Miks riigikogu ei e-hääleta presidenti?

Nagu nägime eilsest presidendivalimiste esimesest voorust, ei ole riigikogu salajastel hääletustel siiani üle läinud e-valimisele. Demokraatias ongi valimiste standard endiselt paberil. Toon välja põhimõttelised eelised, mis paberil valimisel on võrreldes elektroonilise valimisega.



1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise. Samamoodi olid riigikogu liikmed oma otsuses vabad, sest ametnikud jälgisid segavate inimeste puudumist hääletuskabiinist.

Elektroonilisel valimisel on hääletuskabiin ükskõik kus interneti levialas ja valijat võib meelitada või ähvardada oma valikut tegema ning seega ei ole tagatud hääletamise vabadus.

2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Samal ajal on avalikult vaadeldav ja pildistatav sedelite kogunemine hääletuskasti, nende väljavõtmine ja kokkulugemine.

Ka riigikogus näitasid ametnikud enne hääletamist, et kast oli seest tühi. Elektroonilisel valimisel peab pimesi uskuma, et valimiste tarkvara on aus, võimalus kandidaadile hääl anda on tõepoolest olemas (äraostetud programmeerija ei ole seda tõkestanud) ning tulemuse kokkulugemise tarkvara on ausalt koostatud. Elektroonilisel valimisel on salajane nii hääletuskastile ligipääs(serverite loomine, paroolid), hääle andmise tarkvara (selle väärkasutus laseks hääli juurde võltsida) kui ka tulemuse kokkulugemine.

3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi garanteeritult aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul. Elektrooniliste häälte lugemine on keeruline tasakaal pimedast usust valimistel kasutatud tarkvara ja seda kasutanud inimeste vahel.

Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda. Korduslugemine annab aga võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.

4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.

5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl. Pabersedeli trükkimine on väiksem kulu kui mõne lisavõimaluse lisamine elektroonilise hääletamise tarkvarale.

6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks. Võimalus protsessi läbiviivaid inimesi näha ja toiminguid korrata kaalub üles võimalikud vead, mida elektroonilise hääletamisega ei saagi parandada.

Eliit on alati targem kui keskmine inimene ja Toompeal näidati, et paberil valimine on jätkuvalt tänapäevane.

Artikkel ilmus ERR-i portaalis 30. august 2016 http://uudised.err.ee/v/arvamus/202faaa8-f2ed-4452-bb3b-9f0ca4ae4d7c/kiri-miks-riigikogu-ei-e-haaleta-presidenti

Lisan juurde tekstist välja jäänud lõikude lõpud:
2. /…/ Valija ei või kunagi teada, et ametnikud võtavad arvutis lahti tema hääle välimise ümbriku isikuandmetega ja seejärel ka seesmise, milles on tema valik ja saavad teada, kellele ta hääle andis. Sellist võimalust kaaluti 2011. aastal kui esines esmakordselt kehtetu elektrooniline hääl. Argument selliseks käitumiseks oli vea väljaselgitamise vajadus. Väidetavalt sellest loobuti ja leiti, et hääle salajasus on tähtsam kui teada kehtetu sedeli viga või selle tekkimise põhjust.
3. /…/ Praegused seadused ei näe ette võimalust elektrooniliselt antud hääli korduslugeda ja seetõttu seadustavad rikkumistega valimiste tulemused. Eelmistel valimistel oli selline olukord, kus lugemise järel ei kontrollitud logifaile, et seal ei oleks vigu. Näiteks oleks võinud logifailides olla, et vastu võeti märksa vähem e-hääli kui lõpuks läks lugemisele. See vastaks jaoskonnas olukorrale, kus valimiskasti tekkib sedeleid juurde ja keegi ei tea nende päritolu. Logifailidest ei kontrollitud, et lugemisele läinud hääled olid ka tegelikult vastu võetud ja registreeritud. Seda tehti alles järgmisel päeval kui sisestatud valimiste tulemust ei oleks enam saanud muuta. Korduslugemine annab võimaluse valimistulemuse selgitamisel tehtud vigu parandada. Näiteks presidendi kandidaatide hääled loeti uuesti avalikult üle ja selgus, et Allar Jõks oli saanud 25 häält, mitte esimesel korral avalikult loetud 24. Ilmselt olid sedelid üksteisega kleepunud. Eestis ei ole e-hääli kunagi loetud esimese korra järel.
4. /…/ Sisuliselt vastab see olukorrale, kus meil on loetud häälte pakid aga valimistulemuse koostaja leiab, et temal on lemmik, kellele tõstab juurde teiste kandidaatide sedeleid ja saab sedasi talle suurema tulemuse. Tuleb eristada, et valimistel on 2 eraldi infosüsteemi: elektroonilise hääletamise(EHS) ja valimiste infosüsteem(VIS), kuhu sisestatakse valimisjaoskondade tulemused. See viimane ongi mitmetel valimistel kahtlaselt peatunud ja kättesaadavaks muutumisel on tulemused märkimisväärselt teisenenud. Näiteks 2009. aasta juunis Euroopa Parlamendi valimistel seiskumise eel oli Keskerakonnal 3 mandaati ja pärast ainult kaks. 2011. aasta seisak põhjustas eraldi analüüsi, miks server helmestus (Helmes oli tarkvara tootja).
5. /…/ Näiteks sedelite trükikulu on vähemalt 3 korda väiksem kui alates 2013. aastast valimisrakenduses olev lahendus, et ta kuvab punast raami kui tema peal on mõne teise programmi aken. Eelneval valimisel oli Paavo Pihelgas väitnud, et sellise lisakihiga sai hääli jätta andmata.

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga