Maamaksuvabastust reklaamitakse valijate maksude rahaga

Eelmisel neljapäeval surus valitsusliit läbi kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendava seadusemuudatuse, millega 2013. aastast vabastatakse kodude omanikud maamaksust. Arvestades eelnevatel aastatel kodude omanike ja kõigi tarbijate kaela veeretatud maksude ja aktsiiside tõstmisi, on seekordne maksuleevendus peenraha. Sellegipoolest kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit esitleda seda oma valimislubaduse „Kodukulud alla!” realiseerimisena ja kulutab varsti algavale reklaamikampaaniale 40 000 eurot (625 tuhat krooni).

Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivse erakonnana määratlenud ennast kinnisvaraomanike kaitsjana. Omandireformi läbiviijana seadsid isamaalased kõrgeimale kohale kunagiste omanike ja nende pärijate õiguse omandile (kinnisvarale ja maale) ning lasid saja tuhat sundüürnikku välja tõsta nende kodust. Iseseisvuse taastamise algusaegadel oli omandiõigus tähtsam kui üürnike põhiseaduslik õigus kodule.

Loogilise jätkuna sellele toimus omandiõiguse kaitsjate koondumine 1999. aastal loodud Eesti Õigusjärgsete Omanike Liitu, mis 23. mail 2006 nimetati ümber Eesti Omanike Keskliiduks. Lisaks nimele muutusid ka juhid, kelle hulka tulid praeguseni seal püsivad Urmas Reinsalu, Rein Kilk ja Priidu Pärna, kes kõik on ka Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed. Reinsalu ja Pärna kandideerisid 6. märtsi Riigikogu valimistel, saades vastavalt 5055 ja 497 häält. Koos 2009. aasta kevadel liitunud poliitik Ken-Marti Vaheriga (IRL), kes kogus 5412 häält, oli Eesti Omanike Keskliidul parlamendis lausa mitu saadikut. Ometi on MTÜ juhtidena lausutud lubadused täielikult ära unustatud IRL-i fraktsiooni toolil istudes ja vajutatud nuppu maksutõusude poolt. Raske on eristada, millist maski need poliitikud parajasti kannavad.

Omanikekampaaniad

Eesti Omanike Keskliit on algatanud kampaaniaid kodukulude alandamiseks, aga need on põimunud poliitikute valimislubadustega. Keskliit läks Tallinna Vee tariifide vastu kohtusse, aga selle firma olid linna omandist erastanud just isamaalised poliitikud, sest eraomand on kõrgeimal kohal. Järgnes „Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus”, millega kütte- ja veeteenuste üle järelevalve korraldamine võeti omavalitsustelt ära ja anti Konkurentsiametile, mis teatavasti allub majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile (IRL). Kõrged küttekulud oleksid jäänud väiksemaks, kui IRL-i saadikud ei oleks toetanud kaugkütte käibemaksu tõstmist 5%-lt 20%-le ega maagaasile aktsiisi kehtestamist 367 krooni või 23,46 eurot 1000 kuupmeetri eest.

Kinnisvaraturu kõrgajal laenu võtnute jaoks tehti „Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus”, kuid sellest ei ole kodude sundmüüki paneku kaitset ja suurimaks võitjaks osutub Avo Viiol, kes on Kultuurkapitalist varastatud 8,4 miljonist kroonist tasunud alla 30 tuhande ja pääseb ülejäänu tasumisest.

Kodualuse maamaksu kaotamist nõudis keskliit kui kodu austamist, sest eraomand on kõrgeimal kohal ja inimene on selle endale välja ostnud. Neid toetasid IRL-i poliitikud, kes tegid sellest oma 2009. aasta valimisloosungi. Ettepanek oli saanud seaduseks 10. juunil 2009, kui „Maamaksuseaduse muutmise seadus 459 SE” sai 62 poolthäält, sealhulgas Vaheri ja Reinsalu omad. Lisahääled andsid Eestimaa Rohelised, kes lootsid omale kliimaagentuuri rahasid. Keskerakond, Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid ei hääletanud. Seadusega muudeti maamaksuseadust nii, et „Kohalik omavalitsus võib vabastada maamaksust maa omaniku või käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses olevalt elamumaalt linnas kuni 0,3 ha või vallas kuni 1,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele”. Omavalitsused ei kiirustanud oma tuludest loobuma ja poliitiline mõju oli väheldane. Harku vallavanem Kaupo Rätsepp (IRL) sai selle eest vastu Eesti Omanike Keskliidult tiitli „Koduomaniku sõber 2010″.

