Ravimifirmadele meeldib surmaoht
Juba mitu nädalat on Eesti meediat vallanud SARS nimeline viirus. Väliselt külmetushaigust meenutav, kuid surmaga lõppev tõbi on jõudmas kõigest sajakonna ohvrini maailmas. Sellele vaatamata pühendatakse talle leheruumi ja kõneminuteid iga päev. Tegemist on surma ületähtsustatud, kuid ravimifirmadele meelepärase käsitlusega. Mõned näited sellest, mis jääb märkamata.
Ainuüksi eelmisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes poole rohkem inimesi. Aastaga suri 24 000 Iraagi last ÜRO kehtestatud sanktsioonide tagajärjel. Malaaria, mille levikut saaks juba praeguste vahenditega piirata, nakatab aastas 300 kuni 500 miljonit inimest ja nõuab 1,5 – 2,7 miljonit inimelu. Ravimifirmade huvi epideemia leevendamiseks on minimaalne, sest sihtgrupp on ravimi ostmiseks liialt vaene (Aafrika, Aasia). Artikli algusest selle lauseni jõudmiseks on statistika järgi maailmas nälga surnud 8 inimest. Iga kolme sekundi tagant üks näljasurm annab ööpäevas 24 000 ja aastas 8,7 miljonit inimelu. Kas see ei vääriks vähemalt ühte artiklit nädalas või ei kuulugi näljasurm 21. sajandisse?
Mõne kuu eest võis lugeda eestikeelsest trükimeediast pealkirja, kus küsiti järjekordse surmava gripiepideemia tuleku tõenäosust. Loodetavasti ei omanda SARS Esimese maailmasõja ajal levinud ja Hispaania leedina tuntud gripi-viiruse surmavaid mõõtmeid ega nõua miljoneid noori inimelusid. Hispaania leedi levis kõigile kontinentidele ning tappis teismelistest kuni 30-ndate eluaastateni praktiliselt kõik nakatunud.
Artikkel avaldatud: ajaleht Kesknädal 16. aprill 2003
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2626