kes kirjutab kokku sõna “arvuti abil.”

Sellest saab järeldada, et vabaduse ja demokraatia mängimine on hävitanud ka kommunikatsiooniks sedavõrd vajaliku kirjakeele reeglid. Ma saan aru Mart Laari ja Marko Mihkelsoni kõnepruugis kasutatavast Georgia (inglise keelne termin Gruusia kohta) sõnast, sest kellelegi on vaja ju oma pugejalikkust demonstreerida. Tuleb meelde, et Riigikogus tegi Mihkelson ettekande, kus ta rääkis uraniumi kasutamisest massihävitusrelvades (uranium on inglise keelne vaste uraanile). Õnneks pani Sven Mikser oma küsimuses ta selle väärkasutuse eest paika. Mihkelson võib mõelda inglise keeles ja võõrastes terminites, kuid tema risustatud keel võib kaasa tuua harimatusest järgijaid.

Viimane valesti sõnastatud pealkiri oli Eesti Päevalehes: Autojuht sõitis otsa põdrale. Esiteks peaks küsima, kas mitte auto polnud siiski see, mis otsa sõitis? Ma pole nagu näinud, et tänaval sõidaksid autojuhid. Teiseks peaks sõna otsa järgnema ja mitte eelnema “põdrale.”

Omaette saavutuse sai aga maha Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk, kelle ettekande esimene slaid algas kokku kirjutatud sõnaga “arvutiabil.” See on väike detail ja dokumendi keskosas see mind ei häiriks aga kohe esimesena vastu vahtiv keeleviga lausa sunnib sõna võtma. Huvitav mille abil see Marten Kokk oma karjääri siiani on teinud?

fail:secondlife-saatkond-valisministeerim-ettekanne-marten_kokk.pdf

See võib olla subjektiivne ajaloo mäletamine, kuid minu arvates oli vene keele domineerimise ajal kõneldav eesti keel palju puhtam ja korrektsem (teles, raadios, ajalehtedes). Olen üsna veendunud, et võõra võimu tulles tähtsustuks ka korrektse eesti keele kõnelemine.

Süüdlasena linnavõimule vihjamine tuli aga liiga nõrgalt välja. Pikk mees oleks pidanud täiesti kõrist kisama, et linnavõim ahistas ja ei lasknud tal ristiposti [...]]]> Täna teatas Kaitseminister Jaak Aaviksoo (IRL), et Vabadussõja ausammas ei saa esialgu kavandatud tähtajaks novembri lõpus valmis. Tõenäoliselt toimub avamine alles järgmisel aastal. Viivituse taga on tõenäoliselt korduvalt muudetud disain, materjalid ja tööplaanid.

Süüdlasena linnavõimule vihjamine tuli aga liiga nõrgalt välja. Pikk mees oleks pidanud täiesti kõrist kisama, et linnavõim ahistas ja ei lasknud tal ristiposti ülesse seada igasuguseid seadusi ja regulatsioone eirates. Tuleb välja, et Andrus Ansipi valitsuses on eksperdid sammaste äraviimise asjus (Juhan Parts Lihula 2005 ja Jüri Pihl Tallinn 2007), kuid puuduvad oskused uute püstitamiseks.

Käisin ka ise kolmapäeval sealt mööda ja nägin üsna huvitavat vaatepilti, kuidas töömehed võtsid maha tulevase samba asukoha süvendisse valatud betoonposte. Tõenäoliselt siis neid, mille peale või vahele pidi tulevikus sammas püsti pandama. Neid oli algselt vähemalt 7, kuid pildi tegemise ajaks olid osad juba tõstetud veoki kasti. Selline tegevus juba valmis valatud betoonpostide majalõikamiseks ei saa viidata millelegi muule kui algsete plaanide suurejoonelisele ümberjoonistamisele.

Lisame siis Kaitseminister Jaak Aaviksoo vabandava jutu ka kuulamiseks .mp3 failina.

Käisin ka seda vaatamas ja pean ütlema, et meeleolu oli midagi haletsuse ja segaduse vahepealset. Veebruari Pärnu paraadiga võrreldes oli väljas koerailm, kus vihmavarjust polnud tugeva tuule tõttu ka [...]]]> Esmaspäeval 23. juunil peeti Tallinnas Pirita teel Kaitseliidu korraldatud Võidupüha paraadi. Rivis oli 1328 osalejat ja umbes samapalju pealtvaatjaid, keda ei heidutanud ka kogu paraadi sadanud vihm.