Koduomanike maksutõus

18. juunil 2009 kell 15:41 hääletasid Reinsalu ja Vaher koos 54 valitsusliidu saadikuga seaduseelnõu 511 SE poolt, mille pealkiri oli „Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus”, kuid tegelik sisu maksutõusude pakett koos riiklike hüvitiste vähendamisega. Käibemaksuseaduses asendati § 15 lõike 1 ja 7 sõnad “18 protsenti” sõnadega “20 protsenti”, ning see tähendas automaatselt kõigi teenuste ja kaupade 1,6% võrra kallinemist.

Lisaks kütte, vee ja käibemaksu tõstmisele on valitsusliidu poolt kehtestatud kõrgemad aktsiisid elektrile ja kütustele. Bensiiniaktsiis on võrreldes 2007. aastaga tõusnud 36%, mille tulemusel on tõusnud kõik teised hinnad. Aktsiis ja käibemaks moodustavad üle 50% kütuse hinnast ja valitsus saaks nende vähendamisega hindu alandada. Samamoodi on elektrienergia muutunud poole kallimaks ja uus maksutõus ootab jälle ees. Alates 1. augustist 2011 tõuseb võrguteenuste hind keskmiselt 0,39 senti/kWh, mis suurendab elektritarbija igakuist arvet keskmiselt 6%.

Infovoldikud riigi toetusrahadega

Kuidas on käitunud nende, kodukulusid tõstvate otsuste järel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts? Tema ei ole Eesti Omanike Keskliidus ega saa kasutada seda MTÜ-d oma kampaanias. Ta kasutab ära oma ametialast positsiooni ja laseb 19 173 euro eest trükkida tallinlastele 280 tuhat Kredexi voldikut, mis räägivad kortermajade soojustamise vajadusest. Seda kõike tehakse juhtumisi kaks kuud enne valimisi ja küsimusele maksumaksja raha eest endale valimiskampaania tegemisest vastab Juhan Parts: “Informatsioon peab inimestele kohale jõudma, see peab olema mingi persooni poolt kantud. Me ei saa sinna ju panna mingit möldrit või ametnikku” (EPL 26. jaanuar 2011 „Riik saatis tallinlastele Partsi infovoldiku”).

Eesti Omanike Keskliit sai 2008. aastal Juhan Partsi ministeeriumist 2,4 miljonit krooni, et läbi viia „Kinnisvaraomanike õigusteadmiste süvendamise” projekt. Organisatsiooni toimimiskulud moodustasid sellest 1,2 miljonit (palgakulu 820 tuhat). Teine pool kulus kommunikatsioonile ja liikmeteenustele: infomaterjalide tootmine 250 tuhat, liikmekommunikatsioon 250 tuhat, kodulehe arendus 120 tuhat, välissuhtlus 40 tuhat, teadete avaldamine 20 tuhat, üleriigilised üritused 150 tuhat, õigusaktide analüüs 60 tuhat, liikmekaardi projekt 250 tuhat ja nõustamisprojektid 60 tuhat.

2009. ja 2010. aastal oli riigieelarves MTÜ Eesti Omanike Keskliit toetuseks ette nähtud 2 miljonit krooni. Tuntud poliitikute Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaheri kuulumine selle juhatusse on toonud riigilt priske 6,4 miljoni kroonise toetuse ning põhikirjaliste ja maailmavaateliste eesmärkide kõrval on sealt jagunud ka nende poliitikute voldikuteks, milles nad teavitavad valijaid oma eesmärkidest, kuid mitte oma tegelikest hääletustest Riigikogus.

Artikkel ilmus 22. juunil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17065