Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

november 2017
E T K N R L P
« okt.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Kapo pealtkuulamine on riigisaladus aga avalikult teada

Totaalne elektroonilise side salvestamine ja jõustruktuuride kätte jõudmine on justkui riigisaladus, mille kohta infot ei tohiks olla aga ometigi muutub see aina ilmsemaks, sest otseselt ei taheta ka valetada seda eitades. Siseminister Ken-Mõõdikud Vaher oli 20. märtsil 2013 Riigikogu infotunnis vastamas Skype programmi pealtkuulamise kohta.  Kuigi ta ei andnud selgelt jah või ei vastust, siis rääkis Eesti puhul kuritegude ennestamisest ja avastamisest.

kas Eesti riik teeb kõik mis võimalik selleks, et avastada kuritegusid ja ennetada kuritegusid, ja kas tehakse ka rahvusvahelist koostööd, siis kindlasti Eesti riik teeb kõik endast oleneva ka rahvusvahelise koostöö raames. Eriti püüame piiriüleseid ja organiseeritud kuritegusid avastada ja me tõstame riigi suutlikkust ja võimekust selles iga aastaga.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=20&date=1363780758#pk12464

Selle peale küsis Olga Sõtnik: “kas ma sain õieti aru teie vastusest, et jah, Eesti riigil on võimekus Skype’i kõnesid ja sõnumeid pealt kuulata ja Microsoft on teile võimaldanud need vahendid, mis on vajalikud selle tegevuse teostamiseks?”

Vastus oli tegelikult vastamata jätmine: “Nagu ma mainisin, siis sellele küsimusele ei saa ma vastata ei jaatavalt ega eitavalt, sest teave tehniliste vahendite kohta, mida kasutatakse selle teabe kogumiseks, on riigisaladus. Ja te küsite selliste nüansside ja detailide kohta, mida ei ole võimalik täpsustada. Seda me ei teinud ka avalikus vastuskirjas teie küsimustele ja kindlasti ei lähe ma kaugemale ka vastates teie küsimusele infotunnis.”

KAPO pealtkuulamise tingimused ja ulatus

Sellest on kirjutatud juba 1. augustil 2011 läbi Elektroonilise side paragrahvide vastavate lõikude väljatoomise Virgo Kruve blogis “Sellest unistas KGB aga teoks tegi KAPO.” Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et seadus ei kitsenda sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmisse ülekandmist mitte kuidagi ja jätab vabaduse teha seda kogu sidega Eesti sideettevõte loodud võrgus. Kui seaduses oleks sätestatud, et ainult jälitustoimingute teostamiseks läheb side jälgimise seadmesse, siis saakski uskuda vaid nende pealtkuulamist. Kahjuks see nii ei ole. Samuti ütleb seadus (§113. lg 9): “Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.” Järelikult ei saa ükski inimene sellest teada, sest sidefirma ei taha ju seadust rikkuda.

Lõpetuseks kogu Riigikogu arutelu Skype sõnumite pealtkuulamise kohta.

