Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

september 2017
E T K N R L P
« juuli    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Eurotsoon on edukas vaid võlakoorma kasvatamises

Eurotsooni riikide valitsuste võlakoorem sisemajanduse koguprodukti suhtes on viimase seitsme aastaga märgatavalt kasvanud ja ulatus 2010. aastal keskmiselt 85,3 protsendini SKP-st.

Võrreldes 2004. aastaga oli Iirimaal riigivõlg 225% suurem, Luksemburgil 192%, Portugalil 61% ja Kreekal 44%. Ohtliku võlakoormaga on ka sellised suured riigid nagu Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa, kus riigivõlg 81,7 kuni 119 protsenti SKP-st. Ainult kolm riiki olid 2010. aastal väiksema võlaga kui 2004. aastal: Malta, Küpros ja Slovakkia.

Eesti riigivõla väiksema kasvu põhjuseks tõenäoliselt on sel perioodil rakendatud tasakaalus eelarvete poliitika, mis ei soosinud laenurahast kulutuste tegemist. Samuti oli sellel ajal toimunud kommertspankade laenuralli ja kinnisvarabuum riigile kasulik, sest suurenenud tarbimine tähendas maksutulu ülelaekumist ja positiivseid lisaeelarveid.

Valitsuse võetud võlgade edetabelis on esiviisikus Kreeka, Itaalia, Belgia, Iirimaa ja Portugal. Siiani on meedias suhteliselt vähe juttu olnud Belgia laenukoormusest, sest võrreldes teistega on see kasvanud vaid 2,6 protsenti. Riigi majandus on sellega harjunud ja pole toimunud võlakoorma järsku suurenemist nagu Iirimaal, Portugalis või Kreekas.

Võlakriis levib edasi

Alates 2010. aastast on poliitikud regulaarselt kohtunud ja teinud plaane hättasattunud riikide päästmiseks. Poolteist aastat tagasi pidi Kreekale piisama vaid 110 miljardi euro suurusest laenupaketist. Praeguseks on sellele lisandunud veel teist samapalju ning alles hiljuti tehti kolmas otsus, nende võlgade kustutamiseks 50% ulatuses.

Poliitikute otsuseid ennetav rahaturg näitab, et võlakriisi ei juhita Brüsselis ega Frankfurtis tehtud otsustega, vaid aktsiaturud ning investorid kujundavad omaenda seisukohad, mille peale tuleb eurokraatidel reageerida uute otsuste ja abipakettidega.

Niikaua kui Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Itaalia või ükskõik milline muu riik on sõltuv oma laenude refinantseerimiseks finantsturul kujuneva intressiga laenamisest, leitakse alati põhjus seniste intresside tõstmiseks, sest riikide riskid on vahepeal suurenenud.

Euroopa Keskpank on 28. oktoobri seisuga ostnud 173,5 miljardi euro eest riskantseid riikide võlakirju ja väärtpabereid, et sellega hoida uute laenude intresse veel talutavuse piirides. Palju lihtsam oleks riikidele laene anda otse Euroopa Keskpangast ja mitte läbi kommertspankade, aga see on eelnevalt tehtud poliitiline otsus, mida nüüd on tagantjärgi raske muuta.

Rahvusriigid visatakse finantsturgudel globaalse kapitalismi meelevalda, kus ollakse valmis kasumit teenima ka halbade uudiste pealt. Tänapäeval on võimalik börsil aktsiaid või võlakirju lühikeseks müües teenida kasumit ka languse pealt. See tähendab sellist tehingut, kus investor laenab väärtpabereid, müüb need hetkehinnaga maha ja kohustub kokkulepitud aja pärast samaväärse koguse väärtpabereid tagastama. Kui hiljem on hind madalam, siis selline tehing teenib kasumit hindade languse pealt.

Kas Prantsusmaa ja Saksamaa on järgmised abivajajad?

Eurotsooni võlakriisi leevendamist on siiani juhtinud Prantsusmaa ja Saksamaa. Mina arvasin, et need riigid suutsid võlakriisi leevendada oma suuruse tõttu ja Euroopa Liidu pärast, aga tabelit vaadates on ilmne, et pärast PIGS-riike (Portugal, Iirimaa, Kreeka, Hispaania) riike tabab kõrgemate intresside laine just Prantsusmaad ja Saksamaad, sest nemad on PIGS-riikide järel 6. ja 7. kohal. Nende pangad on investeerinud Kreekasse, ja selle riigi päästmisega päästavad nad ka omaenda pangandust. 18. oktoobril tuli reitinguagentuuri Moody’s teade, et Prantsusmaa võib kaotada oma võlakirjade kõrgeima, AAA reitingu.

Võttes aina uusi kohustusi EFSF-is seniste võlakriisis riikide abistamiseks, võivad kõik Euroopa Liidu suuremad riigid leida ennast ülejõu käivate laenuintressidega. Näiteks Saksamaa või Prantsusmaa võlakoormus on veerandi suurem kui Hispaanial, kuid rahaturgudel ei spekuleerita veel nende kahe riigi vastu.

Euroga ühinemine pidi olema Eestile kasulik, kuid alates 2010. aasta kevadest jätkuv rahvusriikide võlakriis näitab, et saame osa ennekõike kulutuste kandmisest.

Kõige kurvem selle juures on poliitikute poolt tehtavate otsustega kriisi pikendamine.

Eurotsooni riikide valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal protsendina SKP-st. Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo Kruve

Eurotsooni riikide valitsussektori võlg 2004. ja 2010. aastal protsendina SKP-st. Andmed: Eurostat (tabel: teina225), graafik Virgo Kruve

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 9.11.2011 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17843

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>