Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile http://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks
mai 2017
M T W T F S S
« Feb    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Kaebus e-valimiste kohta

Valimispäeval 1. märtsil käisin vaatlemas e-valimiste tulemuse kindlakstegemist ja seal nähtud tegevused ei olnud minu arvates täielikult seaduses toodud nõuete järgi. Esitasin selle kohta kaebuse, mida VVK nüüd ka menetleb.

Lühidalt on kaebuse sisu selles, et elektroonilise hääletamise komisjon ei kontrollinud logifaile(vastuvõetud hääled, tühistatud hääled, lugemisele läinud hääled, kehtetud hääled ja arvestatud hääled), komisjoni esimees ei allkirjastanud hääletamise tulemust ja failid “tulemusega” laeti ülesse valimiste infosüsteemi, mida ei ole auditeeritud ja millel on kõigest informatiivne tähendus. Päev hiljem toimus logifailide esmakordne kontroll ja allkirjastati ka tulemus aga siis olid puudu kõik VVK liikmed, kes seaduse järgi peavad olema kohal tulemuse selgitamise juures.

Ma vaidlustasin konkreetse tegevuse sooritamata jätmise, mitte üldiselt e-valimiste korraldamist või nende kokkusobivust muude seadustega.

Järgnevalt esitatud kaebuse tekst.

– – –

Vabariigi Valimiskomisjon                                                                 4. märts 2015

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

Kaebuse esitaja:

Virgo Kruve

Kontakt (andmed esitamise kirjas)

Kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile

Elektroonilise hääletuse komisjoni esimees ei allkirjastanud valimispäeval 1. märtsil elektroonilise hääletamise tulemust ja jättis tegemata Riigikogu valimise seaduse § 601 (9) järgi nõutud tegevuse, mis pidi eelnema hääletustulemuse sisestamisele valimiste infosüsteemi § 601 (10). Ilma allkirjastatud tulemuseta ei ole seaduslik ükski osa Valimiste infosüsteemis avaldatud infost elektrooniliste häälte kohta.

Kaebuse sisu

Riigikogu valimise seadus sätestab, et § 601 (1)„Elektroonilise hääletamise komisjon teeb elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.00“ Sellenimeline toiming leidis aset 1. märtsil Toompea lossis nii minu kui teiste vaatlejate nähes.

Seaduse järgi oleks pidanud toimuma tulemuse allkirjastamine, nagu seda on tehtud eelnevatel valimistel 2013. ja 2014. aastal kui olin samuti e-vaatlejana kohal. § 601 (9) Elektroonilise hääletamise komisjoni esimees allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused. Seekord seda ei toimunud, vähemalt minu märkmete ja mälu järgi. Objektiivset tõendusmaterjali foto või video kujul minul ei ole, sest elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens käskis vastava salvestustehnika ruumist ära viia juba enne kui algas e-häälte dekrüpteerimine.

Kell 19:25 kirjutati andmed kollasele plaadile ja kell 19:31 sisestas komisjoni liige Epp Maaten need eraldi arvutit kasutades välises võrgus olevasse Valimiste infosüsteemi (VIS). Selleks tõsteti failid plaadilt arvuti kõvakettale ja laeti need eraldi üles. Tegevus lõpetati 19:41. Järgnes e-maili saatmine USA erafirma Google Inc teenuse Gmail.com abil Leino Mandrele, kes pidi midagi käsitsi käivitama, et tekkiks tulemus sisestatud failidest. Siinkohal ei ole enam selge, et andmed olid samast failist, mis laeti ülesse, sest tulemuse näitamise leht ei olnud külastatav. Tuli kirjutada uuesti ja siis saadeti eraldi lingid sisevõrgule, kus näidati tulemust erakondade nimekirjadele aga mitte tulemust vastavalt § 601

(5) Elektroonilise hääletamise komisjon teeb iga valimisjaoskonna kohta kindlaks:
1) elektroonilisest hääletamisest osavõtnud valijate arvu;
2) kehtetute elektrooniliste häälte arvu;
3) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud korras tühistatud elektrooniliste häälte arvu;
4) kandidaatidele ja erakondadele antud elektrooniliste häälte arvu.

Vastavad andmed jaoskondade e-häälte kohta on tekkinud 3. märtsil uuendatud infoga.

Failide ülekandmist auditeerimata Valimiste infosüsteemi ei saa võrdsustada elektroonilise hääletamise tulemuse allkirjastamisega. Vastavalt Valimiste infosüsteemi põhimäärusele https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013068 ei ole selle andmetel õiguslikku tähendust.

§ 4. Infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus.

Erinevalt varasemate aastatega ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Nendes on järgnev oluline info valimistulemuse selgitamise kohta:

vastuvõetud hääled(LOG1), tühistatud hääled(LOG2, korduvad või jaoskonnas hääletamised), lugemisele läinud hääled(LOG3), kehtetud hääled(LOG4) ja arvestatud hääled(LOG5). Need peavad omavahel klappima, et keegi ei saaks mitut häält lugemiseks anda või lugemisele minna teadmata päritoluga hääli või kellegi e-hääl jääda lugemata. Jaoskonnas vastab sellele valija allkirja andmine sedeli kättesaamise kohta ning hiljem peavad klappima protokollis nii väljastatud sedelite arv, hääletuskastis olnud sedelite arv, kehtetute sedelite ja kokkuloetud sedelite arv. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele.

Logifailide kontroll toimus päev pärast valimispäeva 2. märtsil ja kell 10:44 allkirjastas elektroonilise hääletuse komisjoni esimees Tarvi Martens ka faili, mida nimetatakse kui hääletustulemus. https://www.valimised.ee/failid/haaletamistulemus.bdoc

Olen seisukohal, et valimistoiminguid tuleb teha nende seaduses antud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni määrus § 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014008 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, siis see ei oleks takistanud logifailide kontrollimist valimispäeval ja tulemuse allkirjastamist, nagu see on toimunud kahel eelmisel valimisel, mille elektroonilist hääletust samuti vaatlesin. 2. märtsil ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi elektrooniliselt antud häälte lugemise juures peab viibima vähemalt pool komisjoni koosseisust ja sealhulgas esimehed või aseesimehed (§ 601 (2)).

Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks mina ei saanud isiklikult elektroonilise hääletuse seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada. Selle info sain e-valimiseks kasutatu serverite seadistamisel. Lootsin, et äkki valimispäeval ikkagi kontrollitakse neid aga seda ei juhtunud. Lisaks on hääle andmiseks kasutatava valimisrakenduse kood salajane ja seda ei ole auditeeritud, siis järelikult ei tea ka valimisametnikud, mida tarkvara tegelikult tegi või kas hääled võeti vastu, salvestati ja loeti vastavalt hääletaja tahtele.

Riigikogu valimise seadus ei näe ette e-häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem. Seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes. Vabariigi Valimiskomisjon võiks algatada eelnõu, et seadust täiendatakse elektrooniliste häälte korduslugemise võimalusega ja sätestatakse turvanõuded riistvara ja tarkvara hoiustamiseks(turvakleebised, ümbrikud, hoiuruumid, jne).

Taotlus

Tunnistada seadusevastaseks elektroonilise hääletamise komisjoni toiming elektroonilise hääletuse tulemuse kindlakstegemise ja selle kohta info sisestamisest valimiste infosüsteemi, sest seda tulemust ei olnud valimispäeval allkirjastanud elektroonilise hääletamise komisjoni esimees (§ 601 (9)). Sellest tulenevalt tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte lugemine 1. märtsil 2015 ja avaldatud e-valimiste tulemus täies ulatuses(§ 601 (10)). Valimiste infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus, vastavalt VVK määrusele (§ 4.) ja neil ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust. Tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastamine 2. märtsil eelnevalt väljatoodud puuduste tõttu(pärast valimispäeva, puudusid VVK liikmed).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks või ainult sellel viisil valinutele uue hääletuse korraldamist, mis oleks olnud võimalik ainult kuni valimispäevani. Elektrooniliselt antud häälte arv on sedavõrd suur, et nende tühistamine mõjutab suures ulatuses valimistulemust. Ainus võimalik ja seaduslik viis on minu arvates § 73 toodud uue valimispäeva määramine ja kordushääletuse korraldamine jaoskondades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Virgo Kruve

e-vaatleja

– – –

11. märtsil 2015 tuli järgmine vastus, mis leidis, et seaduses sätestatud nõuete eiramine ei ole kaebuse esitaja õigusi rikkunud. “Kuigi kaebaja leiab, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, ei nähtu kaebusest kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt et kaebaja häält ei oleks arvestatud või et seda oleks loetud valesti.”

Avaldatud ka internetis:
https://www.riigiteataja.ee/akt/313032015001

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus 10. märtsil jättis kaebuse läbi vaatamata, sest seaduse mittetäitmine ei olnud kaebaja õigusi rikkunud.

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus 10. märtsil jättis kaebuse läbi vaatamata, sest seaduse mittetäitmine ei olnud kaebaja õigusi rikkunud.

Valimiskomisjoni selgitused, miks nad jätsid kaebuse läbi vaatamata.

Valimiskomisjoni selgitused, miks nad jätsid kaebuse läbi vaatamata.

Alo heinsalu kinnitus

– – –

Lisatud 14. märts 2015 kell 1:34

Sain valmis kaebuse Riigikohtule selle Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale. Esmaspäeval 16. märtsil(esimesel tööpäeval) peavad nad selle edastama. Ainus milles olen kindel, et jõudsin seda teha seadusega nõutud 3 päeva jooksul alates toimingu või otsuse teatavakstegemisest. Ma sain otsuse kätte 11. märtsil 18:46 ja vastamiseks jäi 2 päeva ning umbes 5 tundi. Mõelda vaid, keegi ametnik istus 1 tund ja 45 minuti ametlikust tööpäevast kauem, et see siis saata. Äkki loodeti, et loen kirju vaid tööajal? Või tegin neile hoopis ülekohut ja neil on kaebustega sedavõrd palju tööd, et varem (otsus tehti 10. märtsil) ei jõuta kuidagi valmis?

– – –

Kirjutasin selle täiesti üksinda, ühtegi mõtet või ideed kelleltki ei tulnud ja tunnen, et olen üksinda jäänud võitlema seaduse täitmise eest. Erakonnad jagavad juba kohti, olles rahul oma tulemusega.

Riigikohus                                                                                                  13. märts 2015

Lossi 17

50093 Tartu

Kaebuse esitaja

Virgo Kruve

Kontakt e-mail (ja muud andmed esitamise kirjas)

Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr. 81 peale

Esitasin 4. märtsil kaebuse elektroonilise hääletamise komisjoni (EHK) toimingute peale valimispäeval 1. märtsil valimistulemuse kindlakstegemisel. Selle käigus rikuti Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 järgi toodud toimingute järjekorda, jättes ära valimistulemuse allkirjastamise komisjoni esimehe poolt. Kuigi komisjoni esimees allkirjastas valimistulemuse järgmisel päeval 2. märtsil, siis selle juures ei viibinud enam Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) liikmed, kuigi RKVS § 601 (2) järgi peab selle juures viibima vähemalt pool komisjoni liikmetest ja esimees või aseesimehed.

1. Vaidlustatavaks toiminguks oli EHK poolt valimistulemuse kindlakstegemine valimispäeval 1. märtsil, mis ettekavatsetult ei järginud RKVS § 601 toodud nõudeid toimingute järjekorrale ja selle tõttu jättis kaebaja ilma võimalusest anda seaduslikul viisil lugemisele läinud elektrooniline hääl, mis oleks ka loetud seaduses toodud mõtte kohaselt. Valimistulemuse kindlakstegemine seaduses toodud järjekorda eirates, loob võimaluse hääle rikkumiseks, tühiseks tunnistamiseks või muul moel muutmiseks ja selle vastu on ainus kaitse toimingute rangelt määratud järjekorras ja avalikult sooritamine, sest hääletamise salajasuse tõttu ei saa valija hiljem avastada ega saada kaitset oma valimisõiguse rikkumisele.

2. VVK otsuses on öeldud, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

Põhiseadus sätestab hääletamise salajasuse. See tähendab, et valija ei saa kinnitust enda hääle sisu või selle arvestamise kohta valimistulemuses. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka avastada enda õiguste rikkumist ja selle kaitseks pöörduda valimiskomisjoni poole või kohtusse. Ainus võimalus sellises olukorras on järelevalve hääletamise skeemi(sedelitega ümberkäimine) üle, et valija hääl ei moonduks või seda ei rikutaks alates vormistamisest kuni valimistulemuse kindlakstegemiseni. VVK lõi määrusega § 241 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014008 võimaluse, kus valimiste servereid ja andmekandjaid valimistulemusega hoitakse logifailide järelkontrolli tegemise eesmärgil ka pärast valimispäeva tingimustes, mis ei ole seadusega sätestatud turvameetmetega. Seadusandja on vähemalt pabersedelite lugemise puhul öelnud selgelt, et need loetakse valimispäeval (RKVS § 57).

Ma arvan, et 1. märtsil toimunut võib võrrelda õiguskindluse printsiibi rikkumisena, sest seaduses toodud sõnastus oli sama eelmistel valimistel aga seekord jäeti oluline osa tulemuse selgitamise protsessi tegemata: tulemuse allkirjastamine ja sellele eelnev logifailide kontroll. Vastuvõetav oleks olnud isegi ainult allkirjastamine, sellise riskiga, et logifailides leitakse järgmisel päeval vigu.

Logifailides on järgnev oluline info valimistulemuse selgitamise kohta:

vastuvõetud hääled(LOG1), tühistatud hääled(LOG2, korduvad või jaoskonnas hääletamised), lugemisele läinud hääled(LOG3), kehtetud hääled(LOG4) ja arvestatud hääled(LOG5). Need peavad omavahel klappima, et keegi ei saaks mitut häält lugemiseks anda või lugemisele minna teadmata päritoluga hääli või kellegi e-hääl jääda lugemata. Jaoskonnas vastab sellele valija allkirja andmine sedeli kättesaamise kohta ning hiljem peavad klappima protokollis nii väljastatud sedelite arv, hääletuskastis olnud sedelite arv, kehtetute sedelite ja kokkuloetud sedelite arv. Järelikult ei ole ka tõestatud, et valimispäeval toimunud lugemisel loeti kõik e-hääled korrektselt kokku ning ühtegi ei jäetud vahele.

Kui valimistulemust selgitatakse mõnel muul viisil kui seadusest tulenevate reeglite järgi, siis ei saa tulemus olla seaduslik.

3. VVK liikmed ei olnud otsust nr. 81 tehes erapooletud, sest nad olid osalenud vaidlustatud toimingutes. Minule jäi meelde, et EHK toimingute juures valimispäeval 1. märtsil oli kohal VVK esimees ja ilmselt ka kõik liikmed (neile olid antud häälte dekrüpteerimise võtmed) ning nad kõik puudusid 2. märtsil tulemuse allkirjastamise juurest. VVK ei saanudki sisulist hinnangut kaebusele anda, sest olid kaasosalised vaidlustatavas protsessis ja oma vaikimisega andsid sellele heakskiidu. Sellises olukorras ei ole võimalik objektiivseks jääda. Kaebust sisuliselt menetledes oleksid nad pidanud andma hinnangu iseenda tegevusele. Kaebuse põhjustanud juhtumis on nad võrdselt süüdi EHK esimehega, sest vaikisid selle maha.

4. EHK liikmete tegevus tulemuse allkirjastamata jätmisest ja logifailide kontrolli edasilükkamisega tingis ilmselgelt juhtum 2014. aastal, kus logifailide võrdlemisel andis programm kriitilise vea teate. Kuigi seadus ei nõua logifailide kontrollimist, siis ilma seda tegemata ei ole võimalik hinnata ka lugemistulemuse õigsust ehk kõigi kehtivate sedelite lugemises arvestamist.

5. VVK määratles mind kui vaatlejat aga enne seda olen ma valimisõigusega kodanik. Mind huvitas näha, et mis oleks minu häälega toimunud ja kuidas oleks see saanud ametlikuks tulemuseks. Igal hääletajal on ootus, et ametnikud käituvad vastavalt seadusele ja mitte põhimõttel, et võimalik on ka seaduses keelamata viisil, näiteks allkirjastada valimistulemus järgmisel päeval. Mina tean ainult ühte seadust, mis koosneb keelatud tegevuste loetelust ja see on Karistusseadustik.