Käisin ka seda vaatamas ja pean ütlema, et meeleolu oli midagi haletsuse ja segaduse vahepealset. Veebruari Pärnu paraadiga võrreldes oli väljas koerailm, kus vihmavarjust polnud tugeva tuule tõttu ka eriti kasu. Haletsus tekkis nende poolteist tundi rivis seisjate suhtes, kelle hulgas olid ka vaevalt pluusi väel noored kotkad ja kodutütred. Palju parem polnud vaadata ka kübara, seeliku ja kingadega naiskodukaitset. Isegi jässaka kaelaga politseiniku nokatsi ääres kogunesid vihmapiisad.

Panen siia siis ka mõned pildid, kuid suurem valik pilte on aadressil http://virgokruve.veebimees.ee/thumbnails.php?album=3

Pirita tee merepoolsele sõidureale rivistatud Kaitseliidu väeosad näitasid esmakorselt digilaiku kandvaid mundreid.

Vihma trotsides tuli Pirita teele rivistatud Kaitseliidu paraadi üle vaatama president Toomas Hendrik Ilves.

Paraadil osalejaid tervitas mereväe lipulaev “Admiral Pitka” rivistuse ja vilega.

Paraadi järel oli võimalik Lauluväljakul tutvuda relvastusega alates õhutõrje kahurist, 152 mm haubitsast, Pasi soomukist kuni Piirivalve lennusalga helikopteriteni.

Paraadi järgsele vastuvõtule sõitis see Suurbritannia diplomaat või sõjaväeline atašee ilusate kuusnurkadega autos.

Aadressil http://virgokruve.veebimees.ee/thumbnails.php?album=3 on toodud kokku 77 pilt Võidupüha paraadi jäädvustamisest.

Afganistan on maailma suurim heroiini tootja ja narko annab riigi SKP-st umbes 70 protsenti. CNN andmetel on ainuüksi Kabulis 500 [...]]]> Esmaspäeva, 9. juunil hukkus siis britt nr 100. Afganistani demokraatia viimise aktsioonis. Oktoobris 2001 algas kõik Talebani vastase sõjana kuid juba paar aastat hiljem on terrorismi vähendamise asemel suudetud selle ohtu suurendada (Rünnakud Madridis ja Londonis).

Afganistan on maailma suurim heroiini tootja ja narko annab riigi SKP-st umbes 70 protsenti. CNN andmetel on ainuüksi Kabulis 500 000 heroiini sõltlast, sest päevane doos maksab umbes 2 dollarit ehk 25 krooni ringis.

Eesti kahjud Afganistani sõjast: 2 lahingus hukkunud sõdurit, 1 surm õnnetusjuhtumina. Hävitatud soomukeid umbes 10 miljoni krooni väärtuses (2 Pasi soomukit hävitatud, 2 muutunud kasutuskõlbmatuks)

Lissaboni lepingu ratifitseerimine peaks toimuma Riigikogus veel sellel nädalal. See reklaam parteilasele algas juba hommikul [...]]]> Tänase hommiku jooksul on Eesti Raadio poolt tehtud reklaami Isamaa ja Res Publica liitu kuuluvale Marko Mihkelsonile, kes vastab 13.30 kuni 15.30 Euroinfo telefonil. Telefon on avatud E – R 10 – 18, kuid seda ei öelda. Jäetakse mulje ainsast võimalusest.

Lissaboni lepingu ratifitseerimine peaks toimuma Riigikogus veel sellel nädalal. See reklaam parteilasele algas juba hommikul kell 6.01 uudistes. Seejärel kuulsin seda 8.47 paiku ajalehtede ülevaates kus meestoimetaja rõõmustas, et äkki saab nüüd lepingu teema ka inimestele selgemaks. Samuti võivat küsida pea kõigil Euroopa Liidu teemadel. Meenutas mulle pornotelefoni reklaami kus meelas naishääl teatas: “küsida võib kõike.” Teadet korrati samuti kella 9-stes uudistes. Tõenäoliselt siis ka kell 7 ja 8 uudistes kuid neid ma ise ei kuulnud ja võin vaid oletada.

Mul on lõpetuseks ka ettepanek: Suuname Marko Mihkelsoni terveks tööajaks Riigikogust ära ja laseme tal rahvast teavitada Euroopa teemadel.

www.nlib.ee pressiteade poliitiku reklaamiga

3. juuni 2008 “Euroopa Liidu reformimine – kas demokraatlikumaks ja tõhusamaks?”
30.05.2008

Teisipäeval, 3. juunil kella 13.30-15.30 vastab tasuta euroinfo telefonil 800 ++++ helistajate küsimustele teemal “Euroopa Liidu reformimine – kas tõhusamaks ja demokraatlikumaks?” Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Oodatud on kõik küsimused, mis puudutavad Lissaboni lepet, Euroopa Liidu välispoliitikat, turvalisust, institutsioonide ja otsustusprotsesside toimimist, demokraatiat ja läbipaistvust.
Küsimusi saab esitada ka elektrooniliselt: http://www.nlib.ee/++++

Infopäeva ajendanud uus Euroopa Liidu reformileping ehk Lissaboni lepe muudab Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Lepingu jõustumiseks peavad selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Eestis läheb eelnõu riigikogus teisele ja ühtlasi ka viimasele lugemisele 11. juunil. Oodatav lepingu jõustumisaeg on 1. jaanuar 2009.

Lissaboni lepingu eesmärk on muuta Euroopa Liit demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks ning tõhusamaks ja suutlikumaks ülemaailmsete probleemidega tegelemisel.

Pilt on tehtud 06.05.2008 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Vihjeks: ühel kuusnurgal saate pehmelt istuda ja teise vastu selja toetada.

Täna on ülemaailmne intellektuaalse omandi kaitse päev. Alates 2001. a on World Intellectual Property Organization püüdnud tõsta teadlikkust intellektuaalomandi kaitsest ja tähtsusest ka äris. Intellektuaalsel omandil on kolm peamist valdkonda.

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine [...]]]> Virgo Kruve
Veebimees OÜ juhataja
26.04.2007 00:00

Täna on ülemaailmne intellektuaalse omandi kaitse päev. Alates 2001. a on World Intellectual Property Organization püüdnud tõsta teadlikkust intellektuaalomandi kaitsest ja tähtsusest ka äris. Intellektuaalsel omandil on kolm peamist valdkonda.

Autoriõigusega kaitstakse teksti-, heli- ja videoteoseid nende autori loata paljundamise, levitamise ja müümise eest. Seda vajavad kõik loomeinimesed ja meelelahutusäriga tegelejad. Teine intellektuaalomandi vorm on patendid leiutistele ja avastustele, mis peavad olema uudsed ning tööstuslikult kasutatavad.

Kolmas vorm on kaubamärgid, millega eraisikud või firmad eristavad turul tarbija jaoks oma tooteid ja teenuseid. Kõige sagedamini on kaubamärk sõnaline, graafiline või kombineeritud.

Igapäevaelus puutume väga harva kokku autoriõiguse või patentidega, aga kaubamärgid ümbritsevad meid kõikjal. Me oleme harjunud ostma ja tarbima mõne kindla tootja toodangut, ennekõike kindlustundest garanteeritud kvaliteedi pärast. Tänu piirivalve ja tolli heale koostööle on vähenenud ka võltsitud kaubamärkide levik. Pärast meediasse jõudnud Kuldlõvi kaubamärgivaidlust peaks olema igale firmajuhile selge, miks tuleb turul püsimiseks investeerida ka kaubamärki, eriti valdkondades, kus konkurenti kopeerida on lihtne.

Hiljuti märkasin mitme kaubamärgile viitava lühendi ™ kasutamist ilma selleks alust omamata. Olgu selle näiteks Tallinnas asuv arvutifirma Haitek™, internetilehekülgede valmistaja OK Interactive toode Pyramid CMS™ või kiirlaenude andja Ferratum™.

Ükski neist pole registreeritud Eesti kaubamärgiregistris ja tegemist on virtuaalsete kaubamärkidega. Sisuliselt on tegu tarbija petmisega, kui firma ei raatsi kulutada mõnikümmend tuhat krooni ja piirdub tähise maalimisega tootenime lõppu.

Ja, oh üllatust, sellise joonistustegevuse eest ei saa karistusseadustiku § 226 alusel ka karistada, sest tegu pole ju kaubamärgi võltsimisega. Samuti pole tarbijal kellelegi kaevata.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 26.04.2007 (link võib olla muutunud)
www.aripaev.ee/3567/arv_kolumn_356701.html

President Bushi tagasivalimise järel kirjutas brittide endine minister Robin Cook 5. novembri Guardianis: „Nüüd tähistavad nad oma valimisvõitu, [...]]]> 31. märtsil 2004. a tapeti Iraagis Falluja linnas kolm ameeriklast. Rahvahulk mõnitas ja põletas surnukehasid ning riputas need silla külge Eufrati jõel. Tagasivalimist lootev president Bush peatas aprilli keskel suurte tsiviilohvrite tõttu kättemaksurünnakud sunniitide pühale „saja mošee linnale”.

