Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Briti parlamendi liige Lembit Öpik: Eestlased, olge optimistid!

Valimiseelsel ajal külastas Keskerakonna bürood ja kohtus erakonna peasekretäri Küllo Arjakasega Briti parlamendi alamkoja liige, väliseestlane Lembit Öpik(pildil). Viimati oli Öpik Keskerakonnal külas neli aastat tagasi, pidades toona siin ka põhjalikuma poliitseminari. Seekord piirdus ta pikema intervjuuga. (Vt ka eelmine Kesknädal, Lembit Öpik: Kahe-kolme partei süsteemini läheb aega 150 aastat)

Milline peaks olema skandaal, mis viiks poliitiku tagasiastumiseni?
Vähemalt korruptsioon, väljapressimine või altkäemaks. Midagi seoses rahaga. Või poliitiline korruptsioon – näiteks parlamendi liige varastab mõne tähtsa dokumendi.

Kas piisaks seosest mõne finantstehinguga, kus raha jääb lihtsalt kaduma?
Harilikult mitte. Peab olema otseselt näha, et poliitik on sellega isiklikult seotud. Näiteks teie Siim Kallase juhtumi puhul ei ole tema seotus 10 miljoni tehinguga põhjuseks tagasi astuda, sest siin ei paista korruptsiooni. Uudistele piisab, kuid tagasiastumise põhjus see ei ole. (V.K. märkus – Kallase pakkus näitena välja intervjueerija.)

Kui suur on rahva usaldus poliitikute vastu üldiselt? Eestis ulatub see vaid kümne protsendi piirimaile.
Meil on protsent on kõrgem, aga kindlasti alla 50. Küsimusele poliitikute usaldusväärsusest vastatakse pigem eitavalt. Aga kui täpsustad usaldust parlamendi kohaliku liikme vastu, siis ta vastab jaatavalt. Valijad usaldavad üksikuid poliitikuid, üldiselt aga kahtlustavad kui elukutset. Võidakse näha rahvasaadiku positiivset tegevust, kuid usaldus ei süvene, sest me kogu aeg sõimame üksteist.
Minu juhtmõte on positive campaigning, st positiivne kampaania. Kui teeme negatiivset kampaaniat üksteist mustates, kaotame kõik.

Millise mulje jätsid Tallinna valimisreklaamid?
Reklaame on palju rohkem kui kunagi Inglismaal. Mina ei mäleta sedavõrd suurt reklaamihulka mõnelt meie valimiselt.

Kas valimisreklaamide maht on teil piiratud?
Kampaania on piiratud konkreetse arvu miljonite naeladega, mis jagatakse ringkondade vahel. Enamasti on tegemist annetustega. Annetuse suurus ei ole praegu veel limiteeritud, kuid varsti on seda korruptsiooniohu pärast oodata. Tekib ju küsimus firma motiivides annetada sadu tuhandeid või miljoneid mõnele erakonnale! Võibolla on tegemist poliitika ostmisega?

Kui mõni huvigrupp annaks erakonnale miljonilise laenu, siis kas seda vaadatakse kui laenu või kui toetust?
Nii on juhtunud, ka minu parteis. On raske öelda, kas see mõjutab partei poliitikat otseselt. Küsimus on huvitav, sest lõpuks tuleb meil otsustada, kuidas teha poliitikat kogu Euroopas. Kas erakondi peaksid finantseerima eraannetused või riik? Suur küsimus! Arengusuund pole veel selge.

Kas kandidaadi isiklikus kampaanias kehtib rahakulu piirang?
Iga kandidaat võib kulutada 12 000 eurot oma ringkonnas. Kui ületad, saad valimistel disklahvi ja sind võetakse maha.

Kas Teie kui alamkoja saadik esindate oma erakonda või valijaid?
Alati erakonda. Oma partei positsiooni või programmi. Aga isegi kui ma tean, et mõni valija ei ole minu poolt hääletanud, aga tuleb abi küsima, siis ma ei keeldu aitamast. Ma ei ole parlamendis mitte partei, vaid ringkonna saadik. Mul on oma ringkonnas kohustused igaühe, mitte ainult poolthääletanute ees.

Meenutage mõnd Inglise viimast suuremat poliitilist skandaali?
Umbes 15 aastat tagasi valetas konservatiivide partei peasekretär Archer kohtus. Selle eest pandi ta nüüd hiljuti vangi. Kui inimene teeb kogemata vea, ei ole asi nii hull ja üldsus andestab. Aga kui tegu on selgelt tahtlik, siis läheb raskeks.

Oletame, et teid ähvardab poliitiline skandaal mingi vana eetilise probleemi ilmsikstuleku tagajärjel. Kuidas käituksite? Ütleksite, et ei mäleta või räägiksite puhtsüdamlikult ära?
Ma pigem ei teekski midagi kahtlast. Poliitik olgu parem aus algusest peale, isegi kui see ei ole populaarne. Kui keegi midagi vaidlustab, võib öelda, et tegemist oli isikliku seisukohaga. Isegi sellest on küllalt, kui öelda, et ma poleks pidanud nii tegema ja vabandan. Kõige hullem, kui keegi hakkab kohtus valetama.

