Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

september 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

EFSF-iga liitumine suurendas Eesti võlakoormat

Kui veel 2001. aastal oli Eesti era- ja juriidiliste isikute ning valitsuse võlakoormus (graafikul punane joon) vaid 53,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP, sinine joon), siis viis aastat hiljem olid need võrdsustunud.

Võlakoormus ületas SKP 2007. aastal ja jõudis 108,3 protsendini. Järgnes võlakoorma kasv: 2008. aastal 116,7 protsendini, 2009. aastal 124,6 protsendini ja eelmisel aastal langus 115,2 protsendini. Käesolevaks aastaks võib prognoosida võlakoormuse kasvu 121,5 protsendini, kui lähtuda Eesti Panga ennustatud sisemajanduse koguproduktist ja liita eelmise aasta koguvälisvõlale juurde EFSF-ile antud kahe miljardi eurone laenukäendus. Tegelik võlakoormus sõltub muidugi kommertspankade antud laenudest ja majanduskasvust, kuid selle kohta saab andmeid alles aasta lõppedes. Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks kasvu 6,3 protsenti ja koguvälisvõlga 100,9 protsenti.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes).

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP, sinine joon) ning era- ja juriidiliste isikute koguvälisvõlg (punane joon) aastatel 2001-2010 Eesti Panga andmete järgi (miljonites eurodes). Alates 2007. aastast on Eesti võlg suurem kui sisemajanduse koguprodukt. Graafik: Virgo Kruve

Kõrvalolevalt graafikult näeme, et viimased neli aastat on Eesti võlakoormus olnud 108,3 kuni 124,6 protsenti SKP-st ja pole põhjust uskuda, et see võiks lähiaastatel langeda. Me võime ennast lohutada, et valitsussektori võlakoormus oli mullu 754,1 miljonit eurot ehk 5,3% SKP-st ja et see on Euroopa Liidus väike, kuigi võrreldes 2001. aasta 190,8 miljoni euroga on kasvanud kümne aastaga 395% (754,1 miljonini). Ainus vähenemine toimus 2007. aastal, ja see oli 39,1 miljonit eurot või 8,1%. Euroopa Liidus olles oleme järele jõudmas teiste riikide võlakoormusele. Kreeka valitsuse välisvõlg oli eelmisel aastal 142,8% SKP-st ja käesoleval aastal 150,9%.

Eesti liitumine EFSF-iga tähendab riigi võlakoormale 2 miljardi euro lisamist, mis on 365- protsendine (!) tõus.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 12.10.2011 ajalehes “Kesknädal” ja on leitav internetis:
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17659

1 comment to EFSF-iga liitumine suurendas Eesti võlakoormat

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>