Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

september 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Rahvakogu interneti küsitlus EI OLE anonüümne

Internetis ei ole võimalik jääda nimetuks ja vastata ükskõik kelle koostatud küsimustele. Nimelt on tänapäeva tehnoloogia jõudnud selleni, et küsitlused on andmebaasi põhised ja igal vastajal unikaalne aadress. Selle klikkimise järel on kohe näha, et kuidas vastas selle nimega inimene. Samuti on võimalik andmeid koguda, et kes ei ole vastanud ja neile uuesti küsitlus saata. Ma olen veendunud, et selle teise kirja saingi sellel põhjusel, et ma esimese kirja lingile ei klikkinud ehk ei vastanud küsitlusele. Mis lükkab ümber Praxise esimeses kirjas olnud väite, et vastamine on anonüümne.

Praxis korraldab Rahvakogu küsitlust.

Praxis korraldab Rahvakogu küsitlust. Kasutavad välismaist teenust, mis annab kindlasti ülevaate nimekirjas olnutest ja vastuse andjatest. Kas näevad ka igaühe vastuseid? Tõenäoliselt küll. See on korduskiri, sest esimesele ei reageerinud.

Veel 30. mail oli kirjas väide, et see on anonüümne aga teises kirjas seda enam ei rõhutatud. Mitu korda järjest ei suuda valetada isegi Hille Hinsberg. Kas tegi seda esimesel korral teadlikult või teadmatusest, pole siinkohal oluline välja selgitada.

Tere tulemast!

Oled jõudnud veebiküsitluseni, mille eesmärk on saada osalejate tagasisidet Rahvakogu veebikeskkonnale Samuti aga soovime Sinu kui Rahvakogu veebikeskkonnas aktiivse osaleja hinnanguid osalusdemokraatia ja e-kaasamise suhtes.

Sinu vastused aitavad meil hinnata Rahvakogu protsessi ja tegevusi, kasutatud veebikeskkonda, võrrelda neid teiste riikide sarnaste ettevõtmistega. Käesolev veebiküsitlus on osa laiemast uuringust, mida korraldab Örebro Ülikool (Rootsi) koos Poliitikauuringute Keskus Praxisega.

Küsitlused toimuvad ka Rootsis ja Islandil ning eesmärk on võrrelda veebi kaudu poliitikakujundamises osalejate hoiakuid.

Ankeet on anonüümne ja sisaldab ligi kolmekümmet küsimust. Vastamiseks kulub ligikaudu 20 minutit. Oleme väga tänulikud, kui leiad aja ankeedile vastamiseks ning sisestad oma vastused hiljemalt 16.juuniks 2014.

Küsimuste korral võta e­posti teel ühendust; Hille Hinsberg, Praxis,

Täname, et osaled küsitluses!

Siin on link uuringu juurde:

Praxis valetab Rahvakogu küsitluse anonüümseks

Rahvakogu küsitlus on unikaalse interneti aadressiga aga Praxise Hille Hinsberg väidab selle olevat anonüümse.

Kirjutan sellest üldsuse teavitamiseks, et nad ei usuks muinasjuttu anonüümsest küsitlusest internetis. Nad oleks võinud minna sammukese aususe suunas ja öelda, et me huvitume Virgo Kruve arvamusest ja palume tagasisidet.

Veel 2009. aasta paiku oli võimalik postkastist leida küsitlusi, kus oli antud ka kasutaja nimi ja parool kindlale lehele sisenemiseks. Ka selle juures kinnitati, et kuigi logite sisse, siis me teeme seda küsitlust anonüümselt. Kellele seda juttu räägite? Meenutab mulle olukorda kui tulid kaamerad videopildi salvestamiseks. Siis prooviti ka jälgimise tunnet vähendada umbes sellise jutuga, et “me teeme seda anonüümselt ja ainult vajaduse korral vaatame.” Tegelikult on videokaamera ja salvestame ju fakt ning muinasjutt selle juurde väita, et teid me ei näe. See on nagu rusikareegel, et mikrofoni nähes eelda alati, et see salvestab. Samamoodi eelda, et kaamera alati salvestab. Küsitlus on alati tuvastatav ja mitte anonüümne.

Mõnevõrra anonüümne interneti küsitlus on selline, kus on aadress, mille lõpu alusel ei saa seda unikaalseks pidada, see lõppeb näiteks .php või .html failiga. See peab kindlasti olema ilma tähtede ja numbrite kombinatsioonita, mida võib pidada koodiks kogu aadressi jooksul. Näiteks on võimalik see kood peita ka vahetult domeeni järele ja sellele lisada üldine aadress, millele siis see koodiga aadress suunab.

