Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

veebruar 2018
E T K N R L P
« okt.    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Arvutis valiti salajase tarkvaraga

Elektroonilise hääletuse tulemusel sai enim e-hääli Reformierakond ja vähim EKRE. Keskerakonnal oli 7,4 korda rohkem paberhääli kui arvutis valijate hääli. Avalikult on elektroonilise hääletusega rahulolematu vaid Mart Helme (EKRE).

Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest võttis osa 582673 hääletajat, kellest 185871 tegid seda elektroonilise hääletusega arvutis. Kuigi arvutiga anti nüüd rohkem hääli kui ühelgi varasemal hääletusel, valitseb jätkuvalt valimisjaoskonnas paberiga hääletamine suhtega 2:1. Kindlasti on alusetu väita, et elektrooniline hääletus on tõstnud valimisaktiivsust, sest eelmistel valimistel oli see 57,97% ja nüüd 53,4%. Isegi tingimusel, et valimisõigus oli alandatud 16–17-aastastele, mis tõi valimistele juurde umbes 24 000 hääleõigusega valijat.

Arvutis valimise (sinine) võitis Reformierakond, aga jaoskonnas paberiga hääletuse (punane) Keskerakond, kes sai kokkuvõttes enim hääli.

Arvutis valimise (sinine) võitis Reformierakond, aga jaoskonnas paberiga hääletuse (punane) Keskerakond, kes sai kokkuvõttes enim hääli.

Elektroonilist hääletust reguleeris Riigikogu valimise seadus, mis püsis muutumatuna isegi mullu novembris alustanud valitsusliidu lubadusest, et hääletamise aega lühendatakse ja valimisi tehakse turvaliselt.
Täitmata jäi isegi seaduse esmakordne nõue § 483 (5) Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele. Tavakasutajana mina seda ei näinud valimisrakendusel.
Maikuu lõpus lubati kandidaatide elektroonilist registreerimist valimisteks, aga ka see toimus jätkuvalt paberile trükitud avaldustega.

Valimistulemuse selgumine oli valimispäeva õhtul poolik, sest kandidaatidele antud hääli ei kuvatud jaoskondade kaupa enne kõigi häälte kokkulugemist. Alles öösel kell 2 said volikogumandaadita jäänud ligi 11 tuhat kandideerijat näha valimistulemusi omavalitsuste lõikes. Varasematel valimistel on olnud tõrkeid valimistulemuse selgumisega, aga seda on tehtud jooksvalt jaoskondadest tulemuste saabumisega.
Tekib ilmne küsimus: miks ei suudetud valijarakendusele lisada vaegnägija tuge, kandidaate elektrooniliselt registreerida ja valimistulemust kuvada jaoskondade tulemuste laekumise järgi, aga neist keerulisem elektrooniline hääletus justkui sujus? Või kas ikka sujus? Seekord toimus esimest korda elektrooniliste häälte korduslugemine valimistele järgneval päeval. See oli kavandatud 04.05.2017 avaldatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“. Selle otsuse p. 31 määrab teistkordseks lugemiseks uue meetodi: „Enne elektrooniliste häälte teistkordset lugemist miksitakse elektroonilised hääled.” Eestis pole siiani toimunud elektrooniliste häälte korduslugemist ega miksimist.

Seadus võimaldab hääli lugeda ainult valimispäeval. Kui EKRE ei usalda elektroonilise hääletamise ausust, siis võivad nad esitada kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale 3 päeva jooksul.
Esmakordne oli Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest lugeda 29. punkti: „Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata.” See tähendab, et hääle andmise tarkvara oli salajane. Auditeerimine ei puudutanud ka tarkvara, sest seaduse § 482 nõue oli: audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.

Ilma salajase tarkvaraga e-valimiseta oleks paberhäältega olnud Keskerakonna ja valimisliitude võit mäekõrgune. Keskerakond üksi sai rohkem paberhääli (140295) kui Reformierakond, SDE ja IRL kokku (120900).

VIRGO KRUVE,
e-vaatleja

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 18.10.2017
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=29547

Tulemus KOV2017 loetud e-valimise häälte järgi:
Reformierakond 55220
Valimisliidud 52960
SDE 25283
IRL 18855
Keskerakond 18722
EKRE 11219
Rohelised 2369
Üksikkandidaadid 1105
Vasakpartei 138
Kokku: 185871
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise e-hääletamisel osales 186 034 inimest. Tühistati 163 vastuvõetud häält jaoskonnas paberiga hääletamise pärast. Rikutud oli 0 häält.

Valimiskomisjoni otsuste vaidlustamine

Nende valimiste eel on Vabariigi Valimiskomisjoni ja Riigi Valimisteenistus asunud infot süsteemselt kustutama seoses interneti aadresside ümbertõstmisega. Septembri alguses oli kandidaatide esitamise tähtpäev ja paar päeva enne tähtaega, võeti kasutuselt maha vvk.ee leht, mida oli aastaid ja mitmeid valimisi kasutatud just valimiskomisjoni kohta info avaldamiseks. Samuti valimistulemusteks.

Asemele võeti valimised.ee leht, mida eelmistel kordadel oli kasutatud vaid elektrooniliseks valimiseks. Alates 2009. aasta suvest valimisrakenduse allalaadimiseks. Isegi elektroonilise valimise kohta käiv info nagu süsteemi dokumendid, valimistulemus ja statistika olid varasemalt vvk.ee lehel.

Info ümbertõstmine oleks tulnud teha mitu kuud enne valimisi, sest praegu tõi see kaasa suuremahulise segaduse. Või oligi see eesmärk? Näiteks läks kaduma info valimiste kohta kaebuse esitamiseks.

Vanal vvk.ee lehel oli selge ja ammendav selgitus VVK-le kaebuse esitamisest (pärit arhiivist):

Kaebus
Valimiste käigus tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming vaidlustatakse otse Riigikohtus. Samuti on kaebuste läbivaatamiseks ette nähtud lühikesed menetlustähtajad.
Kaebuse sisu
Kaebus on Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale saab kaebuse esitada Riigikohtule. Kaebuse esitamise õigus on ainult isikul, kes leiab, et toimingu või otsusega rikutakse tema õigusi. Avalikes huvides kaebust esitada ei saa.
Vaidlustada saab ainult valimiskomisjoni otsust või toimingut. Näiteks ei saa vaidlustada volikogu või valla- või linnavalitsuse üksikakte, mis on vaidlustatavad halduskohtus.
Menetlustähtajad
Kaebus tuleb esitada valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest või valimiste korralduse puuduse kohta esitatud avalduse läbivaatamisest.
Vabariigi Valimiskomisjon vaatab kaebuse läbi viie tööpäeva jooksul arvates kaebuse laekumisest.
Kellele kaebus esitatakse
Kaebus jaoskonnakomisjoni, maakonna valimisjuhi või riigi valimisteenistuse toimingu või  valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile.
Kaebuse vormistamine
Kaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kaebuse esitaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kaebuse esitaja esindaja nimi, aadress ja sidevahendite andmed, kui kaebuse esitajal on esindaja;
3) andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus;
4) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming rikub tema õigusi;
5) põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav otsus või toiming ei ole seaduslik;
6) kuidas ja millal sai kaebuse esitaja vaidlustatavast otsusest või toimingust teada;
7) kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist;
8) kaebuse esitamise kuupäev.
Kaebaja allkirjastab kaebuse.
Mittenõuetekohase või mittetähtaegselt esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel võib Vabariigi Valimiskomisjon selle edastada riigi valimisteenistusele kaebuse esitajale vastamiseks.
Kaebuse läbivaatamine Vabariigi Valimiskomisjonis
Kaebuse läbivaatamine on avalik. Valimiskomisjon teatab kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aja ja koha. Valimiskomisjon kas rahuldab kaebuse, jätab rahuldamata või rahuldab kaebuse osaliselt. Kaebuse rahuldamise korral võib valimiskomisjon otsustada tühistada vaidlustatud valimiskomisjoni otsuse, samuti teha täiendavaid toiminguid, nt algatada järelevalve valimiskomisjoni tegevuse üle või teha ettekirjutusi valimiskomisjonidele.
Kaebuse esitamine Riigikohtule
Kui huvitatud isik ei nõustu Vabariigi Valimiskomisjoni kaebuse läbivaatamisel tehtud otsusega või leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu, kes edastab selle oma selgitustega Riigikohtule.

Allikas: arhiiv lehest http://www.vvk.ee/valijale/kaebused/kaebus/

Praegu näeb see lehekülg välja selline 1 lausega, et info asub valimised.ee lehel.

Kaebuse esitamise info on kustunud ja asendunud viitega valimised.ee lehele

Kaebuse esitamise info on kustunud ja asendunud viitega valimised.ee lehele

Kui minna uuel lehel kaebuste alamlehele, siis saab lugeda lühikest ja kasutut teksti:

Avaldused ja kaebused

Isik, kes leiab, et valimiste korraldaja on rikkunud tema õigusi või rikkunud seadust muul viisil, võib esitada avalduse puuduste kohta valimiste korralduses.

Kaebus on Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusevastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming.

Allikas: https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/avaldused-ja-kaebused

Pilt

kaebuse esitamist takistava napi infoga

Pilt kaebuse esitamist takistava napi infoga

Järeldus ja õppetund ka teistele asutustele, et info kustutamine ei ole hea praktika. Eriti sellisel süsteemsel viisil.

Kevadel toimus valimiste teemaline seminar, kus Priit Vinkel lubas kandidaatidele portaali, milles nad saavad avaldada oma valimiste seisukohti. Septembris selgus, et seda ei tule. Mingisugust elektroonilist kandidaatide registreerimist ei toimu. Jätkuvalt trükid paberi arvutist välja, täidad käsitsi ja viid valimiskomisjoni kohapeale. Ma panin süsteemi proovile ja küsisin nii Vabariigi Valimiskomisjoni kui kohaliku komisjoni käest, kas kandideerimise avalduse võib esitada elektrooniliselt allkirjastatuna. Tegin seda neljapäeva pärastlõunal. Esmaspäeval vastas kohalik komisjon, et digitaalselt allkirjastatud fail on vastuvõetav. Pärast kandideerimise tähtaja kukkumist teisipäeval kell 17, tuli ametlik vastus ka Vabariigi Valimiskomisjonilt, kolmapäeval kell 11.57. Valimisteenistuse asejuht Arne Koitmäe: “Nendel valimistel saab kandideerimisdokumente esitada e-postiga digitaalselt allkirjastatult. Eraldi infosüsteemi selleks loodud ei ole,”

Eestil on veel palju areneda e-riigina, sest kandidaadid ei saa elektrooniliselt avaldust esitada ilma selle kohta eraldi küsimata. Kandideerimise lehel ei olnud infot, et dokumendid võib saada arvutiga. Palju poleks vaja olnud: kandideerimise avalduse võib saata digitaalselt allkirjastatud failidena.

ID-kaartide turvarisk õõnestab e-teenuseid

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) andis 5. septembril teada, et rahvusvaheliste teadlaste grupp oli neid 30. augustil informeerinud turvariskist, mis mõjutab Eesti ID-kaarte, kui need on välja antud alates 16.10.2014. Varasemaid kaarte sertifikaadiprobleem ei puuduta.

Ametlikus pressiteates ei selgitatud 750 tuhande ID-kaardi turvariski aga ilmselt pole sertifikaat nii juhuslikult genereeritud kui arvatakse. Ametlik ID-kaardi leht id.ee teatab: „ID-kaardi kuritarvitamine on keeruline ja kallis; meile pole teada ühtki juhtu, kus seda tehtud oleks.” Õige oleks öelda, et veel pole avastatud. Pangad ei räägi samuti, kui palju neid on häkitud ja raha kadunud. Teadmatuses elamine on turvaline.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi 6. septembril ekspertide ärakuulamise järel otsuse e-valimiste toimumisest. „Ühtegi reaalset turvaauku leitud ei ole, kogu ID-kaardi kiipi puudutav on hüpoteetiline,” sõnas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Valimisi korraldab Riigi Valimisteenistus, mille juht Priit Vinkel polnud viimased kolm valimist serverite seadistamise juures ega küsinud rohkem kui „Mis kellaks tuleb kutsuda (krüpto)võtmed saavad ametnikud?”.

Riigi Valimisteenistuse juht Priit Vinkel katsetab e-valimist 2015. aastal. Foto Virgo Kruve

Riigi Valimisteenistuse juht Priit Vinkel katsetab e-valimist 2015. aastal. Foto Virgo Kruve

Valija ID-kaardi turvariskist rääkimine on väikselt mõtlemine, tuleb näha suuremat süsteemi. Kui ID-kaardi sertifikaat on lahtimurtav, siis see on tagauks elektroonilise hääletuse serverisse. Viimased kolm valimist ja tõenäoliselt ka enne seda, reguleeriti valimistel hääli koguvatesse serveritesse ligipääsu läbi interneti just ametniku isikukoodi ja sellele vastavate sertifikaatide küsimisega. Pole vaja füüsiliselt ligi pääseda serveri klaviatuurile, piisab kahe inimese sertifikaatide lahtimurdmisest. Kui õigustega ametnikud käivad e-hääli „vaatamas” ning tõmbavad neist osa alla ja laevad pärast tagasi, siis pole süsteemi rikkumatus enam tagatud. Lahendus ei ole ka mobiil-ID või pankade poolt turule toodud Smart-ID, mille krüptograafias vea leidmine seisab ees.

ID-kaart on osa e-teenustest ja turvarisk ei pruugi olla lahendatav „millegi allalaadimise ja uuendamisena”, nagu avalikkusele on serveeritud. 31. juulil andis RIA soovituse: ”Enne 2014. aastat digitaalselt allkirjastatud dokumendid(.ddoc), tuleks hiljemalt järgmise aasta juuliks üle tembeldada(.bdoc). Ajatempli lisamine viib need dokumendid vastavusse tänapäeva turvanõuetele ning tagab selle, et dokumente ei ole võimalik tulevikus muuta.”

Kevadised lunavara (krüptograafia) rünnakud riikide vastu Suurbritannias, Ukrainas ja Venemaal tõid päevavalgele liitlaste poolt arendatud küberrelvad, mis kasutasid Microsofti tarkvara auke, millest osadest polnud firmat isegi teavitatud. Kurjategijad said need endale läbi NSA andmelekke.

Riski teoreetilisus ei välista võimalust, et selle ärakasutamiseks on viis, mida meie pole veel leidnud. Eelmiste valimiste ajal ei räägitud meedias krüptograafia kasutamisest väljapressimise vahendina, aga fantaasiat ei piira väitega „ID-kaardi kuritarvitamine on keeruline ja kallis.”

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 13.09.2017
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=29363