G8 kohtub Peterburis
Reedest esmaspäevani toimub Peterburis G8 tippkohtumine. Suurte tööstusriikide Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Suurbritannia ja USA juhte võõrustab Venemaa esmakordselt. President Vladimir Putin on kohtumise päevakorra tippu tõstnud energeetilise julgeoleku küsimuse, kuigi kohtumiselt ei oodata uute algatuste väljakuulutamist.
Venemaa on Saudi Araabia järel maailmas teine naftaeksportija ja annab neljandiku Euroopas tarbitavast gaasist. Energia muutus poliitiliselt tundlikuks küsimuseks pärast aastavahetusel toimunud Venemaa–Ukraina gaasitüli – Vene gaasimonopol Gazprom tõstis Ukrainale müüdava gaasi hinda 400% ja vaidluste ajal esines tõsiseid häireid gaasitarnetes Euroopasse. Pärast seda on Euroopa Liit palavikuliselt otsinud uusi energiaallikaid ja USA asepresident Dick Cheney on süüdistanud Venemaad energia kasutamises „häirimiseks ja väljapressimiseks”.
G8 ministrid võivad vastu võtta ettevalmistatava kommünikee, milles hoiatatakse globaalset majandust ohustavate kõrgete naftahindade, samuti ka laieneva globaalse tasakaalutuse eest. Viimase all mõeldakse USA ja Euroopa Liidu kaubandusdefitsiiti Hiinaga.
Kuid peatähelepanu all on Venemaa: mida Venemaa tahab ja mida kujutab endast Putini Venemaa? Kuue viimase aastaga on Venemaa majandus kasvanud vähemalt 6% aastas ja kumulatiivselt 65%. Kõrged naftahinnad on võimaldanud riigil reservfondi panna 70 miljardit dollarit ning dollarimiljonäre on üle 100 tuhande. Majandusedu varjus on vähenenud kodanikuvabadused ning kärbitud riigiduuma võimu ja parteide mõju. Vladimir Rõshkov ütleb ajakirjas Time, et „kogu võim kuulub presidendile ja tema administratsioonile ning 1,3 miljonile föderaalametnikule”. Venemaa on tänu naftarahale muutunud siseriiklikult suletumaks ja välismaal enesekindlamaks viisidel, mis kunagi „strateegilisest partnerlusest” rääkinuid paneb muretsema ja kartma, et Venemaa hülgab läänelikud tõekspidamised.
Lääne poliitikud juba kahetsevadki neli aastat tagasi Venemaale antud tippkohtumise korraldamise õigust, sest kohtumispaigast on Putinile saanud lava, millelt öelda: “Venemaa on tagasi ja mina olen otsustaja.”
[Time’i ja International Herald Tribune’i materjalide põhjal]
Ilmunud artiklina ajalehes Kesknädal 12. juuli 2006