18. juunil ilmutas erakonna Eestimaa Rohelised kuueliikmeline fraktsioon Riigikogus oma tõelist palet, toetades kõigi kaupade ja teenuste käibemaksu tõstmist 2 protsendi võrra ning uue töölepinguseaduse jõustumist.
Mina ei hääletanud 2007. märtsis uue protestipartei Eestimaa Rohelised poolt. Mulle meeldis tookord kaks aastat Eestit hästi juhtinud valitsusliit ja andsin oma poolthääle ühele selle liikmesparteile. Minu jaoks oli roheliste politiseerumine ja „uue lähenemise” lubamine justkui uuslavastus erakonna Res Publica tulekust 2003. aastal ja järgnenud allakäigust.
Kuigi nime poolest rohelised, teatasid Marek Strandbergi eestkõnelemise alla koondujad, et poliitikas nad pole rohelised, s.t algajad. Esialgu läks neil isegi hästi, sest Andrus Ansip oli valmis rohelisi kaasama uue võimuliidu loomise kõnelustesse. Ilmselt soovisid seda Isamaa ja Res Publica poliitikud, kelle hulgast tulid roheliste juhtfiguurid ja kes nägid uues erakonnas oma taskuparteid, mida selle eesotsas olevate isikute mõjutamise läbi saaks sobivalt suunata. Ometigi ei saanud asja värskete tulijate plaanist ministriportfellideni jõuda, sest kolmandaks osapooleks valitud Sotsiaaldemokraatlik Erakond polnud nõus endaga sama suure varumängija palkamisega. Nii pidid rohelised istuma üle kahe aasta opositsioonis. Nende algatused jõudsid harva parlamendis arutlusele, sest kolmikliidu teerull sõitis neist kui opositsioonist üle.
Kõik muutus , kui valitsusest lahkus SDE, kes soovis tõsta majanduskriisi sattunud riigi toimimise tagamiseks makse. Alates 2008. aasta esimesest kvartalist on Eesti majandus kahanenud – SKT on negatiivne. Tänavu sügisel võime tähistada ametliku majanduskriisi esimest aastapäeva. Riigieelarvet on kärbitud korduvalt ning ilmselt tuleb käibemaksu kärbumise ja tulumaksu vähenemise tõttu seda veelgi teha.
18. juunil kinnitati Riigikogus Reformierakonna, IRL-i ja Eestimaa Roheliste häältega käibemaksu tõus alates 1. juulist seniselt 18 protsendilt 20 protsendile ning kütuseaktsiisi kerkimine 10-12 protsenti. Aktsiisi mõjul kallineb bensiini hind 72 senti liitri kohta ning diislikütuse liitrihind 73 senti, mis koos käibemaksuga teeb kuni ühe krooni liitri kohta.
Eesti Kaupmeeste Liidu hinnangul on käibemaksumäära tõusust tulenev hinnatõus möödapääsmatu. Tarbijani jõuab see järk-järgult. Ettevõtjad vajasid vähemalt ühe kuu pikkust etteteatamist, et toime tulla muudatuste tegemisega majandustarkvaras ja kassasüsteemides. Käibemaksu tõus toob ettevõtjaile hinnanguliselt 200 miljonit krooni lisakulutusi.
Veelgi tõsisemas majanduslanguses Läti tõstis juba varem käibemaksu, kuid see ei ole suurenevaid laekumisi andnud – 7. juuni seisuga oli naabreil käibemaksu laekunud plaanitust 20,7% vähem. See on ka loogiline, sest nii eraisikud kui ka ettevõtted on asunud tarbimist vähendama ja kulusid kokku hoidma. Seega ei toimu ka müügikäibe kasvu, mille pealt saaks riik käibemaksu võtta.
25. juunil kaitses peaminister Andrus Ansip valitsuse pressikonverentsil käibemaksu tõstmist ning avaldas arvamust, et maksutõus ei too kaasa tarbimise märkimisväärset vähenemist Eestis. Ilmselt on temal andmeid juba ühest Euroopa viie rikkama hulka jõudnud riigist, sest Eesti majanduse kohta avaldatud näitajad on kõigis sektorites langenud, kohati koguni kümnete protsentide kaupa. Ilmselt selline ongi Reformierakonna lubatud „Parem Eesti kõigile” – nende selline loosung kõlas kahe aasta eest.
Maksu- ja tolliamet hakkab nõustama inimesi, kel tekib probleeme seoses käibemaksu tõusuga (infotelefon 88 00 813). Rahandusministeerium vastab küsimustele oma kodulehel.
Tuleva aasta riigieelarvet kavandaval valitsusel tuleb kärpida kulusid veel vähemalt 4,4 miljardit krooni, kinnitas Rahandusministeerium.
Kõigil valijatel tuleks meeles pidada, et ennast valitsuse külge imenud rohelised puugid tõstsid 2% kõigi kaupade ja teenuste hinda ning andsid uue töölepinguseaduse veel pealekauba. Aitäh selle eest: Valdur Lahtvee (fraktsiooni esimees), Marek Strandberg (fraktsiooni aseesimees) ning fraktsiooni liikmed Mart Jüssi, Aleksei Lotman, Maret Merisaar ja Toomas Trapido! Nüüd on ka teie valijad rohelised – aga pigem vihast.
Ilmus artiklina ajalehes Kesknädal 8. juuli 2009 http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12801