President Bushi tagasivalimise järel kirjutas brittide endine minister Robin Cook 5. novembri Guardianis: „Nüüd tähistavad nad oma valimisvõitu, tehes Falluja maatasa. Wolfowitz oli kevadel maruvihane, kui mereväelased lõpetasid sunniitide ja šiiitide palvel linna piiramise.”
6. novembril edastas YLE 1 televisioon rünnakuks valmistuva kolonel Gary Brandli sõnad: „Vaenlasel on nägu. Tema nimi on Saatan. Ta asub Fallujas ja me kavatseme ta hävitada.”
8. novembril teatas Foxi telekanal rünnakuplaani esimese osana Falluja haigla vallutamisest, et takistada mässulistel arstiabi saamist ja tsiviilohvreid puudutava info levikut. Haigla vallutati lahinguta, kuid Eufrati jõkke sõitnud soomukis uppus kaks ameeriklast. Nädal hiljem oli lahingutes hukkunud 51 ameeriklast ja kaheksa nendega koos võidelnud iraaklast. Mässuliste kaotusi hinnatakse 1600 hukkunule ja 1450 vangile. Ajavahemikus 8. – 14. novembrini toodi Saksamaa Landstuhli baasi 419 haavatud ameeriklast.

Linna vallutamisel inimelust ei hoolitud
Laupäeval, 13. novembril jäädvustas Kevin Sites NBC telekanalile kaadrid mereväelaste toime pandud sõjakuriteost. Miljonite vaatajateni jõudnud videolõigus lasevad sõdurid Falluja mošees maha relvastamata ja haavatud iraaklasi. Esmalt kolm akna all põrandal lebanut ja seejärel veel neljanda, kes mereväelase hüüde järgi „teeskles surnut”. Temale paari meetri pealt valangu pähe laskmist nimetas Steve Crawshaw Human Rights Watchist „ilmseks sõjakuriteoks, sest ta ei ohustanud sõdureid”. 20. novembril avaldas saate “O´Reilly Factor” Fox´i saatejuhile paremäärmuslikku omast mõtet: “Ühtegi neist sõduritest ei mõisteta süüdi, sest see mõjuks hävitavalt sõdurite moraalile”.

Mingeid riske ei võetud
Sõdureid saatnud ajakirjanikud rääkisid korduvalt majade ja mošeede hävitamisest rakettide, tankide või õhurünnakutega. Michael Ware ajakirjast Time kirjeldas 17. novembri CNNi saates „Insight”: „Falluja füüsiline hävitamine ei olnud nagu Groznõi või Dresden. Kahju on siiski märkimisväärne ja ennekõike USA vägede taktika tõttu. Kui oli midagi kahtlast või keegi tulistas, siis tehti kõik maatasa. „Ära lase püssist, vaid tanki suurtükist. Ühe snaipri pärast purusta maja, tee kas või kvartal maatasa.” Selline oli suhtumine, mingeid riske ei võetud.
Jennifer Glasse BBCist ütles: „Relvi ja lõhkeainet oli majades hulgaliselt ning selle leidmisel lasid mereväelased kogu maja lihtsalt õhku.”
Linna rünnati ka välisvõitleja Al-Zarqawi tabamiseks, kuid tema pääses põgenema. Bagdadi ülikooli professor Wamid Nadhmi selgitas CNNis: „Mässulised ei otsi lahingut sõduritega. Nad ründavad enda valitud kohas ja ajal. Sõjalisest võidust Fallujas rääkida on ennatlik. 95% võitlejatest on okupatsiooniga rahulolematud iraaklased. Allawi võimu säilitavad aga 150 tuhat välismaist palgasõdurit.”
30. jaanuariks kavandatud valimised tunduvad aina ebarealistlikuma mõttena, sest rahutused on laienenud, Falluja on varemetes ning tsiviilohvreid polegi veel lugema hakatud.

Ülemisel fotol Falluja rünnakus osalenud USA tankist. Alumisel mošees tapetud iraaklased.

Ilmus ajalehes Kesknädal 24. november 2004

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4705

Esimene debatt oli 1. oktoobril Eesti aja järgi kell 4.00 ning keskendus [...]]]> USA presidendi valimisteni on jäänud 6 päeva ja demokraatide kandidaat John F. Kerry ning vabariiklaste kandidaat George W. Bush on pidanud maha kolm teledebatti. Võib tunduda üllatav, kuid kokku neli ja pool tundi vaidlemist on olnud nende ainus silmast silma kohtumine selles presidendivalimise kampaanias.

