Aasta parim massihüpnoos – isamaalaste suurkogu Teatris NO99
Möödunud kesknädalal avalikustas Teater NO99 oma projekti „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu”, mis leiab aset alles 7. mail Saku Suurhallis, aga on endast juba välja viinud tuntud poliitikuid, sh Rein Langi.
Reklaam kõlab: „Uus erakond on sündinud! See on kõige suurem, võimsam ja kõigi seniolnute parimaid jooni ühendav. See on erakond, kuhu kuuluvad kõik. Tule suurkogule! Kaks aastat tagasi alustas Teater NO99 Eesti erakondliku maastiku kaardistamist ning lõpetab nüüd oma hiigelprojekti Saku Suurhallis 6500 inimese osalusel.”
Ilmselgelt ei ole tegemist vaid kunstilise ettevõtmisega trupilt, kes möödunud aasta märtsis tõi vaatajateni lavastuse „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”, kui kultuuriministriks on Laine Jänes Reformierakonnast; ja eelmisel neljapäeval süüdistas Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi suu läbi TV3 saates „Värske Ekspress” Reformierakonna justiitsministrit Rein Langi aktsioonetenduse provokatiivses lõpetamises.
Suurkogusid peab ainult IRL
Sõna suurkogu leiame ainult ühe Riigikogus esindatud erakonna põhikirjast. Selleks on Isamaa ja Res Publica Liit ning põhikirja punkt 11.1 ütleb: „Suurkogu (mittetulundusühingute seaduse tähenduses üld- või volinike koosolek) on erakonna kõrgeim esinduskogu – erakonna liikmete üldkoosolek.” Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (põhikirja § 24), Eestimaa Roheliste (§ 13) ja Reformierakonna (p 20.1) kõrgeimaks juhtorganiks on üldkogu. Eesti Keskerakonna (p 7.1.1) ja Eestimaa Rahvaliidu (p. 33) kõrgeim organ on kongress. Sõna suurkogu leiame veel ka parempoolsesse äärmusse kalduva Iseseisvuspartei põhikirjast.
Ojasoo ja Semperi lavastuse välireklaamides näeme vihjeid Kesk- ja Reformierakonna, aga mitte IRL-i vastu. Näitlejatel on põsel sini-must-valge märk, loosungiks „Kes siis veel? Meie!” (vihje Keski reklaamilausele) ja videoreklaamis küsitakse: „Mitme aastaga me pidime rikkaks saama?” (vihje Reformi lubadusele) ja „Palju meile keskmist palka lubati?” (taas vihje Keski lubadusele). Klipi lõpus aga tehakse järeldus: “Unustage tühjad lubadused, Eesti peab tööle hakkama. Vali Ühtne Eesti.” IRL lubas mullu suvel luua 50 000 töökohta.
IRL-i kaubamärk „Eesti eest”
Internetis tutvustatakse lavastust „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” aadressil http://www.eestieest.ee, mis on registreeritud 5. aprillil 2006, aga muudetud alles hiljuti – 18. märtsil 2010. See oli kuus päeva enne projekti üldsusele tutvustamist.
Sõnaline kaubamärk „EESTI EEST” on registreeritud Patendiametis kaubamärgina erakonna Isamaaliit nimele 5. juulil 2007, aga taotlus esitati 1 päev enne domeeni registreerimist 4. aprillil 2006. Kaitstud tegevuste hulka kuuluvad: trükised, fotod, reklaam, ärijuhtimine, haridus, väljaõpe, meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus. Kui Isamaa ja Res Publica Liit oma kaubamärgi ärakasutamise peale ei protesti, tuleb neid pidada kaasosalisteks aasta suurimas massihüpnoosis. 16. märtsi Postimees teataski juba, et „IRL ei välista vaidlusi loodava MTÜga Eesti Eest”. Selle MTÜ kaudu soovisid 1989. aastal NSV Liidu rahvasaadikute kongressi eestimeelsed saadikud asuda talletama meenutusi ning ajalooliselt olulisi sündmusi ja fakte.
Poliitlubaduste farsiks pööramist tasub karta Reformierakonnal, sest IRL on neist osavam varjatud kampaaniate algatamisel. Möödunud aastal toimunud „Minu Eesti” mõttetalguid ju rahastati IRL-i ministri Kiisleri eelarvest ja kaubamärgi ning MTÜ olid endale registreerinud sama partei liikmed.
Suurkogust võib välja kasvada järjekordne projektipartei, nagu viimati Eestimaa Rohelised. Neil on vaja 1000 liiget (saalis istub 6500 piletiostnut, hind 225 krooni tükist teeb kogutuluks 1,42 miljonit) ja olla erakonnana registreeritud hiljemalt 6. detsembril, kui president peab välja kuulutama tähtajalised Riigikogu valimised. Osaleda saavad vaid erakonnad, mis on presidendi otsuse kuupäevaks registreeritud.
Muidugi võib püstitada ka teise hüpoteesi, et „Erakonna Ühtne Eesti suurkogu” on mõeldud igasuguse uue poliitilise jõu tuleku naeruvääristamiseks. Sel juhul on 6. märtsil 2011 valida samade erakondade vahel, mis 2007. märtsis.
Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 31.03.2010
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14394