Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

aprill 2018
E T K N R L P
« okt.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

10 aastat hiljem

Täna sai täis 10 aastat selle aadressi registreerimisest ja tundus asjakohasena teha sissekanne. Kui mõtlen tagasi 2007. aastale, siis seda aega iseloomustas värskelt ühiskonna lõhkikiskumine Pronksiööga ja Ansipi valimiste võidu järgne üleolev suhtumine opositsiooni. Nüüd on nad ilma võimuta ja ma loodan, et see erakond ei tule kunagi enam võimule, sest nad mürgitasid poliitilise debati, korraldasid masu(majanduskriisi) süvendamise läbi kärpimiste ja lõpuks suunasid 50+ tuhat inimest tööle välismaale. Eesti kaotas Ansipi valitsusest.

Internetis on toimunud samuti tohutud muutused. Tookord oli suhtlusvõrgustik Orkut, samuti veel omamaine rate.ee(see oli vist aasta enne müüdud). Ajalehed ei olnud internetis veel tasuliseks muutunud. Artiklid ja reklaam olid selgelt lahus. Ma täpselt ei mäleta aga on võimali, et digi-tv ei olnud veel kasutusele tulnud. Igatahes IPTV ehk interneti põhine teleprogramm ei olnud minule kättesaadav. Tänapäeval toimub vastupidine muutus, kus tasuta telekanaleid jääb taaskord vähemaks(TV3 ja Kanal2 lahkuvad vabalevist 1.08.2017)

Siis oli arvutis Windows XP, mille tootja võttis maha juba aastaid tagasi. Vaatasin just blogi statistikast, et praegu on sellega külastajaid 2 % ja enamus on Windows 7 ja 10(34+36=70%). Minul on tookordne tehnika veel alles, kuigi kasutust on harva, mõne faili otsimisega seoses.

Telefonid olid siis nuppudega. Samal suvel oli tulnud puutetundliku ekraaniga Apple ja algas Nokia allakäik.

Seda võrdlust võiks veelgi jätkata, mis oli ja on praegu. Järeldus võiks olla ajaloo pöördumatu kadumine, sest digitaalne maailm ei jäta jälgi samamoodi kui paberile trükitud info. Paberile kantud info on praegu samasugune kui 2007. aastal aga proovides serverisse tookordse tarkvara laadida, saab tõenäoliselt ainult veateateid ja arvatavasti ka hoiatusi, sest soositakse ainult värskeimat tarkvara.

Tulles veel tagasi tehnoloogia arengu juurde, siis olen korduvalt mõelnud, et infot on liiga palju. Kas on põhjust seda veel juurde toota? Seda ei jõua enam jälgida, kõik kirjutavad ja jagavad oma sotsiaalmeedia kontodel ning tulemus on kaos, infomüra. Kui peaks toimuma kasutuslepingu rikkumine, siis konto sulgemisega lakkab ka inimene (virtuaalmaailmas) eksisteerimast. Sellise hirmuga on mängitud filmides, et inimese olemasolu saab „andmebaasist” kustutada. Samuti on tagasi tulnud nuhkimise hirm, et avaldatud infot saab kasutada inimese vastu. Parem jätta eraelust kirjutamata ja pilte mitte avaldada. Milleks kapo nuhkimisterminal(telefon ja arvuti ühes) nutiseadmes kui saab hoida eraldi telefoni ja arvuti?

Olen proovinud kirjutada selliselt, et ka aastaid hiljem oleks sellel väärtus. Mäletamine ja taasavastamine käivad käsikäes. Mul on meeles mitmeid blogisid, mis enam ei eksisteeri, sest kustutati ära. Siiani ei ole ma enda sissekandeid kustutanud aga kolisin need ümber enda aadressidele.

„Ilvese autojuht” Šamrai ei olegi pankrotis 2,1 miljoni eurose võlaga

EAS-i poolt Evelin Ilvese firmale Ermamaa OÜ jäetud 0,15 miljonit eurot toetusi on pisku, kui võrrelda Toomas Hendrik Ilvese 2006. aasta valimiskampaania aegse autojuhi poolt e-maksuameti petmisest tekitatud kahjuga 33 260 486 krooni ehk 2 125 732 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves lahkus ametist esmaspäeval, 10. oktoobril 2016. Eelneva nädala teisipäeval kell 9.30 toimus Tartu maakohtu Tartu kohtumaja saalis nr. 449 väheütleva pealkirjaga kohtuistung: võlgnik Vadim Šamrai pankrotiavalduse läbivaatamine. Selle istungi teeb tähelepanuväärseks fakt, et 2009. aastal ületas ta uudisekünnise kui „Ilvese autojuht”, kes sõidutas 2006. aasta suvel teda renditud bussiga valimisüritustele ja 2008. aasta kevadel pani toime Eesti suurima – 33,2 miljoni kroonise – e-maksuameti petmise.
Ettevõtlus ja firmade omanikuks olemine jäi Vadim Šamrai (48) jaoks poole aasta tegevuseks. Teda oli enne miljonipettust karistatud kaks korda kriminaalkorras ja kolm korda väärteo eest. Ta oli kellegi varidirektor, kui 2008. aasta alguses ostis riiulifirmad, andis neile kõlava nime ja asus nende abil maksuametit lüpsma.

Esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, tagastati Vadim Šamrai juhitud firmadele alusetult kokku 33 260 486 krooni. 2008. aasta jaanuari ja veebruari käibemaksu OÜ Rocca Al Mare Ehitus arveldusarvele oli 6 993 030 krooni; märtsi eest OÜ Q Autoliising arveldusarvele 7 309 000 krooni; aprilli- ja maikuu eest OÜ Tallinna Arendus arveldusarvele 9 727 456 krooni (ühe ülekandega 9 729 000 krooni); mais OÜ Kinza Grupp arveldusarvele 9 231 000 krooniehk kokku 33 260 486 krooni (2 125 732 eurot). Ebaõnnestusid katsed juunis küsida OÜ Matkabussirent arvele 9 758 895 krooni ja OÜ Dualtec arvele 9 867 085 krooni, sest ametnikud olid hakanud e-maksuameti deklaratsioone käsitsi kontrollima.
Maksuameti tarkvara tootis riigihangete sage võitja AS Webmedia (nüüd AS Nortal), millega sõlmiti 11.09.2007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusel leping nr 2.6-4/89 e-maksuameti rakenduste ja tugisüsteemide arendamiseks summas 112 484,50 eurot. Riigihange viitenumbriga 101604 lõpetati 31.12.2008. Kevadel oli AS Nortalilt lihthankega 106594 tellitud täiendavalt 39 944,78 euro eest lisatöö „Maksuhalduri infosüsteemide muudatuste analüüs ja realiseerimine”. See oli teadlikult jäetud tagaukse sulgemine või miljoniliste tagasimaksete ja puuduliku deklaratsioonide kontrolli parandamine.
Juulis vormistas Šamrai kõik kuus firmat ümber Tartu kodutu Ats Kadaku nimele. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise pärast sundkustutas riik need petisfirmad oktoobrist 2011 kuni augustini 2013. Šamrai pidi saama kelleltki siseinfot Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi tööst, sest oskas nelja firma poolt esimese tagastustaotluse otsuse järel kaks kuud hiljem KMD deklaratsiooni veelkord suuremaks „parandada” ning ilma ühegi lisakontrollita tellida SEB Panga kontodele täiendavalt üle 9,7 miljoni krooni ühekorraga. Seejärel võtta riigilt välja petetud raha takistamatult AS Tavid Tartu kontorist eurodena sularahas välja. Lõpuks jääda märkamatuks Rahapesu Tõkestamise Büroos, mis oleks pidanud jälgima kõiki üle 200 000-krooniseid ülekandeid. Jälgede varjamiseks sisestati maksudeklaratsioonide parandused Tartu Ülikooli wifi-võrgust, kus oli palju kasutajaid ja vähe maksuameti petmise logimist. Selle teadmiseks oli vaja eelinfot. Uurijad ei tuvastanud isikut, kellele sularaha-eurod edasi anti, ega saadud ka seda läbiotsimistega tagasi.
Kokkuleppemenetluse kriminaalasjas 1-09-13457 kinnitas kohus 26. oktoobril 2009. Šamraile määrati maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikute poolttoime pandud maksukelmuse tulemusel saadud vara suhtes rahapesu toimepanemises liitkaristusena vangistus kolm aastat ja kaks kuud. Lisakaristuseks oli kolmeaastane keeld töötadajuhtivatel ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel.

Süüdlaselt raha tagasi ei saadud

ja ainus konfiskeeritud vara olid kolmanda isiku I. K. nimele vormistatud sõiduautod BMW 530 VIN-koodiga WBANC71070B629809 ning Mercedes Benz C220 VIN-koodiga WDB2030061F231935. Toimepandud kuritegudega oli Eesti Vabariigile tekitatud varalist kahju, ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas tsiviilhagi summas 33 260 486 krooni, mis kuulus rahuldamisele.
Vadim Šamrai vahistati 15.04.2009 ja vabanes Tartu vanglast ennetähtaegselt 2.11.2011, katseajaga kuni 15.06.2012. Tal oli kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi või narkootikume ja otsida töökoht 2 nädala jooksul. Alates tööleasumisest tasuda kuriteoga tekitatud kahju katteks vähemalt 2000 krooni kuus. Eesti riik oli halastanud 7 kuud ja 2 nädalat vangistust ning oli valmis ootama 1385 aastat Ilvese autojuhi poolt välja petetud raha tagasisaamist.
Sama aasta mais oli kohus osaliselt rahuldanud Šamrai hagi Põhja prefektuuri vastu kinnipidamistingimuste osas ja mõistis talle välja 140 eurot. Nõue oli esitatud 14.10.2010 summas 12 782 eurot kambri ülerahvastatuse, WC nõuetele mittevastavuse, värskes õhus viibimise mittevõimaldamise ja arstiabi mittevõimaldamise eest.
Järgmine kohtuotsus 4-15-3034 tehti 11.06.2015, kui Šamrailt mõisteti välja 20 eurot, sest ta oli jaanuaris ühes Tartu söögikohas lõhkunud baarileti klaasi, mille väärtus oli 60 eurot (väitis selle õnnetusjuhtumi olevat).

martin kukk valimisplakat foto virgo kruve

Pärast e-Maksuameti pettuseks kasutatud riiulifirmade müüki läks Martin Kukk tööalaselt kindlalt edasi, tõustes Reformierakonna peasekretäriks ja 2015. aastal Riigikogu saadikuks ning fraktsiooni aseesimeheks.
Foto Virgo Kruve.

See võis olla juhus või siis mahajäänud jälg, et esimesed riiulifirmad müüs talle reformipoiss Martin Kukk, kes 6.04.2011 sai Reformierakonna peasekretäriks (kuni 15.01.2016).
Samuti võis olla juhus, et 9 kuud varem, 9. aprillil 2007, oli AS Tavid juhtide hulka saanud Meelis Atonen, tuntud reformikast majandusminister, kes sai Juhan Partsi valitsuse ministri ametist lahti riigisaladusega dokumentide sisu avaldamise eest. Tema järglane Andrus Ansip sai seitse kuud hiljem peaministriks.
Martin Kukk valiti 2015. aastal 456 häälega Tallinnas Mustamäelt ja Nõmmelt Riigikogusse ning oli Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Mullu 6. juulil teatas ta ootamatult omal soovil lahkumisest.
See võis olla taaskord juhus, sest 23. juulil pidi Vadim Šamrai vabanema taaskord vanglast. Viimane karistus määrati talle 26.04.2016 tuvastamata ajal ja tuvastamata kohast suures koguses dünamiit-tüüpi brisantse Fordyn lõhkeaine ning 123 g trotüüli omandamise ning selle hoidmise eest elukohas alates 2014. kevadest. Kokkuleppemenetlusega karistati teda kolmeaastase vangistusega, millest koheselt tuli ära kanda üheksa kuud, alates kahtlustatavana kinni pidamisest 23.10.2015. Teda reetis kinnipidamisele eelnenud päeval toime pandud vägivald temaga 2006. aastast koos elava I. K. vastu, keda oli löönud rusikaga vastu pead (vasakul põsel tekkis hematoom) ja visanud telefoniga vastu rinda. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 9055 eurot.

Viimase vanglast vabanemise järel soovis Šamrai pankroti abil vabaneda võlgadest

02.08.2016 kohtumäärusega 2-16-5412 määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung just 4. oktoobriks. Sellel kohtuistungil esitas ta avalduse, et loobub enda esitatud pankrotiavaldusest. Riigil tuli kanda 397 eurot ajutise pankrotihalduri Olev Kuklase töötasu ja kanda menetluskulud. Optimistliku arvestusega on ta siiani riigile tasunud kuni 6000 eurot ja siseinfo valdajana äkki leidnud ka viisi vabaneda 2,12 miljoni euro nõudest. Kuidas muidu leidis kohus 6. oktoobril, et pankrotimenetluse sai lõpetada avalduse tagasivõtmisega?
Massimeedia kiusab trahviriigis järjekindlalt kiiruseületajaid, roolijoodikuid, elatisvõlglasi ja muid väheolulisi õigusrikkujaid (poeröövel Beebilõust), kuid taibuka miljonipettuse teostaja oli unustatud eelnevad seitse aastat. Ametnikud lasid pettust võimaldanud tarkvaratootjal AS Nortal võita järgmisi e-Maksuameti hankeid ning Riigikogu kantselei tellis sügisel valimiste infosüsteemi arenduse 2020. aastani. Maksuameti petmisest jäi jälg pangakontole, valimiste salajasuse tõttu häältega mängimisest jälgi ei jää.

[esiletõsted]
Maksupettusega kaotatud raha 2,12 miljonit eurot ootab riik tagasi 3396. aastaks.

Ilma inimkontrollita 9 729 000-kroonise pangaülekande teinud e-Maksuameti tarkvara tootis AS Webmedia, praegune AS Nortal, kuhu asus tööle ametist lahkunud Maksu- ja Tolliameti juht Marek Helm.

Artikkel ilmus 22.02.2017 ajalehes “Kesknädal” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28306

Elame nuhkimise ajastul

Pärast sajandivahetuse tehnoloogiabuumi ja dot com mulli lõhkemist on saanud infost uue aja kuld. New Yorgi börsil olid 2016. aastal maailma kallimate firmade tipus IT- firmad Apple Inc., Alphabet (varem Google) ja Microsoft ning esikümnes Amazon.com, Facebook ja USA sidefirma AT&T. Inimestevaheline suhtlus on järjest enam digitaalne, ja see, kes kontrollib sidet, omab ka võimu inimeste üle.

Nõukogude Liidu ja USA võidujooks kosmose vallutamiseks käis täpselt samamoodi võimu nimel, sest orbiidilt sai luurata ja kontrollida Maa peal toimuvat. 21. sajandi võidujooksu infoühiskonna kontrollimiseks on võitnud USA, sest Euroopal puuduvad omad alternatiivid eelmainitud firmadele. Lisaks kasutame ERR-i saates „Foorum“ inimeste kaasamiseks Twitter’it, Riigikogu istungite ülekannete hoidmiseks Youtube.com’i ja info otsimiseks ning e-maili saatmiseks Google’it. Alates 25. jaanuarist 2017 on Riigikogu istungite ülekanded live.riigikogu.ee asemel riigikogu.babahhcdn.com peal.
Eelmise aasta mais sulges välisomanik Telia kodumaise Eesti Telefoni ajal loodud hot.ee teenuse serverid. Sellega kadus e-mailidele lisaks ka sadu tuhandeid Eesti eraisikute ja firmade kodulehti, mis olid sajandivahetuse järel loodud. Need olid ainueksemplarid, mida ei arhiveeritud kusagile. 13. sajandil tulnud ristiusustajad raiusid maha muinaseestlaste hiied (rahva mälu), et pöörata nad võõrusku.
Kommunismi kokkuvarisemine juhtus makilindi ja kettaga analoogtelefoni ajal. Tänapäeval on arvutid ja andmekandjate hinna pidev alanemine viinud võimaluseni salvestada kogu elektrooniline side. Kui KGB nuhk võis jälitatava silmist kaotada, siis kapo „lutikas“ on igal inimesel taskus mobiiltelefonina. Riigid on erastanud sidefirmad ja pannud seadusega neile kohustuse jälitamist võimaldada.
Tänu Edward Snowdeni paljastustele teame USA programmist PRISM ehk tõlkes „prisma“. Kui side valguskaablile panna „prisma“, siis saame poolitatud side, mille salvestamist ja pealtkuulamist ei avasta. Juba 2002. aastal leidis AT&T töötaja ilma lingita uksega ruumi, kuhu tulid kaablid firma sidekeskusest. Sellest avalikult ei räägita, et internet ja sidefirmad lubavad kopeerida kogu oma võrguliikluse.
Eesti rahvas sai „lutika“ 2009. aastal, kui Andrus Ansipi valitsus täiendas elektroonilise side seadust: §113 (5) „Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.“ Lühidalt, see tähendab iga kõne/sõnumi jäädvustamist viieks aastaks. Seadus keelab sidefirmal avaldada kliendile tema sõnumisaladuse rikkumist.
Tõendeid saab nüüd koguda tagantjärgi. Kohtuasjas number 1-14-5596 alustati kriminaalmenetlust 19.10.2011, uuritav kuritegu pandi toime 24.07.2011. Kohtuotsuses on laused telefonikõnede stenogrammidest, mis peeti 23.07.–03.10.2011. Paloveer: „XXX, me leppisime, et me ei nimeta nimesid. /…/ viiendas vestluses (kus XXX kasutab mitte oma tavalist numbrit, vaid kõnekaarti).“
Ajakirja „Kultuur ja Elu“ talvenumbris 4/2010 on Virkko Lepassalu intervjuu filosoofi ja TLÜ professori Mart Raukasega, kes helistas peaminister Andrus Ansipile ja ütles: „Vii väed Afganistanist välja!“ Mõni päev hiljem tuli teade kahe sõduri hukkumisest. Nüüd järgnes riigi reageering: „Ja siis kutsuti ka kaposse välja, aga kuna ma olen nende direktoreid ja peainspektoreid nädalate viisi nii palju koolitanud, siis toimus see nii, et mina jällegi õpetasin ja nemad kuulasid.“ Karl Vainole analoogtelefoniga helistajat ei oleks KGB leidnud, aga digitaalses võrgus on igal sideseadmel oma unikaalne tunnus.
Ameerika sai demokraadist mustanahalise presidendi Barack Hussein Obama 2008. aasta valimispäeva võidukõnega „Yes, we can“ (Jah, me saame). Pärast Wikileaks’i ja Snowdeni paljastusi NSA tegevuse kohta, läks ta ajalukku kui „Yes, we scan“- (Jah, me skännime) -mees. Vabariiklased on nuhkimise paljastamist kritiseerinud ja sellega seotud inimesi nimetanud reeturiteks.
Peaministrina ajas Andrus Ansip tagasi eelduse kõigi ettevõtjate kõnede pealtkuulamisest, aga see on asetleidnud fakt, et juba 2011. aastal oli võimalik kõnede stenogramme tagantjärele koostada. See on tõlgenduse küsimus digivolinikule: kas pealtkuulamine on inimesega või ka tarkvaraga märksõna otsimine ja algoritmiline profileerimine?
Veel paar kuud on alles Arsenali Keskuse konkursi aegne sõnumiside 2012. kevadest. Kas riigis leidub tahet seda nuhkida ning uurida sõnumite tsentraalse jälgimisseadme sisu?

KESKMÕTE: Sellest avalikult ei räägita, et internet ja sidefirmad lubavad kopeerida kogu oma võrguliikluse.

Artikkel ilmus 1.02.2017 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28178

Selles teksti järel toon eraldi välja, et sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine on kogu sidele, mitte jälitustoiminguteks loa saanud juhtumitel. Salvestavad kõik sõnumid ja uurimise toimumisel tehakse süsteemi päringuid, mille kohta jääb jälg logifailidesse. Kindlasti võib nüüd mõni lugeja öelda, et pealtkuulamisega on ta arvestanud ning teda see ei puuduta. Nii arvati ka NKVD ja KGB kohta, et minul ei ole midagi karta. Me peaksime ajaloolise kogemuse järgi teadma, et tookordse valikulise jälitamise ja piiratud ulatusega pealtkuulamise tulemuseks oli suletud ühiskond, kus ei toimunud arutelu ega kodanike poliitilist aktiivsust. Tänapäeval vastab sellele olukord, et Skype side on krüpteeritud pealtkuulamise vastu aga serverid on firma tsentraalse kontrolli all ning neid läbivale infole on ligipääs ka Eestil. Seda infot küsitigi algoritmilise profileerimisega tookordselt siseministrilt Ken-Marti Vaherilt, kes arusaadavalt midagi ei kinnitanud ega lükanud ümber, sest jälituseks kasutatav tehnoloogia olevat riigisaladus.