Sõja põhjus ikka teadmata
Esmakordselt ajaloos on sõda lõppemas algpõhjusi leidmata. 20. märtsil rünnakuid alustades soovis president Bush oma sõnul päästa maailma Iraagi massihävitusrelvade ohust. Teateid keemiarelva ja SCUD rakettide leidmisest on tulnud ülepäeviti, kuid alati on need osutunud valeks. Pentagoni praeguse arvamuse järgi on keelatud relvad viidud teistesse riikidesse. Kas tõesti pole ajaloo võltsimist harrastaval hegemoonial võimalik oma rikkalikest mõrvarelvadest mõnda ühikut Iraaki toimetada, et lõpuks leida põhjus ja järeldada: “Näete, me ju ütlesime.”
Saddam võis olla diktaator, kuid mitte rumal, et anda õigustus ameeriklaste invasioonile. Hoopis murelikult jälgivad toimuvat piirkonna teised islamiriigid, kes samuti ei ole USA ja Iisraeli sõprade nimekirjas. Juba on kostnud Rumsfeldi kriitikat Iraani ja Süüria aadressil.
Ka juudisõpradel Egiptuses, Jordaanias ja Saudia-Araabias on põhjust muret tunda. Sealne rahvas on samuti ameerikavaenulik ja rezhiimid samavõrd “demokraatlikult valitud” kui Saddam Hussein.
Kas neist saavad islami järjekordsed kuulsusetud kaotused nagu Afganistanis või Iraagis? Ning Saddam Hussein jääb kapitalismi samamoodi kummitama nagu CIA spioon Osama bin Laden?
Artikkel avaldatud: 16. aprill 2003 ajaleht Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=2623
Täiendus 19.01.2010: Iraagi sõja põhjused olid otsitud ja rajatud valeks osutunud luure infole. Valetajaks osutusid USA president Georg Walker Bush, tema välissekretär Colin Powell (näitas ÜRO istungil katseklaase siberi katkuga), Suurbritannia peaminister Tony Blair ja Hispaania peaminister, kes ei vääri mäletamist. Kõik nimetatud poliitilised liidrid said Iraagi invasiooni eest poliitiliselt karistatud. Kõige hiljem USA president, kes põhjustas ilmselt ajaloo suurima majanduskriisi vaid oma 8 aastase ametiaja jooksul. Seda peavad parandama ja taas ülesse ehitama ilmselt järgnevad 8 presidenti.