Esimene debatt oli 1. oktoobril Eesti aja järgi kell 4.00 ning keskendus välispoliitikale. Debati formaadi järgi ei tohtinud kandidaadid otse üksteise poole pöörduda ja küsimusi esitas saatejuht. Suurt vastukaja tekitasid detailideni kokku lepitud tingimused alates temperatuurist laval kuni kandidaatide vahelise vahemaani. Bush õigustas minekut Afganistani ja Iraaki oma terrorismivastase sõja käigus. Kerryle heitis ta ette liigset meelemuutust, kasutades Kerry sagedasti kasutatud tsitaati: „Tegelikult ma hääletasin 87 miljardi eraldamise poolt (Afganistanile), enne kui ma selle vastu hääletasin.” Vaatajad pidasid Kerry argumente ja esinemist veenvamaks ning senaator vähendas märgatavalt oma 12-protsendilist mahajäämust küsitlustes.
6. oktoobril väitlesid asepresidentide kandidaadid John Edwards ja Dick Cheney. Kuigi ajaloost on teada valimisi, kus edukas esinemine on andnud esinumbrile toetust juurde, siis seekord peeti väitlust tasavägiseks. Vastastikustest torgetest jäid meelde vanad süüdistused Dick Cheney ja tema endise firma Halliburtoni seoste kohta. John Edwards aga pidi selgitama oma kunagist maksude optimeerimist läbi maksuvabade firmade.
9. oktoobril toimus Bushi ja Kerry teine 90-minutiline debatt. Seekord sai küsimusi esitada ilma eelistusteta stuudiopublik. Eelnevalt tuli oma küsimused paberile kirjutada ja siis need otse-eetris esitada. Saatejuht oli moderaatoriks, kes otsustas, milline küsimus kellele läheb. Reeglite järgi oli tal õigus jutt katkestada, kui inimene peaks kirjapandust kõrvale kalduma. Kuigi räägiti ka sisepoliitikast töökohtade ja sotsiaalkulude näiteil, jäi endiselt kuumaks teemaks Iraagis toimuv. Seekord eelistasid televaatajad samuti Kerryt ning kandidaatide toetust gallupites loeti võrdseks.
14. oktoobril toimus kolmas ja viimane 90-minutiline kandidaatide väitlus. Jällegi oli küsimisõigus moderaatoril ja teemaks sisepoliitika. Bush nägi tervishoius probleemi turujõudude puudumises, kus teenuse ostja ei saa kaasa rääkida. Debati järel ilmusid süüdistused tema kava kohta anda erakätesse meditsiinirahade haldamine. Kerry juhtis tähelepanu kahe triljoni dollarisele augule pensionifondides ning keskpanga juhi Greenspani ütlusele, et „ei pea võimalikuks praegust pensionitaseme säilimist”. Presidendi eelmise aasta maksukärped tituleeriti ühele protsendile Ameerika rikkaimatele maksusoodustuse andmiseks.
Kerry sõnas: „Mina toetan keskklassi. Bushil oli eelarves ülejääk, kuid ta kulutas selle ära.”
Debati järel saime teada, et järgmise aasta eelarveauk on hea uudisena väiksem, kui kardeti (512), kuid ikkagi üle 480 miljardi dollari. Eesti aastane riigieelarve on ligikaudu 3,4 miljardit dollarit.
Kerry süüdistas presidenti ka üle miljoni töökoha kaotamises. „11 eelnevat presidenti, nii vabariiklasi kui demokraate, kellel oli majanduskriise ja sõdu, ei kaotanud töökohti.”
Bush veeretas süü Clintonile: „Kuus kuud enne minu tulekut börs langes, tuli seisak ja kaotasime üks miljon töökohta. Praeguseks oleme majandusseisakust üle saanud.”
Immigratsiooni- ja sisejulgeoleku küsimustes oli riigipiiri turvalisusest tulenevaid erimeelsusi.
Bush: „Piirid on paremini kaitstud kui siis, kui ma olin Texase kuberner.”
Kerry: „Päevas tuleb 5000 inimest üle (Mehhiko) piiri.”
Bush: „Ma ei jäta kunagi meie riigi julgeoleku eest otsustamist teistele riikidele (ÜROs) otsustada.”
Kerry: „Ma pole kunagi öelnud, et jätan selle kellegi teise otsustada.”
Kerry majandusest: „Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab, alampalk pole tõusnud seitse aastat. Senat ei taha seda isegi mitte hääletada, rääkimata tõstmisest.”
Usul on Bushi elus suur roll ning ta palvetab tihti: „Mulle meeldib, kui minu eest palvetakse. Kuidas ma seda tean? Ma lihtsalt tunnen seda. Ma usun, et jumal tahab kõigi vaba olemist. See on minu välispoliitika osa. Tahan iga afgaani vabadust. Usk on osa minust.”
Kerry: „Austan kõike, mis ta ütles.”
18. oktoobri International Herald Tribune´is ilmus Maureen Dowdi lugu konservatiivsetest piiskoppidest, kes on endise altaripoisi (Kerry) poolt hääletamise nimetanud patuks, mis nõuab kahetsemist.
11. septembri rünnakute järel tahab Kerry rahvast ühendada. Talle meeldis Bushi kõne vahetult pärast rünnakut, kui too ütles, et pole vabariiklasi ega demokraate, on vaid ameeriklased. „Ma pole aga varem näinud sellist eraldatust kui nüüd. Ma püüan leida ühist alust, see teeb ameeriklased tugevaks.” Ka selles väitluses sai Kerry televaatajatelt parema hinnangu.
Debattide järel on Bushi ja Kerry toetus endiselt võrdne, kui arvestada võimaliku veaprotsendiga. Paljud demokraadid ei saa sellest aru, sest Kerry oli kõigil kolmel teledebatil parem. 2. novembril valib ameerika rahvas omale 538 valijameest, kelle häältest sõltub seejärel presidendiks saamine. Eelmistel valimistel aastal 2000 tegid lõpliku otsuse üheksa Ülemkohtu kohtunikku, kes häältega 5:4 andsid Florida hääled ja ühes sellega presidendikoha George W. Bushile.

Ilmus artiklina ajalehes Kesknädal 27. oktoober 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4586

Eesti televisioonis on aastaid jooksnud “Pehmed ja karvased”. Poliitikute kujutamises nukkudena ei oleks midagi imelikku, kui sõnumit kannaks edasi vaimukas dialoog. Paraku on [...]]]> Kiratsevas ETVs on kärbunud huumori- ja satiirisaadete tegemine. Meelelahutussaadete tootmise kõrgest hinnast räägitakse palju, kuid pigem on probleemiks saanud saadete ning saatelõikude nõrgad tekstid, nende olemasolevategi tekstide vilets kasutamine ja sädelevate ideede nappus.

Eesti televisioonis on aastaid jooksnud “Pehmed ja karvased”. Poliitikute kujutamises nukkudena ei oleks midagi imelikku, kui sõnumit kannaks edasi vaimukas dialoog. Paraku on aga saates kogelevad ja puterdavad käpiknukud vastuvõetavad vaid üsnagi piiratud mõttemaailmaga televaatajale. Korraliku nalja tegemiseks ei piisa üksnes õnnetust kassirojust, kes joob ja suitsetab. Siinkohal saab tuua võrdlusnäite naabrite juurest. Samalaadne Venemaa poliitiline huumorisaade “Kuklõ” (Nukud) aitas imiteeritavate poliitikute tuntusele kaasa, mitte ei alavääristanud neid.

Õppida saaks nii soomlastelt kui inglastelt
Hea näide poliitilisest meelelahutusest on soomlaste “Omaenese peremehed” (Itsevaltiaat). Igaks laupäevaks suudetakse teha 12–14 minutit kestev multifilm, kuigi selle saate arvutigraafikud elavad Austrias ja Iirimaal. Lisaks erakordsele sarnasusele parteiliidritega suudavad ekraanil tegutsevad tegelased igas osas endale päevakohase teema leida. Olgu selleks poliitikute sõbrapäev, X-failide parodeerimine, Soome keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide võitlus parkimiskoha pärast või president Tarja Halonenile järglase valimine. Seejuures ei kuule vaataja selles paroodiasaates mingit labast keelekasutust.
Kanal 2 “Ärapanija” on aga keskendunud päevakangelaste alavääristamisele. Mart Juur ja Peeter Oja võivad ju teleuudiseid üsnagi hästi parodeerida, kuid poliitiliseks naljaks on vaja rohkem kui teistsuguse häälega rääkimist või rekvisiidi näitamist. Jääb mulje, et võrreldes eelmise hooajaga on saade mõnevõrra alla käinud. Enam ei tulistata lühidalt ja vahedalt, lepitakse mõne pisifakti tüütavalt pika esitamisega, mis aga raiskab vaid eetriaega.

