Kartelliparteid amputeerisid demokraatia
Presidendi valimisteks kandidaatide vähesus tuleneb erakondade taandarengust ja amputeeritud demokraatiast. Erakondi ei huvita isegi liikmete arvamus.
Augustis möödus 30 aastat Eesti Vabariigi taasiseisvumisest ja septembris möödub 29 aastat presidendi valimistest, kus rahvas sai hääletada. Praeguseks on kõrgeima riigiametniku valimine jäetud ainult erakondade juhtidele. Tookordne põhiseadus nägi ette presidendi otsevalimise. Nõuti kandidaadile 10000 toetusallkirja kogumist ja üle poolte hääletamisest osavõtnud valijate häältest. Kõige lähemale jõudis 20.09.1992 valimistel sellele Arnold Rüütel, kes sai 195743 häält, mis moodustas 41,8%. Riigikogu valis 5.10.1992 üles seatud Arnold Rüütli ja Lennart Meri vahel viimase häältega 31:59. Rahvalt oli Lennart Meri saanud teise tulemuse 138317 häält ja 29,5%.
Kartelliparteid
Kartellipartei peamine tunnus on riigieelarvest rahastamine, mis on suurim tulu ja erakondade endi otsustada. Lisaks omavahel kokkuleppimine(sobing), üksteisega valijate hirmutamine (Ansip-Savisaar) ja ühine vastasseis kartelli välistele või uutele parteidele. Kartelliparteid tekkisid Eestis 1995. aastal kui esmakordselt jagati erakondade vahel aastas 3 miljonit krooni riigieelarvest. 2008. aastal said 7 kartelliparteid 81,58 miljonit krooni(5,21 miljonit eurot) ja 2019. valimiste järel 6 kartelliparteid 5,4 miljonit eurot aastas.
Kartellipartei on demokraatiale halb, sest neid ei huvita isegi oma liikmete arvamus. Presidendi kandidaati ei valinud ükski Eesti erakond. Reformierakond kinnitas Alar Karise selleks 23. augustil juhatuses, mille 17 liiget moodustavad 11159 liikmest 0,15%. Keskerakond kinnitas Alar Karise 22. augustil volikogus, kuhu kuulub 1% liikmete esindajaid ning koos valimistel mandaadi saanutega 176 inimest, kes moodustavad 14549 liikme seast 1,21%.
Kui kedagi kaasatakse, siis üksikuid eksperte väljast aga välditakse arutelu tekkimist. Erakonna liikmed ei tea päevakorras olevaid teemasid ja erakonna nimel tehtud otsus tehakse liikmetele teatavaks pressiteate või meililisti vahendusel tagantjärgi.
Kartelliparteid teostavad võimu omavahel ametikohtade ärajagamisega: peaminister, riigikogu esimees, ministrid, Euroopa Komisjoni volinik, jne. Praegu punutakse sobingut presidendi määramiseks, sest valimiseks on vaja vähemalt 2 kandidaati.
Olge hoiatatud amputeeritud demokraatia tulemuste eest kui inimesed kaotavad usu erakondadesse ja riigi otsustusvõimesse. Balti ketis seisid miljonid parteivälised inimesed ja vähemuses olid rahvarinnete liikmed.
Viited 24.08.2021 seisuga:
1) 1992. presidendi valimiste kandidaadid ja tulemus
https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-1992-aastal
2) 2021. Reformierakond kinnitas Alar Karise juhatuses
https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-juhatus-kinnitas-presidendikandidaadiks-alar-karise
3) 2021. Keskerakonna volikogu kinnitas Alar Karise
https://www.keskerakond.ee/et/meedia/uudised/3137-eesti-keskerakonna-volikogu-kinnitas-alar-karise-kandidatuuri.html
4) Erakondade 2008. aasta tulu riigieelarvest
https://www.erjk.ee/sites/default/files/Ulevaated/erakondade_tulude-kulude_statistika_2008-2010.xlsx
5) 2020. erakondade tulu riigieelarvest
https://www.postimees.ee/6863985/erakonnad-saavad-tanavu-riigieelarvest-ule-5-4-miljoni-euro