Mul on kogemus ka kirja teel tulnud küsitlusega, mis puudutas tervist ja kus ka väideti, et vastamine on anonüümne. Täitsin selle ära AGA LÕIKASIN VÄLJA LEHEL OLNUD NUMBRI, mis meenutas seerianumbrit. Tulemus oli selline, et mõned nädalad hiljem saabus mulle küsitlus uuesti. Järelikult ikkagi ei olnud anonüümne, sest saatja sai ilma identifitseerimise koodita vastused ja luges mind mitte vastajaks ja saatis uuesti. Teisel korral ma enam küsitlust ei täitnud, vaid kriipsutasin lehe läbi ja saatsin terve numbriga tagasi. Pärast seda enam ei saadetud küsitlust. Järeldus: kõik lehed oli nummerdatud ja vastamata jätjad tuvastati ning neile saadeti uuesti. Kas toimus vastuste sidumine saajate nimekirjaga, pole võimalik tuvastada mitte rohkem kui vereproovi andjal teada isikut, kes seda analüüsima hakkab. Enamasti seda ei tehta tema nägemisulatuses, kuigi esineb ka pealtnäha anonüümseid testimise olukordi, näiteks HIV kiirtestimine. Arvestades, et küsitlus puudutas tervist ja valimisse olin sattunud lähisugulase terviseandmete põhjal, siis on enam kui tõenäoline, et minu vastuse andmeid oleks analüüsitud ja ühendust võetud kui seal midagi oleks leitud. Mis on hirmutav mõte, et keegi teine nuhib sinu tervise üle.

Anonüümsed ei ole ka telefoni teel tehtavad küsitlused, sest helistaja ju näeb, millisel numbril helistab ja isegi kui ta ei huvitu sellest, siis alati saab kõne vastused siduda numbriga ja selle numbri konkreetse inimesega. Olen ühe korra sellele rehale astunud, kus küsitlus puudutas pangateenust ja alguses oli selline üldistav aga lõpuks muutus väga konkreetseks, justkui oleks pank (küsitluse tellija) otsinud oma konkurentide nõrkusi(rahulolematuid vastuseid), mida siis oma müügitöös kasutada. Äkki isegi suunatud pakkumiste tegemiseks? Kui oleksin öelnud, et tunnen vajadust mõne teenuse järele(näiteks pangalink), kas siis oleks tulnud ka vastav pakkumine?

Inimeste telefonide numbrite kogumine

See on ka põhjus, miks Google ja Facebook küsivad kasutaja telefoni numbrit. Ettekääne on turvalisuse suurendamine, tegelikult soovivad nad kindlat linki inimese ajju ehk võimalust talle helistada või sõnumit saata neile sobival ajal ja teemal. Loomulikult ikkagi reklaami eesmärgil, kas siis oma teenuse täiendavaks kasutamiseks või kellegi teise tasutud teate levitamiseks. Selle pärast pole ka mina oma telefoni NSA koostööpartneritele nagu Facebook või Google veel siiani edastanud, kuigi nad on seda järjekindlalt küsinud mitme aasta jooksul. Minu jaoks on lihtsam nende teenusest loobuda, kasvõi teha uus konto kusagil mujal kui hakata telefoni numbrit vahetama. Lisaks veel see ka, et telefoni sidumine jälitatud ja pealtkuulatud kõnedega on veel üks lisateenus riiklikele luureteenistustele. Kui oled kliendina oma telefoni (välis)firmale vabatahtlikult avalikustanud, siis nemad võivad selle ka anda oma riigi luurajatele. Ma pole kindel, kas seaduste alusel saaks NSA küsida Eesti firmade käest nende kasutajate andmeid, et siis numbritelt tehtud kõnesid kuidagi seostada. Ilmselt konkreetse menetluse või uurimise raames ilma piiranguta aga mitte kümnete ja sadade tuhandete kaupa.

Peaksin siinkohal kordama ühte ütlust, mida kuulsin CNN-i esinejalt mingis saates (eelmisel suvel) ja mida olen pidanud vajalikuks meeles pidada: Kui teenus on tasuta, siis oled SINA toode. See tähendab, et sarnased tõlgendused teistest ütlustest võiksid kõlada järgnevalt: “tasuta juust on vaid hiirelõksus.” Kindlasti teate seda ütlust, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Nüüd siis teate, kuidas interneti teenused on “tasuta” kui loovutate selle käigus oma andmeid või loomingut(Facebooki tekstid ja pildid, mis saavad firma omandiks ja ta võib seda kasutada ilma tasu maksmiseta ükskõik millisel eesmärgil sealhulgas tulu teenimiseks). Ennekõike aga loovutate aega, ka selles Rahvakogus osalemisega, mis tegelikult oli ühiskonna pahameele kanaliseerimine Jääkeldrisse, et senine võimuvertikaal jääks püsima. See on midagi sarnast kui kommunistliku partei kõrvale lubati luua teisi parteisid, et demokraatia oleks mitmekülgsem. Selle esimese ametliku katse juures oli Tunne Kelam, keda EKP oma ridadesse vastu ei võtnud ja ta läks selle vist lausa korduvalt vaidlustama. Rahvakogu oli loomulikult SDE soolo, mis likvideeris võimaluse uue ühiskondliku liikumise tekkeks, sest lubati perestroikat(uutmist) ja glasnostit(avalikustamist) ehk seadustesse populaarsete täienduste tegemist.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>