Melissa looja pandi trellide taha

Viimastel nädalatel maailma arvuteid puistanud Melissa-nimelise viiruse looja on nüüdseks trellide taga, kuid tema «lapsuke» jätkab oma hävitustööd.

David Smithi süüdistatakse avaliku side takistamises. Selle eest võidakse karistada kuni neljakümneaastase vanglakaristuse ning kuni 480 000-dollarilise trahviga. Smith vabastati 100 000 dollarilise kautsjoni vastu.

Kasutades ära inimeste ettevaatamatust elektronpostiga saadetud faili avamisel, kirjutas ta viiruse, mille tegevuse tagajärjel seiskusid meilisüsteemid.

Nimi tantsija järgi

Oma nime sai viirus autori sõnul samanimelise topless-tantsija järgi, millest annab tunnistust ka sellega koos ringlev pornolehekülgede aadresse sisaldav fail. Arvutispetsialistid liigitavad Melissa-taolisi viirusi wormide ehk usside hulka kuuluvaiks ja kasutatava programmi järgi makroviiruseks.

Kui programm satub arvutisse, püüab ta end paljundada, saates kasutaja elektrooniliselt aadressilt 50 viirust sisaldavat dokumendifaili suvalistel aadressidel. Lõpuks on firmas nakatunud arvutite vahel edasi-tagasi sõeluva info hulk sedavõrd suur, et kogu süsteem kukub kokku. Seda võis eelmisel nädalal kogeda kasvõi Microsoftis endas.

Smithi jälitamine algas ajakirja Time andmetel juba 26. märtsi hommikul, mil automaatne viirusedetektor avastas, et Melissa sisenes masinasse aadressilt [email protected]. FBI värbas American Online’i töötajatest kübersabotaazhi vastu võitleva üksuse.

Oma kodust Brooklinis tegi Richard M. Smith (mitte sugulane), Phar Lap Software’i president kindlaks, et samalt aadressilt saadeti teisigi viiruseid. Samal ajal avastas Time’i andmetel rootslane Frederik Bjorck, et Melissa programmi keel on sarnane viirusekirjutaja VicodinES käekirjaga.

Tabamisplaan õnnestus

Kui see selgus, laadis Smith sellelt koduleheküljelt viirustega seotud programme, mida ta sealt leidis. Nende failide lähtekoodis esines kolm korda nimi David L. Smith.

American Online nõustus Richard Smithi kahtlustega, et keegi röövis kasutajanime. FBI jälitas telefoniliinidelt ühendust võtnud David L. Smithi ning ta tabati nädal peale viiruse leviku algust oma venna kodust.

Kuigi suurem osa häkkereid väljas eriti ei käi, võib neid leida kogunemas väljaspool küberruumi, kus nad muu hulgas arutavad võimalusi vabaneda nende virtuaalset maailma risustavast kommertslikust saastast. Nende arvates on informatsioon jõud, mis peaks olema masside valduses.

Kuigi Smithi Melissa tagajärjed on laiaulatuslikud, ei ole Smith esimene avalikkusele tuntud viirusekirjutaja. Samasugune juhtum oli ka Cornelli Ülikooli lõpetanud Robert Morrisega, kes 1988. aastal lõi ussi, mis tollal palju väiksemat internetti mööda levis. Selle eest sai Morris 10 000 dollarit trahvi ning kolm aastat katseaega.

Üheks sagedasemaks arusaamaks on samastada häkkereid ja viiruste kirjutajaid. Tegelikult võib aga täheldada häkkerite halvustavat suhtumist viiruste kirjutajatesse. Neisse suhtutakse kui väärtusetutesse, probleemide ja pahanduste tekitajatesse.

VIRGO KRUVE
HARLI ULJAS

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 9. aprillil 1999
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/04/09/majandus.shtm#seitsmes

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga