Eestit valitsevad seitsmekümnendate inimesed

Eesti poliitikas teevad otsuseid 1970-ndate lapsed, kes käisid koolis Rahvarinde aastatel ning on praegu 40-50 aastased. Nad juhivad populaarseid erakondi, riigi institutsioone ja pooli riigiameteid.

Käesoleval aastal lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust ja see protsess on võrreldav liiduvabariikide eraldumisega NSV Liidust ligi 29 aastat tagasi. Tänased keskealised olid seitsmekümnendatel lapsed, kes said täiskasvanuks Rahvarinde, laulva revolutsiooni, iseseisvuse taastamise ja krooni tuleku aastatel. Neil on mälestus kommunistliku ENSV lõppemisest ja iseseisvuse taastamisest. Euroopa Liidust väljaastumine ei ole neile teemaks. Tänapäeval on Rahvarinde aegsed aktivistid juba pensionil või selle lähedal. Nüüd täiskasvanuks saajad mõtlevad avatud piiride tõttu välisriiki minemisele, mitte Eesti poliitika mõjutamisele. Ainult 1 parlamendi liige on sündinud kommunismi järgses Eestis.

President

Eesti Vabariigi põhiseaduses nimetatud institutsioone juhivad seitsmekümnendate inimesed. Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid oli seitsmekümnendate alguseks 2 päeva vana. Põhiseaduse § 77. järgi on tema Eesti riigipea ning § 127. järgi riigikaitse kõrgeimaiks juhiks. Ta kuulutab välja seadused ja valimised; võib algatada põhiseaduse muutmise; nimetab ametisse ja vabastab valitsuse liikmed; teeb Riigikogule ettepaneku nimetada ametisse Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri kandidaat; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; annab riiklikke autasusid ja vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. Tema ainuvõim mõjutab parlamenti, valitsust ja kohtunike otsuste läbi ka seaduste täitmist. Poliitiline eliit valib presidenti 2021. aasta sügisel.

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim kuulub Riigikogule, millel on 101 liiget. Seitsmekümnendate inimesed juhivad parlamendis 3 fraktsiooni(REF, SDE, Isamaa), kus on 56 liiget ja kolmandikku seadusi menetlevatest komisjonidest(11): Euroopa Liidu asjade komisjoni, keskkonnakomisjoni, riigikaitsekomisjoni ja õiguskomisjoni. Võib öelda, et valitsusest tulnud eelnõud menetlevad seaduseks sama kümnendi inimesed.

Riigikogu saadikutest on kolmandik sündinud kuuekümnendatel(33) ja veerand seitsmekümnendatel(24) ning viiekümnendatel(23). Pöördelistel kaheksakümnendatel on sündinud 15 saadikut, seejuures 8 kuni 1983. aastani. Mihhail Gorbatšov sai NLKP KK peasekretäriks 10. märtsil 1985 ja sellest nooremad on 7 saadikut. Võrdluseks, Jossif Stalini eluajal (kuni 5.03.1953) on sündinud 10 saadikut.

Ainult Ruuben Kaalep on noorem kui iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik, kuigi 1991-2001 aastal sündis 156 499 inimest, kellest enamikul on valimisõigus. Kuuekümnendatel sündis 196 152 inimest ning neil on 33 kohta. Silmatorkavad on 6 saadikuga 1965. ja 1977. aasta kui sündis vastavalt 18 909 ja 21 977 inimest. Sünniaasta järgi saab järeldada vaid noorte valijate vähest esindatust aga ilmselt on poliitikas tingimusi, miks teised kümnendid on ülekaalus.

Täidesaatev võim

Vabariigi Valitsust juhib peaminister Jüri Ratas(1978) ja pool valitsust on seitsmekümnendatel sündinud: haridus- ja teadusminister Mailis Reps(1975), maaeluminister Arvo Aller(1973), rahandusminister Martin Helme(1976), rahvastikuminister Riina Solman (1972), väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem(1973) ja välisminister Urmas Reinsalu(1975). Kuuekümnendatest on 5 ministrit, kaheksakümnendatest 2 ministrit ja 1 on neljakümnendatest.

Eesti Vabariigil on 23 ametit ja pooled neist on juhitud seitsmekümnendate inimestega: Arnold Sinisalu(1970) Kaitsepolitseiamet, Elmar Vaher(1975) Politsei- ja Piirivalveamet, Kuno Tammearu(1974) Päästeamet, Egon Veermäe(1977) Sotsiaalkindlustusamet, Kaur Kajak(1974) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Marlen Piskunov(1977) Kaitseressurside Amet, Riho Kuppart(1971) Keskkonnaamet, Siim Raie(1977) Muinsuskaitseamet, Margus Noormaa(1970) Riigi Indosüsteemi Amet(RIA), Margus Viher(1972?) Patendiamet, Mart Mägi(1971) Statistikaamet, Marek Rauk(1976) Veeteede Amet, Mikk Marran(1978) Välisluureamet.

Meediast tuttavad juhid on veel Maksu- ja Tolliametil(1969), Terviseametil(1969) ja Maanteeametil(1968), kuid nimetamata ametite juhte teavad asjahuvilised. Kuuekümnendatest oli 4 ja viiekümnendatest 3 juhti. Ainult 1 ameti juhil oli elulugu internetis, teiste vanus oli ametkondlik saladus.

Institutsioonid

Põhiseaduses on toodud veel institutsioone, mida juhivad seitsmekümnendate inimesed. Eesti Pank korraldab raharinglust ja selle president on Madis Müller(1977), asepresidendid Ülo Kaasik(1975) ja Maive Rute.

Riigikontroll kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist ning seda juhib 7. märtsil 2018 ametisse nimetatud riigikontrolör Janar Holm(1976). Õiguskantsler Ülle Madise(1974) teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras ja on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Alates 4. veebruarist 2019 on Riigikohtu esimees Villu Kõve(1971). Eesti ainus Euroopa Komisjoni volinik on Kadri Simson(1977).

Pärast omavalitsuste reformi on alles 15 linna ja seitsmekümnendad juhivad neist pooli: Aleksei Jevgrafov(1979) Narva, Triin Varek(1977) Rakvere, Tõnis Kalberg(1975) Sillamäe, Mihhail Kõlvart(1977) Tallinn, Urmas Klaas(1971) Tartu, Madis Timpson(1974) Viljandi, Anti Allas(1977) Võru. Ainus kuuekümnendate linnapea oli Romek Kosenkranius(1969) Pärnus. Viiekümnendatest oli 4, kaheksakümnendatest 2 ja neljakümnendatest 1 linnapea.

Seitsmekümnendate inimesed juhivad populaarseid erakondi, sealhulgas Eesti 200, mille reiting on suurem kui Isamaal. Viimane pööre oli Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas, mis valis juhiks Martin Helme(1976). Sellega kujundavad nad järgmiste valimiste teemasid ja poliitikaid aastakümneteks. Tänased koolilõpetajad ei ole poliitiliste nõudmistega ega aktiivsed.

Kuigi Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, ei ole iseseisvus Eestis teemaks, sest Rahvarinde aegsed (kooli)lapsed juhivad riiki. Seitsmekümnendate inimesed tähistavad alanud kümnendil oma 50. sünnipäeva, nad on jõudnud karjääri tippu ja jäävad sinna veel 10-15 aastaks. Ilmselt seda mõtles peaminister Taavi Rõivas(1979) kui rääkis peenhäälestusest, et Eesti riik on valmis saanud.

Virgo Kruve

Fotod: Seitsmekümnendad juhivad Eesti populaarseid erakondi: Kaja Kallas, Jüri Ratas, Martin Helme, Kristiina Kallas, Indrek Saar.

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.