2. Algoritmilisest profileerimisest

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd järgmine küsimus: kolleeg Olga Sõtnik siseminister Ken-Marti Vaherile. Palun, Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma sooviksin jätkata seda teemat, mida ma alustasin oma kirjalikus küsimuses mõni aeg tagasi. Nimelt, oma vastuses te kirjutate, et elektroonilise side seaduse §-s 1111 lõigetes 2 ja 3 märgitud andmeid võib uurimisasutus küsida vaid prokuratuuri või kohtu loal. Sma paragrahvi lõike 1 kohta selline piirang ei käi ehk teisisõnu võib uurimisasutus korjata andmeid nagu sideallikas ja sihtpunkt, side kuupäev, kellaaeg ja kestvus ning sideseadme asukoht, ja seda kõike ilma prokuratuuri ja kohtu loata ja teadmiseta. Kas on see nii, nagu ma praegu ütlesin? Ja kui on, siis kas siin pole riivatud inimeste õigus eraelule, mida kohtud ja prokuratuur peavad kaitsma? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan teid küsimuse eest! Võib-olla teistele infotunnis osalejatele jäi pisut selgusetuks selle teema püstitus, paari sõnaga selgitan. Lugupeetud Riigikogu liige on küsinud selle kohta, kas Eestis teostatakse algoritmilist profileerimist. Ta on esitanud Siseministeeriumile mitmeid küsimusi, millele on ka vastatud – 12 küsimust kokku.
Võin korrata üle need põhilised seisukohad. Siseministeeriumi valitsemisala ametid ei tegele algoritmilise profileerimisega, see ei ole ka lubatud vastavalt Eesti seadusandlusele. Viidatud on elektroonilise side seaduse §-dele 111 ja 112. Ma saan ainult korrata üle selle, et vastavaid andmeid sideettevõtjatel elektroonilise side seaduse kohaselt on kohustus säilitada, aga juurdepääsu nendele andmetele saab konkreetsete päringute alusel. Kõikide ametitite päringute kohta jääb alles ka sõltumatu logifail – see teema on ka avalikkusest mõni aasta tagasi läbi käinud. Nende sõltumatute logifailide üle järelvalve on prokuratuuril jälitusasutuse suhtes ja ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil. Ma saan lisada siia veel lõpetuseks, et sideettevõtjatega sõlmitud lepingute alusel ei edastata sideandmeid Siseministeeriumi valitsemisala asutustele reaalajas, vaid võimaldatakse konkreetseid päringuid teha vastavate lubade alusel. Tänan väga!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, esimene täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik
Aitäh! Härra minister! Te küll ei vastanud minu küsimusele, aga eks ma pean teile veel ühe kirjaliku küsimuse saatma, et täpsemat vastust saada. Aga jätkaksin Skype’i teemadega. Hiljuti oli artikkel selle kohta, et väidetavalt Venemaa luurel on olemas ligipääs Skype’i vestlustele, ja sellest minu küsimus on ka mingil määral ajendatud. Skype’i on ju läbi aastate reklaamitud kui väga turvalist suhtlusvahendit, mida kasutame me kõik, mida kasutavad näiteks dissidendid kuskil, selleks et võidelda oma riikide ebademokraatlike valitsuste vastu, ja seda kasutavad ka kurjategijad. Öelge, palun, kas meie siin Eesti õigussüsteemis peame Skype’i sideettevõtjaks, kelle üle on võimalik toestada toiminguid, mida sätestab elektroonilise side seaduse § 113? See paragrahv ütleb selgelt, et sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutustele juurdepääsu sidevõrgule jälitustoimingu teostamiseks ja sõnumisaladuse õiguse piiramiseks. Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Skype’i kohta, mille üle me kõik oleme kindlasti kõik väga uhked eestlastena, võin vastata nii palju, mis puudutab teie küsimust, kas tegemist on sideettevõtjaga, et elektroonilise side seaduse kohaselt ei ole tegemist sideettevõtjaga. Skype on internetis olev infotehnoloogiline platvorm. Ja nii nagu me oleme ka oma kirjas vastanud, see, mis puudutab tehniliste vahendite täpsemaid nüansse ja nende kasutamist, siis siin on selged seadusest tulenevad piirangud peal. Saan aga öelda, et teie viide küsimuses oli selle kohta, kas Eesti riik teeb kõik mis võimalik selleks, et avastada kuritegusid ja ennetada kuritegusid, ja kas tehakse ka rahvusvahelist koostööd, siis kindlasti Eesti riik teeb kõik endast oleneva ka rahvusvahelise koostöö raames. Eriti püüame piiriüleseid ja organiseeritud kuritegusid avastada ja me tõstame riigi suutlikkust ja võimekust selles iga aastaga. See tõstmine tähendab ressursside eraldamist, see tähendab meie inimjõu koolitamist ja see kindlasti tähendab ka tihedamat koostööd heade partneritega. Nii et jah, vastus on kindlasti jaatav. Me oma riigi suutlikkust ja võimekust pidevalt tõstame, et piiriülesele kuritegevusele vastu astuda. Te väidate väga õigesti, et üha rahvusvahelistumas on tegelikult raske varjatud kuritegevus, eelkõige näiteks narkokaubitsemine, internetikeskkonnas toime pandavad ründed, kuriteod jne. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine täpsustav küsimus!

Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja. Härra minister, kas ma sain õieti aru teie vastusest, et jah, Eesti riigil on võimekus Skype’i kõnesid ja sõnumeid pealt kuulata ja Microsoft on teile võimaldanud need vahendid, mis on vajalikud selle tegevuse teostamiseks? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Nagu ma mainisin, siis sellele küsimusele ei saa ma vastata ei jaatavalt ega eitavalt, sest teave tehniliste vahendite kohta, mida kasutatakse selle teabe kogumiseks, on riigisaladus. Ja te küsite selliste nüansside ja detailide kohta, mida ei ole võimalik täpsustada. Seda me ei teinud ka avalikus vastuskirjas teie küsimustele ja kindlasti ei lähe ma kaugemale ka vastates teie küsimusele infotunnis. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Alustame kolleeg Valdo Randperest.

