Poliitiline muda- ja rahaloopimine Ameerika moodi

Neli päeva, 30. augustist 2. septembrini, kestis suure lombi taga tipptasemel meelelahutus valijatele. Nüüd on see siis läbi. Loomulikult on jutt New Yorgis toimunud vabariikliku partei kongressist. Üritus maksis umbes 91 miljonit dollarit (1,183 miljardit krooni), millest 14,6 miljonit oli föderaalne toetusraha ja ülejäänu kogunes annetustest. Üritust valvas 10 000 politseinikku. Tänavatel protestisid sajad tuhanded ja Central Park oli meeleavaldajaid peljates esmakordselt suletud. Meeleavaldused olid enamasti rahumeelsed, ent politsei vahistas ometigi 1800 inimest.
New York on olnud demokraatlikku parteid toetav linn, kus vabariiklaste toetus on vähemuses 4:1. Vaenulikku linna tulek oli seotud 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuga, mis kujunes Bushi valimiskampaania peamiseks teemaks. Tema enda sõnul on ta “alates sellest päevast igal hommikul ärgates mõelnud, kuidas meie riiki paremini kaitsta”.
George W. Bush esitles oma plaane majanduse elavdamiseks ja riikliku julgeoleku reformimiseks. Välispoliitikas ei soovinud ta Ameerika Ühendriikidel üksinda edasi minna, kuna “meie liitlased teavad meie töö ajaloolist tähtsust. 40 rahvast seisab meie kõrval Afganistanis ja umbes 30 Iraagis”.

Perekond rakendus valimistevankri ette
Kongressil oli tuhandete vabariiklaste ees esinema kaasatud kogu Bushi perekond. Laval võtsid sõna tema tütred, kes kiitsid oma suurepärast isa. Isegi abikaasa Laura, kes varasematel aegadel pole olnud sagedane avalik esineja, astus kolmapäeval lavale oma meest kiitma, sest “need on ajad, mis nõuavad eriti tugevat ja otsusekindlat juhti”.
Kõnelejatest väärib veel märkimist New Yorgi endine linnapea Rudolf Giuliani, praegune linnapea Michael Bloomberg, California kuberner Arnold Schwarzenegger, asepresidendi kandidaat Dick Cheney ja senaator John McCain. Viimased kaks kasutasid igas teises lauses Kerry nime ja enamasti negatiivses kontekstis, mispeale teenisid demokraatide presidendikandidaadilt halvustavad hüüdnimed.

Gallupid, gallupid
Augusti algul ületas Kerry toetus mõne protsendiga Bushi oma, ent pärast mustavaid reklaame on see edumaa kadunud. Peamiselt Texasest tulnud annetuste ja vabariiklastega seotud inimeste meediasse paisatud nn kiirpaadi reklaamid on Kerry edu tugevalt kahandanud. Nendes väitsid Vietnamis teeninud sõdurid, et Kerry ei ole avaldanud oma sõdimistest kogu tõtt või on suisa valetanud. Taolisi reklaame näidati vähestes osariikides, ent pärast skandaali puhkemist nägid neid pea kõik televaatajad. Kahtlusi õnnestus külvata poolte valijate hulgas, sest ajavahemikus 9. – 16. augustini toimunud küsitlusel esitatud küsimusele, kas Kerry vääris kõiki medaleid, vastas jaatavalt 59% ning eitavalt 21% küsitletutest ning seisukohta ei olnud 20 protsendil.
Paar päeva varem korraldatud uuringus küsiti, kes presidendikandidaatidest seisab kindlamalt oma põhimõtete eest. Bush sai toetust 52%, Kerry 35%. Samuti peeti Bushi (44%) ausamaks ja usaldusväärsemaks kui Kerryt (39%). Ka sõjaväe ülemjuhataja töös sai Bush (51%) rohkem toetust kui Kerry (43%).
Ainus teema, milles Kerry Bushi edastas, oli parem toimetulek majandusprobleemidega (53/40).
Ameeriklaste poliitikahuvi on aastatega kasvanud, sest valimistel osalemisest on mõelnud 66 protsenti võrrelduna 45 protsendiga 2000. aasta juunis.
4. septembri Time Magazine´i gallupi järgi oli Bushi toetus 52% Kerry 41% vastu. Kolmas sõltumatu kandidaat Nader saanuks tol hetkel 3% küsitletute toetuse.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 15. september 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4415

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga