Vanemapalk – sünnitusteenuse ostmine kõrgepalgalistelt naistelt

Tublisti üle poole (59%) Eesti peretoetustest saavad OECD analüüsi järgi viide rikkamasse tuludetsiili kuulujad. Seega läheb toetus rikastele, kes seda niiväga ei vajakski. EPL-is käidi välja mõte, et vanemapalga maksmiseks kuluv raha võiks tulla inimeste enda rahakotist kindlustusmakse vormis (nagu töötuskindlustus) ja eraldada see riigieelarvest.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail maksudest ja rahajagamisest järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”

„Preservatiivipartei” maksab vanemapalka

Seega on kõik hüved võetud inimeste käest, vajadusel maksuhalduri malakaga. Ainus küsimus on nüüd nende edasises kasutamises.
Makse kogutakse ennekõike selleks, et vaesemaid ja  nõrgemaid järele aidata. Eesti puhul aga riisuvad vanemapalga-koore rikkad. See oli ka põhjus, miks preservatiive propageerinud partei (Reformierakond kasutas valimiskampaanias kondoome) mõtles ühtäkki ümber ja “kaaperdas” tookordsete Mõõdukate idee, et lapse sünni järel võiks vanemaid rahaliselt toetada. Kuni selle ajani oli „preservatiivipartei” seisukohal, et edukas inimene ju ei sünnita – siis ta kaotab sissetulekus. Lapsed on suur vaesusrisk, nagu veel tänapäeval defineeritakse. Või siis teine poliitiliselt mitte nii korrektne ütlus: “Vaesus sünnitab vaesust.”

Minu arvates poleks tulemuslikum ka vanemapalgaks kuluva raha jaoks eraldi fondide loomine, sest igasugune algatus eesmärgiga, et hakkame nüüd raha kokku korjama ja millalgi maksame selle teile  tagasi, on ette määratud inimeste jätmiseks tühjade pihkudega.

Tuletage meelde, kuidas vene ajal oli võimalik elukindlustuse nime all lastele ka “stardiraha” koguda, aga ükskõik kui palju olid sinna rublasid kogunud, üle 150 krooni kätte ei saanud. Seejuures oli seda makstud paarkümmend aastat.

Pensionimaksete tulevik ebakindel

Samamoodi on praeguseks läinud pensionikindlustusega, kus inimesed on sissemakseid teinud suuremates summades, kui on nende käesolev “väärtus”.

Jah, tean vastuväidet: oodake järgmine majandusbuum ära, ja küllap siis on börsile pandud rahad jälle kogunenud! Äkki ongi, kes teab, aga kui tulevik on sedavõrd ebakindel, et isegi majandusaasta alguses ei tea, millise protsendiga pead käibemaksu poole aasta pärast arvestama, siis sellele küll lootma ei saa jääda. Tuletage meelde: enne 1997. panganduskriisi oli meil ~46 litsentsiga panka (Maapank, PEP, Tartu, EVEA, ERA, Forex, Hoiupank jne, laenukontor EAG Tartus), aga neist on läbi liitumiste ja pankrottide alles jäänud vaid 4 suuremat (lisaks muidugi 8 uut väikest litsentsiga panka). Pealegi – kas keegi annab garantii, et väljamaksed (pensionile minek, vanemapalk) ei satu just järjekordse majanduskriisi põhja, kui aastakümnete jooksul kogutud summad on kokku kuivanud, sest keegi ostis börsilt “toksilisi” varasid ehk rämpsu.

Koolitoit kaob, vanemapalk jääb?

Pakun siiski Elo Odrese EPL-i artiklile „Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” välja omapoolse positiivse programmi. Näiteks riiklikud väljamaksed vanemapalgale tehakse vaid ulatuses, mis küündib kuni keskmise palgani. Kõik sellest üle jääv oleks siis erakindlustuse rida. Samuti on võimalik ülempiiri alandamise kaudu tõsta alampiiri, ja mitte otsida uusi finantse, et nende arvel alampiiri kergitada. Lapse vajadused on ühesugused nii 3000- kui ka 32000-kroonise vanemapalga korral, ja ma ei arva, et Eesti Vabariik peaks kõrgepalgalistelt naistelt ostma sünnitamisteenust. Laps on laps ja ema on ema, ükskõik milline on tema pangakonto seis.

Lisaks maksukorralduse seaduse § 2 sätestab, et riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks mõeldud maksudel „puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks”. Seega seadus ei luba suuremate maksude pealt samavõrra suuremaid peretoetusi, vaid see on olnud poliitiline eelistus.

Kui Reformierakond tegi sellise tellimushanke maksumaksja rahadega, siis ilmselt oma rahastajate ja rikkurite huvidest lähtuvalt. Vaadates praegust 20-protsendist tööga hõivamata osa ühiskonnas, julgen isegi väita, et riik ei peaks esitama tellimust täiendavate inimeste sünnitamiseks, sest juba aastakümneid tagasi sündinutele pole anda tööd, sissetulekut ja ilmselt ka elukohta ning toitu. Meenutage, et sügisel ei leitud 19 miljonit krooni päästjate koondamise vältimiseks, aga umbes 2367 miljonit ehk 2,3 miljardit krooni oli vanemapalga-makseteks küll olemas ning ülempiiri isegi tõsteti käesolevaks aastaks. Samuti kavatsetakse „kulude kokkuhoiuks” ära võtta tasuta koolilõuna, sest Reformierakonna toetajate lapsed loomulikult jõuavad seda ise osta, aga nood teised –  noh, söögu heinu! (Vigla laulust).

Lingid interneti artikli juurde:

„Vanemahüvitis – miks riigieelarvest?” Elo Odres, Eesti Päevaleht, 20. mai 2010

„Sotsiaaltoetustest suur osa läheb rikkuritele.” Kadri Ibrus, Eesti Päevaleht 17. mai 2010

Reformierakond: proovi kolleegi preservatiiv ehk tšehhi kondoom. Autori foto

[Pildiallkiri:]

KONDOOMIGA VÕIMULE: Reformierakonna kondoomireklaami peal on suured kirjad „Proovi kolleegi” ning all „Orava kummis on parem jõud”. Tagumisel küljel loosung “Parem Eesti kõigile” ning teave, et tootjaks on Vulkan Intim Brands (Tšehhi). Pärast Vabadussõja sambaga juhtunut peaksid tellijad tšehhide toodete suhtes ettevaatlikuks  muutuma, kuigi pakendi sisu on kasutatav juunini  2011. On muidugi väga tore, et oravate kumm säilib kogu nelja-aastase Riigikogu-tsükli [2007-2011].

Artikkel ilmus 16. juuni 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14903

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga