Kaljuranna ja Kiili kohtuprotsess hakkas venima
Kui Harju Maakohus hakkab 2019. aastal arutama riigifirma AS Tallinna Sadam eksjuhtide korruptsiooni ja rahapesu süüdistust, on suur osa neist süütegudest juba aegunud. Kaitsjad venitavad protsessi vaidlustamistega ja kohus tagastas puuduliku süüdistusakti Riigiprokuratuurile.
Läbiotsimised ja vahistamised seoses riigifirmas AS Tallinna Sadam toimunud korruptsiooni ja rahapesuga toimusid 26. augustil 2015. Riigiprokuratuur kulutas 2 aastat süütegude uurimisele ja süüdistuse koostamisele. Esimene kohtuistung toimus 13. veebruaril 2018. Sellel eelistungil otsustati, et kohtus hakkab protsess alles jaanuaris 2019. Süüdistatavate kaitsjad esitasid kohtule taotluse protsess lõpetada, tuues põhjenduseks selle võimaliku aegumise.
Karistusseadustiku § 81. Süüteo aegumine: „Kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat esimese astme kuriteo korral.“ Selle alla lähevad nii inimese tapmine kui ka altkäemaks ja rahapesu suures ulatuses ning grupi poolt, milles süüdistatakse riigifirma eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda.
Kohtuistungil esitas Ain Kaljuranna kaitsja vandeadvokaat Paul Keres kohtule 17 taotlust, mis tema hinnangul toovad senisele 73 toimikule lisaks veel umbes 15 toimikut. Allan Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv kritiseeris 13. veebruari „Aktuaalses kaameras“ menetluse vaieldavaid küsimusi. „Alustades süüdistuse täpsusest, selgusest ehk süüdistusaktile esitatavatest nõuetest, aga samuti ka erinevate episoodide võimalikust aegumisest, tsiviilhagile esitatavatest nõuetest.“
Kaitsjate väitel olid Kaljurand ja Kiil eraisikud, sest nad kinnitas ametisse riigifirma nõukogu, mitte ministeerium. Erasektori pistis on kergemalt karistatud kui ametniku korruptsioon ja alates 2015. aastast enam pistist Karistusseadustikust ei leia.
15. veebruaril toimus Riigikogus Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (551 SE) esimene lugemine. Selle esitasid mullu 23. novembril kaheksa saadikut: Igor Gräzin, Toomas Vitsut, Valdo Randpere, Artur Talvik, Peeter Ernits, Liisa Oviir, Martin Helme, Henn Põlluaas. Ettekande tegi Igor Gräzin, kes oli kriitiline prokuratuuri venitava käitumise suhtes. „Meie kriminaalmenetlus on omandanud uue mõõtme ja uue toimingu. Selleks toiminguks on intervjuu ja pressikonverents. Ilma pressikonverentsi ja intervjuuta Eestis korralikku kriminaalasja ei ole./…/ Kui te nüüd seda eelnõu loete, siis te näete, et siin pole sisuliselt öeldud mitte midagi muud peale selle, et taaskehtestatakse eeluurimistähtajad: kui kolme kuuga hakkama ei saa, saab eeluurimist pikendada kuuele kuule ning kui ikka üldse hakkama ei saa, siis üheksale kuule. Selle ajaga peab eeluurimine olema lõpule viidud.“
Kohus lükkas süüdistusakti tagasi
Aivar Pilve kriitika süüdistuse selgusele sai Harju Maakohtus kinnituse, kui süüdistusakt saadeti 26. veebruari määrusega prokuratuurile tagasi. Kohus heitis süüdistusaktile ette selle laialivalguvust, puudulikku ülesehitust ning kuriteo toimepanemise aeg ja koht on segased.
Süüdistuse koostanud riigiprokurör Laura Feldmanis ütles sama päeva „Aktuaalse kaamera“ intervjuus, et „prokuratuur on veendumusel, et süüdistusakt vastab nendele nõuetele, mille kriminaalmenetluse seadustik ja kohtu praktika on ette näinud, et kuidas peab olema siis süüdistus koostatud, aga lõpliku seisukoha, kas prokuratuur vaidlustab süüdistusakti tagastamise või mitte, otsustab siis prokuratuur ettenähtud tähtaja jooksul, mis on määruskaebuse esitamises.“
Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus andis selgituse 28. veebruari saates „Aktuaalne kaamera“. „Me oleme tutvunud nende etteheidetega ja kindlasti tuleb nentida, et on tuvastatavad mõningad inimlikud vead, kuid me ei saa nõustuda sellega, et süüdistusakti ja süüdistuse struktuur ja selle põhiosa on sedavõrd ebaselged, et need ei luba käivitada sellisel kujul kohtumenetluse. Kuna kohus on praeguse seisuga pidanud võimalikuks selle asja arutamist alustada alles aasta pärast, siis kindlasti jääb siia vahele aega mõni kuu, et saada selgust kõrgemates kohtutes, kas prokuratuur on antud juhul siis eksinud või mitte.“
Käesoleval nädalal lubas Riigiprokuratuur ametlikult vaidlustada Harju Maakohtu 26. veebruari määruse, millega tagastati süüdistusakt. Sadama korruptsiooni protsess võib lõppeda juba puuduliku süüdistusaktiga.
Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 7.03.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=30209