Aktsiisid laekuvad hästi Lätist hoolimata
Jüri Ratase valitsuse ajal on aktsiiside laekumine kasvanud isegi Läti piirikaubandusega. Kütuseaktsiisi koguti 49 miljonit eurot rohkem. Mullu laekus kogu maksutulu 683 miljonit eurot rohkem kui Taavi Rõivase valitsusega 2016. aastal.
Aktsiiside ennaktempos tõstjad Reformierakonnast proovisid 19. aprillil Riigikogus arutatud seaduseelnõuga 587 SE külmutada alkoholi ja tubakaaktsiisid nende 2015. aasta tasemel. See oli pretsedent, kus astuti vastu iseenda eelmise aastakümne poliitikale. Selle erakonna programmis on lause: „Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju.“
Otsese tulumaksu alandamist kompenseeriti reformierakondlaste Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase valitsuses käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega. Riigikogu stenogrammides leidub mitu viidet just Reformierakonna ministrite tööle aktsiiside ennaktempos tõstmiseks. Näiteks ütles Eesti Panga presidendiks saanud Andres Lipstok 12.06.2007: „Praegu, kui meil on ühine eesmärk ikkagi võimalikult kiiresti täita kriteeriumid euroga ühinemise tarvis, siis valitsuse see samm, et aktsiiside tõstmine teha ära ennaktempos, on arusaadav. Eesti Pank selles kontekstis aktsiiside ennaktempos tõstmist toetab.“
Reformierakonna tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles 03.11.2014: “Aga selge on, et praegune valitsus tahab ennaktempos aktsiise tõstes saavutada just seda, et alkohol ei oleks oma hinna tõttu nii kergesti kättesaadav.” Aktsiise tõsteti nii Euroopa Liiduga ühinemise lepingust tulenevalt, rahva tervise kaitseks kui ka eelarve täitmiseks.
Läti piirikaubandus
Piirikaubanduse probleemi märkas tookordne opositsioon ja Taavi Rõivase valitsuse eelviimasel kuul arutati Riigikogus Keskerakonna arupärimist nr 265: „Arupärimine Eesti aktsiisipoliitika kohta võrreldes naaberriikidega.“ Seda tutvustas Kadri Simson 24.10.2016. „Sellel aastal tõusis diislikütuse ja bensiini aktsiisimäär, diislikütusel 14% ja bensiinil 10%. Plaan sisaldab endas aktsiisitõusu nii 2017. kui ka 2018. aastal. /…/ Siin tuleb aga mängu see, et aktsiise ei saa lõputult tõsta, sest meil on avatud piirid, eelkõige just lõunanaabrite poole, ja kütuseaktsiiside vahed hakkavad mõjutama nii meie ettevõtete konkurentsivõimet kui ka seda, kust nad kütust hangivad. /…/ Kas plaanitud maksutõusuprotsendid ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal realiseeruvad riigieelarvesse laekuvate summade kujul?“
Rahandusminister Sven Sester (IRL): „Eesti aktsiisimäärad olid Läti määradest kõrgemad juba Euroopa Liiduga liitumisel. 2004. aastal oli õlleaktsiis Eestis 87%, 2005. aastal 103% ja 2016. aastal 98% kõrgem. Seega ei saa õlle aktsiisimäär 2016. aastal mõjutada alkoholi piirikaubandust rohkem, kui see mõjutas seda juba 2005. aastal. /…/Kange alkoholi kogused võivad 2016. aasta jooksul hinnanguliselt 10,6% väheneda, millest 6,5% on piirikaubanduse mõju ja 4,1% tuleneb tarbimise vähenemisest.“ Lisaküsimusele vastates tõi Sester välja, et keskmise palga järgi sai 2016. aastal Eestis osta 1075 liitrit bensiini, Lätis 846 liitrit ja Leedus 723 liitrit.
Läti piirikaubanduse mõju ei ilmne aktsiiside laekumises. Rahandusministeeriumi avaldatud Exceli tabeli järgi koguti 2016. aastal aktsiise 991 040 916,46 eurot, aga 2017. aastal oli summa 1 005 262 256,53 eurot ehk kasv 14 221 340 eurot. Eelmisel aastal laekus alkoholiaktsiisi 221 821 719 eurot (2016. a. võrdlus -32 478 195), tubakaaktsiisi 197 601 456 eurot (-3 405 959) ja kütuseaktsiisi 549 312 340 eurot (kasv 49 057 608), elektriaktsiisi 36 437 068 eurot (kasv 1 107 266) ja pakendiaktsiisi 89 674 eurot (-59 380). Läti piirikaubandus võis kahandada alkoholiaktsiisi laekumist aga kokkuvõttes oli aktsiise ikkagi 14 miljonit rohkem kui Taavi Rõivase valitsusega 2016. aastal.
Makse laekub rohkem
Eelmisel aastal koguti maksutulu 100,3% eelarvesse planeeritust. Selgelt kasvas tulu-, sotsiaal- ja käibemaksu laekumine. Tulumaksu laekus eraisikutelt 410 461 705 eurot (kasv 86 813 603) riigile ja 985 582 987 eurot omavalitsustele (kasv 69 046 678), juriidilistelt isikutelt tulumaksu 414 114 433 eurot (kasv 65 415 168), sotsiaalmaksu laekus 2 791 338 803 eurot (kasv 225 157 121), käibemaksu 2 005 703 884 eurot (kasv 186 083 705). Kokku kasvasid 2017. aastal riigi maksutulud 683 425 572 eurot ja ületasid 8 miljardi piiri. Taavi Rõivase valitsuse maksutulud olid 7,38 miljardit.
Exceli numbrid aktsiiside ja maksude laekumisest kinnitavad Eesti head olukorda. Reformierakonna eelnõu 587 hääletati 19. aprillil menetlusest välja 42 poolt-, 23 vastu- ja 13 hääletamata jätnud saadiku häälega. Reformierakondlasi toetas 6 Vabaerakonna saadikut ja 2 EKRE saadikut. Aktsiisidega mängimisega Kaja Kallas küll järgmiseks peaministriks ei tõuse.
Virgo Kruve artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 25.04.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=30487