Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

august 2018
E T K N R L P
« juuni    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Aktsiisid laekuvad hästi Lätist hoolimata

Jüri Ratase valitsuse ajal on aktsiiside laekumine kasvanud isegi Läti piirikaubandusega. Kütuseaktsiisi koguti 49 miljonit eurot rohkem. Mullu laekus kogu maksutulu 683 miljonit eurot rohkem kui Taavi Rõivase valitsusega 2016. aastal.

Aktsiiside ennaktempos tõstjad Reformierakonnast proovisid 19. aprillil Riigikogus arutatud seaduseelnõuga 587 SE külmutada alkoholi ja tubakaaktsiisid nende 2015. aasta tasemel. See oli pretsedent, kus astuti vastu iseenda eelmise aastakümne poliitikale. Selle erakonna programmis on lause: „Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju.“
Otsese tulumaksu alandamist kompenseeriti reformierakondlaste Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase valitsuses käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega. Riigikogu stenogrammides leidub mitu viidet just Reformierakonna ministrite tööle aktsiiside ennaktempos tõstmiseks. Näiteks ütles Eesti Panga presidendiks saanud Andres Lipstok 12.06.2007: „Praegu, kui meil on ühine eesmärk ikkagi võimalikult kiiresti täita kriteeriumid euroga ühinemise tarvis, siis valitsuse see samm, et aktsiiside tõstmine teha ära ennaktempos, on arusaadav. Eesti Pank selles kontekstis aktsiiside ennaktempos tõstmist toetab.“
Reformierakonna tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles 03.11.2014: “Aga selge on, et praegune valitsus tahab ennaktempos aktsiise tõstes saavutada just seda, et alkohol ei oleks oma hinna tõttu nii kergesti kättesaadav.” Aktsiise tõsteti nii Euroopa Liiduga ühinemise lepingust tulenevalt, rahva tervise kaitseks kui ka eelarve täitmiseks.

Läti piirikaubandus

Piirikaubanduse probleemi märkas tookordne opositsioon ja Taavi Rõivase valitsuse eelviimasel kuul arutati Riigikogus Keskerakonna arupärimist nr 265: „Arupärimine Eesti aktsiisipoliitika kohta võrreldes naaberriikidega.“ Seda tutvustas Kadri Simson 24.10.2016. „Sellel aastal tõusis diislikütuse ja bensiini aktsiisimäär, diislikütusel 14% ja bensiinil 10%. Plaan sisaldab endas aktsiisitõusu nii 2017. kui ka 2018. aastal. /…/ Siin tuleb aga mängu see, et aktsiise ei saa lõputult tõsta, sest meil on avatud piirid, eelkõige just lõunanaabrite poole, ja kütuseaktsiiside vahed hakkavad mõjutama nii meie ettevõtete konkurentsivõimet kui ka seda, kust nad kütust hangivad. /…/ Kas plaanitud maksutõusuprotsendid ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal realiseeruvad riigieelarvesse laekuvate summade kujul?“
Rahandusminister Sven Sester (IRL): „Eesti aktsiisimäärad olid Läti määradest kõrgemad juba Euroopa Liiduga liitumisel. 2004. aastal oli õlleaktsiis Eestis 87%, 2005. aastal 103% ja 2016. aastal 98% kõrgem. Seega ei saa õlle aktsiisimäär 2016. aastal mõjutada alkoholi piirikaubandust rohkem, kui see mõjutas seda juba 2005. aastal. /…/Kange alkoholi kogused võivad 2016. aasta jooksul hinnanguliselt 10,6% väheneda, millest 6,5% on piirikaubanduse mõju ja 4,1% tuleneb tarbimise vähenemisest.“ Lisaküsimusele vastates tõi Sester välja, et keskmise palga järgi sai 2016. aastal Eestis osta 1075 liitrit bensiini, Lätis 846 liitrit ja Leedus 723 liitrit.
Läti piirikaubanduse mõju ei ilmne aktsiiside laekumises. Rahandusministeeriumi avaldatud Exceli tabeli järgi koguti 2016. aastal aktsiise 991 040 916,46 eurot, aga 2017. aastal oli summa 1 005 262 256,53 eurot ehk kasv 14 221 340 eurot. Eelmisel aastal laekus alkoholiaktsiisi 221 821 719 eurot (2016. a. võrdlus -32 478 195), tubakaaktsiisi 197 601 456 eurot (-3 405 959) ja kütuseaktsiisi 549 312 340 eurot (kasv 49 057 608), elektriaktsiisi 36 437 068 eurot (kasv 1 107 266) ja pakendiaktsiisi 89 674 eurot (-59 380). Läti piirikaubandus võis kahandada alkoholiaktsiisi laekumist aga kokkuvõttes oli aktsiise ikkagi 14 miljonit rohkem kui Taavi Rõivase valitsusega 2016. aastal.

Makse laekub rohkem

Eelmisel aastal koguti maksutulu 100,3% eelarvesse planeeritust. Selgelt kasvas tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu laekumine. Tulumaksu laekus eraisikutelt 410 461 705 eurot (kasv 86 813 603) riigile ja 985 582 987 eurot omavalitsustele (kasv 69 046 678), juriidilistelt isikutelt tulumaksu 414 114 433 eurot (kasv 65 415 168), sotsiaalmaksu laekus 2 791 338 803 eurot (kasv 225 157 121), käibemaksu 2 005 703 884 eurot (kasv 186 083 705). Kokku kasvasid 2017. aastal riigi maksutulud 683 425 572 eurot ja ületasid 8 miljardi piiri. Taavi Rõivase valitsuse maksutulud olid 7,38 miljardit.
Exceli numbrid aktsiiside ja maksude laekumisest kinnitavad Eesti head olukorda. Reformierakonna eelnõu 587 hääletati 19. aprillil menetlusest välja 42 poolt-, 23 vastu- ja 13 hääletamata jätnud saadiku häälega. Reformierakondlasi toetas 6 Vabaerakonna saadikut ja 2 EKRE saadikut. Aktsiisidega mängimisega Kaja Kallas küll järgmiseks peaministriks ei tõuse.

Aktsiiside laekumine (miljonites eurodes; 2013 - 2017) on kasvanud hoolimata määrade tõstmisest ja piirikaubandusest.

Aktsiiside laekumine (miljonites eurodes; 2013 – 2017) on kasvanud hoolimata määrade tõstmisest ja piirikaubandusest.

Virgo Kruve artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 25.04.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=30487

Reformierakonna juhatuse peenhäälestus

14. aprillil valis Reformierakond erakorralisel üldkogul uueks esimeheks ainsa kandidaadina üles seatud Kaja Kallase ning juhatusse 10 varasemat ja 6 uut liiget, kellest enamik tuli Toompea fraktsioonist. Päris uusi nimesid oli vaid 2.

Erakonna senine juhatus sai ametlikult kinnitatud 5 kuud tagasi, 7. novembril 2017, sest veebruari algul peetud üldkogul kasutatud elektrooniline hääletus Oravavõrgus tekitas registrit pidavates ametnikes küsitavusi. Umbes kuu hiljem teatas esimeheks valitud Hanno Pevkur oma soovist ametist loobuda ja toetada uueks juhiks Kaja Kallast. Ilmsemat näidet erakonna juhtimiskriisist, kui inimeste kiire vahetumine, on raske tuua.

Laupäeval peetud üritus toimus Tallinnas Ülemiste City’s SpaceX sündmuskeskuses. Kohale tuli 291 erakonna liiget, Oravavõrgus olid eelnevalt elektrooniliselt hääletanud 908 liiget. Reformierakonna esimeheks kinnitati ainsana kandideerinud Kaja Kallas (1067 häält), kes kuulus juhatusse alates 05.12.2013. Samuti osutusid tagasivalituks üle 16 aasta järjest juhatusse kuulunud Urmas Paet (854 häält), üle 12 aasta juhatusse kuulunud Jürgen Ligi (945) ja 7 aastat juhatusse kuulunud senine esimees Hanno Pevkur (869). Eelmisest juhatusest valiti tagasi ka varem juhatusse kuulunud Arto Aas (588), Aivar Sõerd (733), Urve Tiidus (635), Maris Lauri (827), Anne Sulling (691) ja Urmas Klaas (609). Enamik neist kuulub Toompea fraktsiooni; peale Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti ja Tartu linnapea Urmas Klaasi. Vanast juhatusest ei kandideerinud Siim Kallas, Andrei Korobeinik ja Ants Laaneots. Kalle Palling oli ainus, keda vanast juhatusest „umbusaldati“ valimata jätmisega.

Juhatuse „uutest“ ehk varem samuti juhatuses olnud liikmetest tuli samuti enamik Toompea fraktsioonist: Taavi Rõivas (685), Kristen Michal (599), Eerik Niiles Kross (547) ja Urmas Kruuse (503). Esmakordselt valitud regionaalsete juhatuseliikmetena tuli Põhja regiooni esindaja Laine Randjärv (Toompea fraktsioonist, 364 häält) ning üldsusele vähem tuntud Lõuna regiooni esindaja Andrus Seeme (257) ja Lääne regioonist Jaanus Ratas (102). Valimistulemuste põhjal Reformierakonna senine poliitiline suund ei muutu, sest Toompea fraktsioon säilitas esimehe ja 12 juhatuseliikme kohad.

Erakonna üldkogul pidasid kõne senine esimees Hanno Pevkur ja kandideeriv Kaja Kallas. Reformierakonda ei tervitanud teised erakonnad. Sõna ei saanud juhatusse kandideerijad.
Pärast kõneles ilma ettevalmistatud kõneta Riigikogu fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, kes põhjendas opositsiooni sattumist väitega „Meid reedeti!“. Samuti rääkis ta sisetülist: „Meid on kutsutud riiki korraldama, mitte oma siseasjadest etendust tegema.“

Terje Trei (saadik Toompea fraktsioonist) tutvustas kinnitamist ootavat majandusaasta aruannet, mille koostamine „pisara võttis silma“. „Üle poole miljoni eurone negatiivne omakapital erineb tavapärasest./…/ Ebaselge on piirkondade rahaarvestus.“ Kui erakonna netovara on negatiivne kolmel järjestikusel aastal, tuleb asuda koostööle Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoniga majanduslike raskuste ületamiseks. Uuele juhatusele tehti ettepanek koostada käesoleva aasta eelarve positiivse netovara tulemiga ja jälgida selle täitmist (kulusid kärpida).

Ürituse lõpus tutvustati uut peasekretäri Kert Valdaru, kes on Kaja Kallase ülikoolikaaslane ja kes enda sõnul „tiksus“ 12 aastat Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas ja Reformierakonnas on alates 14.02.2014 ja kes sai meediasse tsitaadiga „Ma tajun hästi seda, kust raha tuleb, kust raha tekib ja kuhu ta võiks ka minna“.
Reformierakond läheb 10 kuu pärast toimuvatele valimistele samade poliitikute juhtimisel, kes valiti 2015. aastal Riigikogu Toompea fraktsiooni, mille esimees Jürgen Ligi oli 945 häälega populaarsuselt teine Kaja Kallase järel.

Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 18.04.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=30445

Reformierakond valib jälle uue esimehe ja juhatuse

Reformierakond valib uue juhatuse 14. aprillil. Ainus esimehekandidaat on Kaja Kallas. Temalt oodatakse Reformierakonna viimist 10 kuuga hea valimistulemuseni ja valitsusse saamist. Praegusest juhatusest taandub Siim Kallas, aga uuesti kandideerib 12 liiget ehk 80%.

Reformierakonna juhatuses on 15 liiget, valimistel osaleb 26 kandidaati. Reformierakond on ainsana kodulehe sisevõrgus ehk Oravavõrgus võtnud kasutusele elektroonilise hääletuse, mis algas 6. aprillil kell 9.00 ja lõpeb 12. aprillil kell 18. Tänu Oravavõrgu elektroonilisele hääletusele loodetakse olla kindel senise juhatuse enamiku ja Toompea fraktsiooni tagasivalimises.

Erakond sarnaneb inimesele, kes kasvab, saavutab oma võimete tipu, ja siis hääbub. Reformierakond oli võimete tipus Andrus Ansipi ajal ja nüüd on proovitud allakäiku pidurdada. Taavi Rõivas (pildil) oli Andrus Ansipil eeskujulik nõunik, aga kui temast sai peaminister, kaotas erakond koha valitsuses. Tema järel valiti esimeheks Hanno Pevkur, kes on ametis olnud umbes 14 kuud. Nüüd ametisse kinnitatav (valimiseks on vaja 2 kandidaati!) Kaja Kallas peab kõigest 10 kuuga parandama Taavi Rõivase ja Hanno Pevkuri tegemata töö.

Kaja Kallas on lubanud jätkata Hanno Pevkuri senist tööd erakonna programmi uuendamisel, kuigi see sai aasta alguses inetu tagasilöögi maksumaksja palgale võetud Rein Langi kiirkorras vabastamisega Riigikogu aseesimehe nõuniku kohalt. Oma isa ja erakonna auesimehe Siim Kallase ideed kinnisvaramaksust Kaja Kallas arutamist väärivaks ei pidanud.

Lisaks elektroonilisele hääletusele Oravavõrgus eristub Reformierakond kõigist teistest erakondadest maksuerisuse poolest. Ainsa parteina on Eesti Reformierakond registreeritud käibemaksukohustuslasena, alates 07.04.2017 numbriga EE101961857. Siiani kehtis Maksu- ja Tolliametis praktika erakondi mitte registreerida. Selle numbriga saab kuluarvete käibemaksu riigilt tagasi küsida ehk saada teenuseid ja kaupu kuni 20% odavamalt. Ülejäänud 10 Eestis registreeritud erakonda seda soodustust ei saa.

Juriidiliste isikute annetused erakonnale on keelatud, aga seadus lubab erakonnal saada tulu tehingutelt erakonna varaga. Erakonnale annetamisel ei saa eraisikust annetaja tulumaksu tagasi viimased kümmekond aastat, aga tehingutelt Reformierakonna varaga saab maha arvata käibemaksu 20 protsenti. Erakonnalt teenuste ostja (variannetaja) saab 20% käibemaksu maha arvata. Erakond on liikunud äriga tegelemise suunas.

VIRGO KRUVE