Meie ja nende vestlussaadetest
Teise eraldiseisva poliitilise meelelahutuse alla võib lugeda jutu- ja vestlussaated.
Siinkohal lühidalt ka mõnest tõsisemat sorti meelelahutussaatest. Urmas Oti “Happy Hour” jätkab kesktelevisiooni traditsioonides saatejuhi-külalise debatina. Viimase kuu saated ja sinna juttu ajama kutsutud neli ministrit näitavad väga tugevat poliitilist suunitlust. Samas on selle hooaja saadetes tunda tugevat toimetajatööd, mis muudab jälgimise nauditavamaks.
ETV poliitilised vestlussaated “Foorum” ja “Unetus” tegelevad aga sügavate teemadega. Kusjuures näib, et “Unetuses” ei jõua keegi sõnasaanutest oma mõtteid lõpuni esitada, sest saatejuhid katkestavad esinejaid lausa poole sõna pealt. Kokku on kutsutud suur hulk põnevaid esinejaid, kuid enamal juhul saavad nad öelda vaid paar lauset. “Varivalitsus” on esimese kolme saatega jätnud mulje seitsme “päkapiku” rivaalitsemisest ja tegijate eneseimetluse demonstratsioonist.
Häid näiteid saaks tuua võõrkeelsetelt kanalitelt. Üks väheseid poliitilise pilamise, kuid seejuures kuulsate külalistega saateid on CNNi “Daily Show”. Naljad demokraatidest või vabariiklastest poliitikute üle on seal saanud üldiseks reegliks. Saates analüüsitakse tuntud poliitikute väljaütlemisi, saadetakse sündmuskohale reportereid, näiteks demokraatide kongressile avastama erimeelsusi, või kutsutakse stuudiosse tipp-poliitikud nagu Bill Clinton ja John Kerry või hoopis kuulus filminäitleja Tom Cruise.
Kasulik oleks mitmekesisuse mõttes tutvuda inglaste suhtumisega poliitikasse. Karmilt kohtleb poliitikuid näiteks brittide telesaade “2DTV”, milles Bush ja Blair üllatavad vaatajaid erakordse rumalusega. Tasakaalustamise huvides on saatesse toodud tegelasi ka teistelt elualadelt, näiteks laulja Elton John või tennisist Tim Henman.
Eestis pole keegi õnnetum kui umbkeelne televaataja. Üksnes eesti keele oskusega tuleb enamal juhul leppida halli keskpärasusega.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 13. oktoober 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4529

Allende viis läbi reforme vaesuse vähendamiseks ja suurendas lihtsate inimeste sissetulekuid. Tšiilis riigistati siis pangad ja tööstusettevõtted, nende hulgas USA [...]]]> Tšiili kuulus rahutus Lõuna-Ameerikas konfliktivabade riikide hulka ja oli üle saja aasta demokraatlik riik. 1970. aastal sai Salvador Allendest esimene presidendiks valitud marksist ja seda vaid mõneprotsendilise ülekaaluga konkurendi ees. Tema Tšiili sotsialismi toodi teistele eeskujuks.

Allende viis läbi reforme vaesuse vähendamiseks ja suurendas lihtsate inimeste sissetulekuid. Tšiilis riigistati siis pangad ja tööstusettevõtted, nende hulgas USA omanikele kuulunud suured vasekaevandused. Watergate’i afääri käes vaevlev USA president Nixon lubas Tšiili majandusele raskeid aegu. Parempoolsed Tšiili poliitikud keeldusid kostööst Allendega. Poliitilised erimeelsused riigis süvenesid ja juba räägiti isegi kodusõja võimalustest.

Teisipäev, 11. september 1973
Hommik nagu iga teinegi, kuid õhus oli tunda pinevust. Mõne nädala eest oli toimunud sõjaväelaste riigipöördekatse, kuid armee ei toetanud seda. Allende näis aimavat valitsevaid meeleolusid ja esines hommikul raadios sõnavõtuga, milles teatas, et “kinnitab oma muutumatut otsust jätkata Tšiili kaitsmist ja väärikust selle traditsioonides, seadustes ja konstitutsioonis. Ma teatan oma tahtest vastu seista igal võimalikul viisil, isegi oma elu hinnaga”.
Mõned tunnid hiljem, kui mässavad sõjaväelased olid vallutatud raadiojaama, edastati teade: “Kaaludes kohutavat majanduslikku olukorda, riiki hävitavat sotsiaalset ja moraalset kriisi, valitsuse ebaõnnestumist kaose ennetamisel kuulutavad relvajõud ja politsei, et president peab koheselt üle andma oma võimu armeele ja politseiülemale. Augusto Pinochet Ugarte, armee ülemjuhataja.” Kõigest 15 päeva varem oli Pinochet nimetatud vägede etteotsa ja nüüd tahtis ta riiki üle võtta. Teda oli peetud lojaalseks karjäärisõduriks ja läheneva errumineku pärast ebatõenäoliseks riigikukutajaks.
Allende oli temas samuti kindel ja üritas kindraliga ühendust saada, et mässule lõpp teha. Kui see telefoni teel ei õnnestunud, ütles Allende lähedastele: “Vaene Pinochet, mis temaga küll juhtus.” Ta oli endiselt veendunud mehe lojaalsuses.

