Varjatud struktuurid lavastavad poliitilisi kuritegusid

Kohtus nurjus Tallinna linnapea, Tartu abilinnapea ja TTV juhi süüdimõistmine. Prokuratuuri pressikonverents, meedias kahtlustuse ja kohtuistungi kajastamine ning KAPO aastaraamat on muutunud poliitiku kõrvaldamise vahendiks.

Põhiseaduse § 22. järgi „kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.” 14. veebruaril tegi Riigikohtu esimees Villu Kõve oma kõnes kohtunike iga-aastasel täiskogul ettepaneku muuta tähtajaliseks meedias kohtuprotsessi kajastamise piirang ning selgelt põhjendada sellise piirangu vajalikkust. „On aga kaheldav, kas kajastamise piirangu kehtestamist kohtuliku uurimise lõpuni saab lugeda põhjendatuks, eriti olukorras, kus mahukas kohtumenetlus vältab aastaid.” Meediat nimetas partneriks ja nende kohtust kõrvalejätmist võrdles asja kinni mätsimisega.

Mingid KAPO lontis M-id aina hüppavad ja plõksivad
“Mingid KAPO lontis M-id aina hüppavad ja plõksivad.” Kaader ETV „Tujurikkuja” laulust „Kaunis maa 2” 2012.

Ajakirjanikud ei saa kajastada praegu toimuvaid kohtuprotsesse Tallinna sadama eksjuhtide üle, Danske panga töötajate seotust rahapesu kahtlusega ja Hubert Hirve kohtuprotsessi. Avalikkusele suleti Mati Alaveri dopingule kallutamise toimik. Praegune välisminister ja tookordne justiitsminister Urmas Reinsalu selgitas ERR-ile, et kohtuistungi kajastamist piirav norm sisaldus ärisaladuse direktiivi ülevõtmises ehk ärisaladuse kaitse erinevates menetlusliikides.

Poliitilised kohtuasjad

Viimase kuuga on tulnud mitu kohtuotsust, millega aastaid kestnud süüdistused meedias ei toonud süüdimõistvat kohtuotsust. Harju Maakohtus toimunud Tallinna linnapea Edgar Savisaare kriminaalasi lõpetati tema suhtes tervislikel põhjustel. Prokuratuuriga sõlmisid kokkuleppe Villu Reiljan, Hillar Teder ja Keskerakond aga see ei olnud süüdi mõistmine. Lõpuks tegi Harju maakohus 14. jaanuaril 2020 otsuse, millega mõistis õigeks ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani, Alexander Kofkini osas lõpetati menetluse aegumise tõttu. Ainsana tõendati Kalev Kallo süü ja karistuseks määrati tingimisi 1,5 aastane vangistus. Otsus vaidlustatakse ja Savisaare-protsess lõppeb alles aasta(te) pärast. Prokuratuuri hea koostöö meediaga on muutunud kohtuväliseks karistuseks ja poliitilise võimu ümberjagamise vahendiks.

Kapo matkis kuritegu

Tartu abilinnapea Artjom Suvorovi(KE) kuriteo lavastus algas 7. jaanuaril 2016 kui kapo Lõuna osakonna direktor Janek Järva sai oma alluvalt avalduse kahtlusega, et abilinnapea oli 2015. aasta maikuust osalenud mitmete oma tuttavatega seotud rahastamistaotluste lahendamisel. Taotluste esitamise info oli avalikult Tartu kodulehel ja raha eraldati kollektiivse otsusega. Ettepanekud eelarvest toetusi maksta läbisid ka volikogu. Kohtuprotsess lõppes Tartu Ringkonnakohtu 25. oktoobri 2019 otsusega 1-18-3496. „Kohtukolleegiumi arvates ei ole mistahes selgitused, kuidas ja mis eelarve või fondide arvelt oleks linnal võimalik taotlejat aidata, kuritegelikud, nagu ka ideede väljapakkumine spordiklubi Tartusse tulemiseks.”
Kuriteo lavastamiseks oli kasutatud venekeelset inimest, kes palus abi eestikeelse taotluse esitamisel MTÜ-le rahalise toetuse saamisel. Selliste kohtumiste ajal andis kapo matkija 10. märtsil 2016 üle konjaki Remy Martin V.S.O.P ja 20. oktoobril 2016 konjaki Meukow Cognac XO ning lõpuks 16. jaanuaril 2017 Sportlandi kinkekaardid. Lisaks kahtlustati abilinnapead 5000 euro küsimises Mihkli nimega, et lahendada ühe inimese sotsiaaleluruumi üürilepingu mure ja talle sotsiaalkorter võõrandada(kelmus). Sellise tehingu võimatust teadis Suvorov eluasemekomisjoni liikme ja esimehena. Kohus kahtles tema vastu antud tunnistustes, mida ka kohtuprotsessi ajal muudeti.
Kuriteo toimepanemise provotseerimisele kulus 10 kuud, kokku kestis kohtumenetlus 834 päeva. Artjom Suvorovi õigusabi kulud olid Tartu Maakohtus 42 906 eurot ja Tartu Ringkonnakohtus 4190 eurot. Varjatud struktuuride tekitatud mainekahju ei hüvita keegi.

Lepp õigeks

6. veebruaril tegi Harju Maakohtu kohtunik Julia Vernikova otsuse mõista õigeks Tallinna TV eksjuht Toomas Lepp ja tema kaassüüdistatavad. „Esitatud süüdistuse raames ei ole kohus tuvastanud süüdistatavate käitumises neile inkrimineeritud kuriteo objektiivset koosseisu ja nii ei saa ka tuvastada teo õigusvastasust ja süüd.” Prokuratuur oli kahtlustanud 230 760 euro omastamist, sest Tallinna TV näidatud saateid oli tellitud firmalt KVA Telecom aga need valmistas Toomas Lepa äriühing Videomeedia OÜ. Kohus märkis otsuses: „Teenus oli osutatud, saated tehtud ja eetrisse läinud, raha maksti välja vastavalt esitatud arvetele ja kooskõlas sõlmitud lepingutega.” Märtsis selgub, kas prokuratuur kaebab otsuse edasi.

Süvariigi küsimus

4. veebruaril oli ETV saates „Esimene stuudio” intervjueeritav uus peaprokurör Andres Parmas, kellelt Andres Kuusk küsis: „Kas teie olete ka osa sellest kurikuulsast süvariigist?” Riigi peaprokurör vastase: „Mina seda monstrumit kunagi näinud ei ole.” Pärast Artjom Suvorovi kohtuotsust on selge, et struktuurides on kuritegusid lavastavad jõud, keda uus peaprokurör ei tunne.
Lisaks Savisaare-protsessile ja Toomas Lepale on süvariigi haardest veel vabanemata Tartu abilinnapea Valvo Semilarski(1-19-6293), Marti Kuusik ja Kajar Lember.

Virgo Kruve

Artikkel ilmus 19.02.2020 ajalehes Kesknädal.

Katkendid Artjom Suvorovi kohtuotsusest 1-18-3496

Jälitustoimingu protokolle analüüsides ei tuvastanud kohus muud, kui abistava, sõbraliku ja inimliku iseloomuga suhtluse, kus A. Suvorov selgitas toetuste saamise protseduure, võimalusi ning lubas jagada infot, millises etapis on taotluse menetlemine./…/ Vestlusest ei saa teha järeldust, nagu lubaks A. Suvorov A.K. toetuse saamisel aidata, sest ta selgitab üheselt, et kõik on regelementeeritud ja range kontrolli all.
Esimese konjakipudeli üleandmise asjaoludest nähtuvalt oli A. Suvorov siiralt üllatunud („No mille eest?“) ning palus see tagasi võtta. Konjaki andmisele ei eelnenud mingeidki A. Suvorovi poolseid vihjeid, soove ega tahet nõustamise eest tasu saada. /…/ Kõrvaltvaatajale jääb mulje, et A. Suvorov andis survele järele, soovimata tegelikult konjakit vastu võtta. Ka kinkekaartide vastuvõtmise asjaolud ei anna alust arvata, et A. Suvorov tegutses altkäemaksu võtmise motiivil. Nimelt pöördus A. Suvorov koheselt linnapea poole küsimusega, kas pöörduda sisekontrolli või KAPO poole ning lähtus U. K. soovitusest kinkekaardid tagastada.
Kirjalikke ja isikulisi tõendeid kogumis hinnates ei tuvastanud kohus süüdistatava soovi või valmisolekut võtta vastu altkäemaks ning asuda vastutasuna oma ametiseisundit A. K. huvides ära kasutama.
Oma apellatsioonis palus prokuratuur mõista A. Suvorovile karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse hulka lugeda eelvangistuses viibitud 3 päeva.

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga