Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

september 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Õigus omandile kodust tähtsam

Otepää usinad vallaametnikud tagastasid ühe natsionaliseeritud elumaja asemel kaks maja. Oma kodu kaotanud üüriline ei leia toetust politseilt ega kohtusüsteemilt.

Omandireformi aluste seaduse (ORAS) kehtestamisest saab 13. juunil täis 20 aastat, kuid sellega tekitatud ebaõiglus pole lõppenud. Tookordsed poliitikud lootsid kommunistliku ühiskonna kapitalistlikuks teha inimestele omandi andmise kaudu. Nõukogude võimu ajal natsionaliseeritud hoonete tagastamine omanikele või nende õigusjärglastele pidi aitama õiglasemaks muuta kogu ühiskondlikku süsteemi. Tehtu hinnaks olid kümnete tuhandete inimeste kaotatud kodud ja aastakümneid kestvad vaidlused. Järgnevalt näide ühest taolisest rippuma jäänud vaidlusest.

Maja natsionaliseerimisel võlad kustutati

10. detsembril 1940 natsionaliseeriti Otepääl kinnistu aadressiga Turg 3. Koostatud natsionaliseerimisaktis on loetletud kinnistul asuvad hooned: elumaja äriruumidega, ait-laut ja kuur. Majal olid võlad Eesti Hüpoteegipangas 2000 krooni, Otepää Ühispangas 4200 krooni ja üks obligatsioon 5000 krooni. Võlgade kohta ei olnud tõendavaid dokumente, vaid ainult majahoidja Rudolf Waheri selgitused.

3. veebruaril 1941 natsionaliseeriti samal krundil asuv pooleliolev garaažiks ehitatud hoone ühes juurdekuuluva ehitusmaterjaliga, mida oli laudade ja prussidena 8,11 tihumeetrit. Kogu ülevaadatud vara väärtus 880 rubla.

17. juunil 1943 koostatud teatelehel on muutusena ajavahemiku 1.01.1939 kuni 1.01.1943 kohta märge: „juurdeehitus vorstitööstuse hoone ühes autogaraažiga, aluspinna suurus 103 m2. Kasutusse võetud 1. jaanuaril 1943. aastal.”

Pärast sõda tehti hilisemas hoones taastamistöid kokku 63,5 tuhande rubla eest ja Otepää Majavalitsuse bilanssi võeti kahekordne elamu 1949. aastal. 1966. aasta andmetes oli kahekordse maja (Võiduväljak 3) I korrusel suur kauplus ja II korrusel viis ametiruumi.

13. juunil 1991 võeti vastu omandireformi aluste seadus.

25.detsembril 1992 (reede) anti kommunaalelamu Lipuväljak 3A üleandjalt Otepää linnavalitsuselt (linnavalitsuse juhilt Aivar Nigol, astus Reformierakonda 07.07.2002) üle Otepää linnavolikogu omandusse (volikogu esimees Ilmar Haak, astus Reformioerakonda 17.10.2002), et see Otepää linnavalitsuse määrusega nr. 177 anda 6. septembrist 1993 üle õigusjärgsetele omanikele (Ella Vaher ja Leida Pukk), kes võtsid hoone vastu alates 1. novembrist 1993.

Üleandmise akt Lipuväljak 3 hoone ja puukuuri kohta koostati 18. oktoobril 1993. Selle allkirjastasid Otepää Tarbijate Ühistu esimees Jaak Juurma ning Otepää linnavalitsusest Üllar Lehiste. Hoone bilansiline jääkväärtus oli 6587 krooni.

Ühe maja asemel tagastati kaks

Neli päeva hiljem, 21. oktoobril koostati uus akt ja anti samale määrusele viidates Ella Vaher´ile tagasi õigusvastaselt võõrandatud hoone Lipuväljak 3a koos kuuri ja kaevuga. Kui natsionaliseerimisele läks ainult üks kahekorruseline elumaja ja „pooleli garaažiks ehitatud hoone”, siis Eesti Vabariigi omandireformi käigus tagastati omanikele kaks kahekordset maja, erinevate aadressidega (Lipuväljak 3 ja 3a).

10.02.1994 tegi tagastatud maja Lipuväljak 3a omanik Ella Vaher ettepaneku majas elavatele kodanikele sõlmida tema kui omanikuga üürileping. Üürilepingu sõlmisid kõik peale ühe (Tiiu Teder). Tema suhted omanikuga teravnesid ja 1997. aastal murti tema korterisse sisse. Alles kolm päeva hiljem õnnestus elamispind politsei abiga vabastada, kuid sissemurdmise toimepanijad jäid karistuseta.

14. detsembril 1998 sõlmiti kinkeleping Tartu notari Ree Milvere juures, millega tagastatud maja omanik Ella Vaher kinkis võrdsetes mõttelistes osades ühekorruselise elamu kolmele uuele omanikule. Kingitava vara väärtuseks hinnati 20 000 krooni. Kinkija esindaja kinnitas punktis 5, et kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni pole lepinguobjekti kellelegi võõrandatud, panditud ega “ei ole kellelegi välja renditud ega muul alusel kasutada antud, samuti puuduvad kolmandate isikute õigused”. Sellega vaikiti maha seal üürilistena elavad inimesed.

Vabanemaks tülikast üürnikust esitas Ella Vaher 6. novembril 1998 Valga Maakohtule hagiavalduse üürilepingu lõpetamise ja väljatõstmise nõudega. Hagiavalduse kohaselt tagastati talle 21. oktoobril 1993 ühekorruseline elamu, elamispinnaga 222 m2, kuur ja kaev, mille ta kinkis 14. detsembril võrdsete mõtteliste osadena edasi. Kohus jõudis 16.03.1999 seisukohale, et Ella Vaher ei ole vaidlusaluse korteri omanikuks ega üürile andjaks ja tal puudub igasugune nõudeõigus, kuna Tiiu Teder ei ole eluruumist Otepää Lipuväljak 3a korterist 3 alatiselt lahkunud ja seega puudub alus tema väljatõstmiseks vaidlusalusest eluruumist.

Erastamisõiguseta jäänud kodanik Teder nõudis tagastamise tühistamist

Järgnevatel aastatel püsis vaikus, kuni üürnik Tiiu Teder esitas 7. mail 2010 Otepää vallavalitsusele avalduse Lipuväljak 3a tagastamise otsuse tühistamiseks. Ekspertiisi pidi ta tellima oma raha eest, sest toimis vallavalitsuse soovide kohaselt. Selgus, et hoonet Lipuväljak 3a on kolm korda ümber ehitatud. Seega ei ole hoone säilinud endisel individualiseeritud kujul. Ekspertiisi tegemise juures viibis Otepää vallavanem Aivar Pärli (Keskerakonnas 29.06.2009 kuni IRL-i astumiseni 27.01.2011).

Tõnu Jõgi Inseneribüroo OÜ ekspertarvamus 6. aprillil 2010 mainib kolme eristatavat ehitusjärku, kahekordset hooneosa harja kõrgusega 6,4 kuni 8,3 meetrit ja kogu hoone tugevat amortiseerumist. Otepää omaaegsel linnavalitsusel, kes maja tagastas, oleks pidanud tekkima kahtlus hoone endisel individualiseeritud kujul säilivuse kohta ja ta oleks pidanud tellima ekspertiisi.

Paraku linn (isikutena Nigol ja Haak) seda ei teinud ja tagastas hoone koos seal elavate inimestega ning arvestamata pärast sõda tehtud parandustöid ja juurdeehitusi kunagisele poolikule ehitusele.

Tänaseks on kõnealune 2-korruseline elumaja Lipuväljak 3a lammutatud, et üks kingituse saanud omanikest saaks selle asemele ehitada senisest suurema hoonealuse pinnaga (kuni 300 m2) uue kahekorruselise üksikelamu.

Omandireformi teostanud ametnikud võivad ennast kindlalt tunda, sest dokumentide ja tõe vastu ei tundnud huvi Eesti õiguskaitse- ega justiitsorganid. Paberil tähendas vaid ühe a tähe lisamine aadressi (Lipuväljak 3 ja Lipuväljak3a), et tagasi oli võimalik saada ühe asemel lausa kaks elumaja. Seda vastuolu natsionaliseerimise ja tagastamise paberites ei märganud (ei soovinud märgata?) notar ega kohtunik.

[fotodel]

KINGITUS ÜHTEDELE, KOŠMAAR TEISTELE: Maja Lipuväljak 3a tagastati õigusjärgsetele omanikele koos üürnikega. Detsembris 2010 maja lammutati ja selle asemele kavatsetakse ehitada uus üksikelamu.

ASENDIPLAAN: Lipuväljak 3a (piirjooned on kollaselt).

VÕITLEJA: Tiiu Teder jätkab võitlust oma kodu eest.

[esiletõste] Tänaseks on tagastatud kahekorruseline elumaja Lipuväljak 3a lammutatud, et üks kingituse saanud omanikest saaks selle asemele ehitada senisest suurema hoonealuse pinnaga (kuni 300 m2) uue kahekorruselise üksikelamu.

VIRGO KRUVE, vaatleja

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 23. veebruar 2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16356

1 comment to Õigus omandile kodust tähtsam

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>