Tingimusteta alistumine
Presidendi residentsi La Monedat oli kaitsmas umbes 40 relvastatud Allende toetajat, kellele pidi appi tulema sadu mehi, kuid neid ei tulnudki. Sõjavägi oli palee ning väljaku selle ümber sisse piiranud ja toonud tänavatele tankid. Puhkenud tulevahetuses sõduritega osales kaitsjana ka president Allende, kes oli varem tegelnud laskespordiga. Pinochet muutus kannatamatuks ja teatas oma sõduritele: “Tingimusteta alistumine. Unustage läbirääkimised. Pakkuge talle turvalist riigist väljaviimist. Ja siis lennuk kukub …”
Järgnes ultimaatum: “La Moneda loss tuleb evakueerida enne kella ühtteist. Kui ei, siis pommitavad seda Tšiili õhujõud.” Kaitsjatele tundus see kui paratamatu lõpp, kuid kella kukkudes rünnakut ei järgnenud, sest sõjaväelaste seas oli erimeelsusi. Palee asus tihedasti asustatud rajoonis ja selle läheduses olid kaitseministeerium, USA saatkond ning välismaa ajakirjanikest pungil hotell.
Esitati järjekordne ultimaatum: “La Moneda naistel on kolm minutit lahkumiseks, enne kui õhujõud pommitavad lossi. Täpselt kolm minutit on väljatulemiseks, 30 sekundit on kulunud.” Lahkujate seas olid ka Allende tütred.

Enesetapp kuldse automaadiga
Järgnenud õhurünnakus lasid kaks brittidelt ostetud hävitajat erakordse täpsusega palee piha tosin raketti. Imekombel ei hukkunud plahvatustes keegi, kuid palee süttis põlema ja Allende otsustas alistuda, sest “muidu saab see olema massimõrv, me kõik sureme. Andke teie alla”.
Alistunud käsutati tänavale pikali ja sõdurid tormasid põlevast lossist presidenti otsima. Kell 16.15 toodigi väidetavalt enesetapu sooritanud Allende surnukeha välja ja saadeti teade: “La Moneda on võetud.” Raadioeetris loeti ette pikk nimekiri endise rezhiimi olulistest isikutest, kes pidid sõjaväelastele ennast vangi andma. Televisioonis näitasid sõdurid paleest leitud relvi ja presidendi enesetapuks kasutatud kuldset automaati. Viimase oli võitluskaaslasele ja heale sõbrale kinkinud Fidel Castro.
Vastupanu lõpetamiseks ähvardati iga hukkuva sõduri eest hukata viis vangistatud marksisti. Õhtuks olid hommikused valitsejad vanglas ja neid ootas ebakindel tulevik. Kokku hukkus lahingutes umbes 100 inimest. Pinocheti järgnenud 18. võimuaastaga läks eksiili 10 000 inimest ja 1500 tapeti või kadus jäljetult. 1988. aastal naasis Tšiili poliitikasse presidendi tütar Isabel Allende, kes on praegu Esindajatekoja president.

11. september 2004
* Ameerikas mälestati Maailma Kaubanduskeskuse (WTC) kaksiktornide kokkuvarisemist ja lepiti mõttega, et paari aasta pärast kõrguvad tühjal kohal uued pilvelõhkujad. Varasemate aastatega võrreldes oli osalejaid vähem.
* Rootsi mälestas aasta möödumist oma välisministri Anna Lindhi mõrvamisest.
* Tšiilis mälestati riigipöörde tagajärjel hukkunuid ning valmistatakse ette kohtuprotsessi kindral Augusto Pinocheti vastu. Teda süüdistatakse inimsusevastastes kuritegudes ja ta on palunud Hispaaniast varjupaika.

Ilmus ajalehes Kesknädal 22. september 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4444

Siia juurde tuleb lisada, et 11. septembril 1997 toimus ka Kurkse surmaretk. See on Eesti armee ohvrite rohkeim õnnetus aastani 2010 kui hukkus 14 sõdurit. Nad olid lõpetanud õppuse Suur-Pakri saarel ja liikusid mandrile Kurkse väina jalgsi ületades. Kui tavaliselt on seal sügavust kuni 1,5 m siis nüüd viisidki ilmastiku halvenemine ja suuremad lained rahuaja suurima inimkaotuseni. Sellest valmis ka film “Surmaretk”, mis on kaksikportree Kurkse tragöödia vastandlikest peategelastest — sadama kapten Heino Kreintalist (päästja) ja leitnant Jaanus Karmist(päästetu, juht) .