6. Minu õigusi rikkus EHK tegevus määruse § 241 järgselt, millega ei olnud kindel ausa valimistulemuse selgumine valimispäeval 1. märtsil. Mina pidin selle tõttu loobuma e-hääletusest ja kasutama jaoskonda. Valijad peaksid olema võrdselt kaitstud ja VVK määrusega ei saa seda õõnestada näiteks e-hääletajatel.

Valija õiguste rikkumine algab sellest hetkest kui valimisi korraldatakse seaduses kirja pandust erineval viisil. Näiteks tuuakse õigustus, et seda ei olnud seaduses reguleeritud ja nii saime teha teisiti kui seaduses kirjas.

7. Selgitamaks varasemat elektrooniliste häälte lugemist ja allkirjastamist komisjoni esimehe poolt, lisasin tõestuseks ekraanitõmmised tulemuste failidest. Lisa 1. näitab kohalike omavalitsuste volikogude tulemuse allkirjastamist valimispäeval 20. oktoobril 2013. Lisa 2. näitab Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletuse tulemuste allkirjastamist valimispäeval 25. mail 2014 avalikul lugemisel. Lisa 3 on Riigikogu valimiste elektroonilise hääletuse allkirjastatud faili pilt 2. märtsi 2015 kuupäevaga ehk pärast valimispäeva.

8. EHK selgitustest ei ilmnenud, millistest kaalutlustest lähtuvalt ei saanud komisjoni esimees valimistulemust allkirjastada valimispäeval 1. märtsil, kuigi seaduse järgi oli tal selleks lausa kohustus ja sedasi on talitatud varasematel aastatel (2013. ja 2014).

9. VVK viitab oma otsuses nr 81. p. 2 Riigikohtu otsusele 3-4-1-7-11 aga seal räägitakse ennekõike vangide valimisõigusest, mis ei olnud käesoleva kaebuse teemaga mitte kuidagi seotud. Samuti ei puudutanud kaebus „valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamise jälgimist, tema hääle muutmist või muul moel mõjutamist.“ See näitab veelkord, et sisulist kaebuse arutelu ei toimunudki.

10. Viktoria Ladõnskaja häälte korduv lugemine näitab, et hääli ei kohelda võrdselt sõltuvalt nende andmekandjast, sest e-hääli ei loetud üle. Usaldati ühekordset tulemust. Seda süsteemiga, mille tarkvara ei ole auditeeritud. See näitab vajadust e-häälte korduslugemine seadusega sätestada ja lasta seda teha mõnel teisel päeval peale valimispäeva. Võimalus hääli korduvat lugeda on kaitse inimeste tehtud vea või ametniku ebaseadusliku manipulatsiooni vastu.

Taotlus

Tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks, sest õigusrikkumine EHK ja selle esimehe poolt ning VVK nõusolekul viis selleni, et meil ei ole RKVS § 601 alusel sätestatud tingimustele vastavat allkirjastatud valimistulemust. Igal valimisõiguslikul kodanikul on valimisseadusest tulenev ootus, et valimised korraldatakse seaduses toodud reeglite järgi, tema hääl on kaitstud muutmise eest ja kajastub valimistulemuses ning hääled loetakse avalikult, ausalt ja seaduslikult.

Valimiste infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus, vastavalt VVK määrusele (§ 4.) ja neil ei ole seadusest tulenevat õiguslikku alust. Tunnistada kehtetuks elektrooniliste häälte tulemuse allkirjastamine 2. märtsil eelnevalt väljatoodud puuduste tõttu(pärast valimispäeva, puudusid VVK liikmed).

Riigikogu valimise seadus ei näe ette võimalust ainult elektroonilisel teel antud häälte korduslugemiseks või ainult sellel viisil valinutele uue hääletuse korraldamist, mis oleks olnud võimalik ainult kuni valimispäevani. Elektrooniliselt antud häälte arv on sedavõrd suur, et nende mõjutamisega saab suures ulatuses muuta valimistulemust. Ainus võimalik ja seaduslik viis on minu arvates § 73 (1) toodud uue valimispäeva määramine ja kordushääletuse korraldamine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Kruve

e-vaatleja ja valimisõiguslik kodanik

Lisa 1.

