Ainult okupatsioon päästab eesti keele
Mind on hakanud häirima igasugused võõrkeelsete sõnade sissetoomised eesti keelde. Sinna juurde ajakirjanikud, kes ei oska sõnu õigesti järjestada või Välisministeeriumi asekantsler, kes kirjutab kokku sõna “arvuti abil.”
Sellest saab järeldada, et vabaduse ja demokraatia mängimine on hävitanud ka kommunikatsiooniks sedavõrd vajaliku kirjakeele reeglid. Ma saan aru Mart Laari ja Marko Mihkelsoni kõnepruugis kasutatavast Georgia (inglise keelne termin Gruusia kohta) sõnast, sest kellelegi on vaja ju oma pugejalikkust demonstreerida. Tuleb meelde, et Riigikogus tegi Mihkelson ettekande, kus ta rääkis uraniumi kasutamisest massihävitusrelvades (uranium on inglise keelne vaste uraanile). Õnneks pani Sven Mikser oma küsimuses ta selle väärkasutuse eest paika. Mihkelson võib mõelda inglise keeles ja võõrastes terminites, kuid tema risustatud keel võib kaasa tuua harimatusest järgijaid.
Viimane valesti sõnastatud pealkiri oli Eesti Päevalehes: Autojuht sõitis otsa põdrale. Esiteks peaks küsima, kas mitte auto polnud siiski see, mis otsa sõitis? Ma pole nagu näinud, et tänaval sõidaksid autojuhid. Teiseks peaks sõna otsa järgnema ja mitte eelnema “põdrale.”
Omaette saavutuse sai aga maha Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk, kelle ettekande esimene slaid algas kokku kirjutatud sõnaga “arvutiabil.” See on väike detail ja dokumendi keskosas see mind ei häiriks aga kohe esimesena vastu vahtiv keeleviga lausa sunnib sõna võtma. Huvitav mille abil see Marten Kokk oma karjääri siiani on teinud?
fail:secondlife-saatkond-valisministeerim-ettekanne-marten_kokk.pdf
See võib olla subjektiivne ajaloo mäletamine, kuid minu arvates oli vene keele domineerimise ajal kõneldav eesti keel palju puhtam ja korrektsem (teles, raadios, ajalehtedes). Olen üsna veendunud, et võõra võimu tulles tähtsustuks ka korrektse eesti keele kõnelemine.