Valdo Randpere
Aitäh! Hea minister! Ma loodan, et ma nüüd omakorda mingit suurt saladust ei paljasta, kui ma ütlen, et juba üks kümmekond aastat tagasi IBM-is töötades oli seal mitte ainult mittesoovitav, vaid lausa keelatud Skype’i installeerimine kui IBM-i arvates ebaturvalise suhtluskeskkonna installeerimine. See võis tingitud olla ka sellest, et meil oli oma, tunduvalt ägedam suhtlusplatvorm olemas. Aga ma tahtsin küsida just lähtuvalt sellest, kas Eesti riik on muidu iseenesest andnud mingeid soovitusi üldse, milliseid suhtluskeskkondi Eesti riigiasutused peaksid kasutama, võiksid kasutada või millest nad peaksid hoiduma? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Suur tänu küsimuse eest! Mis puudutab riigiasutuste suhtlust, siis ma arvan, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kindlasti oluliselt pädevam, seal on eksperdid sellele vastama. Mul puudub teave, kas on antud üldisi soovitusi, milliseid platvorme kasutada. Selle küsimuse juures me tõenäoliselt liigume edasi üldise väljakutseni, mis puudutab kõikide riigiasutuste infotehnoloogilist teenindamist ja ka seda, et näiteks mitmed ministeeriumide valitsemisalad on, ma arvan, viimase 5-7 aasta jooksul liikunud selles suunas, et on koondatud kokku ühes konkreetses ministeeriumi valitsemisalas infotehnoloogiline teenindamine, eri ametiasutuste infotehnoloogiline teenindamine. Hea näide on siin kindlasti riigi infosüsteemide keskus, mis haldab kogu Justiitsministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiat, viib läbi vastavaid hankeid ja osutab teenust. Siseministeeriumis on olemas vastav asutus ka juba päris mõnda aega, Siseministeeriumi infotehnoloogiakeskus, ja samasugune ettevõtmine on ka Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Siit me jõuame järgmise küsimuseni, mis on tegelikult laiem: kas on mõistlik konsolideerida või ühte kohta koondada eri ministeeriumide infotehnoloogiline teenindamine, kaasa arvatud ka teie küsitud suhtluskeskkonnad,  teatud ühised platvormid, võib-olla ka infotehnoloogilised arendused? See on teema, mis on valitsuse ees arutelul, ja ma loodan, et me liigume ka edasi, sest kindlasti ressursside mõttes on tegemist tõenäoliselt olulise võimalusega hoida kokku maksumaksja raha ja võib-olla pakkuda ehk ka paremat teenust. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Yana Toom!

Yana Toom
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te väitsite nii vastuses kirjalikule küsimusele, nagu ma sain aru, ja täna saalis, et Eesti võimud ei tegele algoritmilise profileerimisega. Aga kas teie ministrina olete teadlik sellest profileerimisest mujal maailmas, näiteks sellest, mis toimub mitme allika väitel Ameerika Ühendriikides ja otseselt puudutab interneti kaudu ka eestlaste õigusi, vabadust ja privaatsust internetis? Aitäh!

Siseminister Ken-Marti Vaher
Tänan küsimuse eest! Kirjalikes vastustes me mainisime seda, et siin on näiteks viidatud ühele konkreetsele lepingule, mis väidetavalt on mõnda maailma riiki puudutanud, teie poolt esitatud küsimustes mainitakse UKUSA-nimelist lepingut, see leping on meie ekspertidele ja Siseministeeriumile tundmatu. Meil ei ole informatsiooni, mis puudutab ka teie küsitud väidetavat sekkumist digitaalsesse privaatsusse mõnes maailma suurriigis. Ma saan öelda ainult seda, et Eesti Vabariigis on sõnumisaladust, ja ma saan aru, et see on see, mis teid selle küsimuse juures eelkõige huvitab, sõnumisaladust puudutavad riived võimalikud ainult kohtu loaga. Kordan üle selle põhilise tuuma, mida ma olen maininud oma kirjalikes sõnavõttudes ja juhtinud tähelepanu. Eesti riigis teostatakse kohtu loal näiteks jälitustoiminguid, eelkõige pealtkuulamist, umbes 1%-s kriminaalasjadest. Umbes 400-500 kriminaalasja, 60% nendest kriminaalasjadest on rasked narkokuritegevuse juhtumid, 10% on ametialased kuriteod, samuti 10% varavastased, 10% isikuvastased kuriteod. See ütleb meile, et pealtkuulamise juhtumeid on vähe, õigustatus nende konkreetsete kuritegude avastamisel on väga suur, sest teistmoodi seda teha on raske. Nii et ma julgen öelda, et mingit pealtkuulamist Eesti Vabariigis kindlasti ei toimu selliselt, nagu on mõned kuulujutud, mida levitatakse. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra siseminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Lõpetuseks pean vajalikuks lisada, et mind ei häiri saadetud e-mailide, räägitud telefonikõne ja saadetud sõnumite talletamine tsentraalse jälgmisseadme abil, sest mul ei ole midagi seaduse vastast mõttes olnud. Võtan lihtsalt teadmiseks, et kõik sidevõrgus edastatav saab arhiveeritud KAPO serverite kõvaketastel. Ühest EPL-i artiklist saime ka teada selle hinna. Kõik Eestis aasta jooksul tehtud telefonikõned nõuaksid 9000€ eest kõvakettaid. See on ju taskuraha luurajatele, võrreldes sellest saadava kasuga.

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>