Poliitiku tabamine valetamiselt on seega suurim patt?
Inimene on inimene. Tema iseloom parlamendis ei ole teistsugune kui avalikus elus. On tähtis, et poliitikud ei püüaks mängida ingleid, vaid jääksid tavalisteks inimesteks.
Mina ise heameelega teisi parteisid ei arvusta, sest ei või iialgi teada, mida sinu üks või teine parteikaaslane on teinud. Tähtis on inimese selge poliitiline vaade, isegi kui ta ise ei ole täiuslik.

Kas Briti meedia on oma toetuse poliitiliselt määratlenud?
Televisioon ja raadio on üpris neutraalsed, aga ajalehed on selgelt ühel või teisel poolel. Igal parteil on oma häälekandja ning nad julgevad seda välja öelda ja partei poliitikat toetada. Selget kallutatust ei panda pahaks, sest igaüks Suurbritannias teab, et see nii on.

Kas teil on olnud euroliidu rahvahääletusi?
Veel mitte, aga minu partei tahab korraldada. Leiborid lubavad referendumit, kuid mitte niipea. Konservatiivid ei ole vastu, aga igaks juhuks nad küsitlust ei taha.

Mida te kardate? Iirimaa ju on liidus.
Mina arvan, et euroliit on hea mõte. Mõistlik majanduse poolest ja Inglismaale on ka praktilist kasu. On lausa kahjulik, et me ei ole euroliidus, sest investeeringud lähevad meist mööda Saksa- ja Prantsusmaale. Lõpuks peame astuma nagunii. Mida kauem ootame, seda vähem kasu saame. Teised tõmbavad kasumi enne ära.

Milline on inglaste meelsus Euroopa Liidu suhtes?
Umbes pooled toetavad. Osa ei tea täpselt, mida ühinemine tähendab, ja on skeptilised. Tõsist arutelu ei ole peetud.

Kas erakondade või poliitikute võitluses leidub taunitavaid vahendeid?
Kindlasti on halb poliitiku perekonna kiskumine poliitilisse võitlusse. On kindel reegel – ütle mida tahad teise poliitiku, aga mitte tema pere kohta. Kui seda ikkagi tehakse, toob see kahju eelkõige algatajale. Mõnikord seda juhtub. Eriti tihti Ameerikas, kas või Bill Clintoni ja tema ovaalkabineti juhtumid.

Tänu millistele isikuomadustele on poliitik lääne mõistes edukas?
Visioon on tähtis, samuti empaatiavõime. Et inimene tunnetaks laiema üldsuse muresid ja oskaks neid tähtsustada.

Kas teil on samuti raskusi elanikkonna vananemise ja pensionisüsteemiga? Kuidas lahendate?
On suured pensioniprobleemid, aga ilma vastuseta! Meil ei ole veel lahendust. On õieti suur, suur kriis. Riigil ei ole raha pensionite maksmiseks. Praegu kehtivad nii riiklik kui ka erasüsteem pensionide kogumiseks. Algamas on debatt sellel teemal. Parteid peaksid kriisi lahendamiseks töötama koos.

Kuidas näeb välja Inglise maksusüsteem?
Peamine maksumäär on 23%. Kui inimene saab aastas üle 40 000 naela, on maksuprotsent üle neljakümne. Nullprotsendiline maks on esimesele 5000-6000 naelale.

Mis oli viimaste valimiste läbiv teema? Meie Riigikogu valimisi nimetati näiteks tulumaksu referendumiks.
Maksud on alati tähtsad. Aga olulised on ka tervishoiu- ja haridussüsteem. Hetkel on tähelepanu all loomulikult Iraak. Kardetakse sõja negatiivseid mõjusid.

Kas võib karta majanduskriisi? Saksamaa teatavasti kurdab majanduskasvu puudumist.
Inglise majandusel on praegu küll head väljavaated. Majanduses läheb soodsalt ja seisakuohtu ei ole.

Kas läheb sõjaks?
30 päeva jooksul vaevalt, aga 3-6 kuu jooksul ehk küll. Ameerika tahab väga sõda, Bush üritab Saddamist lahti saada. Mind paneb muretsema Tony Blairi soov olla Ameerika suur liitlane. Osaledes koos kahe miljoni britiga rahumarsil Londonis nägime, kui tugev ja ühine on tunne sõja vastu. Kui Suurbritannia läheb sõtta, siis minu arvates Blair ja leiborite partei kannatab.

Kuidas teile tundub – kas oleme loonud uusi tehnoloogiaid selleks, et inimkonna elu paraneks, või kasutame uusi teadmisi veelgi tapvamate relvade loomiseks?
Pikemas perspektiivis muutub maailm rahumeelsemaks. Lokaalselt võivad asjad 10 aasta jooksul hoopis halvemaks minna. Aga ma olen optimist! Saja aasta pärast on maailm kindlasti palju parem koht, isegi kui meid ei ole, et seda näha. Kui mul ei oleks positiivset usku inimkonda, ei oleks mul põhjust olla parlamendi liige.

Intervjuu ja fotod

Ilmus ajalehes Kesknädal 5. märts 2003
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2462

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>