Eesti viisaastak Euroopa Liidus

1. mail möödub viis aastat Eesti astumisest Euroopa Liitu. Möödunud aastal korraldatud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva suurejoonelise tähistamise päädimisega 28. novembril on Eesti majanduskriis halvanud riiklike pidustuste eelarve ja ühtegi ametlikku üritust seekord ei korraldata.

Selle asemel on eraldatud 9 miljonit krooni kampaaniale „Minu Eesti“, et korraldada üle riigi 400 jututuba. Ühe inimese rääkimisest saadavast energiast piisab ühe 4,5-voldise taskulambipirni süütamiseks. Pole vaja rohkem tõestada rahvatarkust, et „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“.

Ometi väärib Eesti esimene viisaastak Euroopa Liidu 24 liikme hulgas pilguheitu tagasi. Meenuvad endise peaministri Juhan Partsi valitsuse aegadesse jäänud hiiglasliku suhkrutrahvi saamine, liikmesriikide silmis parema maine säilitamiseks Lihula ausamba teisaldamine, Schengeni viisaruumi pääsemine. Samuti esimesed Euroopa Parlamendi valimised 13. juunil, kus üle-eestilises nimekirjas sai hiiglasliku koguse, 76 120 valijahäält Toomas Hendrik Ilves. Rahva usaldust demokraatiasse ja valimiste õiglusse õõnestas aga kahe Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Euroopasse priiküüdi saamine ning vaevalt kaks aastat hiljem nende Eestisse naasmine. Toomas Hendrik Ilves reetis 22 841 tallinlase, 6903 tartlase, 8375 harjumaalase ja 5754 pärnumaalase usaldust, tulles poole mandaadi pealt tagasi Eestisse presidendiks. Valijad usaldasid talle Eesti esindamise Euroopa esinduskogus, mitte aga JOKK-meetodil Ärma talu muutmise maksumaksja kuluobjektiks. Euroopas on tavaks, et presidendi abikaasa ülalpidamine ei ole maksumaksja kohustus, vaid seda teeb president oma palgast. Samamoodi tasub USA president Barack Obama kõik oma naise kulud ega lase seda teha riigieelarvest.

Praeguseks ajaks on Eesti tõestanud oma mannetust Euroopa fondide rahade kasutamisel, võimetust liituda ühisraha euroga ja abitust oma inimeste toimetuleku parandamisel. Omal ajal vähendas piiride avanemine siinsete inimeste töölesuundumist rikkamatesse naaberriikidesse. Kuid ligi 60 000 Eestis elavat ametlikku töötut võivad töökohtade otsingul valida praeguseks koguni 26 võimaliku liikmesriigi vahel. Eestlastel tasuks kindlasti kasutada kogutoodangult maailma suurima, Euroliidu majandusruumi võimalusi, mis ületab USA-d ja Jaapanit 3 korda. EL 500 miljoni inimese hulgas on küllap kohake ka miljonile eestimaalasele.

Pildiallkiri:
ANDKE TEADA! Reformi eurosaadiku Toomas Savi tegevusest Euroopa Parlamendi liikmena ei ei ole midagi kuulda. Seekord tuleb 7. juunil hoolikamalt valida, et hääl ei läheks Euroopa Parlamendis raisku!

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik juhatuse liige

Artikkel ilmus 29. aprill 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12409

One Comment