Kohalike volikogude elektroonilise hääletamise tulemus kinnitati komisjoni esimehe allkirjaga valimispäeval 20. oktoobril 2013 kell 19:42. Kohal olid VVK liikmed. Pildistada ja filmida sai ürituse lõpuni.

Lisa 1

Lisa 1.
Kohalike volikogude elektroonilise hääletamise tulemus kinnitati komisjoni esimehe allkirjaga valimispäeval 20. oktoobril 2013 kell 19:42. Kohal olid VVK liikmed. Pildistada ja filmida sai ürituse lõpuni.

Lisa 2.

Euroopa Parlamendi valimispäeval 25. mail 2014 toimus logifailide kontroll ja valimistulemuse allkirjastamine elektroonilise hääletamise komisjoni esimehe poolt. Pildistada ja filmida sai ka sellest hiljem, kuni valimistulemus oli sisestatud valimiste infosüsteemi.

Kogu protsessi on kirjeldatud koos piltidega aadressil:
http://www.evalimised.ee/valimispaeva-ohtul-e-haalte-lugemisel/

Lisa 2

Lisa 2

lisa 2

Lisa 2.
Euroopa Parlamendi valimispäeval 25. mail 2014 toimus logifailide kontroll ja valimistulemuse allkirjastamine elektroonilise hääletamise komisjoni esimehe poolt. Pildistada ja filmida sai ka sellest hiljem, kuni valimistulemus oli sisestatud valimiste infosüsteemi.

Lisa 3.

Riigikogu valimiste tulemust ei allkirjastatud valimispäeval 1. märtsil 2015 vaid seda tehti järgneval päeval 2. märtsil kell 10:44. Puudusid kõik VVK liikmed. Valimispäeval sai pildistada ja filmida ainult kuni häälte dekrüpteerimise alguseni.

Lisa 3 e-hääled 2015 on allkirjastatud 2. märtsil

Lisa 3. Riigikogu valimiste tulemust ei allkirjastatud valimispäeval 1. märtsil 2015 vaid seda tehti järgneval päeval 2. märtsil kell 10:44.

– – –

Lisatud 17. märts 2015 kell 13:30

Eile läks kaebus Riigikohtusse ära ja neil on nüüd 7 tööpäeva otsuse langetamiseks. Oma kaaskirjas teatas VVK: Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

– – –

Lisatud 18. märts kell 13
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis 19. märtsil 2015. a. läbivaatamisele tulevate asjade nimekiri

Kellaaeg Kohtuasi Sisu Kohtukoosseis
10:00
kirjalik menetlus
3-4-1-5-15 Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10.03.2015 otsuse nr 81 peale. P. Pikamäe
S. Laos
J. Põld

– – –

Lisatud 20.03.2015 kell 13:41

Riigikohtust tuli samuti tagasilükkav otsus. Valimistoimingute seaduspärasust ei arutatud, lähtuti VVK otsusest. Aluseks sama määratlus, et vaatleja ei saa rikkumise peale kaebust esitada, kuigi VVK otsuses oli lause minu algsest kaebusest: “Logifailide kontrollimisest loobumine valimispäeval oli põhjus, miks kaebaja ei saanud isiklikult elektroonilise hääletamise seaduslikkuses veendunud olla ja seda kasutada.” Minu jaoks on lühend e-valimised nüüd ebaseaduslikud valimised.

– – –

Lisatud 27. märts

Riigikohtu lahend aadressilt:
http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-5-15

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-4-1-5-15
Otsuse kuupäev 20. märts 2015
Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos ja Jüri Põld
Kohtuasi Virgo Kruve kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 10. märtsi 2015. a otsuse nr 81 peale
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Virgo Kruve kaebus rahuldamata.


ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Virgo Kruve esitas Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise ja tulemuste valimiste infosüsteemi sisestamise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti taotles kaebaja 2. märtsil 2015 toimunud elektrooniliste hääletamise tulemuse allkirjastamise seadusevastaseks tunnistamist.
  2. Kaebaja viibis 1. märtsil 2015 vaatlejana elektrooniliselt antud häälte lugemisel. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 601 lõike 9 järgi pidanuks elektroonilise hääletamise komisjoni esimees pärast häälte lugemise lõppu tulemused allkirjastama. Erinevalt 2013. ja 2014. aasta valimistest, kus kaebaja samuti vaatlejana viibis, seekord seda valimispäeval ei toimunud. Pärast häälte lugemist sisestati tulemused valimiste infosüsteemi. Erinevalt varasematest aastatest ei toimunud valimispäeval ka elektroonilise hääletamise kohta peetud logifailide kontrolli. Järelikult ei ole tõendatud, et valimispäeval toimunud häälte lugemisel loeti kõik elektrooniliselt antud hääled korrektselt kokku ning ühtegi häält ei jäetud lugemata. Logifaile kontrolliti valimispäevale järgneval päeval, 2. märtsil 2015. Samal päeval kell 10.44 allkirjastas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees hääletamise tulemused.
  3. Kaebaja leidis, et valimistoiminguid tuleb teha seaduses ette nähtud järjekorras, mitte ametnikele sobival ajal, kohas ja järjestuses. Isegi kui Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2013. a määruse nr 12 „Elektroonilise hääletamise korraldamise ja elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise kord” § 241 näeb ette logifailide järelkontrolli päev pärast valimispäeva, ei oleks see takistanud logifailide kontrollimist ja tulemuse allkirjastamist valimispäeval. 2. märtsil 2015 ei olnud kohal ühtegi Vabariigi Valimiskomisjoni liiget, kuigi RKVS § 601 lõike 2 järgi peab elektrooniliselt antud häälte lugemise juures viibima vähemalt pool komisjonide koosseisust, sealhulgas esimehed või aseesimehed. Logifailide kontrollimata jätmise tõttu valimispäeval ei saanud kaebaja olla veendunud elektroonilise hääletamise seaduslikkuses. Riigikogu valimise seadus ei näe ette elektrooniliselt antud häälte korduslugemist või tulemuste kindlakstegemist mõnel muul päeval kui valimispäeval ega ka tulemuse allkirjastamist päev hiljem, seda veel olukorras kui hääletamise serverid ja andmekandjad viidi esialgsest ruumist minema ja neid hoiti seadusega sätestamata tingimustes.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 10. märtsi 2015. a otsusega nr 81 kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel läbi vaatamata. Komisjoni hinnangul vastas kaebus RKVS § 68 nõuetele, kuna kaebaja vaidlustas elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguid elektrooniliste häälte lugemisel. RKVS § 71 lõige 1 sätestab, et kui huvitatud isik leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja osales 1. märtsil 2015 elektrooniliselt antud häälte lugemisel vaatlejana. Kaebaja leidis, et toimingute läbiviimisel ei järgitud seaduses sätestatud korda, kuid kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, nt seda, et tema häält ei arvestatud või et see loeti valesti. Riigikogu valimise seadus ei näe ette kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-35-05, punkt 10; 27. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-6-06, punkt 7; 12. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-6-13, punkt 20). Samuti on Riigikohus märkinud, et pelk hüpoteetiline võimalus, et keegi on valimisprotsessi käigus kaebaja hääletamist jälginud, tema häält muutnud või muul moel mõjutanud, nagu ka samasugune hüpoteetiline võimalus, et kaebaja antud elektrooniline hääl ei ole jõudnud selleks määratud kohta või ei ole vastu võetud, ei anna kaebuse rahuldamiseks alust isegi juhul, kui kaebaja ise elektrooniliselt hääletas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-7-11, punkt 9).
  5. 13. märtsil 2015 esitas V. Kruve Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse Riigikohtule.
  6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule 16. märtsil 2015. Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu, jäi oma otsuses väljendatud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata.


KAEBAJA SEISUKOHT

  1. Riigikohtule esitatud kaebuses palub V. Kruve tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks. Lisaks Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses väljendatud seisukohtadele leidis kaebaja, et ta on ühtlasi valimisõigusega kodanik ja seetõttu rikkus elektroonilise hääletamise komisjoni ka tema kui valija õigusi.


KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

  1. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses määratles V. Kruve end kui vaatlejat ja sellena käsitles teda ka Vabariigi Valimiskomisjon. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väidab V. Kruve ka enda kui valija õiguste rikkumist. Kolleegium saab kaebuse lahendamisel lähtuda üksnes sellest, kuidas kaebuse esitaja määratles ennast Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamisel. Nimelt on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse edasikaebamisel Riigikohtusse kaebemenetluse piirid määratletud Vabariigi Valimiskomisjoni põhjenduste ja resolutsiooniga.
  2. Riigikogu valimise seadus seostab kaebuse esitamise õiguse kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ega näe ette avalikes huvides kaebuse esitamist. Nimelt võibRKVS § 71 järgi elektroonilise hääletamise komisjoni otsuse peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata huvitatud isik, kui ta leiab, et elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga on rikutud tema õigusi.
  3. V. Kruve ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud enda õiguste rikkumist. Ta on vaatlejana vaidlustanud elektroonilise hääletamise komisjoni väidetavaid õiguserikkumisi. Seega on V. Kruve kaebus esitatud avalikes huvides ehk nn populaarkaebusena. Kuna Riigikogu valimise seadus ei võimalda avalikes huvides kaebuse esitamist, siis jättis Vabariigi Valimiskomisjon V. Kruve kaebuse RKVS § 69 lõike 3 alusel õigesti läbi vaatamata.
  4. Eeltoodud põhjendustel ja tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2, jääb kaebus, mille V. Kruve esitas Riigikohtule, rahuldamata.

Priit Pikamäe, Saale Laos, Jüri Põld

– – –

2 comments to Kaebus e-valimiste kohta

  • hea nali

    Pluss “RKVS ei näe ette kaebuse esitamist avalikes huvides.”

    Nii mõneski mõttes tuletab see meelde olukorda Vene riigiduuma ja presidendivalimistel, kus kaebusi laialdaste rikkumiste kohta ei võetud menetleda, kuna kaebuse esitanud vaatleja enda õigusi polnud otseselt rikutud ning asjaomased kandidaadid ja parteid üldjuhul ei olnud omalt poolt kaebuse esitamisest huvitatud. Ma muidugi ei arva, et meil oleks olukord ligilähedaseltki sarnane seal toimunuga, kuid hea on teada, et vähemalt seadus on tehtud piisavalt “ettenägelikult”.

  • ID

    Aga kui VVK väitel kõike filmiti, siis on ju kõik väited rikkumistest tõendatavad?

    – – –
    Vastus. Serveri ekraanipildi filmimine ei ütle midagi seal töötavate programmide kohta(kas need toimivad õigesti, pole mõnda varjatud protsessi, jne.). Tavalise arvuti nakatumist viiruse või nuhkvaraga ei saa ka tuvastada ekraani vaadates, vaid tuleb kasutada eraldi programme rünnaku tuvastamiseks. Lisaks ei ole filmitud kleepsude või ümbrike numbreid, mida kasutati protsessi käigus. Nii 2013 kui 2014 valimiste lugemise salvestusele jäi ka tulemuse allkirjastamine. Praegu on küsimus, kas selle ettekavatsetult viivitamisega rikuti seaduses toodud tegevuste järjestust ja seati ohtu häälte turvalisus. Võrreldav olukorraga, kus jaoskond loeb kandidaatide hääled, edastab tulemuse, komisjoni esimees lahkub sedelite ja hääletuskastiga teadmata suunas ning järgmisel hommikul ütleb, et sedeleid kandidaatidele oligi sama palju kui õhtul teatatud tulemus. Allkirjastab häälte lugemise tulemuse aga pooled komisjoni liikmed puuduvad selle juurest. Lisaks oli eelmisel õhtul jäetud kontrollimata sedelite arv, et kas kõik hääletajate sedelid olid kastis(polnud puudu ega üle), ühtegi sedelit ei loetud topelt ega tunnistatud põhjendamatult kehtivaks või kehtetuks.

Leave a Reply

 

 

 

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>