Teade aadresside kohta

Käesolev leht on kirjutatud artiklite ja suurema hulga piltide tarbeks. Märksa tihedamini kirjutan blogi aadressile https://www.virgokruve.eu ja arvatavasti jääbki see ainsaks blogi aadressiks

Teemad

november 2017
E T K N R L P
« okt.    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930  

Artiklite arhiiv

Autoriõigused

Blogis toodud tekstide kasutamine tuleb viidata ja ärilisel eesmärgil kasutamiseks eelnevalt luba küsida. Fotode kasutamine ärilistel eesmärkide tuleb tasustada, muidu piisab viitamisest autorile.

Iirimaa võlakriis testib euro elujõudu

Eesti liitub 1. jaanuaril 2011 euroga, mis on siiani käibel olnud vaid kaheksa aastat, elades liikmesriikides läbi suuri kriise. Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti osa euro stabiilsust tagavas fondis 12,4 miljardit krooni. Reformierakonna euro-unistuse hind on 5,3 korda kallim kui vanemapalga 2,3 miljardit krooni aastas.

Möödunud pühapäeval teatas Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan riigi valmisolekust vastu võtta Euroopa Liidu ja IMF-i pakutav umbes 90 miljardi euro suurune laenupakett. Tegemist on kevadise Kreeka päästmise järel juba teise liikmesriikide laenupaketiga ühisraha kasutajale, tekitades küsimusi euro elujõust. Rahaturud spekuleerivad juba vajadusega päästa ka raskustes olevad Portugal, Hispaania ja Itaalia.

Kui Kreeka „loomingulisest raamatupidamisest” tulnud eelarvekriis maksis umbes 110 miljardit eurot peamiselt Saksamaa raha, siis Iirimaa puhul ootavad rahaturud 45-90 miljardi euro suurust laenupaketti, sõltuvalt sellest, kas lisaraha vajab ainult riigieelarve või vajavad seda ka kommertspangad.

Hiljuti tõusid riigi võlakirjade intressid üle 9% ja rahvusvaheline valuutaturg dikteeris iirlastele laenupaketiga nõustumise. Möödunud reedel protestiti Dublinis laenu vastu plakatitega, millel Euroopa Liidu ja IMF-i abipaketti seostati erastamiste ja kärpimiste nõuetega ning tööpuuduse suurendamisega. Argentiina, Läti, Islandi ja Kreeka kriisid ning laenupaketid on näidanud, et laenude hinnaks on eelarve kärpimine ja sellega kaasnev majanduskriisi süvendamine. See on sama, kui keskaegses meditsiinis aadrilaskmine, sest raha on majanduse vereringe ja selle vähendamine mõjutab ka tugevaid firmasid, sest hirmutab tarbijat.

Suvel läbisid kõik Euroopa ja Iirimaa pangad stressitesti, millega katsetati nende valmisolekut majandusolude halvenemiseks. Mängiti läbi halbade laenude riskid, aga ei testitud ega osatud ette näha olukorda, kui rahaturgudel kaob ära usaldus terve riigi pankade vastu ja laenuintress mitmekordistub. See asjaolu tingibki Iirimaa laenuabi-vajaduse.

Iiri majandusime osutus laenumulliks

Veel viis aastat tagasi toodi Iirimaad eeskujuks Eestile ja teistele värsketele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Meedias ilmus pikki arutlusi Iiri majandusime ehk Keldi tiigri teemadel ja meile räägiti, et Euroopa Liidu liikmena suudame ka meie seda edulugu korrata. Peaminister Andrus Ansip unistab Põhjamaa tiigriks saamisest, aga omaaegsed Kagu-Aasia tiigrid Tai ja Indoneesia lõpetasid 1997.aastal samuti võlakriisis nagu Island või Iirimaa.

1960. aastal oli Iirimaa Euroopa vaesemaid riike ja selle elatustase oli 60% Euroopa keskmisest. Vaevalt 50 aastat hiljem, 2007. aastal oleks Iirimaa SKP olnud 146,3% Euroopa Liidu keskmisest ja Luksemburgi järel teisel kohal. Kuidas oli võimalik, et Iirimaa majandus suutis nii lühikese ajaga sedavõrd palju tõusta? Kui 1980-ndateks oli Iiri majandus suutnud inimesed põllumajandusest ära tõmmata linnadesse, siis 20 aastat hiljem oli see SKP järgi peaaegu Euroopa Liidu juhtiv majandus. Tegemist oli välisraha sissevoolul rajaneva majandusega ehk laenumulliga. Praeguseks ajaks on rahvusvahelistel pankadel Iirimaa vastu nõudeid 535 miljardi euro väärtuses. Sellest Suurbritannia 109, Saksamaa 101, USA 51, Belgia 40, Prantsusmaa 37, Jaapan 20 ja teised 179 miljardit eurot. Riik on võlakoorma all ägavat pangandust toetanud juba 350 miljardi euroga. Suurimad abisaajad on Allied Irish pank 34 miljardi, Anglo Irish pank 23 miljardi ja Irish Nationwide 2,7 miljardi euroga. Võrdlusena olgu toodud Eesti Vabariigi käesoleva aasta eelarve – 5,73 miljardit eurot või 89 miljardit krooni.

Eelmine aasta oli Iirimaa jaoks üle aastakümnete esimene, mil riigist lahkus rohkem inimesi kui sinna saabus. Käesoleval aastal lahkub majanduskriisis riigist iga kuu umbes 5000 inimest, kinnisvara hinnad on langenud 50%, riigieelarve on 32% defitsiidis, riigi võlakirjade eest tuleb investoritele maksta suurt, 9-protsendist intressi ning peaminister Brian Coweni valitsust tabasid valitsuskriis ja erakorraliste valimiste korraldamise nõue.

Kui iirlased nautisid euroajal majanduskasvu, siis Eesti siseneb sinna majanduskriisis olles. Euro on mõru, nagu üleliigse suhkru trahv ja sellest vähemalt 15 korda kallim.

pb221267 euro sendid raha voldik eurokalkulaator foto virgo kruve

[Fotoallkiri:] Riik teavitab euro kasulikkusest voldiku ja kalkulaatoriga, kuid jätab euroga liitumise tegeliku hinna ütlemata.

VIRGO KRUVE, ettevõtja

Artikkel ilmus 24. novembril 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15765

Leave a Reply

You can use these HTML tags

<a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>